3. juunil 2022 esitatud hagi – Föreningen Svenskt Landskapsskydd versus komisjon

(kohtuasi T-346/22)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Föreningen Svenskt Landskapsskydd (Höganäs, Rootsi) (esindaja: G. Byrne, Barrister-at-Law)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada aluslepingute rikkumise tõttu komisjoni otsus, millest hagejale anti teada 1. aprilli 2022. aasta kirjaga ja millega lükati vastuvõetamatuse tõttu tagasi hageja taotlus teha sisemine läbivaatus;

lisaks või teise võimalusena tuvastada, et komisjon jättis õigusvastaselt tegemata toimingu ELTL artikli 265 kohaselt;

tuvastada, et kuivõrd Rootsi riiklik energia- ja kliimakava ei ole Århusi konventsiooniga kooskõlas, on komisjon seda õigusvastaselt hinnanud ja/või selle vastu võtnud ja/või avaldanud ning seetõttu rikub see liidu ja rahvusvahelist õigust ja/või on õigusvastane;

tuvastada, et komisjon ei ole täitnud oma positiivseid kohustusi, mis tulenevad liidu ja rahvusvahelisest õigusest; nimelt oleks ta pidanud võtma niisuguseid meetmeid, mis on vajalikud ja sobivad selleks, et tegeleda probleemiga, et Rootsi riiklik energia- ja kliimakava ei ole Århusi konventsiooniga kooskõlas või parandada seda olukorda;

tuvastada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999¹ ei ole üle võetud Århusi konventsiooni sätteid, k.a artiklit 7, ja see ei ole seega Euroopa Liidu ja rahvusvahelise keskkonnaõigusega kooskõlas ning on õigusvastane;

kuivõrd riiklikud energia- ja kliimakavad, eelkõige Rootsi riiklik energia- ja kliimakava ei ole Århusi konventsiooniga kooskõlas, tuvastada, et kuna komisjon ei täitnud oma määrusest (EL) 2018/1999 tulenevaid kohustusi, siis on ta rikkunud seda määrust, konventsiooni ning peale selle ka aluslepinguid;

mõista hageja kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimene väide, et komisjoni otsus, millest hagejale anti teada 1. aprilli 2022. aasta kirjaga, tuleb tühistada. Hageja esitas 15. detsembri 2021. aasta kirjas komisjonile taotluse. Hageja esitatud sisemise läbivaatuse taotlust sisaldavale kirjale saadetud vastuses pidas komisjon hageja taotlust vastuvõetamatuks. Hageja väidab, et komisjoni kõnealune otsus on täielikult vigane ning rikub Euroopa Liidu ja rahvusvahelist keskkonnaõigust ning aluslepinguid. Samuti väidab hageja, et komisjon on rikkunud oma positiivseid kohustusi, mis tulenevad aluslepingutest ja rahvusvahelisest õigusest, k.a keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) artiklitest 3, 6 ja 7. Peale selle leiab hageja, et komisjoni vaidlustatud otsus rikub Euroopa Liidu teisest õigust, k.a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1367/2006¹ artikleid 9 ja 10. Hageja on veel seisukohal, et komisjoni otsus rikub hageja õigust pöörduda kohtusse Århusi konventsiooni ja määruse nr 1367/2006 (muudetud redaktsioon) alusel.

Teine väide, et komisjon jättis õigusvastaselt tegemata toimingu ELTL artikli 265 tähenduses seoses energia- ja kliimakavadega, mida ta hindas, võttis vastu ja avaldas, k.a eeskätt vaidlustatud Rootsi energia- ja kliimakava. Selle tegevusetusega rikkus komisjon oma aluslepingutest ja rahvusvahelisest õigusest, k.a Århusi konventsiooni artiklitest 3, 6 ja 7 tulenevaid kohustusi. Hageja väidab täiendavalt, et komisjoni tegevusetus on rikkunud teisest liidu õigust, mh määruse (EÜ) nr 1367/2006 (muudetud redaktsioon) artikleid 9 ja 10.

Kolmas väide, et asjaolu, mille kohaselt komisjon jättis tagamata, et Rootsi energia- ja kliimakava oleks Århusi konventsiooniga täielikult kooskõlas, tähendab, et kõnealust energia- ja kliimakava on hinnatud, vastu võetud ja avaldatud ilmselgelt Euroopa Liidu ja rahvusvahelist õigust rikkudes ning seetõttu on see õigusvastane; ühtlasi on see olnud seda kogu asjassepuutuva aja.

Neljas väide, et määrusega (EL) 2018/1999 ei ole üle võetud Århusi konventsiooni sätteid, k.a artiklit 7, ning see ei ole seega Euroopa Liidu ja rahvusvahelise keskkonnaõigusega kooskõlas. Lisaks või teise võimalusena märgib hageja, et määrus (EL) 2018/1999 rikub aluslepinguid. Seetõttu leiab ta, et määrus (EL) 2018/1999 tuleb tunnistada õigusvastaseks.

____________

¹     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT 2018, L 328, lk 1).

¹     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT 2006, L 264, lk 13).