Language of document : ECLI:EU:T:2021:851

Kohtuasi T700/20

Gabriele Schmid

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

 Üldkohtu (kümnes koda) 1. detsembri 2021. aasta otsus

Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Euroopa Liidu kujutismärk Steirisches Kürbiskernöl g.g.A GESCHÜTZTE GEOGRAFISCHE ANGABE – Absoluutne keeldumispõhjus – Tundemärke, embleeme või vapimärke sisaldav kaubamärk – Liidu ühe tegevusvaldkonna embleem – Kaitstud geograafilised tähised – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt i (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt i)

1.      Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühistamine ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Pariisi konventsiooni artiklis 6 ter nimetamata tundemärke, embleeme või vapimärke sisaldavad kaubamärgid – Kaitse alla võtmise tingimused – Hindamiskriteeriumid

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punktid h ja i)

(vt punktid 21–28, 40–42)

2.      Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühistamine ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Pariisi konventsiooni artiklis 6 ter nimetamata tundemärke, embleeme või vapimärke sisaldavad kaubamärgid – Kaitse ulatus – Kaitstud geograafilist tähist tähistav sümbol

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt i)

(vt punktid 38, 39, 40, 43 ja 45)

Kokkuvõte

G. Schmidile kuulub ELi kaubamärk, mis on registreeritud kauba „kõrvitsaseemneõli, vastavalt kaitstud geograafilisele tähisele „Steiermarki kõrvitsaseemneõli““ jaoks. See kujutismärk sisaldab ELi sümbolit kaitstud geograafiliste tähiste (edaspidi „KGT sümbol“) jaoks. Sel põhjusel esitas Landeskammer für Land- und Forstwirtschaft in Steiermark (Steiermarki liidumaa põllumajandus- ja metsandusamet, Austria) Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse.

EUIPO tühistamisosakond tunnistas vaidlusaluse kaubamärgi kehtetuks. EUIPO apellatsioonikoda jättis selle kehtetuks tunnistamise jõusse põhjendusel, et kaubamärk sisaldab KGT sümbolit tervikuna ning selle sümboli kasutamise õigus ega kohustus ei hõlma õigust kaitsta seda kaubamärgi koostisosana.

Üldkohus tühistas apellatsioonikoja otsuse. Ta leidis, et apellatsioonikoda oleks pidanud kontrollima, kas kõnealune määruse nr 207/2009(1) artikli 7 lõike 1 punktiga i kaitstud embleemi sisaldav kaubamärk, kui seda vaadeldakse tervikuna, võib eksitada avalikkust seose olemasolu suhtes ühelt poolt selle kaubamärgi omaniku või kasutaja ja teiselt poolt selle asutuse vahel, millele asjaomane embleem viitab. Ta täpsustas, et selle kontrollimise raames tuleb arvesse võtta sellise kaubamärgi erinevaid koostisosi.

Üldkohtu hinnang

Kõigepealt märkis Üldkohus, et määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis i sätestatud keeldu kohaldatakse siis, kui on täidetud kolm kumulatiivset tingimust:

–      kõnealune tunnusmärk, embleem või vapimärk pakub avalikkusele erilist huvi; seose olemasolust liidu mõne tegevusega piisab selleks, et tõendada avalikkuse huvi selle kaitsmise vastu;

–      pädev ametiasutus ei ole selle registreerimiseks luba andnud;

–      kõnealust tunnusmärki, embleemi või vapimärki sisaldav kaubamärk võib avalikkust eksitada seose olemasolu suhtes ühelt poolt selle omaniku või kasutaja ja teiselt poolt selle asutuse vahel, millele see tunnusmärk, embleem või vapimärk viitab.

Mis puutub kolmandasse tingimusse, siis see tuleneb asjaolust, et määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktiga i antud kaitse ulatus ei saa olla suurem kui rahvusvaheliste valitsustevaheliste organisatsioonide embleemidele, millest on korrapäraselt teavitatud Pariisi konventsiooni osalisriike, antud kaitse ulatus(2). Neid embleeme kaitstakse aga üksnes juhul, kui sellist embleemi sisaldav kaubamärk tervikuna loob avalikkusele mulje seose olemasolust ühelt poolt selle omaniku või kasutaja ja teiselt poolt asjaomase rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni vahel(3).

Seega on määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt i kohaldatav juhul, kui avalikkus võib arvata, et tähistatud kaubad või teenused pärinevad ametiasutuselt, millele kaubamärgis esitatud embleem viitab, või et see asutus on andnud neile heakskiidu või tagatise, või et need on selle asutusega muul viisil seotud.

Seejärel tõdes Üldkohus, et apellatsioonikoda ei uurinud kolmandat tingimust ja rikkus seega õigusnormi. Nimelt ei hinnanud ta seda, mil moel avalikkus tajub sümbolit KGT asjaomase kaubamärgi koostisosana, kui vaadelda seda kaubamärki tervikuna, ega küsimust, kas see mulje võib ajendada avalikkust arvama, et vastava kaubamärgiga tähistatud kaupadel on liidu tagatis.

Lõpuks täpsustas Üldkohus, et EUIPO ei pea hindama mitte üksnes seda, kas asjaomane embleem on täielikult või osaliselt võetud üle kaubamärki, kus seda on kasutatud. Selle hindamise raames tuleb arvesse võtta ka sellise kaubamärgi erinevaid koostisosi. Seda konkreetse ja igakülgse hindamise kohustust ei sea kahtluse alla asjaolu, et mõnele KGT sümbolile kaubamärgiõiguse alusel kaitse andmine kahjustab põhimõtteliselt liidu loodud kaitstud geograafiliste tähiste süsteemi.


1      Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1) artikli 7 lõike 1 punkt i keelab registreerida kaubamärke, mis sisaldavad muid tundemärke, embleeme või vapimärke, kui need, millele on osutatud sama määruse artikli 7 lõike 1 punktis h, see tähendab muid kui riikide või rahvusvaheliste valitsustevaheliste organisatsioonide embleeme sisaldavaid kaubamärke, millest korrapäraselt teavitatakse kaitstud tööstusomandi kaitse konventsiooni – mis allkirjastati 20. märtsil 1883 Pariisis, vaadati viimati läbi 14. juulil 1967 Stockholmis ja mida muudeti 28. septembril 1979 (Recueil des traités des Nations unies, osa 828, nr 11851, lk 305; edaspidi „Pariisi konventsioon“) – osalisriike, kui need pakuvad avalikkusele erilist huvi ja kui asjaomased asutused ei ole andnud oma nõusolekut nende registreerimiseks.


2      Vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktile h.


3      See tingimus tuleneb Pariisi konventsiooni artikli 6 ter lõike 1 punktist c.