Kohtuasjad T‑494/08–T‑500/08 ja T‑509/08

Ryanair Ltd

versus

Euroopa Komisjon

Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Riigiabi üle järelevalve teostamise menetlust puudutavad dokumendid – Juurdepääsu keelamise vaikimisi tehtud otsus – Sõnaselged juurdepääsu keelamised – Kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki puudutav erand – Konkreetse ja individuaalse hindamise kohustus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Juurdepääsutaotlusele vastamiseks ette nähtud tähtaeg – Pikendamine – Tingimused

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 8)

2.      Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Hagi komisjoni vaikimisi tehtud otsuse peale jätta dokumentidega tutvumise taotlus rahuldamata – Komisjoni hilisema sõnaselge otsuse vastuvõtmisega tühistatud otsus – Hageja poolt teise võimalusena selle viimase otsuse suhtes esitatud hagi – Põhjendatud huvi kadumine

(EÜ artikkel 230; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)

3.      Institutsioonide aktid – Õiguspärasuse eeldamine – Õigustühine akt – Mõiste

4.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitse – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 kolmas taane)

5.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Väide, et on rikutud põhjendamiskohustust – Väide, et põhjendused on ebatäpsed – Eristamine

(EÜ artikkel 253)

1.      Määruse nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) artikli 8 lõikes 1 ette nähtud tähtaeg on kohustuslik ning seda ei saa juhul, kui selle määruse artikli 8 lõikes 2 ette nähtud tingimused ei ole täidetud, pikendada, vastasel juhul võetakse asjaomaselt artiklilt igasugune kasulik mõju, kuna taotleja ei teaks enam, millisest kuupäevast alates võib ta asjaomase määruse artikli 8 lõikes 3 ette nähtud hagi või kaebust esitada.

(vt punkt 39)

2.      Füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi on vastuvõetav üksnes siis, kui hagejal on huvi vaidlustatud akti tühistamise vastu. Hagejal peab olema selline põhjendatud huvi hagi eseme vastu juba hagi esitamisel, vastasel juhul on hagi vastuvõetamatu. Lisaks peab põhjendatud huvi säilima kohtuotsuse tegemiseni, vastasel juhul võidakse asjas kohtuotsust mitte teha, mis eeldab, et hagi peab selle esitajale tooma lõpptulemuse kaudu kasu. Kui hagejal kaob põhjendatud huvi menetluse käigus, siis ei saa Üldkohtu sisulistes küsimustes tehtud otsus tuua talle mingit kasu.

Mis puudutab taotlust tühistada vaikimisi tehtud tagasilükkamise otsused, mis on võetud vastu juurdepääsu menetluse raames komisjoni dokumentidele, mida reguleerib määrus nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele), ning seda, et komisjon tühistas tegelikult need hilisemate sõnaselgete otsuste tegemisega, siis on selline hagi vastuvõetamatu, kuna enne nimetatud hagi esitamist tehtud sõnaselgete otsuste tõttu, mille tühistamist palutakse teise võimalusena, ei olnud hagejal põhjendatud huvi esitada hagi vaikimisi tehtud otsuste peale. Nimelt jääb vaikimisi tehtud otsuste võimaliku tühistamise korral sellise vormivea tõttu üle üksnes sõnaselgete otsustega identsete otsuste vastuvõtmine. Peale selle ei ole vaikimisi tehtud otsuse peale esitatud hagi läbivaatamine põhjendatav eesmärgiga vältida etteheidetava rikkumise kordumist ega eesmärgiga lihtsustada vajaduse korral kahju hüvitamise hagi esitamist, kuna need eesmärgid on saavutatavad sõnaselgete otsuste peale esitatud hagi läbivaatamisega.

(vt punktid 41–48)

3.      Õigusakti saab pidada õigustühiseks vaid juhul, kui sellel on eriti suured ja ilmsed puudused. Institutsioonide akti õigustühiseks tunnistamisega kaasnevate tagajärgede tõsidus nõuab, et õiguskindluse tõttu on see võimalik vaid kõige ekstreemsematel juhtudel.

(vt punkt 49)

4.      Määruse nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes ette nähtud erandi tõlgendamisel peab võtma arvesse asjaolu, et teistel huvitatud isikutel peale asjaomase liikmesriigi ei ole riigiabi üle järelevalve teostamise menetluse raames õigust tutvuda komisjoni haldustoimiku dokumentidega, ja tunnustama sellest tulenevalt üldise eelduse olemasolu, mille kohaselt kahjustab haldustoimiku dokumentide avaldamine põhimõtteliselt uurimise eesmärki.

Nii võib komisjon määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande alusel keelata juurdepääsu kõikidele riigiabi üle järelevalve teostamise menetluse dokumentidele, ilma et neid dokumente tuleks eelnevalt konkreetselt ja individuaalselt hinnata.

Selline üldine eeldus ei välista huvitatud isikute õigust tõendada, et vaidlusalune dokument, mille avaldamist on taotletud, ei ole asjaomase eeldusega hõlmatud, ja et esineb ülekaalukas üldine huvi, mis õigustab selle avaldamist määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 alusel.

(vt punktid 70–72)

5.      EÜ artikli 253 kohane põhjendus peab näitama selgelt ja üheselt mõistetavalt õigusakti koostanud institutsiooni arutluskäiku, et võimaldada huvitatud isikutel oma õiguste kaitsmiseks saada teada vastuvõetud meetme põhjendused ning võimaldada kohtul otsust kontrollida. Siiski ei ole nõutud, et põhjendused täpsustaksid kõiki erinevaid asjakohaseid faktilisi või õiguslikke asjaolusid. Otsuse põhjenduse vastavust nimetatud nõuetele tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja asjaomase valdkonna õiguslikku regulatsiooni silmas pidades.

Lisaks on põhjendamiskohustuse rikkumise väite puhul tegemist menetlusnormide rikkumise väitega, mis niisugusena erineb vaidlustatud otsuse põhjenduste ebatäpsust puudutavast väitest, mida tuleb käsitleda vaidlustatud otsuse põhjendatuse uurimisel.

(vt punktid 96 ja 97)