Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale civile di Padova (Itaalia) 28. augustil 2023 – AR versus Ministero dell’Istruzione e del Merito

(kohtuasi C-543/23, Gnattai 1 )

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale civile di Padova

Põhikohtuasja pooled

Hageja: AR

Kostja: Ministero dell’Istruzione e del Merito

Eelotsuse küsimused

1.    Kas nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ1 lisas paikneva 18. juunil 1999 sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 4 punkti 1 ja kehtivas [liidu] õiguses töötingimuste alal kohaldatavat diskrimineerimiskeelu üldpõhimõtet tuleb koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 21 tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, nagu on sätestatud seadusandliku dekreedi nr 297/94 artiklis 485, milles on Suprema Corte di Cassazione (kassatsioonikohus, vt selle kohtu tööküsimuste kolleegiumi 2019. aasta kohtuotsused nr 32386/2019, nr 33134/2019 ja nr 33137) tõlgenduses nähtud ette, et seadusega nr 62/2000 reguleeritud riigikoolidega võrdväärsete koolide töötajaid koheldakse teenistusstaaži arvutamisel ebasoodsamalt võrreldes Ministero dell’Istruzione e del Merito (haridus- ja teeneteministeerium) tähtajatute töötajatega ainuüksi seepärast, et nad ei ole läbinud avalikku konkurssi või on õpetanud seaduslikult tunnustatud riigikooliga võrdväärses koolis, ehkki riigikoolidega võrdväärsete koolide tähtajalised õpetajad on töö laadi ning õppe- ja töötingimuste poolest riigikoolide tähtajatute õpetajatega sarnases olukorras, sest nad täidavad samu töökohustusi ning neil on samad distsiplinaar-, pedagoogilised, metoodilis-didaktilised, organisatoorsed ja suhtlemisoskused ning teadusuuringute alane pädevus, mis on omandatud õpetamiskogemise kasvades ning mis on samade riigisiseste õigusnormidega tunnistatud identseks, et võtta neid tähtajatult tööle alalistest kandidaatide reservnimekirjadest, mis nüüd on ammenduvad reservnimekirjad (vt dekreetseaduse nr 255/2001 artikli 2 lõige 2)?

2.    Kas direktiivi 1999/70 kohaldamise raames tuleb [liidu] õiguses töö valdkonnas kohaldatavat võrdsuse, võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet, mis on sätestatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 20 ja 21, EIÕK artiklis 14 (mis on harta artikli 52 järgi asjakohane), 18. juunil 1961 heaks kiidetud Euroopa sotsiaalhartas, ELTL artiklis 157 ning direktiivides 2000/43/EÜ1 ja 2000/78/EÜ2 , tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune õigusnorm nagu seadusandliku dekreedi nr 297/94 artikkel 485, mis kohustab võtma teenistusstaaži arvutamisel seoses töötasuga arvesse ainult õpetamistegevust selle ministeeriumi alluvuses või siis riigi või kohalike omavalitsuste lepingulistes algkoolides, kohalike omavalitsuste või vaimulike organisatsioonide keskhariduskoolides, haridusministeeriumi haldusalas asuva pädeva asutusel loal asutatud väikekoolides, rahvakoolides ja tütarlastekoolides, millega koheldatakse ebasoodsamalt ning diskrimineeritakse teenistusstaaži arvutamisel (pärast tähtajatult töölevõtmist haridus- ja teeneteministeeriumi poolt) õpetajaid, kes töötasid tähtajaliselt riigikoolidega võrdväärsetes koolides ja kelle puhul ei tunnustata lisatöötasu tööstaaži alusel, mis määratakse seevastu õpetajatele, kes töötasid tähtajaliselt riigi- ja kohalike omavalitsuste koolides, riigi või kohalike omavalitsuste lepingulistes algkoolides, kohalike omavalitsuste või vaimulike organisatsioonide keskhariduskoolides, haridusministeeriumi haldusalas asuva pädeva asutusel loal asutatud väikekoolides, rahvakoolides ja tütarlastekoolides ning on sarnases olukorras riigikoolidega võrdväärsete koolide õpetajatega, mis puudutab töö laadi ja ülesandeid, tööd ja ametikohustusi ning koolitus- ja töötingimusi võrreldes seadusega nr 62/2000 reguleeritud riigikoolidega võrdväärsete koolide õpetajatega, sest nad täidavad samu töökohustusi ning omandavad õpetamiskogemise kasvades samad distsiplinaar-, pedagoogilised, metoodilis-didaktilised, organisatoorsed ja suhtlemisoskused ning teadusuuringute alase pädevuse nagu riigikoolidega võrdväärsete koolide õpetajad?

3.    Kas direktiivile 1999/70 lisatud 18. märtsil 1999 sõlmitud raamkokkulepe tähtajalise töö kohta klausli 4 punktis 1 kasutatud mõistet „võrreldav alaline töötaja“ ning kehtivas [liidu] õiguses töö valdkonnas kohaldatavaid võrdsuse, võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu üldpõhimõtet, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 20 ja 21, tuleb tõlgendada nii, et teenistusstaaži arvutamisel tuleb töö tähtajalise töötajana riigikoolidega võrdväärsetes koolides võrdsustada töötamisega riigikoolides, riigi või kohalike omavalitsuste lepingulistes algkoolides, kohalike omavalitsuste või vaimulike organisatsioonide keskhariduskoolides, rahvakoolides, haridusministeeriumi haldusalas asuva pädeva asutusel loal asutatud väikekoolides ja tütarlastekoolides, sest nad täidavad samu ülesandeid ja ametikohustusi ning neil on samad distsiplinaar-, pedagoogilised, metoodilis-didaktilised, organisatoorsed ja suhtlemisoskused ning teadusuuringute alane pädevus?

4.    Kas juhul, kui tuvastatakse, et seadusandliku dekreedi nr 297/94 artikkel 485 on [liidu] õigusega vastuolus, kohustab Euroopa Liidu põhiõiguste harta liikmesriigi kohut jätma kokkusobimatu riigisisese õiguse allika kohaldamata?

____________

1     Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

1     Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT 1999, L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368).

1     Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (EÜT 2000, L 180, lk 22; ELT eriväljaanne 20/01, lk 23).

1     Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79).