EUROOPA KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS
17. september 2021(*)
Apellatsioonkaebus – Menetlusse astumine – Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikkel 40 – Euroopa Liidu ameti esitatud avaldus – Õigus astuda menetlusse liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahelises kohtuvaidluses – Huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu – Lubatavus
Liidetud kohtuasjades C‑6/21 P ja C‑16/21 P,
mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 7. jaanuaril 2021 esitatud kaks apellatsioonkaebust,
Saksamaa Liitvabariik, esindajad: S. Heimerl ja J. Möller,
hageja kohtuasjas C‑6/21 P,
keda toetab:
Madalmaade Kuningriik, esindajad: M. K. Bulterman ja J. Langer,
menetlusse astuja apellatsioonimenetluses,
teised menetlusosalised:
Pharma Mar SA, asukoht Colmenar Viejo (Hispaania), esindajad: avvocati M. Merola ja V. Salvatore,
hageja esimeses kohtuastmes,
Euroopa Komisjon, esindajad: L. Haasbeek ja A. Sipos,
kostja esimeses kohtuastmes,
ning
Eesti Vabariik, esindaja: N. Grünberg,
hageja kohtuasjas C‑16/21 P,
keda toetavad:
Saksamaa Liitvabariik, esindajad: S. Heimerl ja J. Möller,
Madalmaade Kuningriik, esindajad: M. K. Bulterman ja J. Langer,
menetlusse astujad apellatsioonimenetluses,
teised menetlusosalised:
Pharma Mar SA, asukoht Colmenar Viejo (Hispaania), esindajad: avvocati M. Merola ja V. Salvatore,
hageja esimeses kohtuastmes,
Euroopa Komisjon, esindajad: L. Haasbeek ja A. Sipos,
kostja esimeses kohtuastmes,
EUROOPA KOHTU PRESIDENT,
arvestades ettekandja-kohtunik D. Šváby ettepanekut,
olles ära kuulanud kohtujurist J. Richard de la Touri,
on teinud järgmise
määruse
1 Oma vastavates apellatsioonkaebustes paluvad Saksamaa Liitvabariik ja Eesti Vabariik tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 28. oktoobri 2020. aasta otsuse Pharma Mar vs. komisjon (T‑594/18, ei avaldata, EU:T:2020:512), millega Üldkohus tühistas komisjoni 17. juuli 2018. aasta rakendusotsuse C(2018) 4831 (final) (edaspidi „vaidlusalune otsus“), millega komisjon keeldus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT 2004, L 136, lk 1; ELT eriväljaanne 13/34, lk 229), andmast müügiluba inimravimile Aplidin – plitidepsiin.
2 Euroopa Kohtu kantseleisse 29. aprillil ja 20. mail 2021 saabunud dokumentidega, mis esitati Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 teise lõigu ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 130 alusel, mida kohaldatakse kodukorra artikli 190 lõike 1 alusel apellatsioonimenetlusele, palus Euroopa Ravimiamet (edaspidi „EMA“) luba astuda kohtuasjades C‑6/21 P ja C‑16/21 P menetlusse vastavalt Saksamaa Liitvabariigi ja Eesti Vabariigi nõuete toetuseks. EMA väidab esiteks, et tal on otsene huvi 28. oktoobri 2020. aasta otsuse Pharma Mar vs. komisjon (T‑594/18, ei avaldata, EU:T:2020:512) tühistamise vastu, sest Üldkohus põhjendas vaidlusaluse otsuse tühistamist sellega, et Aplidin – plitidepsiini müügiloa taotluse hindamise menetlus – mis on määruse nr 726/2004 kohaselt EMA pädevuses – ei olnud nõuetekohane. Teiseks väidab EMA, et käesoleva kohtuvaidluse lahendus võib mõjutada edaspidi tema poolt teaduskomiteede kaudu antavaid arvamusi.
3 Pharma Mar palus kohtukantseleisse 1. ja 17. juunil 2021 esitatud dokumentides jätta need menetlusse astumise avaldused rahuldamata. Ta väidab peamiselt, et EMA ei ole tõendanud, et tema huve võib pidada Euroopa Komisjoni huvidest sõltumatuks.
4 Üldkohtu kantseleisse 26. mail 2021 saabunud dokumendis märkis komisjon, et tal ei ole EMA menetlusse astumisele vastuväiteid.
Menetlusse astumise avaldused
5 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 esimeses lõigus on sätestatud, et liikmesriigid ja institutsioonid võivad Euroopa Kohtus läbivaatamisel olevates kohtuasjades menetlusse astuda. Kõnealuse artikli teise lõigu esimese lause kohaselt on sama õigus liidu organitel ja asutustel ja igal isikul, kes tõendab oma põhjendatud huvi Euroopa Kohtusse esitatud kohtuvaidluse lahenduse vastu.
6 Mainitud artikli teise lõigu teine lause välistab siiski selle, et füüsilised või juriidilised isikud saaksid astuda menetlusse liikmesriikidevahelistes, liidu institutsioonide vahelistes või liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahelistes kohtuasjades.
7 Seega ilmneb kõnealuse sätte sõnastusest ja ülesehitusest, et välistatud ei ole „liidu organite“ ja „asutuste“ menetlusse astumine.
8 Järelikult võivad Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 teise lõigu kohaselt niisugused liidu organid või asutused nagu EMA astuda Euroopa Kohtu menetlusse liikmesriikidevahelistes, liidu institutsioonide vahelistes või liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahelistes kohtuasjades, tingimusel et nad tõendavad põhjendatud „huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu“.
9 Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb mõistet „huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu“ selle sätte tähenduses määratleda kohtuasja eset arvestades ning käsitada seda otsese ja olemasoleva huvina nõuete endi suhtes, mitte huvina esitatud väidete ja argumentide suhtes. Termin „kohtuvaidluse lahendus“ viitab nimelt kohtult palutud lõplikule otsusele, nii nagu seda väljendatakse kohtuotsuse resolutsioonis (vt eelkõige Euroopa Kohtu presidendi 5. juuli 2018. aasta määrus Uniwersytet Wrocławski ja Poola vs. REA, C‑515/17 P ja C‑561/17 P, ei avaldata, EU:C:2018:553, punkt 7). Põhimõtteliselt saab huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu pidada piisavalt otseseks vaid siis, kui see lahendus võib muuta menetlusse astumise avalduse esitanud isiku õiguslikku olukorda (Euroopa Kohtu presidendi 30. aprilli 2020. aasta määrus komisjon vs. HSBC Holdings jt, C‑806/19 P, ei avaldata, EU:C:2020:364, punkt 8 ning seal viidatud kohtupraktika).
10 Siiski tuleb tõdeda, et erinevalt füüsilistest ja juriidilistest isikutest võivad liidu organid ja asutused esitada avalduse Euroopa Kohtu menetlusse astumiseks mitte erahuvide või – nagu ühenduste puhul – nende põhikirjajärgse tegevusalaga seotud huvide kaitsmiseks, nagu keskkonnakaitse, vaid hoopis siis, kui – nagu käesolevas kohtuasjas – vaidluse põhjuseks olev akt võeti vastu kõnealuse organi või asutuse osalusega menetluse tulemusel, selleks et ta saaks selles menetluses kaitsta oma võib-olla antavat arvamust või hinnangut.
11 Seega tuleb liidu organite ja asutuste menetlusse astumise avalduste puhul kohaldada tingimust, et esinema peab otsene ja olemasolev huvi vaidluse lahenduse vastu viisil, mis peegeldab seda eripära.
12 Niisiis tuleb liidu organite või asutuste esitatud kohtumenetlusse astumise avalduste puhul – mille ese on liidu akti tühistamine või ka sellise Üldkohtu otsuse tühistamine, millega selline akt tühistati – asuda seisukohale, et nõue, mille kohaselt peab liidu organitel ja asutustel kohtuvaidluse lahenduse vastu olema otsene ja olemasolev huvi, on täidetud eelkõige siis, kui liidu organ või asutus saab tõendada, et vaidlusalune liidu akt võeti vastu niisuguse menetluse tulemusena, milles ta liidu õiguse alusel pidi osalema, vajaduse korral arvamust või hinnanguid andes.
13 Käesoleval juhul on see tõepoolest nii. Nimelt ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise menetluses koostas EMA inimravimikomitee määruse nr 726/2004 artikli 5 lõike 2 kohaselt EMA arvamuse inimravimi Aplidin – plitidepsiin müügiloa taotluse kohta, mida komisjon arvesse võttis.
14 Järelikult tuleb vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 teisele lõigule ja kodukorra artikli 131 lõikele 3 lubada EMA‑l astuda menetlusse Saksamaa Liitvabariigi ja Eesti Vabariigi nõuete toetuseks.
Menetlusse astuja menetluslikud õigused
15 Kuna menetlusse astumise avaldused rahuldati, edastatakse EMA‑le kodukorra artikli 131 lõike 3 alusel koostoimes artikli 190 lõikega 1 ärakirjad kõigist pooltele kättetoimetatud dokumentidest.
16 Kuivõrd need avaldused esitati kodukorra artikli 190 lõikes 2 ette nähtud ühekuulise tähtaja jooksul, võib EMA vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 1, mida kodukorra artikli 190 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, esitada menetlusse astuja seisukohad ühe kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse eelmises punktis nimetatud edastamisest.
17 EMA võib esitada ka suulised seisukohad, kui korraldatakse kohtuistung.
Kohtukulud
18 Vastavalt kodukorra artiklile 137, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste lahendamisel, tehakse otsus kohtukulude jaotamise kohta kohtuotsuses või -määruses, mis lõpetab menetluse.
19 Kuna käesolevas asjas rahuldati EMA menetlusse astumise avaldus, tuleb tema menetlusse astumisega seotud kohtukulude kandmine otsustada edaspidi.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohtu president määrab:
1. Euroopa Ravimiametil (EMA) lubatakse astuda liidetud kohtuasjades C‑6/21 P ja C‑16/21 P menetlusse Saksamaa Liitvabariigi ja Eesti Vabariigi nõuete toetuseks.
2. Kohtusekretär toimetab Euroopa Ravimiametile (EMA) kätte koopia kõigist menetlusdokumentidest.
3. Euroopa Ravimiametile (EMA) kehtestatakse tähtaeg menetlusse astuja seisukohtade esitamiseks.
4. Euroopa Ravimiameti (EMA) menetlusse astumisega seotud kohtukulude üle otsustatakse edaspidi.
Allkirjad