10. augustil 2023 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik

(kohtuasi C-519/23)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: B.-R. Killmann, D. Recchia)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

Komisjon palub Euroopa Kohtul

Tunnistada, et kuna Itaalia Vabariik ei arvestanud ümber endiste lektorite tööstaaži, et tagada neile maksmisele kuuluv töötasu ja vastavate võlgnevuste tasumine, siis on see liikmesriik rikkunud ELTL artiklis 45 kehtestatud kohustusi;

mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon väidab, et Itaalia Vabariik ei rakendanud ELTL artiklit 45 õigesti seoses selliste ülikoolitöötajate tööstaaži ümberarvestamisega, kelle mitmed Itaalia riiklikud ülikoolid oli varem tööle võtnud „lektoritena“.

Komisjon meenutab, et Euroopa Kohtul on juba varem olnud võimalus võtta seisukoht endiste lektorite olukorra kohta, kes olid tollel ajal tööle võetud kuue Itaalia riikliku ülikooli poolt. Kohtuasjas C-212/99¹ tehtud otsuses kinnitas Euroopa Kohus, et võrdse kohtlemise põhimõte, mida väljendab ELTL artikkel 45, keelab mitte üksnes otsese diskrimineerimise, mis tugineb kodakondsusele, vaid ka igasuguse varjatud diskrimineerimise, mis sisuliselt viib sama tulemuseni² , ja et tollel ajal Itaalias kehtinud õiguslik kontekst lubas kuuel Itaalia ülikoolil viia ellu diskrimineerivat haldus- ja lepingulist praktikat, mis ei võimaldanud endiste lektorite tööstaaži ümber arvestada, et tagada neile samad õigused kui need, mis on tagatud oma kodanikest töötajatele (sh palga- ja pensionitõusud ning sotsiaalkindlustusmaksete tasumine alates nende esimese töölevõtmise kuupäevast)³ .

Kohtuasjas C-119/04¹ tehtud kohtuotsuses analüüsis Euroopa Kohus Itaalia õigusliku raamistiku arengut, mis viis 14. jaanuari 2004. aasta dekreetseaduseni nr 2, mis sisaldab kiireloomulisi meetmeid teatavate ülikoolide keelevaldkonna töötajate majanduslike tingimuste ja samaväärsete kvalifikatsioonide kohta² . Euroopa Kohus järeldas, et selline õiguslik raamistik, mis ei olnud väär, võimaldas asjaomastel ülikoolidel endiste lektorite tööstaaži ümber arvestada.³

Vaatamata viidatud dekreetseadusele ja enam kui kaheksa miljoni euro suurusele iga-aastasele krediidile, mis tuli jagada alates 2017. aastast ülikoolidele, kes võtavad tööle või on tööle võtnud endisi lektoreid (vahendid, mis algul sõltusid täiendavate lepingute sõlmimisest, kuid on hetkel sellest nõudest vabastatud), ei ole paljude endiste lektorite tööstaaži endiselt ümber arvestatud. Seetõttu esineb komisjoni arvates nende endiste lektorite suhtes endiselt diskrimineerimine, mis on keelatud ELTL artikliga 45.

____________

¹     26. juuni 2001. aasta kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, C-212/99, EU:C:2001:357.

¹     26. juuni 2001. aasta kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, C-212/99, EU:C:2001:357, punkt 24.

¹     26. juuni 2001. aasta kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, C-212/99, EU:C:2001:357, punkt 30 jj.

¹     18. juuli 2006. aasta kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, C-119/04, EU:C:2006:489.

¹     GURI nr 11, 15.1.2004. Dekreetseadus 2/2004 muudeti seaduseks koos muudatustega 5. märtsi 2004. aasta seadusega nr 36 (GURI nr 60, 12.3.2004).

¹     18. juuli 2006. aasta otsus kohtuasjas C-119/04: komisjon vs. Itaalia, EU:C:2006:489, punktid 38 ja 39.