Kohtuasi C‑26/13

Árpád Kásler

ja

Hajnalka Káslerné Rábai

versus

OTP Jelzálogbank Zrt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Kúria)

Direktiiv 93/13/EMÜ – Ebaõiglased tingimused müüja või teenuste osutaja ning tarbija vahel sõlmitud lepingutes – Artikli 4 lõige 2 ja artikli 6 lõige 1 – Lepingutingimuste ebaõiglase olemuse hindamine – Lepingu põhiobjektiga või hinna ja tasu vastavusega seotud tingimuste välistamine, kui need tingimused on koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles – Välisvaluutapõhised tarbijakrediidilepingud – Vahetuskurssi puudutavad tingimused – Erinevus laenu väljamaksmisele kohaldatava ostukursi ja laenu tagastamise suhtes kohaldatava müügikursi vahel – Siseriikliku kohtu pädevus „ebaõiglaseks” kvalifitseeritud tingimuse korral – Ebaõiglase tingimuse asendamine dispositiivse siseriikliku õigusnormiga – Vastuvõetavus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 30. aprill 2014

1.        Tarbijakaitse – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Direktiiv 93/13 – Kohaldamisala – Tingimused, mis määratlevad lepingu põhiobjekti või puudutavad hinna ja tasu vastavust vastutehinguna pakutavatele teenustele või kaupadele – Mõiste – Tingimus, mis sisaldub müüja või teenuste osutaja ning tarbija vahel sõlmitud välisvaluutapõhises laenulepingus ja mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud – Välistamine

(Nõukogu direktiiv 93/13, artikli 4 lõige 2)

2.        Tarbijakaitse – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Direktiiv 93/13 – Kohaldamisala – Tingimused, mis määratlevad lepingu põhiobjekti või puudutavad hinna ja tasu vastavust vastutehinguna pakutavatele teenustele või kaupadele – Välistamine – Tingimused – Kohustus vastata arusaadavuse ja läbipaistvuse nõuetele – Ulatus

(Nõukogu direktiiv 93/13, artikli 4 lõige 2)

3.        Tarbijakaitse – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Direktiiv 93/13 – Tingimuse ebaõiglaseks tunnistamine – Ulatus – Liikmesriigi õigusnorm, mis võimaldab siseriiklikul kohtul, kes on ebaõiglase tingimuse tühiseks tunnistanud, asendada see dispositiivse siseriikliku õigusnormiga – Lubatavus

(Nõukogu direktiiv 93/13, artikli 6 lõige 1)

1.        Direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et määratlus „lepingu põhiobjekt” ei hõlma tingimust, mis sisaldub müüja või teenuste osutaja ning tarbija vahel sõlmitud välisvaluutapõhises laenulepingus ja mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud ning mille kohaselt kohaldatakse laenu tagasimaksete arvutamisel asjaomase valuuta müügikurssi, kui on tuvastatud, et kõnealune tingimus määrab kindlaks selle lepingu põhiteenuse, mis lepingut sellisena iseloomustab; seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes arvesse lepingu laadi, üldist ülesehitust ja tingimusi ning selle juriidilist ja faktilist konteksti. Sellist tingimust, kuivõrd see sisaldab tarbija jaoks rahalist kohustust tasuda laenu tagasimaksmisel summad, mis tulenevad välisvaluuta müügi‑ ja ostukursi vahest, ei saa pidada tingimuseks, mis sisaldab „tasu”, mille vastavust laenuandja osutatud teenuse vastusooritusena ei saa eelnimetatud artikli alusel selle ebaõiglase olemuse seisukohast hinnata.

Võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 2 erandlikku laadi ja sellest tulenevat sätte kitsa tõlgendamise nõuet, tuleb lepingutingimusi, mis kuuluvad „lepingu põhiobjekti” mõiste alla selle sätte tähenduses, mõista tingimustena, mis määravad kindlaks lepingu põhiteenused ja mis lepingut sellisena iseloomustavad. Seevastu tingimused, millel on lepingulise suhte enda laadi määratlevate tingimustega võrreldes täiendav iseloom, ei saa kuuluda „lepingu põhiobjekti” mõiste alla nimetatud artikli tähenduses.

Selles osas ilmneb asjaomase direktiivi artikli 4 lõike 2 sõnastusest, et see tingimuste kategooria, mis käsitleb hinna või tasu vastavust vastutehinguna pakutavatele teenustele või kaubale, ja mille puhul ei saa kontrollida nende võimalikku ebaõiglast olemust, on piiratud ulatusega, sest see välistamine puudutab ainult ette nähtud hinna või tasu vastavust vastutehinguna pakutavatele teenustele või kaubale.

Seega, kuna tingimuse ebaõiglase olemuse hindamise välistamine on piiratud hinna või tasu vastavusega vastutehinguna pakutavatele teenustele või kaubale, ei saa seda välistamist kohaldada juhul, kui eksisteerib kahtlus, et selle tingimuse kohaselt tagasimaksete arvutamiseks kasutatava välisvaluuta müügikurss ei ole tasakaalus selle valuuta ostukursiga, mida tuleb laenulepingu teiste tingimuste alusel kasutada väljamakstava laenusumma arvutamiseks.

(vt punktid 49, 50, 54, 57, 59 ja resolutsiooni punkt 1)

2.        Kui tingimus kuulub „lepingu põhiobjekti” alla direktiivi 93/13 (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes) artikli 4 lõike 2 tähenduses, saab selle tingimuse ebaõiglase olemuse hindamist vältida ainult juhul, kui see on koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles.

Nimetatud direktiivi artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellise tingimuse puhul tuleb nõuet, mille kohaselt lepingutingimus peab olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles, mõista nii, et lisaks sellele, et asjaomane tingimus peab tarbija jaoks olema grammatiliselt arusaadav, peab leping kirjeldama läbipaistavalt välisvaluuta vahetusmehhanismi konkreetset toimimist, millele kõnealune tingimus viitab ning selle mehhanismi ja laenu väljamaksmisega seotud teistes tingimustes kehtestatud mehhanismi vahelist seost, nii et tarbija võiks täpsete ja arusaadavate kriteeriumide põhjal ette näha sellest tingimusest talle tulenevaid majanduslikke tagajärgi.

Teisalt, mis puudutab välisvaluuta vahetuskursi mehhanismi üksikasju, siis peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kindlaks tegema, kas võttes arvesse kõiki asjakohaseid faktilisi asjaolusid, sealhulgas reklaamimaterjali ja teavet, mida laenuandja laenulepingu üle peetud läbirääkimistel andis, võib keskmine tarbija, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, aru saada üldiselt väärtpaberiturul täheldatavast erinevusest välisvaluuta müügi- ja ostukursi vahel ning samuti hinnata potentsiaalselt märkimisväärseid majanduslikke tagajärgi, mis tulenevad talle valuuta müügikursi kohaldamisest nende tagasimaksete arvestamisel, mida ta on kohustatud lõpuks tasuma ehk järelikult tema laenu kogumaksumusest.

(vt punktid 61, 74, 75 ja resolutsiooni punkt 2)

3.        Direktiivi 93/13 (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes) artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et olukorras, kus müüja või teenuste osutaja ning tarbija vahel sõlmitud lepingut ei ole ebaõiglase tingimuse ärajätmise korral võimalik täita, ei ole selle sättega vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis võimaldab siseriiklikul kohtul ebaõiglase tingimuse tühisuse kaotada, asendades selle siseriikliku õiguse dispositiivse normiga.

Ebaõiglase tingimuse asendamine siseriikliku õiguse dispositiivse normiga on kooskõlas direktiivi 93/13 artikli 6 lõikega 1, sest selle sätte eesmärk on asendada lepinguga loodud formaalne tasakaal lepingupoolte õiguste ja kohustuste vahel tegeliku tasakaaluga, mis taastab nendevahelise võrdsuse, mitte aga tühistada kõik ebaõiglasi tingimusi sisaldavad lepingud.

Kui aga ebaõiglast tingimust ei olnud lubatud dispositiivse õigusnormiga asendada, nõudes kohtult lepingu tühistamist tervikuna, võib see tarbijale kaasa tuua eriti kahjulikke tagajärgi, mistõttu võidakse kahjustada lepingu tühistamisest tulenevat hoiatavat mõju.

Seetõttu on sellise tühistamise põhimõtteline tagajärg laenujäägi kohe sissenõutavaks muutumine, mis võib ületada tarbija rahalisi võimalusi ja karistada selle asjaolu tõttu pigem tarbijat kui laenuandjat, kes ei pruugi sellest tulenevalt hoiduda selliste tingimuste lisamisest oma lepingutesse.

(vt punktid 82–85 ja resolutsiooni punkt 3)