Kohtuasi T‑79/21
(avaldamine väljavõtetena)
Ryanair DAC
ja
Airport Marketing Services Ltd
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (üheksas koda) 14. juuni 2023. aasta otsus
Riigiabi – Lennuettevõtjaga Ryanair ja tema tütarettevõtjaga Airport Marketing Services sõlmitud lepingud – Turundusteenused – Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse see tagasi nõudma – Eelis – Tegeliku vajaduse kriteerium – Põhiõiguste harta artiklid 41 ja 47 – Toimikuga tutvumise õigus – Õigus olla ära kuulatud
1. Riigiabi – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustused – Abisaaja õigus tugineda nii ulatuslikele õigustele nagu kaitseõigused kui sellised – Puudumine – Abisaaja õigus olla sobival määral menetlusse kaasatud – Ulatus – Õigus tutvuda komisjoni haldustoimikuga ja õigus olla komisjoni poolt ära kuulatud – Puudumine
(ELTL artikli 108 lõige 2; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 41)
(vt punktid 36–51)
2. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus paluda huvitatud isikutel esitada oma märkused – Ulatus
(ELTL artikli 108 lõige 2)
(vt punktid 52–59)
3. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus riigiabi kohta – Põhjendamiskohustuse täitmise hindamine vaidlustatud otsuse sisust lähtuvalt – Haldusmenetluse käigus komisjoni seisukoha muutumine turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja kriteeriumi kohaldatavuse küsimuses – Asjakohasuse puudumine
(ELTL artikkel 296)
(vt punktid 77–84)
4. Riigiabi – Mõiste – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjale avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused – Altmarki kohtuotsuses välja toodud esimene tingimus – Selgesti määratletud avaliku teenuse pakkumise kohustused – Sellise soodustatud ettevõtja puudumine, kes tegelikult vastutab avaliku teenuse kohustuste täitmise eest
(ELTL artiklid 107 ja 108)
(vt punktid 93–102)
5. Riigiabi – Mõiste – Hindamine eraettevõtja põhimõtte kohaselt – Hindamine kõikide vaidlusalust tehingut ja selle konteksti puudutavate asjaolude alusel – Eraettevõtja põhimõtte kohaldamiseks asjaomase avalik-õigusliku üksuse kindlakstegemine
(ELTL artikli 107 lõige 1)
(vt punktid 108–125)
6. Riigiabi – Mõiste – Hindamine eraettevõtja põhimõtte kohaselt – Avalik-õiguslik üksus, kes taotleb avaliku poliitika eesmärke – Avalik-õigusliku üksuse omandatud kaubad ja teenused, mis ei vasta tegelikule vajadusele – Asjaolu, mis ei välista eraettevõtja põhimõtte kohaldatavust
(ELTL artikli 107 lõige 1)
(vt punktid 139–155)
7. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus riigiabi kohta – Vastuolu põhjendustes – Lubatavus – Tingimused – Otsuse tegelike põhjuste teadmine adressaadi poolt ja otsuse resolutsiooni õigusliku aluse olemasolu
(ELTL artikli 107 lõige 1 ja artikkel 296)
(vt punktid 156–159)
8. Riigiabi – Mõiste – Hindamine eraettevõtja põhimõtte kohaselt – Asjaomaste kaupade ja teenuste omandamiseks tegeliku vajaduse arvesse võtmine – Lubatavus
(ELTL artikli 107 lõige 1)
(vt punktid 164–175)
9. Riigiabi – Mõiste – Hindamine erainvestori kriteeriumi kohaselt – Keeruline majanduslik hinnang – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid
(ELTL artikli 107 lõige 1)
(vt punktid 179–181 ja 192–195)
10. Riigiabi – Mõiste – Hindamine ELTL artikli 107 lõike 1 alusel – Varasema praktika arvestamine – Väljaarvamine
(ELTL artikli 107 lõige 1)
(vt punktid 182 ja 318)
11. Riigiabi – Mõiste – Hindamine eraettevõtja põhimõtte kohaselt – Turundusteenused – Turuhinna kindlaksmääramine – Teenuste omandamine pärast hankemenetlust – Kõrgeima hinnaga pakkumusele vastav turuhind – Tingimused
(ELTL artikli 107 lõige 1)
(vt punktid 284–296)
12. Riigiabi – Mõiste – Meetme valikulisus – Valikulisuse nõude ja majandusliku eelise samaaegse tuvastamise eristamine ning abikava ja individuaalse abi eristamine – Individuaalne abi – Turunduslepingud, mis annavad lennuettevõtjale teatud eelise – Valikulisuse eeldamine
(ELTL artikli 107 lõige 1)
(vt punktid 324–333)
13. Kohtumenetlus – Menetlust korraldavad meetmed – Dokumentide esitamise nõue – Liidu kohtu kaalutlusõigus – Taotleja kohustused – Taotletud meetmeid õigustavate põhjuste äramärkimine
(Üldkohtu kodukord, artikli 88 lõige 2)
(vt punktid 344–346)
Kokkuvõte
Euroopa Komisjon sai 2017. aastal Air France’ilt kaebuse, milles väideti, et lennuettevõtja Ryanair DAC on saanud ebaseaduslikku riigiabi, et toetada oma lennutransporti Montpellier’ lennujaama suunduvatel ja sealt väljuvatel lendudel.
Ametliku uurimismenetluse tulemusel tuvastas komisjon, et Ryanairile ja tema tütarettevõtjale Airport Marketing Services Ltd-le (edaspidi „AMS“) on antud riigiabi turundusteenuste lepingute vormis, mis sõlmiti viimati nimetatute ja association de promotion des flux touristiques et économiques’i (turismi- ja majandusvoogude edendamise ühendus; edaspidi „APFTE“) vahel, kelle otsused olid seostatavad Prantsuse riigiga. Komisjon asus seisukohale, et selliselt antud abi oli ebaseaduslik ja siseturuga kokkusobimatu, ning kohustas 2. augusti 2019. aasta otsusega(1) Prantsusmaad see tagasi nõudma.
Ryanair ja AMS esitasid selle otsuse peale tühistamishagi, mille Üldkohus aga rahuldamata jättis. Selles kontekstis täpsustas Üldkohus turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja kriteeriumi kohaldatavust selle kindlakstegemiseks, kas riikliku meetmega antakse ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses eelis.
Üldkohtu hinnang
Hagejad Ryanair ja AMS vaidlesid oma tühistamishagi põhjendamiseks vastu muu hulgas vaidlustatud otsuses tehtud analüüsile, mille kohaselt andsid APFTEga sõlmitud turundusteenuste lepingud neile majandusliku eelise.
Selle kohta märkis Üldkohus, et riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses kvalifitseeritakse üksnes selline riigi sekkumine, mis võib oma vormist sõltumata otseselt või kaudselt soodustada ettevõtjaid või mida tuleb pidada majanduslikuks eeliseks, mida abisaajast ettevõtja tavalistes turutingimustes ei oleks saanud. Sellise eelise andmise tingimusi hinnatakse üldjuhul turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja kriteeriumi alusel.
Komisjon asus vaidlustatud otsuses siiski seisukohale, et turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja kriteerium ei olnud käesolevas asjas kohaldatav kahel põhjusel, millest esimene puudutas sisuliselt asjaolu, et APFTE sõlmis turundusteenuste lepingud avaliku võimu kandjana, ja teine asjaolu, et turundusteenuste ostmine APFTE poolt ei vastanud tema tegelikule vajadusele.
Ent nagu hagejad väitsid, ei olnud ükski neist põhjustest selline, mis välistaks käesolevas asjas turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja põhimõtte kohaldatavuse.
Mis puudutab nimelt esiteks põhjendust, mis on seotud asjaoluga, et APFTE tegutses avaliku võimu kandjana, siis nähtub kohtupraktikast, et kuigi turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja kriteeriumi kohaldamist tuleb analüüsida avaliku poliitika eesmärke arvestamata, ei välista selliste eesmärkide taotlemine selle kriteeriumi kohaldatavust.
Mis puudutab teiseks põhjendust selliste turundusteenuste ostmise kohta, mis ei vastanud APFTE tegelikule vajadusele, siis märkis Üldkohus, et riigi tegeliku vajaduse uurimine kaupade ja teenuste ostmisel tähendab juba määratluse kohaselt seda, et tuleb analüüsida, kas eraettevõtja, kes on riigiga võimalikult sarnases olukorras, oleks tavapärastes turutingimustes tegutsenud samamoodi. Selline hinnang kuulub seega turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja kriteeriumi kohaldamise alla.
Järelikult rikkus komisjon õigusnormi, kui ta järeldas, et käesolevas asjas ei olnud turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja kriteerium kohaldatav.
Ent arvestades seda, et esiteks oli komisjon vaidlustatud otsuses analüüsinud ka seda, kas turundusteenuste ostmine vastas APFTE tegelikule vajadusele, ning teiseks ei olnud ta sellekohases hinnangus teinud viga, ei olnud tuvastatud õigusnormi rikkumine selline, mis tooks kaasa selle otsuse tühistamise.
Selle kohta tuvastas Üldkohus esiteks, et vaidlustatud otsuses tehtud majandusliku eelise olemasolu analüüsi iseloomustav ebamäärasus ei olnud selline, et otsus sisaldaks vastuolu, mis mõjutaks selle kehtivust, kuna kooskõlas kohtupraktikaga oli hagejatel võimalik teada selle tegelikke põhjusi ja vaidlustada selle põhjendatus, eelkõige oma tühistamishagi raames. Lükates teiseks tagasi eri etteheited, millega vaieldi vastu sellele, et APFTE-l puudus tegelik vajadus osta hagejate turundusteenuseid, järeldas Üldkohus, et see põhjus võis põhjendada vaidlustatud otsuse resolutsiooni sellise majandusliku eelise olemasolu küsimuses, mida hagejad ei oleks tavalistes turutingimustes saanud.
Kuna muud hagejate esitatud väited osutusid samuti põhjendamatuks, jättis Üldkohus hagi tervikuna rahuldamata.