Kohtuasi C‑413/14 P
Intel Corp. Inc.
versus
Euroopa Komisjon
Apellatsioonkaebus – ELTL artikkel 102 – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Püsikliendisoodustused – Komisjoni pädevus – Määrus (EÜ) nr 1/2003 – Artikkel 19
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (suurkoda) 6. septembri 2017. aasta otsus
1. Konkurents – Liidu eeskirjad – Territoriaalne kohaldamisala – Komisjoni pädevus – Lubatavus rahvusvahelise avaliku õiguse seisukohast – Kuritarvitava tegevuse rakendamine või kindel mõju EMP–s – Muud vahendid – Vahetu, märkimisväärse ja ettenähtava mõju kriteerium – Ulatus
(ELTL artiklid 101 ja 102)
2. Apellatsioonkaebus – Väited – Täiendava põhjenduse vastu suunatud väide – Edutu väide – Rahuldamata jätmine
(ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)
3. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni pädevus – Ütluste võtmise õigus – Ütlused uurimise eseme kohta – Ametliku küsitluse ja mitteametliku vestluse eristamine –Lubamatus
(Nõukogu määrus nr 1/2009, põhjendus 25 ja artikli 19 lõige 1; komisjoni määrus nr 773/2004, artikkel 3)
4. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni pädevus – Ütluste võtmise õigus – Ütlused uurimise eseme kohta – Komisjoni kohustus tema valitud kujul protokollida mis tahes küsitlust, mille ta läbi viib
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 19 lõige 1; komisjoni määrus nr 773/2004, artikli 3 lõiked 1 ja 3)
5. Apellatsioonkaebus – Väited – Liidu õigust rikkuvad kohtuotsuse põhjendused – Muudele õiguslikele põhjendustele tuginev resolutsioon – Rahuldamata jätmine
(ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)
6. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Toimikuga tutvumine – Ulatus – Dokumendi esitamisest keeldumine – Tagajärjed – Vajadus teha asjassepuutuva ettevõtja tõendamiskoormise osas vahet süüstavate ja õigustavate dokumentide vahel
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2)
7. Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Kuritarvitav väljatõrjumine – Mõiste – Hinnapõhine diskrimineerimine – Tegevus, mis üksi ei näita veel kuritarvitavat väljatõrjumist
(ELTL artikkel 102)
8. Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Ainuvarustusallahindlus või püsikliendisoodustus – Võime piirata konkurentsi ja väljatõrjuv mõju – Sama tõhusa konkurendi analüüs – Hindamiskriteeriumid
(ELTL artikkel 102)
9. Apellatsioonkaebus – Põhjendatuks tunnistatud apellatsioonkaebus – Vaidluse sisuline lahendamine apellatsioonikohtu poolt – Tingimus – Menetlusstaadium lubab teha asja suhtes kohtuotsuse – Puudumine – Kohtuasja tagasisaatmine Üldkohtusse
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 61 esimene lõik)
1. ELTL artiklites 101 ja 102 kehtestatud liidu konkurentsieeskirjade eesmärk on hõlmata ettevõtjate kollektiivset või ühepoolset konkurentsivastast tegevust siseturu piires. Nimelt keelab ELTL artikkel 101 kokkulepped ja tegevuse, mille eesmärk või tagajärg on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi siseturu piires, ELTL artikkel 102 aga keelab turgu valitseva seisundi kuritarvitamise siseturus või selle olulises osas. Mis puudutab ELTL artikli 101 kohaldamist, siis ei takista asjaolu, et kokkuleppes osalev ettevõtja asub kolmandas riigis, selle sätte kohaldamist, kui kokkuleppe mõju avaldub siseturu territooriumil. Kui konkurentsiõiguses kehtestatud keeldude kohaldatavus panna sõltuma keelatud kokkuleppe sõlmimise kohast, annaks see selgelt ettevõtjatele lihtsa vahendi nendest keeldudest kõrvale hoida. Kindla mõju kriteeriumil on aga sama eesmärk, see tähendab hõlmata tegevust, mida ei ole küll rakendatud liidu territooriumil, kuid mille konkurentsivastane mõju võib avalduda liidu turul. Komisjoni pädevuse aluseks võib seega olla kindla mõju kriteerium.
Kindla mõju kriteerium võimaldab põhjendada liidu konkurentsiõiguse kohaldamist rahvusvahelise avaliku õiguse seisukohast, kui on ette näha, et tegevus avaldab liidus vahetut ja märkimisväärset mõju.
See, kas komisjonil on igal üksikjuhtumil vajalik pädevus, et kohaldada liidu konkurentsiõigust, tuleb kindlaks teha ettevõtja või ettevõtjate kogutegevuse alusel. Ettenähtavuse tingimuse täitmiseks piisab, kui võtta arvesse tegevuse tõenäolist mõju konkurentsile. Esiteks, kui turgu valitsevas seisundis ettevõtja tegevus mõne arvutitootja suhtes kuulus tervikstrateegia hulka, mille eesmärk oli see, et turul, sealhulgas Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) ei oleks kättesaadav ükski konkurendi tootega varustatud arvutitootja sülearvuti, võis turgu valitsevas seisundis ettevõtja tegevus avaldada EMPs vahetut mõju. Teiseks, sellise strateegia korral, nagu kõnealune ettevõtja kujundas arvutitootja suhtes ja mille eesmärk oli tõkestada konkurendi juurdepääs turu kõige olulisematele müügikanalitele, tuli arvesse võtta ettevõtja tegevust tervikuna, et hinnata, kas sellel oli liidu ja EMP turul märkimisväärne mõju.
Teistsugune käsitlus viiks EMPs turustruktuuri mõjutada võiva tervikliku konkurentsivastase tegevuse kunstliku jaotamiseni reaks eraldiseisvateks tegevusteks, mis võivad jääda liidu pädevuse alt välja.
(vt punktid 42–46, 49–52, 55–57)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 63, 64, 105 ja 106)
3. Määruse nr 1/2003 artikli 19 lõike 1 sõnastusest endast ilmneb, et konkurentsivaldkonna haldusmenetluses kohaldatakse seda sätet kõikidele küsitlustele, mille eesmärk on koguda uuritava küsimusega seotud teavet. Määruse põhjenduses 25 on selle kohta märgitud, et määruse eesmärk on tõhustada komisjoni uurimisvolitusi, võimaldades tal muu hulgas küsitleda isikuid, kellel võib olla kasulikku teavet, ja registreerida nende ütlused.
Määruse nr 1/2003 artikli 19 lõige 1 on seega õiguslik alus, mis annab komisjonile õiguse uurimise raames isikut küsitleda, mida kinnitavad ka määruse ettevalmistavad materjalid
Ükski selle sätte sõnastuse element või sellega taotletav eesmärk ei võimalda järeldada, et seadusandja kavatses eristada uurimise eset puudutavate küsitluste kahte kategooriat või jätta selle sätte kohaldamisalast mõned küsitlused välja.
Üldkohus leidis seega vääralt, et uurimise käigus komisjoni läbi viidud küsitluste hulgas tuleb vahet teha ametlikel küsitlustel, mis kuuluvad määruse nr 1/2003 artikli 19 lõike 1 ja määruse nr 773/2004, mis käsitleb [EÜ] artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis, artikli 3 kohaldamisalasse, ja mitteametlikel küsitlustel, mis jäävad nende sätete kohaldamisalast välja.
(vt punktid 84–88)
4. Konkurentsivaldkonna haldusmenetluses tuleb määruse nr 773/2004, mis käsitleb [EÜ] artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis, artikli 3 lõiget 1, milles on sätestatud, et komisjon peab küsitletavale teatama, kui ta kavatseb küsitlust protokollida, mõista mitte nii, et küsitluse protokollimine on fakultatiivne, vaid et komisjon on kohustatud teavitama asjaomast isikut kavatsetavast protokollimisest. Määruse nr 773/2003 artikli 3 lõige 3, milles on sätestatud, et komisjon võib küsitletute seisukohad protokollida mis tahes kujul, tähendab, et kui komisjon otsustab küsitletava nõusolekul viia määruse nr 1/2003 artikli 19 lõike 1 alusel läbi küsitluse, on ta kohustatud selle küsitluse tervikuna protokollima, ilma et see piiraks komisjonile protokollimise vormi osas jäetud valikut.
Järelikult lasub komisjonil kohustus tema valitud kujul protokollida mis tahes küsitlus, mille ta viib läbi määruse nr 1/2003 artikli 19 alusel, et koguda oma uurimise esemega seotud teavet.
(vt punktid 89–91)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 94)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 96–101)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 133–137)
8. Konkurentsivaldkonnas ei ole ELTL artikli 102 eesmärk mingilgi moel takistada ettevõtjal jõuda turul tänu oma võimetele turgu valitseva seisundini. Selle sätte eesmärk ei ole ka tagada, et turule jääksid konkurendid, kes on vähem tõhusad kui turgu valitsevas seisundis ettevõtja.. Seega ei pruugi mis tahes väljatõrjuv mõju konkurentsi kahjustada. Juba oma määratluselt võib võimetepõhine konkurents viia vähem tõhusate ja seega tarbijale eelkõige hinna, valiku, kvaliteedi ja innovatsiooni seisukohast vähem huvi pakkuvate konkurentide turult väljumiseni või marginaliseerumiseni. Turgu valitsevat seisundit omaval ettevõtjal lasub siiski eriline kohustus mitte kahjustada oma tegevusega tõhusat ja moonutamata konkurentsi siseturul. Seetõttu keelab ELTL artikkel 102 muu hulgas turgu valitseval ettevõtjal viljeleda tegevust, millel võib olla sama tõhusate konkurentide jaoks väljatõrjuv mõju ja mis võib tugevdada tema turgu valitsevat seisundit muude vahenditega kui need, mis põhinevad võimetepõhisel konkurentsil. Seda silmas pidades ei saa igasugust hinnakonkurentsi seega pidada õiguspäraseks. Selles küsimuses on kohus juba leidnud, et kui ettevõtja, kes omab turgu valitsevat seisundit, seob ostjaid – isegi kui ta teeb seda viimaste nõudel – kohustuse või lubadusega katta kogu nende vajadus või märkimisväärne osa sellest ainult turgu valitsevas seisundis ettevõtjalt soetatava kaubaga, kujutab see endast turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ELTL artikli 102 tähenduses, sõltumata sellest, kas kõnealune kohustus kehtib ilma täiendavate tingimusteta või tehakse selle eest vastutasuks hinnaalandus. Sama kehtib ka siis, kui nimetatud ettevõtja küll ei seo ostjaid vormilise kohustusega, ent rakendab nende ostjatega sõlmitud kokkulepete kaudu või ühepoolselt püsikliendi allahindluste süsteemi, s.o teeb allahindlusi tingimusel, et klient varustab end kogu oma vajaduse või sellest olulise osa ulatuses asjaomaselt turgu valitsevalt ettevõtjalt soetatava kaubaga.
Siiski tuleb seda kohtupraktikat täpsustada juhul, kui ettevõtja väidab haldusmenetluses tõenditele tuginedes, et tema tegevusel ei olnud võimet konkurentsi piirata ja täpsemalt etteheidetud väljatõrjumist põhjustada. Sellisel juhul ei ole komisjon kohustatud mitte ainult analüüsima esiteks ettevõtja turgu valitseva seisundi olulisust asjaomasel turul ja teiseks etteheidetava tegevuse osakaalu turul ning allahindluste tingimusi ja nende andmise korda, nende kestust ja suurust, vaid ta on ka kohustatud hindama sellise strateegia võimalikku olemasolu, mille eesmärk on tõrjuda välja vähemalt sama tõhusad konkurendid.
Väljatõrjumise võime analüüs on oluline ka selle hindamisel, kas põhimõtteliselt ELTL artikli 102 keelu alla kuuluv allahindluste süsteem võib olla objektiivselt põhjendatud. Allahindluste süsteemi konkurentsile kahjulik väljatõrjuv mõju võib olla tasakaalustatav või isegi tõhususest tulenevate eelistega ületatav, millest võidab samuti tarbija Sellise etteheidetava tegevuse konkurentsile soodsa ja ebasoodsa mõju kaalumise saab komisjoni otsuses läbi viia vaid pärast seda, kui on analüüsitud tegevusele omast võimet vähemalt sama tõhus konkurent välja tõrjuda. Kui komisjon teeb allahindluste süsteemi kuritarvitusliku laadi tuvastamise otsuses sellise analüüsi, peab Üldkohus hindama kõiki turgu valitsevas seisundis ettevõtja argumente, mille eesmärk on vaidlustada nende järelduste põhjendatus, mille komisjon tegi kõnealuste allahindluste väljatõrjuva võime kohta.
Kuigi komisjon rõhutas vaidlusaluses otsuses, et kõnealustel allahindlustel oli juba oma laadilt võime konkurentsi piirata, mistõttu ei olnud juhtumi kõigi asjaolude ja eelkõige sama tõhusa konkurendi testi (as efficient competitor test) analüüsimine turgu valitseva seisundi tuvastamiseks vajalik, viis ta vaidlusaluses otsuses sellegipoolest läbi nende asjaolude põhjaliku analüüsi, pühendades väga üksikasjalikke arutluskäike sama tõhusa konkurendi testi raames tehtud analüüsile, mille tulemusel jõudis ta järeldusele, et sama tõhus konkurent oleks pidanud kohaldama hindu, mis ei oleks olnud jätkusuutlikud, ja et järelikult võis kõnealusel allahindluste praktikal olla sellisele konkurendile väljatõrjuv mõju.
Sellest järeldub, et vaidlustatud otsuses oli sama tõhusa konkurendi test tegelikult oluline, kui komisjon andis hinnangu kõnealuse allahindluste praktika võimele avaldada sama tõhusa konkurendi väljatõrjuvat mõju.
Neil asjaoludel oli Üldkohus kohustatud analüüsima kõiki argumente, mille turgu valitsev ettevõtja selle testi kohta esitas.
Ent Üldkohus leidis, et ei ole vaja analüüsida, kas komisjon tegi sama tõhusa konkurendi testi nõuetekohaselt ja vigu tegemata, ning et ei olnud vaja analüüsida ka küsimust, kas hageja pakutud alternatiivsed arvutused olid tehtud õigesti.
Üldkohus eitas seega komisjoni tehtud sama tõhusa konkurendi testi mis tahes asjakohasust ega vastanud seetõttu kriitikale, mille turgu valitsevas seisundis ettevõtja testi suhtes esitas.
Üldkohus jättis järelikult vaidlusaluste allahindluste konkurentsi piiramise võime analüüsis vääralt arvesse võtmata turgu valitsevas seisundis ettevõtja argumendid, mille eesmärk oli välja tuua väidetavad vead, mille komisjon tegi sama tõhusa konkurendi testi raames.
(vt punktid 133–147)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 148–150)