Kohtuasi T‑472/13
H. Lundbeck A/S
ja
Lundbeck Ltd
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Kartellikokkulepped – Tsitalopraami ravimi toimeainet sisaldavate antidepressantide turg – Eesmärgi tõttu konkurentsipiirangu mõiste – Potentsiaalne konkurents – Geneerilised ravimid – Patentidest tingitud turule sisenemise tõkked – Patentide omaniku ja geneeriliste ravimite tootjate vahel sõlmitud lepingud – ELTL artikli 101 lõiked 1 ja 3 – Õigusnormi rikkumised ja hindamisvead – Põhjendamiskohustus – Kaitseõigused – Õiguskindlus – Trahvid
Kokkuvõte – Üldkohtu (üheksas koda) 8. septembri 2016. aasta otsus
1. Kartellikokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Potentsiaalne konkurents – Geneeriliste ravimite tootja tegelik ja konkreetne võimalus riskiga siseneda turule, kus on patentidega kaitstud ravimid – Patendiomaniku ja geneeriliste ravimite tootjate vaheline leping, mis võib takistada turule sisenemist – Potentsiaalse konkurentsi piiramine
(ELTL artikli 101 lõige 1)
2. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus – Komisjoni esitatud tõenditelt nõutav täpsuse tase – Tõendite kogum – Süütuse presumptsioon – Kohaldatavus – Rikkumise olemasolu vaidlustavate ettevõtjate tõendamiskohustused – Kohtulik kontroll – Ulatus
(ELTL artikli 101 lõige 1 ja artikkel 263; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)
3. Kartellikokkulepped – Keeld – Rikkumised – Pooltevahelised kokkulepped seoses patentidega – Originaalravimite tootja ja geneeriliste ravimite tootja vahel sõlmitud kokkulepe – Vastupidised maksed, mis on ebaproportsionaalsed ja mis on seotud konkurentide turult väljatõrjumisega – Vastuvõetamatus
(ELTL artikli 101 lõige 1)
4. Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Liikmesriigi siseriikliku õiguse tõlgendamine – Faktiküsimus – Hõlmamine
(ELTL artikkel 263)
5. Kartellikokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Kartellikokkuleppe ulatus ja eesmärk ning kartellikokkuleppe kujunemise majanduslik ja õiguslik kontekst – Vahetegemine rikkumistel, millel on konkurentsivastane eesmärk, ja rikkumistel, millel on konkurentsivastane tagajärg – Kokkuleppe poolte tahe konkurentsi piirata – Mittevajalik kriteerium – Rikkumine, millel on konkurentsivastane eesmärk – Kahjustamine piisavas ulatuses – Hindamiskriteeriumid
(ELTL artikli 101 lõige 1)
6. Kartellikokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Pooltevahelised kokkulepped seoses patentidega – Originaalravimite tootja ja geneeriliste ravimite tootja vahel sõlmitud kokkulepe – Kõnealuste ettevõtjate jaoks kõige kasumlikum või kõige vähem riskantne lahendus – Eesmärk leevendada õigusnormide üleliia ebasoodsat mõju – Mõju puudumine nende kokkulepete õigusvastasusele
(ELTL artikli 101 lõige 1)
7. Kartellikokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Seonduv piirang – Mõiste – Objektiivsus ja proportsionaalsus – Piirang, mis muudab põhitehingu keerulisemaks või vähem kasumlikuks – Pooltevahelised kokkulepped seoses patentidega – Originaalravimite tootja ja geneeriliste ravimite tootja vahel sõlmitud kokkulepe – Konkurentsi piiravad tingimused, mis on seonduvad intellektuaalomandiõiguse kaitsmisega – Objektiivselt vajaliku piirangu puudumine
(ELTL artikli 101 lõige 1)
8. Konkurents – Liidu eeskirjad – Esemeline kohaldamisala – Pooltevahelised kokkulepped seoses patentidega – Hõlmamine – Originaalravimite tootja ja geneeriliste ravimite tootja vahel sõlmitud kokkulepe – Patendi kohaldamisala kriteeriumi kohaldamine – Test, mis ei ole asjakohane – Rikkumine, millel on konkurentsivastane eesmärk
(ELTL artikli 101 lõige 1)
9. Institutsioonide akt – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Otsus, millega kohaldatakse konkurentsieeskirju – Kohtulik kontroll – Ulatus
(ELTL artiklid 101 ja 261 ning artikli 296 lõige 2; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)
10. Tühistamishagi – Väited – Põhjenduse puudumine või ebapiisavad põhjendused – Sisulise õiguspärasuse väitest erinev väide
(ELTL artiklid 263 ja 296)
11. Kartellikokkulepped – Keeld – Erand – Tingimused – Tõendamiskoormis – Ulatus
(ELTL artikli 101 lõige 3; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)
12. Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväidetest teatamine – Esialgne laad – Vajalik sisu – Piirid
(ELTL artikkel 101; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 1)
13. Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväidetest teatamine – Ettevõtjatele teatud andmete avaldamata jätmine – Osaliselt nendel andmetel põhinev komisjoni lõplik otsus – Kaitseõiguste rikkumine – Lõppotsuse kui terviku kehtivus – Otsuse põhjendatuse kontrollimine Üldkohtu poolt – Vaidlusaluste andmete arvesse võtmine – Väljajätmine
(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 1)
14. Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Rikkumise toimepanemine tahtlikult või hooletuse tõttu – Mõiste – Ettevõtja, kes ei saa oma tegevuse konkurentsivastasust tähelepanuta jätta – Originaalravimite tootja ja geneeriliste ravimite tootja vahel sõlmitud kokkulepe – Vastupidised maksed, mis on ebaproportsionaalsed ja mis on seotud konkurentide turult väljatõrjumisega – Hõlmamine
(ELTL artikkel 101; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 5 ja artikli 23 lõige 2)
15. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kohustus järgida oma varasemat otsuste tegemise praktikat – Puudumine – Trahvide üldise taseme tõstmine – Lubatavus
(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)
16. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Rikkumise raskus – Hindamiskriteeriumid – Müügiväärtuse kindlaksmääramine – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine
(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 21 ja 22)
17. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Hoiatav mõju
(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 25)
18. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Kergendavad asjaolud – Suunistes toodud asjaolude näitlikkus – Konkurentsieeskirjade esmakordne kohaldamine konkreetses majandussektoris – Kergendava asjaolu puudumine
(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 29)
19. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Kergendavad asjaolud – Hooletuse tõttu toime pandud rikkumine – Vajadus võtta eraldi arvesse suunistes loetletud iga kergendavat asjaolu – Puudumine – Igakülgne hindamine
(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 29)
1. ELTL artikli 101 lõige 1 on kohaldatav üksnes konkurentsile avatud sektorites. Siinkohal ei piirdu konkreetsel turul konkurentsitingimuste uurimine mitte üksnes kõnealusel turul uba tegutsevate ettevõtjate vahelise olemasoleval konkurentsiga, vaid ka potentsiaalse konkurentsiga, et saada teada, kas turu struktuuri ning selle funktsioneerimist juhtivat majanduslikku ja õiguslikku konteksti arvesse võttes on olemas tegelikud ja konkreetsed võimalused, et asjassepuutuvad ettevõtjad tegutseksid omavahelises konkurentsis või uus konkurent võiks siseneda kõnealusele turule ning konkureerida olemasolevate ettevõtjatega. Pealegi iseenesest asjaolu, et juba turul tegutsev ettevõtja püüab sõlmida kokkuleppeid või rakendada mehhanisme teabe vahetamiseks teiste ettevõtjatega, kes sellel turul ei tegutse, on tõsine viide sellele, et turg ei ole juurdepääsmatu.
Ravimiturul ei kujuta originaalravimite tootmist puudutavad patendid endast tingimata ületamatuid takistusi geneeriliste ravimite tootjate jaoks, kui üldiselt on viimastel turule sisenemiseks konkreetsed ja reaalsed võimalused. Nende võimaluste hulka kuuluvad eelkõige „riskiga“ geneerilise toote väljalaskmine koos võimalusega seista originaalravimi tootjaga vastamisi võimalikes kohtuvaidlustes. Kõnealune võimalus kujutab nimelt potentsiaalse konkurentsi väljendust sellises olukorras, kus originaalravimite tootja algsed patendid aegusid ning kus olid olemas muud protsessid, mille abil oli võimalik toota geneerilisi ravimeid ja mille puhul ei olnud tuvastatud, et need rikuvad selle tootja teisi patente. Geneeriliste ravimite tootjate tehtud toimingud ja investeeringud eesmärgiga siseneda originaalravimi turule enne seda, kui originaalravimi tootjaga sõlmitakse turule sisenemist piiravad lepingud, kinnitavad ka, et nende lepingute ajal olid nad valmis sisenema turule ja võtma vastava sisenemisega kaasneva riski.
Lisaks ei saa patentide kehtivuse eeldus olla võrdväärne toodete õigusvastasuse eeldusega niisuguste geneeriliste ravimite puhul, mis on õiguspäraselt turule toodud ja mille puhul patendiomanik leiab, et nendega rikutakse patendist tulenevaid õigusi. Nimelt peab patendiomanik geneeriliste ravimite turule viimisel siseriiklikus kohtus tõendama, et need ravimid rikuvad mõnda nende protsessi hõlmavat patenti, sest riskiga turule viimine ei ole iseenesest õigusvastane. Pealegi oleks juhul, kui patendiomanik esitab geneeriliste ravimite tootjate vastu patendist tulenevate õiguste rikkumise hagi, võimalik, et viimased vaidlustavad vastuhagi esitamisega selle patendi kehtivuse, millele patendiomanik tugineb. Sellised hagid on patentide puhul sagedased ja suurel osal juhtudest tunnistatakse kehtetuks protsessi hõlmav patent, millele patendiomanik tugineb. Tegeliku ja potentsiaalse konkurentsi õiguspärase pakkumise tõendamiseks tuleb üksnes näidata, et geneeriliste ravimite tootjatel on tegelikud ja konkreetsed võimalused ja võime siseneda turule, mis on tingimata nii, kui nad on turule sisenemiseks teinud suuri investeeringuid ja kui nad on juba saanud müügiload või teinud lubade mõistliku aja jooksul saamiseks vajalikud toimingud.
Mis puudutab geneeriliste ravimite tootjate turule sisenemist, selleks et oleks võimalik järeldada, et viimased pakuvad potentsiaalset konkurentsi, siis tuleb tuvastada vaid see, et turule sisenemine toimus mõistliku aja jooksul, seda enam et iseäranis farmaatsiasektoris võib potentsiaalne konkurents esineda juba enne patendi kehtivuse lõppemist.
Lõpuks sisaldab potentsiaalne konkurents muu hulgas geneeriliste ravimite tootjate tegevust, mille eesmärk on saada vajalikud müügiload ning teha kõik haldus- ja äritoimingud, mis on turule sisenemise ettevalmistamiseks vältimatud. Seda potentsiaalset konkurentsi kaitstakse ELTL artikliga 101. Juhul kui konkurentsiõigust riivamata oleks ettevõtjale, kes teeb geneerilise ravimi väljalaskmise ettevalmistamiseks vajalikke toiminguid ning kes on sel eesmärgil teinud suuri investeeringuid, võimalik tasu maksta selle eest, et ta need protsessid peataks või lihtsalt neid aeglustaks, siis puuduks tõhus konkurents või esineks see märkimisväärse viivitusega tarbijate, see tähendab käesoleval juhul patsientide või haigekassade kulul.
(vt punktid 98–104, 121–124, 128–132, 144, 157, 160, 163, 164, 171, 180, 181, 202, 203, 317, 426 ja 471–474)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 105–113, 138, 139, 141, 165 ja 166)
3. ELTL artikli 101 lõike 1 kohaldamine ei ole välistatud pooltevaheliste kokkulepete suhtes, mida võidakse sõlmida seoses patentidega. Kuigi komisjoni ülesanne ei ole määratleda patendi ulatust, ei saa ta hoiduda igasugusest algatusest, kui patendi ulatus on ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumise hindamisel asjakohane.
Selles kontekstis on asjaolu, et konkurentsi pärssivates lepingutes sisalduvad piirangud saadi suurte vastupidiste maksete teel, otsustav element nendele lepingutele õigusliku hinnangu andmisel. Vastupidine makse seoses patentidega kompromissi tegemisel ei kujuta endast siiski alati probleemi, eelkõige kui see makse on seotud patendi tugevusega, nagu seda mõistavad kõik pooled, kui on vaja jõuda kummagi poole jaoks rahuldavale ja õiguspärasele lahendusele ja kui sellega ei kaasne piirangud, mille eesmärk on viivitada geneeriliste ravimite turule sisenemisega. Seevastu kui vastupidine makse on tehtud koos konkurentide turult väljatõrjumisega või niisuguste asjaolude piiramisega, mis soodustavad turule sisenemist, siis on võimalik tõdeda, et niisugune piirang ei tulene eranditult patentide tugevusele poolte antud hinnangust, vaid et piiranguni jõuti vastava makse teel, mis seetõttu oli konkurentsist vabaks ostmine.
Niisuguste maksete ebaproportsionaalsus koos paljude teiste teguritega, nagu asjaolu, et nende maksete summad vastasid ilmselt vähemalt geneeriliste ravimite tootjate oodatavale kasumile turule sisenemise korral, niisuguste lepingutingimuste puudumine, mis võimaldavad geneeriliste ravimite tootjatel tuua oma tooted turule pärast lepingute lõppemist, ilma et karta tuleks patendiomanike esitatavaid rikkumise hagisid, või ka nendes lepingutes selliste piirangute olemasolu, mis lähevad kaugemale selle patendiomaniku patentide kehtivusalast, võimaldab järeldada, et selliste lepingute eesmärk on piirata konkurentsi ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses.
Kui on tõendatud, et geneeriliste ravimite tootjatel on reaalne võimalus olla kohtuvaidluses protsessi hõlmava patendi omanikuga edukas, siis konkurentsi piiravate lepingute sõlmimisega vahetavad nende patentide omanikud ebakindluse kindluse vastu, et geneeriliste ravimite tootjad ei sisene turule, kasutades suuri vastupidiseid makseid, millega nad kõrvaldavad lepingute kehtivuse ajaks turult igasuguse – ka potentsiaalse – konkurentsi.
(vt punktid 117–119, 140, 349, 350, 352–354, 363, 369, 379, 399, 401, 414, 427, 429, 431, 460, 486–489, 500, 526 ja 573)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 258 ja 625)
5. ELTL artikli 101 reguleerimisalasse kuuluva konkurentsivastase tegevuse puhul on teatud liiki koostöö ettevõtjate vahel tavapärasele konkurentsile nii piisavalt kahjulik, et võib järeldada, et selle koostöö tagajärgi ei ole vaja kontrollida.
Selles osas on turult konkurentide väljatõrjumine turu jagamise ja tootmise piiramise äärmuslik vorm. Pealegi ei ole nõutav, et komisjon oleks sama liiki kokkuleppeid juba kritiseerinud, selleks et kõnealuse kokkuleppe saaks lugeda eesmärgil põhinevaks konkurentsipiiranguks. Asjaolu, et komisjon ei ole varem leidnud, et teatud liiki kokkulepe oli oma eesmärgi tõttu konkurentsi piirav, ei takista tal iseenesest seda tulevikus teha, lähtudes vaidlusaluste meetmete individuaalsest ja üksikasjalikust analüüsist nende sisu, eesmärgi ja konteksti alusel.
Lõpuks ei ole siiski nõutav, et kokkulepe peab esmapilgul või igasuguse kahtluseta olema konkurentsi piisavalt kahjustav, ilma et põhjalikult analüüsitaks selle sisu, eesmärki ning majanduslikku ja õiguslikku konteksti, kuhu see kuulub, selleks et kokkulepe oleks võimalik lugeda eesmärgil põhinevaks konkurentsipiiranguks selle sätte tähenduses.
(vt punktid 338–344, 428, 434–438, 472, 523, 539, 752, 774 ja 775)
6. Ravimiturul kompromisskokkulepete puhul ei saa asjaolu, et konkurentsivastane tegevus võib olla kõige kasumlikum või kõige vähem riskantne lahendus ettevõtja jaoks, kuidagi välistada ELTL artikli 101 kohaldamist, iseäranis kui selline tegevus seisneb tegelikele või potentsiaalsetele konkurentidele maksmises, selleks et nad ei siseneks turule, ja nendega sellel turul geneeriliste ravimite puudumisest saadava kasumi jagamises, millega kahjustatakse tarbijaid.
Nimelt ei saa nõustuda sellega, et kui ettevõtjad, kellele kuuluvad sellistest patentidest tulenevad õigused, mis on antud originaalravimite jaoks, ja geneeriliste ravimite tootjad sõlmivad kokkulepped, milles nähakse ette vara üleandmine patendiomanike poolt, millega geneeriliste ravimite tootjad nõustuvad turule sisenemise piirangutega ja võtavad eelkõige kohustuse mitte müüa kokkulepete kehtivuse ajal geneerilisi ravimeid, siis võiksid patendiomanikest ettevõtjad saada end kaitsta pöördumatu hinnalanguse eest, mida nende endi hinnangul ei oleks olnud võimalik vältida, isegi kui nad oleksid rikkumise hagide läbivaatamisel siseriiklikus kohtus olnud edukad. Nad võiksid seega vastavate lepingute sõlmimisega säilitada oma toodetel kõrgemad hinnad, mis toimuks tarbijate ja riigi tervishoiueelarve arvel, isegi kui sellise tulemuseni ei jõutaks, kui siseriiklikud kohtud tuvastavad nende patentide kehtivuse ja geneeriliste ravimite tootjate tooted tunnistatakse patendist tulenevaid õigusi rikkuvateks. Selline tulemus on ilmselgelt vastuolus aluslepingu konkurentsieeskirjadega, mille eesmärk on eelkõige kaitsta tarbijaid konkurentide kokkumängust tingitud põhjendamatute hinnatõusude eest. Puudub põhjus tunnistada, et selline kokkumäng oleks õiguspärane, arvestades et protsessi hõlmavad patendid olid vaidlustatud, isegi kui nende patentide kaitse siseriiklikes kohtutes ei oleks nende omanike jaoks isegi kõige soodsama stsenaariumi korral viinud samade negatiivsete tulemusteni konkurentsi ja iseäranis tarbijate jaoks. Nimelt nõustuda ei saa sellega, et ettevõtjad püüavad leevendada nende hinnangul õigusnormide üleliia ebasoodsat mõju kartellikokkulepete sõlmimisega, mille eesmärk on korrigeerida ebasoodsamat kohtlemist, tuues ettekäändeks, et need õigusnormid tekitavad ettevõtjaid kahjustava tasakaalustamatuse.
(vt punktid 380, 386, 387, 427 ja 459)
7. Kui tegemist on tuvastamisega, kas konkurentsivastane piirang võib kuuluda ELTL artikli 101 lõikes 1 ette nähtud keelu alla põhjusel, et see on seonduv põhitehinguga, mis ei ole laadilt konkurentsivastane, siis tuleb uurida, kas nimetatud tehingu sooritamine on kõnealuse piirangu puudumisel võimatu.
Piirangu vajalikkuse kindlakstegemisel tuleb uurida kahte elementi. Nimelt tuleb kontrollida esiteks, kas piirang on põhitehingu teostamiseks objektiivselt vajalik, ning teiseks, kas see on põhitehinguga võrreldes proportsionaalne.
Mis puudutab piirangu objektiivse vajalikkuse analüüsimist, kuna nõustuda ei saa põhjendatuse doktriini olemasoluga liidu konkurentsiõiguses, siis oleks väär objektiivse vajalikkuse tingimust tõlgendada nii, et selle raames tuleb kaaluda kokkuleppe konkurentsi edendavat ja konkurentsivastast mõju.
Mis puudutab ravimisektoris originaalravimi tootja ja geneeriliste ravimite tootja vahel sõlmitud kokkulepet, siis sellisel kokkuleppel põhinevad konkurentsipiirangud ei ole patendiomaniku intellektuaalomandiõiguste kaitsmiseks objektiivselt vajalikud, kui olemas on muid vahendeid nende õiguste kaitsmiseks või patendivaidluse lahendamiseks kompromissi teel, ilma et kokku lepitaks piirangutes geneeriliste ravimitega turule sisenemisel.
(vt punktid 453–455 ja 458)
8. Kuigi komisjon ei saa jääda täielikult tegevusetuks, kui patendi ulatus on asjakohane ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumise hindamiseks, ei pea ta määratlema patendi ulatust. Arvestades seda kaalutlust ning ELTL artiklile 101 omaseid eesmärke, millest tuleneb muu hulgas nõue, et iga ettevõtja määrab iseseisvalt kindlaks poliitika, mida ta kavatseb turul järgida, selleks et tarbijat kaitsta põhjendamatute hinnatõusude eest, mis on tingitud konkurentidevahelistest salajastest kokkulepetest, siis ei saa kasutada patendi kohaldamisala kriteeriumi, selleks et hinnata vaidlusaluseid lepinguid ELTL artikli 101 lõike 1 seisukohast.
See kriteerium on konkurentsiõiguse seisukohalt probleemne mitmes tähenduses. Esiteks viib see oletuseni, et geneeriline ravim rikub originaalravimite tootja patendist tulenevaid õigusi ja võimaldab sel alusel seega välistada geneerilise ravimi, samas kui geneerilise ravimi rikkuv laad või selle puudumine on lahendamata küsimus. Teiseks põhineb see eeldusel, et iga patent, millele kompromisskokkuleppes viidatakse, loetakse selle kehtivuse vaidlustamisel kehtivaks, kuigi selleks puudub nii õiguslik alus kui ka alus praktikas. Küsimus, kas piirang kuulub patendi kohaldamisalasse või mitte, on järeldus, mis tehakse patendi ulatuse ja kehtivuse analüüsimisel, mitte ei ole sellise analüüsi lähtepunkt.
(vt punktid 489–493, 499, 512 ja 515)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 507, 509 ja 791–794)
10. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 508)
11. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 708–711)
12. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 726–729, 732 ja 741)
13. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 745, 746, 748, 752 ja 834)
14. Mis puudutab küsimust, kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletuse tõttu ja kas järelikult võib rikkumise eest määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 esimese lõigu alusel trahvi määrata, siis see tingimus on täidetud, kui ettevõtjale ei saanud olla teadmata tema tegevuse konkurentsivastane laad, olenemata sellest, kas ta oli teadlik, et ta rikub aluslepingu konkurentsieeskirju.
Lisaks ei saa õiguskindluse ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõtet, nagu need on ette nähtud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklis 7 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 49, tõlgendada nii, et need keelavad kriminaalvastutuse sätete järkjärgulise täpsustamise, kuid nende põhimõtetega võib vastuolus olla uue tõlgenduse tagasiulatuv kohaldamine normile, milles on sätestatud rikkumine.
Selles kontekstis ei olnud ettenähtamatu, et lepingud, millega originaalravimite tootjal õnnestus suurte vastupidiste maksete abil potentsiaalsed konkurendid konkreetse ajavahemiku jooksul turult eemal hoida, võiksid olla vastuolus ELTL artikli 101 lõikega 1, sõltumata sellest, kas lepingud väljusid originaalravimite tootja patentide kohaldamisalast või mitte. Selles osas on ELTL artikli 101 lõike 1 grammatilisel tõlgendamisel võimalik aru saada, et õigusvastased on konkurentidevahelised kokkulepped, millega konkurentidest mõned tõrjutakse turult välja. Turgude jagamise või turult väljatõrjumise kokkulepped on kõige raskemad konkurentsipiirangud, mis on ELTL artikli 101 lõikes 1 välja toodud.
(vt punktid 761–767 ja 832)
15. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 773 ja 810)
16. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 799, 800, 804, 808, 809 ja 811)
17. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 820 ja 822–824)
18. Asjaolust, et rikkumise olemasolu suhtes mõistliku kahtluse olemasolu ei kuulu sõnaselgelt enam nende kergendavate asjaolude hulka, mis otseselt on ära toodud 2006. aasta suunistes määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta, ei piisa, selleks et komisjon jätaks selle kergendava asjaoluna automaatselt kohaldamata. Kuna suunised ei sisalda kohustuslikku sätet kergendavate asjaolude kohta, mida võib arvesse võtta, säilib komisjonil teatav kaalutlusruum hinnata igakülgselt seda, millisel määral on võimalik kergendavate asjaolude alusel trahvisummat vähendada.
Siiski ei saa asjaolu, et komisjoni otsus on esimene juhtum, kui konkreetses majandussektoris kohaldatakse konkurentsieeskirju, lugeda kergendavaks, kui rikkuja teadis või pidi teadma, et tema tegevus võis turul kaasa tuua konkurentsipiirangu ning tekitada konkurentsiõiguse seisukohalt probleeme.
(vt punktid 830 ja 831)
19. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 838, 841 ja 842)