AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

7. juuli 2009

Liidetud kohtuasjad F‑99/07 ja F‑45/08

Marjorie Danielle Bernard

versus

Euroopa Politseiamet (Europol)

Avalik teenistus – Europoli töötajad – Hindamine – Hindamisaruanne – Kõrgemale ametijärgule tõusmine – Akti koostaja pädevus – Vastuvõetavus – Otsuse tühistamine – Halduskaebuse puudumine

Ese:      Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti konventsiooni (Europoli konventsioon) artikli 40 lõike 3 ja Europoli personalieeskirjade artikli 93 lõike 1 alusel esitatud hagid, millega M. D. Bernard palub: kohtuasjas F‑99/07 esiteks tühistada 5. veebruari 2007. aasta ja 25. juuli 2007. aasta hindamisaruanded ning tema 26. juuni 2007. aasta kaebuse rahuldamata jätmine; teiseks mõista Europolilt välja palgatõus alates 1. septembrist 2006 koos seadusjärgsete intressidega, ning teiseks mõista tema kasuks välja 7500 euro suurune summa kahju hüvitamiseks; kohtuasjas F‑45/08 tühistada 25. juuli 2007. aasta hindamisaruanne ning Europoli vaikimisi tehtud otsus jätta tema 23. oktoobri 2007. aasta kaebus rahuldamata ning mõista Europolilt temale välja 7500 euro suurune summa kahju hüvitamiseks.

Otsus: Tühistada hageja 25. juuli 2007. aasta hindamisaruanne. Mõista Europolilt hagejale välja 3000 euro suurune summa kahju hüvitamiseks. Jätta hagi kohtuasjas F‑99/07: Bernard vs. Europol ülejäänud osas rahuldamata. Otsuse tegemise vajadus kohtuasjas F‑45/08: Bernard vs. Europol on ära langenud. Mõista Europolilt välja kõik kohtukulud kohtuasjas F‑45/08: Bernard vs. Europol ning jätta Europoli kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja neli viiendikku hageja kohtukuludest asjas F‑99/07: Bernard vs. Europol. Jätta hageja kanda üks viiendik tema kohtukuludest asjas F‑99/07: Bernard vs. Europol.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Europoli töötajad – Iga kahe aasta järel kõrgemale palgajärgule tõusmine

(Europoli personalieeskirjad, artiklid 28 ja 29)

2.      Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus – Rahaline vaidlus Europoli personalieeskirjade artikli 93 tähenduses

(Europoli personalieeskirjad, artikkel 93)

3.      Ametnikud – Hindamine – Sisejuhis Europoli töötajate hindamise kohta – Õiguslikud tagajärjed

(Europoli personalieeskirjad, artiklid 28 ja 29)

4.      Ametnikud – Hindamine – Sisejuhis Europoli töötajate hindamise kohta – Rikkumine

(Europoli personalieeskirjad, artiklid 28 ja 29)

5.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Eesmärkide kehtestamise kohustus – Ulatus

6.      Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise nõue – Sellise vaidlustatud akti tühistamine, mis ei taga mittevaralise kahju piisavat hüvitamist

(Europoli personalieeskirjad, artikkel 93)

1.      Hindamisaruannet, mille on koostanud mitte Europoli direktor, kes on pädev kõrgemale palgajärgule tõusmise küsimuses, vaid hindaja, kes on pädev hindamise küsimuses, ei saa mingil viisil pidada isegi kaudselt esialgseks otsuseks, millega keelduti kõrgemale palgajärgule tõstmisest, kuna neil kahel tüübil otsustel on erinev eesmärk ning need puudutavad kahte erinevat pädevat asutust.

(vt punkt 54)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. september 2008, kohtuasi F‑121/06: Spee vs. Europol (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 40).

2.      Rahalistes vaidlustes on Avaliku Teenistuse Kohtul vastavalt Europoli personalieeskirjade artikli 93 sätetele täielik pädevus, mis võimaldab tal mõista kostjaks olevalt institutsioonilt välja kindlaksmääratud summad, millele vajadusel lisandub viivitusintress.

Töötasu tõusu maksmise nõue koos viivitusintressidega ei kujuta endast kohtu poolt korralduse andmise nõuet, vaid rahalist nõuet.

(vt punktid 57 ja 58)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 23. märts 2000, kohtuasi T‑197/98: Rudolph vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑55 ja II‑241, punktid 33 ja 92).

3.      Ühenduse institutsiooni otsus, mis on teatavaks tehtud kõikidele töötajatele ning mille eesmärk on tagada samasugune kohtlemine hindamise osas, kujutab endast sisejuhist ja seda tuleb sellisena pidada soovituslikuks tegevusjuhiseks, mida administratsioon loeb endale siduvaks ning administratsioon ei saa seda järgimata jätta ilma selgitamata põhjusi, mis ajendasid seda tegema, kuna on oht rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet.

Suunised, mis kehtestavad Europolis hindamisaruande koostamise eeskirjad, on selline sisejuhis. Kui sisejuhis näeb ette, et hindamisaruande koostab töötaja otsene ülemus, siis aruande koostamine ja allkirjastamine aruande kinnitaja poolt, kellel pealegi ei ole volitust, kujutab endast sisejuhise rikkumist.

Kuigi pädevuse jaotamise eeskirjadest kõrvalekaldumise tõttu ebapädeva asutuse poolt võetud otsuse saab tühistada ainult siis, kui selline kõrvalekaldumine kahjustab personalieeskirjadega ametnikele antud tagatisi või hea halduse põhimõtet personalihalduse valdkonnas, on töötajate karjääriarengu ja hindamise menetluse suuniste eesmärk võimaldada administratsioonil saada perioodilist võimalikult täielikku ja täpset teavet hinnatavate töötajate teenistuskohustuste täitmise kohta ning tagada, et hindamist viiksid läbi isikud, kes tunnevad töötajate tööd kõige paremini ning kes on parimas olukorras töötajate eesmärkide kehtestamiseks. Nende sätete eesmärk on seega aidata kaasa heale haldusele personalihalduse valdkonnas ning nende järgimata jätmine võib põhimõtteliselt tuua kaasa aruande kinnitaja poolt koostatud ja allkirjastatud hindamisaruande tühistamise.

(vt punktid 79, 80, 83–85, 87 ja 88)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 10. september 2003, kohtuasi T‑165/01: McAuley vs. nõukogu (EKL AT 2003, lk I‑A‑193 ja II‑963, punkt 44); 13. juuli 2006, kohtuasi T‑165/04: Vounakis vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑155 ja II‑A‑2‑735, punktid 45–50).

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. detsember 2007, kohtuasi F‑108/06: Diomede Basili vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punktid 61 ja 62).

4.      Teatud juhtudel võib administratsioon kõrvale kalduda sisejuhisega kehtestatud eeskirjadest, kui see on objektiivselt põhjendatud. Siiski ei õigusta asjaolu, et Europoli töötaja töötas hindamisperioodil kolme erineva ülemuse alluvuses ning nende hinnangud vaidlustati, seda, et hindamisaruanne koostati töötajate karjääriarengu ja hindamise menetluse suuniste punkti 8 rikkudes, samas kui nimetatud punkti teine lõik reguleerib konkreetselt olukordi, kus töötaja töötab sama hindamisperioodi jooksul mitmete otseste ülemuste alluvuses.

Pealegi ei kujuta see, et töötaja erinevate ülemuste hinnangud on erinevad, endast põhimõtteliselt asjaolu, mis õigustab suunistega kehtestatud sellise eeskirja rikkumist, mille kohaselt koostab töötaja hindamisaruande tema viimane ülemus, ilma et nimetatud eeskiri kaotaks igasuguse mõtte.

Seetõttu juhul, kui puudub objektiivne põhjendus, mis võimaldab suunistest kõrvale kalduda, tuleb hindamisaruannet, mis on koostatud nende suuniste punktis 8 kehtestatud eeskirjast kõrvale kaldudes, pidada selliseks, mis on võetud ebapädeva asutuse poolt.

(vt punktid 89–91 ja 93)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 21. oktoober 1998, kohtuasi T‑100/96: Vicente-Nuñez vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑591 ja II‑1779, punktid 67–76); eespool viidatud kohtuotsus McAule vs. nõukogu, punkt 45.

Avaliku Teenistuse Kohus: 9. juuli 2008, kohtuasi F‑89/07: Kuchta vs. EKP (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punktid 49–59).

5.      Europoli töötajate karjääriarengu ja hindamise menetluse suunistest tuleneb, et Europol peab iga hindamisperioodi lõpul kehtestama töötaja eesmärgid, mis on järgmise perioodi hindamisaruande koostamise aluseks. Hindamisaruanne on õigusvastane, kui see on koostatud ilma, et töötajale oleks eesmärgid eelnevalt kehtestatud.

(vt punktid 95, 96 ja 100)

6.      Ametnikule hindamisaruandega, mille koostamisel on toimunud teatud raskusastmega rikkumisi, põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ei piisa selle aruande tühistamisest, kui see on võetud ebapädeva asutuse poolt ning ilma, et töötajale oleks eesmärke kehtestatud.

(vt punktid 104–106)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 30. september 2004, kohtuasi T‑16/03: Ferrer de Moncada vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑261 ja II‑1163, punkt 68).