Language of document : ECLI:EU:T:2022:58

Kohtuasi T868/16

(avaldamine väljavõtetena)

QI jt

versus

Euroopa Komisjon
ja
Euroopa Keskpank

 Üldkohtu (kolmas koda) 9. veebruari 2022. aasta otsus

Lepinguväline vastutus – Majandus- ja rahapoliitika – Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimine – Võlakirjade vahetusleping ainult eurosüsteemi keskpankade kasuks – Erasektori osalus – Ühise tegutsemise klausel – Erasektori võlausaldajad – Avaliku sektori võlausaldajad – Süüks arvamine – Eraõiguslikele isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – ELTL artikli 63 lõige 1 – ELTL artiklid 120–127 ja artikli 352 lõige 1 – Omandiõigus – Võrdne kohtlemine

1.      Kahju hüvitamise hagi – Ese – Nõue hüvitada eurorühma või euroala riigipeade või valitsusjuhtide põhjustatud kahju – Valitsustevaheline mitteametlik organ – Iseseisva pädevuse puudumine – Liidu organi või asutuse staatuse puudumine – Vastuvõetamatus

(ELL artikli 13 lõige 1 ja artikli 16 lõige 6; ELTL artiklid 137, 268 ja artikli 340 teine lõik; EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokoll nr 14, artikkel 1; nõukogu otsus 2009/937)

(vt punktid 72–77 ja 86)

2.      Kahju hüvitamise hagi – Ese – Nõue hüvitada kahju, mis on põhjustatud liidu institutsioonide, organite või asutuste aktide või toimingutega, mis on vastu võetud või tehtud pärast valitsustevahelisi või poliitilisi kokkuleppeid, mis sõlmiti Euroopa Keskpanga (EKP), komisjoni ja eurorühma osalusel – Komisjoni tegevusetus eurorühmas sõlmitud poliitiliste kokkulepete liidu õigusele vastavuse kontrollimisel – Vastuvõetavus – Siduva jõu puudumine – Mõju puudumine

(ELL artikli 13 lõige 1, artikkel 15 ja artikli 17 lõige 1; ELTL artikkel 268 ja artikli 340 teine lõik)

(vt punktid 78–81, 83 ja 84)

3.      Majandus- ja rahapoliitika – Rahapoliitika – Rakendamine – Liikmesriigi asutustele adresseeritud Euroopa Keskpanga (EKP) arvamused tema pädevusvaldkonda kuuluvate riigisiseste seaduseelnõude kohta – Siduvus – Puudumine

(ELTL artikli 127 lõige 4 ja artikli 282 lõige 5; EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokoll nr 14, artikkel 1; Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri, artikkel 18; nõukogu otsus 98/415)

(vt punkt 82)

4.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Isikutele õigusi andev õigusnorm – Mõiste – Liidu majandus- ja rahapoliitika kindlaksmääramist ja rakendamist käsitlevad sätted – Liikmesriikide kohustus vältida ülemäärast avaliku sektori eelarvepuudujääki – Eesmärk säilitada liidu majanduslik ja finantsstabiilsus – Välistamine

(ELTL artiklid 120–127, artikli 282 lõige 2, artikli 340 teine lõik ja artikli 352 lõige 1; nõukogu määrus nr 3603/93, seitsmes põhjendus)

(vt punktid 90–100, 104 ja 105)

5.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Liidu õiguse piisavalt selge rikkumine – Tingimus, et institutsioon on ilmselgelt ja oluliselt eiranud oma kaalutlusõiguse piire – Euroopa Keskpanga (EKP) rahapoliitika alase pädevuse kasutamisel vastu võetud akte käsitlev hinnang

(ELTL artiklid 120–127 ja artikli 282 lõige 2; Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri, artikkel 18)

(vt punktid 102 ja 103)

6.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Isikutele õigusi andev õigusnorm – Mõiste – Omandiõigus – Hõlmamine

(ELL artikli 13 lõige 1; ELTL artikli 340 teine ja kolmas lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 17 lõige 1 ja artikkel 51)

(vt punktid 115–118)

7.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Omandiõigus – Piirangud – Lubatavus – Tingimused

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 17 lõige 1 ja artikli 52 lõige 1)

(vt punktid 119 ja 120)

8.      Majandus- ja rahapoliitika – Rahapoliitika – Rakendamine – Liikmesriigi asutustele adresseeritud Euroopa Keskpanga (EKP) arvamused tema pädevusvaldkonda kuuluvate riigisiseste seaduseelnõude kohta – Liikmesriigi poolt niisuguse seaduse vastuvõtmine, millega piiratakse teatud võlainstrumentide väärtust selleks, et kaitsta riigisisest ja euroala majandust asjasse puutuva liikmesriigi majanduse kokkuvarisemise ohu eest – Eurosüsteemi selle riigi valitsemissektori võla restruktureerimisel osalemise välistamine – Omandiõiguse ebaproportsionaalne piiramine – Puudumine

(ELTL artikkel 123 ja artikli 127 lõige 4; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 17 lõige 1; Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri, artikkel 18)

(vt punktid 125 ja 127–136)

9.      Kapitali vaba liikumine – Kapitali vaba liikumise piiramine – Riigisisesed õigusnormid, mis piiravad asjasse puutuva liikmesriigi emiteeritud või tagatud võlainstrumentide väärtust – Põhjendus, mis tuleneb vajadusest kaitsta riigisisest ja euroala majandust asjasse puutuva liikmesriigi majanduse kokkuvarisemise ohu eest – Lubatavus

(ELTL artikkel 63)

(vt punktid 142–146)

10.    Majandus- ja rahapoliitika – Rahapoliitika – Rakendamine – Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimine riigivõlakirjade ostukava abil – Väärtpaberite vahetuslepingu sõlmimine ainult eurosüsteemi keskpankade huvides – Eurosüsteemi keskpankade kui selliste võlakirjade omanike osaluse välistamine – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine

(ELTL artikli 127 lõiked 1 ja 2 ning artikli 282 lõige 1; Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri, artikkel 18; Euroopa Keskpanga otsus 2010/281)

(vt punktid 168–172)

11.    Majandus- ja rahapoliitika – Rahapoliitika – Kohaldamisala – Euroopa Keskpankade Süsteemi ostukava riigi võlakirjade ostuks võlakirjade järelturul – Hõlmamine – Kava, millel on majanduspoliitika eesmärkide saavutamisele soodsad tagajärjed – Mõju puudumine

(ELTL artikli 119 lõige 2, artikli 123 lõige 1, artikli 127 lõiked 1 ja 2 ning artikli 282 lõiked 1 ja 2; Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri, artikkel 18)

(vt punktid 173–179)

12.    Majandus- ja rahapoliitika – Rahapoliitika – Rakendamine – Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimine riigivõlakirjade ostukava abil – Väärtpaberite vahetuslepingu sõlmimine ainult eurosüsteemi keskpankade huvides – Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja komisjoni kui niisuguste võlakirjade omanike osalemise välistamine – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine

(ELTL artiklid 309, 317, artikli 321 teine lõik ja artikli 322 lõike 1 punkt a ning artikli 340 teine lõik; EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokoll nr 5, artikli 18 lõige 1, artikli 21 lõiked 1–3 ja artikli 26 lõige 2; nõukogu määrused nr 1605/2002 ja nr 480/2009)

(vt punktid 180–186)

Kokkuvõte

QI ja teised hagejad (edaspidi „hagejad“) tuginesid liidu ja Euroopa Keskpanga (EKP) vastutusele, esitades nõude hüvitada kahju, mis neile väidetavalt tekkis riigivõlakirjade kohustusliku vahetamise rakendamise tõttu 2012. aastal Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimise raames.

2. veebruaril 2012 esitas Kreeka Vabariik EKP-le arvamuse taotluse(1) seoses seaduseelnõuga, millega kehtestatakse normid muudatuste kohta tingimustes, mida kohaldatakse Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või tagatud turukõlblikele võlainstrumentidele kokkuleppel nende instrumentide omanikega Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimiseks, mis põhines muu hulgas „ühise tegutsemise klauslitel“ (edaspidi „ÜTKd“).

Olles saanud EKP heakskiitva arvamuse(2), võttis Kreeka parlament 23. veebruaril 2012 vastu seaduse nr 4050/2012(3) Kreeka riigi emiteeritud või tagatud võlakirjade muutmise kohta võlakirjaomanike nõusolekul ja ÜTKde mehhanismi rakendamise kohta. Selle mehhanismi alusel pidid kõnesolevatesse võlakirjadesse välja pakutud muudatused muutuma õiguslikult siduvaks kõigile selliste võlakirjade omanikele, mille suhtes kehtib Kreeka õigus ja mis olid emiteeritud enne 31. detsembrit 2011, nagu need on identifitseeritud Kreeka ministrite nõukogu otsuses, millega kiideti heaks erasektori osaluse (Private Sector Involvement, edaspidi „PSI“) kutsed, kui muudatused on vastu võetud võlakirjaomanike kvoorumi poolt, mis esindab vähemalt kahte kolmandikku nende ÜTKdes osalevate võlakirjade nimiväärtusest. Kuivõrd kvoorum ja nõutud enamus väärtpaberite kavandatud vahendamiseks saadi kokku, vahetati kõigi Kreeka võlakirjade omanike – sealhulgas nende, kes vahetusega ei nõustunud – asjasse puutuvad võlakirjad viidatud seaduse alusel välja, mille tagajärjel nende väärtus vähenes.

Olles lükanud tagasi neile kuuluvate võlakirjade vahetamise pakkumuse, osalesid hagejad Kreeka võlakirjade omanikena Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimises seadusega nr 4050/2012 rakendatavate PSI ja ÜTKde alusel. Esitatud hagis tuginesid nad liidu või EKP vastutusele kahju eest, mis oli neile väidetavalt tekkinud esiteks sunniviisilise osaluse tõttu nimetatud restruktureerimises ning teiseks seetõttu, et eurosüsteem ja Kreeka Vabariigi avaliku sektori võlausaldajad selles restruktureerimises ei osalenud.

Üldkohus jättis hagejate esitatud kahju hüvitamise hagi tervikuna rahuldamata.

Üldkohtu hinnang

Esiteks sedastas Üldkohus, et tal puudub pädevus otsustada eurorühma ning euroala riigipeade või valitsusjuhtide aktide, toimingute või tegevusetuse seaduslikkuse üle, rõhutades seoses eurorühma 20. juuni 2011. aasta ja 21. veebruari 2012. aasta avaldustega, et eurorühm asutati valitsustevahelise organina, mis ei kuulu liidu institutsioonilisse raamistikku ja mida ei saa samastada nõukogu koosseisuga ega kvalifitseerida liidu organiks või asutuseks. Üldkohus märkis, et euroala riigipeade või valitsusjuhtide ühisavalduse suhtes, mis on tehtud nende 26. oktoobri 2011. aasta tippkohtumisel, on varem käsitletud kaalutlused eurorühma valitsustevahelise laadi tõttu mutatis mutandis kohaldatavad. Seega ei saa neid avaldusi kvalifitseerida liidu aktiks või liidule omistatavaks aktiks.

Üldkohus rõhutas seevastu, et Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. juuni 2011. aasta järeldused ning EKP 17. veebruari 2012. aasta arvamus võivad hoolimata sellest, et neil puudub õiguslikult siduv laad selles mõttes, et need oleksid tekitanud Kreeka Vabariigile kohustuse vaidlusaluseid meetmeid rakendada, tuua kaasa liidu või EKP lepinguvälise vastutuse ELTL artikli 340 teise ja kolmanda lõigu mõttes. Mis puudutab liidu võimalikku vastutust Euroopa Komisjonile ELL artikli 17 lõikest 1 tuleneva järelevalvekohustuse rikkumise eest, siis meenutab Üldkohus, et sellel institutsioonil säilib eurorühma tegevuses osalemisel aluslepingute täitmise üle järelevalve teostaja roll. Sellest tuleneb, et kui ta jätab kontrollimata, kas eurorühma raames sõlmitud poliitilised kokkulepped on liidu õigusega kooskõlas, võib see kaasa tuua liidu lepinguvälise vastutuse tekkimise ELTL artikli 340 teise lõigu alusel. Teiseks leidis Üldkohus, et EKP-le süüks pandud tegevus, eelkõige 15. veebruari 2012. aasta vahetuslepingu sõlmimine ja rakendamine eesmärgiga vältida ÜTKde kohaldamist eurosüsteemi keskpankade hoitavate Kreeka võlakirjade suhtes, oli seotud nende pädevuste ja põhiülesannete täitmisega, mis on talle antud liidu rahapoliitika kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks. Selle kohta märkis Üldkohus, et ükski neist sätetest – ELTL artiklid 120–127, artikli 282 lõige 2 ja artikli 352 lõige 1 –, millele hagejad viitasid, et põhjendada oma väidet, mille kohaselt institutsioonid tegutsesid ultra vires, ei anna hagejatele konkreetseid õigusi, mille rikkumine oleks sedalaadi, et tooks kaasa liidu või EKP lepinguvälise vastutuse.

Kolmandaks lükkas Üldkohus tagasi argumendi, mille kohaselt oli piisavalt selgelt rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 17 lõikes 1 tagatud omandiõigust, asudes seisukohale, et ehkki seaduse nr 4050/2012 vastuvõtmine ja rakendamine tõid kaasa hagejate omandiõiguse riive, vastas see seadus üldise huvi eesmärkidele, mille hulgas oli eesmärk tagada euroala kui terviku pangandussüsteemi stabiilsus. Lisaks märkis Üldkohus, et arvestades kõnealuse omandiõiguse laadi, Kreeka valitsemissektori võlakriisi ulatust, raskust ja akuutsust, Kreeka riigi ja Kreeka võlakirjade omanike enamuse nõusolekut vahetustehinguga, mille käigus nende instrumentide väärtust vähendati, ning tekkinud kahju suurust, ei kujutanud ei Kreeka võlakirjade väärtuse vähendamine vaidlustatud meetmetega ega ka eurosüsteemi osalemise välistamine Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimisel taotletud eesmärki arvestades endast ülemäärast ja lubamatut sekkumist, mis riivaks hagejate – viidatud harta sättega tagatud – omandiõiguse sisu ennast.

Neljandaks, väite kohta, mis puudutab hagejatele ELTL artikli 63 lõikest 1 tulenevate õiguste piisavalt selget rikkumist – säte, mille kohaselt on keelatud kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel –, tõdes Üldkohus, et hagejad ei ole tõendanud, et vaidlustatud meetmed ning selle välistamine, et eurosüsteem saaks Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimisel osaleda, olid ebaproportsionaalsed. Nimelt võimaldasid need meetmed taastada kogu euroala pangandussüsteemi stabiilsuse ega ole tõendatud, et need läksid kaugemale selle stabiilsuse taastamiseks vajalikust.

Viiendaks ja viimaseks lükkas Üldkohus tagasi väite, et piisavalt selgelt on rikutud harta artiklis 20 ette nähtud õigust võrdsele kohtlemisele, rõhutades, et vaidlustatud meetmete eesmärgi seisukohast, milleks on tagada Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimine, et muuta see kestlikuks, ei ole hagejad õiguslikult piisavalt tõendanud, et nad olid erinevas olukorras võrreldes teiste Kreeka võlakirjade eraõiguslike omanikega, sh institutsionaalsed või professionaalsed investorid. Nimelt olid need isikud seda eesmärki silmas pidades a priori olukordades, mis olid kas identsed või sarnased, kuna nad olid ostnud Kreeka võlakirju üksnes varalistes erahuvides või isegi tulunduslikul või spekulatiivsel eesmärgil ning olid aktsepteerinud sellega seotud kahju riski, olles teadlikud finantskriisi olukorrast, milles Kreeka Vabariik tol ajal oli. Lisaks ei ole hagejatel Üldkohtu hinnangul alust väita, et eraõiguslikud isikud, kes investeerisid Kreeka võlakirjadesse üksnes iseenda varalistes huvides, olid sarnases olukorras eurosüsteemi, sh EKP, Euroopa Investeerimispanga ning liiduga, kes omasid Kreeka võlakirju üksnes selleks, et avalikes huvides viia ellu oma poliitikat ja täita oma ülesandeid.


1      Vastavalt ELTL artikli 127 lõikele 4 koostoimes ELTL artikli 282 lõikega 5.


2      EKP 17. veebruari 2012. aasta arvamus Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või tagatud väärtpaberite tingimuste kohta (CON/2012/12).


3      23. veebruari 2012. aasta nómos 4050/2012, Kanónes tropopoiíseos títlon, ekdóseos í engyíseos tou Ellinikoú Dimósiou me symfonía ton Omologioúchon (FEK A’ 36, lk 1075, edaspidi „seadus nr 4050/2012“).