ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)
6. september 2013(*)
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani suhtes võetud piiravad meetmed, mille eesmärk on tõkestada tuumarelvade levikut – Rahaliste vahendite külmutamine – Tühistamishagi – Tähtaeg nõuete kohandamiseks – Vastuvõetavus – Põhjendamiskohustus – Ilmne hindamisviga
Kohtuasjas T‑110/12,
Iranian Offshore Engineering & Construction Co., asukoht Teheran (Iraan), esindajad: advokaadid J. Viñals Camallonga, L. Barriola Urruticoechea ja J. Iriarte Ángel,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: P. Plaza García, V. Piessevaux ja G. Ramos Ruano,
kostja,
mille ese on nõue tühistada hagejat puudutavas osas esiteks nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsus 2011/783/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 319, lk 71), ning teiseks nõukogu 1. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1245/2011, millega rakendatakse määrust (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 319, lk 11), ja nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010 (ELT L 88, lk 1),
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees I. Pelikánová, kohtunikud K. Jürimäe ja M. van der Woude (ettekandja),
kohtusekretär: vanemametnik J. Palacio González,
arvestades kirjalikus menetluses ja 5. märtsi 2013. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse(1)
[…]
Menetlus ja poolte nõuded
8 Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus 27. veebruaril 2012.
9 Üldkohtu kantseleisse 1. veebruaril 2013 saabunud eraldi dokumendis esitas hageja ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles ta palus peatada vaidlustatud aktide kohaldamine tema suhtes seniks, kuni Üldkohus on põhimenetluses lahendatava hagi kohta otsuse teinud. Üldkohtu president jättis 11. märtsi 2013. aasta määrusega selle taotluse rahuldamata (T‑110/12 R: Iranian Offshore Engineering & Construction vs. nõukogu).
10 Menetlust korraldavate meetmete raames palus Üldkohus nõukogul vastata kirjalikult teatud hulgale küsimustele. Nõukogu täitis selle nõude ettenähtud tähtaja jooksul.
11 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada otsuse artikkel 1 ja rakendusmääruse artikkel 1 teda puudutavas osas;
– kustutada tema nimi nimetatud artiklites viidatud lisadest;
– mõista kohtukulud välja nõukogult.
12 Hageja palus 19. juulil 2012 esitatud repliigis luba kohandada oma nõudeid nii, et ta palub Üldkohtul tühistada ka määruse nr 267/2012 teda puudutavas osas.
13 Nõukogu palub Üldkohtul:
– jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
14 Kohtuistungil täpsustas hageja, et tema teine nõue kattub tegelikult esimesega. Lisaks lubas Üldkohus hagejal esitada mitu uut dokumenti, millest nõukogu sai koopiad. Viimane ei olnud nende dokumentide toimikusse võtmise vastu. Üldkohus otsustas jätta nende dokumentide toimikusse võtmise küsimuse lahendamata kuni menetlust lõpetava kohtuotsuse tegemiseni.
Õiguslik käsitlus
Nõuete kohandamise taotlus
15 Repliigis palus hageja luba kohandada oma algseid nõudeid nii, et ta palub tühistada teda puudutavas osas ka määruse nr 267/2012, mis on vastu võetud pärast hagi esitamist.
16 Kohtupraktikast ilmneb, et juhul, kui isikut otseselt ja isiklikult puudutav otsus või määrus asendatakse menetluse käigus samasuguse esemega aktiga, tuleb seda akti käsitada uue asjaoluna, mis võimaldab hagejal oma nõudeid ja väiteid kohandada. See, kui hagejat kohustataks esitama uue hagi, oleks nimelt vastuolus korrakohase õigusemõistmise ja menetlusökonoomia põhimõttega. Lisaks oleks ebaõiglane, kui asjaomane institutsioon saaks õigusakti peale liidu kohtule esitatud hagiavalduses sisalduvale kriitikale vastamiseks muuta vaidlustatud akti või asendada selle teise aktiga ning kohtumenetluses tugineda muudetud või asendatud aktile, võttes teiselt poolelt võimaluse laiendada oma algseid nõudeid ja väiteid nii, et need puudutaksid hilisemat akti, või esitada selle vastu täiendavaid nõudeid ja väiteid (vt Üldkohtu 23. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑256/07: People’s Mojahedin Organization of Iran vs. nõukogu, EKL 2008, lk II‑3019, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).
17 Selleks et nõuete kohandamise taotlus oleks vastuvõetav, peab see siiski olema esitatud ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ette nähtud hagi esitamise tähtaja jooksul. Nimelt, väljakujunenud kohtupraktika kohaselt põhineb hagi esitamise tähtaeg avalikul huvil ning liidu kohus peab seda kohaldama viisil, mis tagab õiguskindluse ning isikute võrdsuse seaduse ees (vt selle kohta Euroopa Kohtu 18. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑229/05 P: PKK ja KNK vs. nõukogu, EKL 2007, lk I‑439, punkt 101). Seega on kohtu ülesanne kontrollida vajaduse korral omal algatusel, kas seda tähtaega on järgitud (vt Üldkohtu 11. jaanuari 2012. aasta määrus kohtuasjas T‑301/11: Ben Ali vs. nõukogu, punkt 16).
18 Mis puudutab hagi esitamise tähtaja arvutamist, siis tuleb märkida, et ELTL artikli 263 kuuenda lõigu kohaselt tuleb tühistamishagi esitada kahe kuu jooksul vastavalt kas vaidlustatud akti avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale või nende puudumisel kahe kuu jooksul pärast päeva, mil hageja sellest teada sai. Üldkohtu kodukorra artikli 102 lõikes 1 on sätestatud, et kui institutsiooni õigusakti peale hagi esitamiseks ettenähtud tähtaega arvutatakse selle õigusakti avaldamisest, hakkab see tähtaeg kulgema alates ajast, mil on möödunud neliteist päeva õigusakti avaldamise päevast Euroopa Liidu Teatajas. Kodukorra artikli 102 lõike 2 kohaselt pikendatakse seda tähtaega seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra.
19 Peale selle nähtub kohtupraktikast, et tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte tähendab, et liidu asutus, kes võtab isiku või üksuse suhtes individuaalseid piiravaid meetmeid, nagu see toimus käesoleval juhul, teatab meetmete aluseks olevad põhjendused kas meetmete võtmise ajal või vähemalt võimalikult kiiresti pärast nende võtmist, et võimaldada neil isikutel või üksustel oma kaebeõigust teostada (vt selle kohta Euroopa Kohtu 16. novembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑548/09 P: Bank Melli Iran vs. nõukogu, EKL 2011, lk I‑11381, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).
20 Käesolevas asjas on seda põhimõtet veel konkretiseeritud otsuse 2010/413 artikli 24 lõikes 3, määruse nr 961/2010 artikli 36 lõikes 3 ja määruse nr 267/2012 artikli 46 lõikes 3, milles on ette nähtud, et nõukogu edastab oma otsuse, sealhulgas asjassepuutuva isiku või üksuse nende isikute ja üksuste loetellu kandmise, kelle suhtes võetakse piiravad meetmed, sellele isikule või üksusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab talle võimaluse esitada oma märkused.
21 Sellest järeldub, et isiku või üksuse suhtes piiravaid meetmeid kehtestava akti peale tühistamishagi esitamise tähtaeg hakkab kulgema alles alates selle akti huvitatud isikule isiklikult edastamise kuupäevast, juhul kui tema aadress on teada, või vastasel juhul alates teatise avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Samamoodi hakkab tähtaeg sellise taotluse esitamiseks, millega soovitakse laiendada nõudeid ja väiteid aktile, millega on vaidlustatud akt, millega kehtestati piiravad meetmed, kehtetuks tunnistatud ja asendatud ning millega jäetakse need meetmed jõusse, kulgema alles alates uue akti asjaomasele isikule või üksusele isiklikult edastamise kuupäevast, juhul kui tema aadress on teada, või alates teatise avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui isiklik edastamine ei ole võimalik.
22 Käesolevas asjas väidab hageja, et määrust nr 267/2012 ei edastatud talle kohe pärast selle vastuvõtmist 23. märtsil 2012, ning nõukogu ei eita seda. Kohtuistungil täpsustas nõukogu siiski – ilma et hageja oleks talle vastu vaielnud –, et määrus nr 267/2012 tehti talle teatavaks 11. detsembril 2012 ehk pärast seda, kui nõukogu oli määruse artikli 46 lõike 6 alusel loetelu uuesti läbivaatamise tulemusel otsustanud jätta tema nime nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes võetakse piiravad meetmed.
23 Neil asjaoludel hakkas ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ette nähtud kahekuuline tähtaeg hagi esitamiseks uue otsuse peale, millega jäeti hageja nimi kantuks määruse nr 267/2012 IX lisasse, kulgema 12. detsembril 2012 ja möödus kodukorra artikli 102 lõike 2 kohaselt 21. veebruaril 2013.
24 Ent kuna hageja sai määruse nr 267/2012 vastuvõtmisest teada enne, kui see talle teatavaks tehti, ja esitas oma nõuete kohandamise taotluse 19. juulil 2012, ei saa seda taotlust pidada hilinenuks.
25 Nõukogu esitas kohtuistungil sellele taotlusele siiski vastuvõetamatuse vastuväite, kuna see tugineb uuele väitele, et faktide hindamisel on tehtud ilmne viga, ning see muudab vaidluse eset ja piire, nii nagu need olid määratletud hagiavalduses.
26 Kuna nõuete kohandamise taotlus esitati ettenähtud tähtaja jooksul, on see vastuvõetav, isegi kui selle taotluse põhjendamiseks esitatud väide, mis puudutab ilmset hindamisviga, on uus, nagu väidab nõukogu.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Tühistada nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsus 2011/783/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, osas, milles Iranian Offshore Engineering & Construction Co. nimi kanti otsuse 2010/413/ ÜVJP II lisasse.
2. Tühistada nõukogu 1. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1245/2011, millega rakendatakse määrust (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, osas, milles Iranian Offshore Engineering & Construction Co. nimi kanti nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007, VIII lisasse.
3. Tühistada nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määruse (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010, IX lisa Iranian Offshore Engineering & Construction Co‑d puudutavas osas.
4. Säilitada otsuse 2010/413, mida on muudetud otsusega 2011/783, toime Iranian Offshore Engineering & Construction Co. suhtes alates selle jõustumisest 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas kuni määruse nr 267/2012 osalise tühistamise jõustumiseni.
5. Jätta Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Iranian Offshore Engineering & Construction Co. kohtukulud nii käesolevas menetluses kui ka ajutiste meetmete kohaldamise menetluses.
Pelikánová | Jürimäe | Van der Woude |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 6. septembril 2013 Luxembourgis.
Allkirjad