Kohtuasi T‑251/11

Austria Vabariik

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Elektrienergia – Riigiabi energiamahukatele ettevõtetele – Austria rohelise elektri seadus – Otsus, millega tunnistatakse abi siseturuga kokkusobimatuks – Riigiabi mõiste – Riigi ressursid – Riigile omistatavus – Valikulisus – Üldine grupierandi määrus – Võimu kuritarvitamine – Võrdne kohtlemine

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (viies koda), 11. detsember 2014

1.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest

(Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõige 1)

2.      Riigiabi – Mõiste – Riigi ressurssidest antav abi – Mehhanism, mis näeb ette kohustuse osta rohelist elektrit turuhinnast kõrgema hinnaga ja mille eesmärk on edendada niisuguse elektri tootmist – Mehhanism, mida haldab aktsiaselts riigi antud kontsessiooni alusel – Rahastamine, mille tagavad lõpptarbijad – Lõpptarbijate panus, mis on samastatav maksulaadse tasuga – Meede, mis näeb ette osalise vabastuse energiamahukatele ettevõtetele – Riigi ressursside kasutamist eeldav meede

(ELTL artikli 107 lõige 1)

3.      Riigiabi – Mõiste – Riigi poolt eeliste andmine – Seadusega kehtestatud abimehhanism – Hõlmamine

(ELTL artikli 107 lõige 1)

4.      Riigiabi – Mõiste – Abisaajatele eelise andmine – Meede, mille eesmärk on kompenseerida võimalikke ebasoodsaid konkurentsiolukordi, milles on siseriiklikud energiamahukad ettevõtted võrreldes teiste elektrit tarbivate ettevõtjatega – Hõlmamine

(ELTL artikli 107 lõige 1)

5.      Riigiabi – Mõiste – Meetme valikuline iseloom – Erand üldisest maksusüsteemist – Süsteemi olemusest ja ülesehitusest lähtuv õigustus – Tõendamiskoormis

(ELTL artikli 107 lõige 1)

6.      Riigiabi – Mõiste – Meetme valikuline iseloom – Hindamiskriteeriumid – Varasema praktika arvestamine – Välistamine – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine

(ELTL artikli 107 lõige 1)

7.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks – Keskkonnakaitseks antav abi – Keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised – Kohaldamisala – Mehhanism, mis näeb ette kohustuse osta rohelist elektrit turuhinnast kõrgema hinnaga – Rahastamine, mille tagavad lõpptarbijad maksulaadse tasuga samastatava maksu vormis – Meede, mis näeb ette osalise vabastuse energiamahukatele ettevõtetele – Hõlmamine

(ELTL artikli 107 lõige 3; komisjoni teatis 2008/C 82/01, punktid 58, 59, 70 ja 151)

8.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks – Keskkonnakaitseks antav abi – Keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised – Abi keskkonnamaksu vähendamise või sellest vabastuse vormis – Ühtlustamata maksustamise alla kuuluvate keskkonnamaksude vähendamine – Abi vajalikkuse ja proportsionaalsuse ning selle mõju hindamine komisjoni poolt – Tühistamishagi otsuse peale, millega tunnistatakse abi siseturuga kokkusobimatuks – Liikmesriigi tõendamiskohustused

(ELTL artikli 107 lõige 3; komisjoni teatis 2008/C 82/01, lõiked 151–159)

9.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Määrusega määratletud abi liigid, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks – Määrus nr 800/2008 – Keskkonnamaksude vähendamise vormis antava abi puhul ette nähtud erand – Hindamiskriteeriumid – Euroopa tasandil ühtlustatud maksud

(ELTL artikli 107 lõige 3; komisjoni määrus nr 800/2008, artikkel 25)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 26–31)

2.      Mis puudutab ELTL artikli 107 lõike 1 seisukohalt niisuguse siseriikliku meetme analüüsi, mille eesmärk on julgustada rohelise elektri tootmist, tagades esiteks igale rohelise elektri tootjale, et tema kogu roheline elekter ostetakse kindlaksmääratud hinnaga, mis on kõrgem elektrienergia turuhinnast, nähes samas teiseks ette elektritarnijatele sellega kaasnevate kulude ülekandmise elektrienergia tarbijatele rohelise elektri ostuga seotud kohustusliku lisatasu kaudu, siis ei teinud komisjon viga, leides, et eelis, mis on ette nähtud energiamahukatele ettevõtetele, kellel on taotluse alusel õigus saada kompensatsioonisumma maksmisel vabastus rohelise elektri ostmise kohustusest, tähendab riigi ressursside kasutamist isegi juhul, kui seda abimehhanismi haldab rohelise elektri korraldusasutus, mille ülesannete täitmiseks anti kontsessioon eraõiguslikule aktsiaseltsile, mis 50,4% ulatuses kuulus erasektori kontrolli all olevatele aktsionäridele.

Nimelt on sellele aktsiaseltsile siseriikliku seaduse alusel ülesandeks tehtud hallata taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise abikava. Selle seadusega ette nähtud süsteemi võib kvalifitseerida riigi antud kontsessiooniks, kuna kõnealused rahalised vahendid makstakse ainult siseriikliku seadusandja määratletud avalikes huvides. Lisaks on rohelise elektri ostuga seotud kohustuslik lisatasu samastatav maksulaadse tasuga, mida võetakse elektrilt ja mille on avalikes huvides kindlaks määranud riigiasutus objektiivse kriteeriumi alusel. Järelikult on kõnealused summad võimalik kvalifitseerida riigi ressurssidest pärit rahalisteks vahenditeks, mis on samastatavad maksulaadse tasuga.

Kuigi peab paika, et taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise abikava haldav asutus tegutseb eraõigusliku aktsiaseltsi vormis, ei ole rohelise elektri korraldusasutuse ülesannete täitmiseks antud kontsessiooni raames selle asutuse tegevus turul siiski kasumi saamise eesmärgil vabalt tegutseva majandusüksuse tegevus, vaid siseriikliku seadusandja poolt piiritletud tegevus, kes on seda piiranud kõnealuse kontsessiooni täitmisega. Mitmel tasandil eri riigiasutuste teostatava sellise range kontrolli olemasolu selle üle, kas asutuse tegevus on kooskõlas ette nähtud õigusliku raamistikuga, kinnitab järeldust, et see asutus ei tegutse enda nimel ja vabalt, vaid kontsessiooni alusel riigi vahenditest antava abi haldajana.

Neil asjaoludel kinnitas komisjon õigesti, et energiamahukatele ettevõtetele ette nähtud eelis sarnaneb käesolevas asjas riigi jaoks täiendava rahalise kohustusega, kuna tasu, mida nad maksma peavad, mis tahes vähendamise tulemusel vähenevad riigi tulud.

(vt punktid 67, 68, 70, 72, 75, 76 ja 83)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 85–87)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 94 ja 111–116)

5.      Riigiabi mõiste ei hõlma riigipoolseid meetmeid, millega kehtestatakse ettevõtjate erinev kohtlemine, ja seega a priori valikulisi meetmeid, kui selline erinev kohtlemine tuleneb selle süsteemi olemusest või ülesehitusest, millesse need meetmed kuuluvad. Seevastu kuuluvad sellistele maksuvabastustele, mis tulenevad niisuguse maksustamiskorraga taotletavatest välistest eesmärkidest, mille osa need soodustused on, kohaldamisele ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud nõuded.

Lisaks on selle hindamisel, kas maksumeetmega antud eelis on valikuline, võrdlusraamistiku kindlaksmääramine väga tähtis, kuna eelise enda olemasolu saab kindlaks määrata vaid võrreldes nn „tavapärase” maksustamisega. Seega eeldab siseriikliku maksumeetme „valikuliseks” kvalifitseerimine esmalt asjaomases liikmesriigis kohaldatava üldkohaldatava või „tavapärase” maksustamiskorra väljaselgitamist ja eelnevat analüüsimist. Teiseks tuleb selle üldkohaldatava või „tavapärase” maksustamiskorra alusel hinnata ja tuvastada, et kõnealuse maksumeetmega antavat soodustust kohaldatakse valikuliselt, tõendades, et meede on üldkohaldatava korra erand, kuna see eristab ettevõtjaid, kes asjassepuutuva liikmesriigi maksusüsteemi enda eesmärke arvestades on sarnases õiguslikus ja faktilises olukorras.

Liikmesriik, kes on ettevõtjate vahel kohustuste osas kehtestanud erineva kohtlemise, peab tõendama, et see on kõnealuse süsteemi olemusest ja ülesehitusest lähtuvalt tõesti põhjendatud.

(vt punktid 96, 97 ja 117)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 123–130)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 155–165)

8.      Mis puudutab riigiabi keskkonnamaksu vähendamise või sellest vabastuse vormis, siis nähtub keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste punktist 152 jj, et suunised näevad ette kahte liiki keskkonnamaksu vähendamise siseturuga kokkusobivuse kontrolli, eelkõige olenevalt sellest, kas kõnealused maksud on ühtlustud või ühtlustamata ning kas maksustamise ühenduse miinimumtasemest on kinni peetud.

Mis puudutab täpsemalt abi ühtlustamata maksustamise alla kuuluva keskkonnamaksu vähendamise vormis, siis nähtub suuniste punktidest 154–159, et kui komisjon kontrollib selle abi kokkusobivust siseturuga, tugineb ta kõnealuste maksusüsteemide hindamisel liidu liikmesriikide esitatud teabele, et analüüsida konkreetselt abi vajalikkust ja proportsionaalsust ning selle mõju asjassepuutuvate majandussektorite tasandil.

Kui komisjon tema valduses oleva teabe põhjal järeldab, et keskkonnamaksu vähendamise vormis antud abi on siseturuga kokkusobimatu, peab liikmesriik tõendama, et kõnealusele abile tuleb vabastust kohaldada. Selle tuvastamiseks, kas komisjon on asjaolude hindamisel teinud ilmseid vigu, mis põhjendavad otsuse tühistamist, peavad liikmesriigi esitatud tõendid olema piisavad, et kõnealuses otsuses asjaoludele antud hinnang muutuks ebausutavaks.

(vt punktid 167 ja 178–180)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 200–203)