EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (esimene koda)
30. november 2009(*)
Avalik teenistus – Ametnikud – Distsiplinaarmenetlus – Ametniku kõrvaldamine ametist – Töötasust teatava osa kinnipidamine – Tõsise üleastumise süüdistus – Kaitseõigused – Kohtualluvus – Pädevuse delegeerimise avaldamata jätmine – Vaidlustatud akti vastuvõtnud organi pädevuse puudumine
Kohtuasjas F‑80/08,
mille ese on hagi, mille on EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitanud
Fritz Harald Wenig, Euroopa Ühenduste Komisjoni ametnik, elukoht Woluwé-Saint-Pierre (Belgia), esindajad: advokaadid G.-A. Dal, D. Voillemot, D. Bosquet ja S. Woog,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: J. Currall ja D. Martin,
kostja,
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees S. Gervasoni, kohtunikud H. Kreppel (ettekandja) ja H. Tagaras,
kohtusekretär: ametnik R. Schiano,
arvestades kirjalikus menetluses ja 16. juuni 2009. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 Hagiavalduses, mis saabus kirja teel Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 13. oktoobril 2008 (originaal esitati samal kuupäeval), palub F. H. Wenig tühistada 18. septembri 2008. aasta otsus, millega Euroopa Ühenduste Komisjon kõrvaldas ta Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) IX lisa artiklite 23 ja 24 alusel määramata ajaks ametist ja määras 1000 euro suuruse summa kinnipidamise kuupalgast kuni kuue kuu jooksul.
Õiguslik raamistik
2 Personalieeskirjade artikli 86 kohaselt:
„1. Ametnik või endine ametnik, kes kas tahtlikult või süülise hooletuse tõttu ei täida oma käesolevatest personalieeskirjadest tulenevaid kohustusi, kannab distsiplinaarvastutust.
[…]
3. Distsiplinaareeskirjad, -menetlused ja -meetmed ning haldusjuurdlusi käsitlevad eeskirjad ja menetlused on sätestatud IX lisas.”
3 Personalieeskirjade IX lisa artikkel 23 on sõnastatud järgmiselt:
„1. Kui ametisse nimetav asutus või ametiisik süüdistab ametnikku tõsises üleastumises, võib ta kõnealuses üleastumises süüdistatava isiku viivitamata ametist kõrvaldada määratud või määramata ajaks sõltumata sellest, kas tegu on ametikohustuste mittetäitmise või seaduse rikkumisega.
2. Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb selle otsuse pärast asjaomase ametniku ärakuulamist, välja arvatud erilistel asjaoludel.”
4 Personalieeskirjade IX lisa artikli 24 lõiked 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:
„1. Ametniku ametist kõrvaldamise otsuses märgitakse, kas ametnik saab tööst eemalviibimise ajal kogu töötasu või peetakse sellest kinni kõnealuses otsuses sätestatav osa. Ametnikule makstav summa ei ole mingil juhul väiksem kui käesolevate personalieeskirjade VIII lisa artiklis 6 sätestatud elatusmiinimum, millele lisanduvad vajadusel mis tahes peretoetused.
2. Ametist kõrvaldatud ametniku olukord tuleb lahendada lõplikult kuue kuu jooksul alates ametist kõrvaldamise kuupäevast. Kui kuue kuu jooksul sellist otsust ei tehta, on asjaomasel ametnikul uuesti õigus saada täistöötasu lõike 3 kohaselt.”
5 Komisjon võttis 30. novembril 2007 vastu otsuse K(2007) 5730 personalieeskirjade kohaselt ametisse nimetavale asutusele ja muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt (edaspidi „teenistustingimused”) teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele antud volituste kasutamise kohta. Selle, 6. detsembri 2007. aasta väljaandes Informations administratives nr 57-2007 avaldatud otsuse artikli 1 esimeses lõigus oli sätestatud:
„[…] personalieeskirjade kohaselt ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele antud volitusi, mis puudutavad komisjoni töötajaid, kellele makstakse töötasu haldusassigneeringutest, ning töötajaid, kellele makstakse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest, välja arvatud need, kes töötavad Teadusuuringute Ühiskeskuses, kasutavad juhtumipõhiselt ja allpool nimetatud tingimustel komisjon, personaliasjades vastutav komisjoni liige, ühendatud välisteenistuse eest vastutav komisjoni liige, personali peadirektor ja teised peadirektorid, sealhulgas teenistusejuhatajad ning [individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti], [Brüsseli infrastruktuuri- ja logistikaameti] ja [Luxembourgi infrastruktuuri- ja logistikaameti] direktorid I lisas kindlaks määratud tingimustel.”
6 Otsuse K(2007) 5730 I lisas mainitud „Halduseelarvest ja teaduseelarvest rahastatud komisjoni töötajate jaoks (välja arvatud [Teadusuuringute Ühiskeskus]) määratud ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute tabeli” VI osa „Distsipliin […]” punkti 14 kohaselt oli ette nähtud, et ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi kõrvaldada ametnik personalieeskirjade IX lisa artiklite 23 ja 24 alusel ametist kasutab palgaastmete AD 16 ja AD 15 ametnike ning palgaastme AD 14 kõrgemate ametnike osas (direktorid või isikud võrdväärsel ametikohal) komisjon ning teiste ametnike osas personali peadirektor.
7 Volinike kolleegiumi 10. septembri 2008. aasta 1842. koosoleku päevakorda lisati 9. septembri 2008. aasta teadaandega otsust K(2007) 5730 muutva otsuse K(2008) 5085 eelnõu. Kõnealuses otsuse eelnõus oli ette nähtud, et volitused kõrvaldada ametist palgaastmete AD 16 ja AD 15 ametnikud ning kõrgemad ametnikud palgaastmel AD 14 (direktor või isikud võrdväärsel ametikohal) antakse üle personaliasjades vastutavale komisjoni liikmele. Volinike kolleegium otsustas 10. septembri 2008. aasta koosolekul „muuta otsust K (2007) 5730 […], nagu näidatud dokumendis K(2008) 5085” ja täpsustas, et see otsus „jõustub viivitamata” (edaspidi „10. septembri 2008. aasta otsus”). Kõnealust otsust väljaandes Informations administratives ei avaldatud.
8 Komisjon võttis 29. aprillil 2009 vastu otsuse K(2009) 3074, „millega muudetakse otsust K(2007) 5730”, ning selles oli ette nähtud, et edaspidi kasutab ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi kõrvaldada ametnik ametist palgaastmete AD 16 ja AD 15 ametnike ning palgaastme AD 14 kõrgemate ametnike puhul (direktorid või isikud võrdväärsel ametikohal) personaliasjades vastutav komisjoni liige. Nimetatud otsus avaldati 8. mai 2009. aasta väljaandes Informations administratives nr 33‑2009.
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
9 Hageja oli vaidluse aluseks olevate asjaolude asetleidmise ajal komisjoni ametnik palgaastmel AD 15 ja töötas direktorina direktoraadis G „Juurdepääs turule ja tööstus”, mis on komisjoni kaubanduse peadirektoraadi alldirektoraat, ning tegeles eelkõige dumpinguvastase poliitika rakendamisega.
10 Briti nädalaleht Sunday Times avaldas 7. septembril 2008 oma paberväljaandes ja internetilehel artikli pealkirjaga „Paljastatud: kuidas eurokraat lekitas kaubandussaladusi priiskavatel õhtusöökidel” („Revealed: how Eurocrat leaked trade secrets over lavish dinners”). Selles artiklis oli mainitud kolme õhtusööki, millel hageja osales väidetavalt 2008. aasta märtsist septembrini Brüsseli (Belgia) restoranides Sunday Times’i ajakirjanikega, kes väitsid end esindavat Hiina eksportijat, kelle huvid on seotud teatavate komisjoni poolt läbi viidavate dumpinguvastaste menetlustega. Nimetatud artiklis väideti samuti, et hageja andis nende õhtusöökide ajal ja telefonivestluste käigus sellist teavet komisjonis pooleli olevate menetluste kohta, mida tal ei olnud lubatud levitada. Talle olevat ka vastutasuks selle teabe eest tehtud ettepanek teha koostööd kõnealuse väidetava Hiina eksportijaga 600 000 euro suuruse aastatasu eest, kuid artikli kohaselt ei plaaninud hageja sellist tööd enne pensionilejäämist. Lõpuks oli ta vastanud talle teisel õhtusöögil tehtud ettepanekule 100 000 euro suuruse summa maksmise kohta, et selle summa võib talle üle kanda kinnisele kontole, millele ta saab juurdepääsu pensionile jäädes, täpsustades siiski, et ülekande võib teha alles siis, kui on näha teabe edastamise tulemusi väidetava Hiina eksportija jaoks.
11 Komisjoni algatatud haldusjuurdluse käigus kuulasid kaks komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarameti (IDOC) ametnikku hageja ära 10. septembril 2008. Ärakuulamisel tunnistas hageja, keda esindas tema advokaat, et teda oli kutsutud ja ta osales kolmel Sunday Times’i artiklis kirjeldatud õhtusöögil, ilma et ta oleks oma ülemusi sellest teavitanud. Ta tunnistas ka, et ta edastas isikutele, kellega ta kohtus, mitmeid andmeid, eelkõige nende kahe Hiina küünlatootmisettevõtja nimed, kelle suhtes pidi tõenäoliselt kohaldatama sel ajal pooleli olnud dumpinguvastase menetluse lõppedes turumajanduslikku kohtlemist. Hageja rõhutas siiski, et see teave oli poolavalik ja et igal juhul puudus sellel igasugune kaubanduslik tähtsus. Lõpuks, kuigi ta teatas juurdlus- ja distsiplinaarameti ametnikele, et teisel õhtusöögil oli vastutasuks selle teabe edastamise eest pakutud, et talle kantakse üle soodsa maksukorraga riigis asuvale pangakontole teatav rahasumma, eitas ta selle ettepanekuga nõustumist ja rõhutas, et ta oli nende kohtumiste käigus vaid kaalunud võimalust töötada selle Hiina eksportija juures pärast pensionilejäämist.
12 Personaliasjades vastutav komisjoni liige teatas oma volitustele ametisse nimetava ametiisikuna tuginedes 11. septembri 2008. aasta kirjas hagejale, et ta plaanib võtta tema suhtes personalieeskirjade IX lisa artiklite 23 ja 24 alusel meetmed, mis seisnevad ametist kõrvaldamises ja teatava summa kinnipidamises tema töötasust, ning kutsus ta 12. septembril 2008 ärakuulamisele.
13 Hageja esindaja taotles 12. septembri 2008. aasta kirjas komisjonilt, et ärakuulamine lükataks edasi, ning lisas, et hageja kavatseb „kogu tema suhtes läbi viidava menetluse käigus kasutada prantsuse keelt”.
14 Personaliasjades vastutav komisjoni liige teatas samuti 12. septembril 2008 hagejale, et ärakuulamine toimub 16. septembril 2008 ja täpsustas, et sellel ärakuulamisel on hagejal võimalik kasutada prantsuse keelt.
15 Personaliasjades vastutav komisjoni liige kuulas hageja ära 16. septembril 2008. Sel ärakuulamisel, mille protokoll koostati inglise keeles, kordas hageja sisuliselt juurdlus- ja distsiplinaarameti ametnikele tehtud avaldusi.
16 Hageja esitas 16. septembril 2008 ka tsiviilhagi Sunday Times’i artikli autorite vastu.
17 18. septembri 2008. aasta otsusega, mille alustena oli viidatud komisjoni 30. novembri 2007. aasta otsusele K(2007) 5730 personalieeskirjade kohaselt ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele antud volituste kohta, „viimati muudetud […] 10. septembri 2008. aasta otsusega”, kõrvaldas personaliasjades vastutav komisjoni liige personalieeskirjade IX lisa artiklite 23 ja 24 alusel hageja määramata ajaks ametist ja määras 1000 euro suuruse summa kinnipidamise tema kuupalgast kuni kuue kuu jooksul (edaspidi „vaidlusalune otsus”).
18 Oma otsuse põhjendamisel tugines personaliasjades vastutav komisjoni liige „ajakirjanduses, eelkõige Sunday Times’is ilmunud eri artiklites” avaldatud teabest ja asjaolust, mis ilmnes hageja ärakuulamisel juurdlus- ja distsiplinaarameti ametnike ning komisjoni liikme poolt, et hageja on eiranud personalieeskirjade artikleid 11, 12 ja artikli 17 lõiget 1. Vaidlusaluse otsuse kohaselt edastas hageja konfidentsiaalset teavet isikutele, kellele seda ei võinud avaldada, oli välja näidanud valmisolekut töötada hiljem nende isikute heaks märkimisväärse palga eest vastutasuks koostöö eest, mis oleks alanud juba enne tema pensionilejäämist, ning ta ei teavitanud oma ülemusi asjaolust, et tema poole oli pöördutud, ega taotlenud neilt luba asjaomaste korduvate kokkupuudetega jätkamiseks. Lõpuks on vaidlusaluses otsuses rõhutatud, et kui sellised toimingud leiavad tõendamist, moodustavad need „hageja tõsise ametialase üleastumise”, eelkõige kui võtta arvesse nendega kaasnenud „komisjoni maine tõsist kahjustamist” ja hageja kõrget ametikohta komisjonis.
19 Hageja esitas 24. septembril 2008 personalieeskirjade artikli 24 alusel 23. septembri 2008. aasta kuupäevaga abitaotluse, millega palus komisjonil võtta kõik vajalikud meetmed, et taastada tema ametialane väärikus, ja eelkõige esitada kohtusse hagi Sunday Times’i artikli autorite toimingute seadusvastasuse tuvastamiseks.
20 3. oktoobril 2008 esitas hageja personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse, taotledes vaidlusaluse otsuse tühistamist.
21 Komisjon vastas 22. jaanuari 2009. aasta memoga hageja poolt 24. septembril 2008 esitatud abitaotlusele, et Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlus asendab uurimist, mida ametisse nimetav asutus või ametiisik oleks saanud teostada personalieeskirjade artikli 24 kohaselt. Komisjon lisas, et kõnealuse memoga ei lükata abitaotlust tagasi.
22 OLAF lõpetas 29. jaanuaril 2009 juurdluse ja edastas oma järeldused Belgia kohtuvõimudele 12. veebruaril 2009.
23 Ametisse nimetav ametiisik jättis 3. veebruari 2009. aasta otsusega vaidlusaluse otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata.
24 18. veebruari 2009. aasta otsusega rahuldati hageja taotlus kasutada pensioniõigust alates 1. maist 2009.
Poolte nõuded ja menetlus
25 Hageja esitas käesoleva menetluse algatamiseks hagiavalduse, mis saabus kirja teel Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 13. oktoobril 2008. Samal päeval saabus Avaliku Teenistuse Kohtusse ka hagiavaldus, milles paluti peatada vaidlusaluse otsuse kohaldamine.
26 Kohtukantselei 14. oktoobri 2008. aasta kirjadega teatati pooltele, et põhikohtuasja menetlus on peatatud, kuni tehakse hageja poolt 3. oktoobril 2008 esitatud kaebuse tagasilükkamise otsene või kaudne otsus.
27 Avaliku Teenistuse Kohtu president jättis 17. detsembri 2008. aasta määrusega rahuldamata hagi, milles taotleti vaidlusaluse otsuse kohaldamise peatamist.
28 Kui oli tehtud kaebuse tagasilükkamise otsus, teatas kohtukantselei 25. veebruari 2009. aasta kirjadega pooltele, et Avaliku Teenistuse Kohtu menetlus jätkub.
29 Hageja palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– tühistada vaidlusalune otsus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
30 Komisjon palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista komisjoni kohtukulud välja hagejalt, kes ühtlasi kannaks ise oma kulud.
31 Menetlust korraldava meetme raames palus Avaliku Teenistuse Kohus komisjonil kinnitada, et vaidlusaluse otsuse aluste seas mainitud 10. septembri 2008. aasta otsus on vastu võetud, ja sel juhul esitada selle otsuse koopia ning öelda, kas see on avaldatud. Vastuseks sellele meetmele esitas komisjon 3. juuni 2009. aasta kirjas esiteks komisjoni asepresidendi 9. septembri 2008. aasta teate, milles oli ära toodud 10. septembri 2008. aasta otsuse eelnõu, ja teiseks protokolli volinike kolleegiumi 10. septembri 2008. aasta koosoleku kohta, mille käigus see eelnõu vastu võeti. Mööndes ka, et 10. septembri 2008. aasta otsus ei ole väljaandes Informations administratives avaldatud, rõhutas komisjon, et 9. septembri 2008. aasta teade oli siiski avaldatud komisjoni intranetis ja andis internetilingi, mille kaudu seda vaadata saab.
32 Kohtuistungit ettevalmistavas ettekandes kutsus Avaliku Teenistuse Kohus pooli üles keskenduma oma kohtukõnedes küsimusele, kas personaliasjades vastutav komisjoni liige oli pädev vaidlusalust otsust vastu võtma.
Õiguslik käsitlus
Vastuvõetavus
33 Meenutanud, et vaidlusaluse otsusega kõrvaldati hageja esiteks määramata ajaks ametist ja teiseks määrati 1000 euro suuruse summa kinnipidamine kuupalgalt kuni kuue kuu jooksul, väidab komisjon, et hagejal, kes on jäänud 1. maist 2009 pensionile, ei ole enam õigustatud huvi vaidlusaluse otsuse tühistamiseks, vähemalt selles osas, mis puudutab tema kõrvaldamist ametist.
34 Sellega seoses tuleb tõdeda, et vaidlusalune otsus muutus selles osas, millega oli määratud hageja kõrvaldamine ametist määramata ajaks, tõepoolest vaikimisi ja paratamatult kehtetuks, kui hageja jäi 1. mail 2009 pensionile, sest ametist kõrvaldamises seisnev meede saab puudutada üksnes teenistuses olevaid ametnikke. Lisaks muutus vaidlusalune otsus kehtetuks isegi enne käesoleva menetluse aluseks oleva hagi esitamist osas, milles sellega oli määratud teatava summa kinnipidamine hageja töötasust, sest see kinnipidamine piirdus kuue kuuga vastavalt personalieeskirjade IX lisa artikli 24 lõikele 2.
35 Käesoleva kohtuasja aluseks olev hagi ei kaotanud eelmistes punktides meenutatud asjaolude tõttu eset ja ka hageja on säilitanud õigustatud huvi taotleda kogu vaidlusaluse otsuse tühistamist, kuna see ei mõjutanud üksnes tema majanduslikku olukorda, vaid ka tema väärikust (vt analoogia alusel seoses täieliku töövõimetuse tõttu pensionile jäänud ametniku õigustatud huviga taotleda oma hindamisaruande tühistamist Euroopa Kohtu 22. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑198/07 P: Gordon vs. komisjon, EKL 2008, lk I‑10701, punktid 44 ja 45).
36 Sellest johtuvalt tuleb väide selle kohtuasja läbivaatamist takistava asjaolu kõrvalejätmise kohta tagasi lükata.
Põhiküsimus
37 Hageja esitab hagiavalduses seitse väidet, mis käsitlevad:
– personalieeskirjade artikli 25 teise lõigu rikkumist tulenevalt põhjenduse puudumisest;
– kaitseõiguste rikkumist;
– Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „inimõiguste konventsioon”) artikli 6 rikkumist;
– ilmseid hindamisvigu seoses väidetavate faktiliste asjaoludega;
– personalieeskirjade IX lisa artikli 23 rikkumist seoses väidetava tõsise üleastumisega;
– proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist;
– hoolsuskohustuse eiramist.
38 Hageja esitas lisaks kohtuistungil kaheksanda väite selle kohta, et vaidlusaluse otsuse vastuvõtjal puudus pädevus seda teha.
Esimene väide, mis käsitleb personalieeskirjade artikli 25 teise lõigu rikkumist tulenevalt põhjenduse puudumisest
– Poolte argumendid
39 Hageja väidab, et vaidlusalune otsus ei ole ei piisavalt ega vastuvõetavalt põhjendatud, kuna selles ei ole üksikasjalikult välja toodud põhjuseid, miks talle süüks pandavad faktilised asjaolud kujutavad endast üleastumist ja pealegi tõsist üleastumist.
40 Kostja vastusena palub komisjon väite tagasi lükata, kinnitades, et vaidlusalune otsus on piisavalt põhjendatud.
– Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
41 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on isiku huve kahjustava akti põhjendamise kohustuse eesmärk võimaldada ühenduste kohtul kontrollida otsuse õiguspärasust ja anda asjaomasele isikule piisavat teavet selle kohta, kas otsus on piisavalt põhjendatud või kas selle vastuvõtmisel on tehtud viga, mis võimaldab vaidlustada otsuse õiguspärasuse. Kõnealune kohustus on täidetud, kui akt, mille peale on hagi esitatud, võeti vastu asjaomasele ametnikule teada olevatel tingimustel ja võimaldab tal mõista võetud meetme ulatust tema suhtes (Esimese Astme Kohtu 16. detsembri 1993. aasta otsus kohtuasjas T‑80/92: Turner vs. komisjon, EKL 1993, lk II‑1465, punkt 62, ja 27. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas T‑20/96: Pascall vs. komisjon, EKL AT 1997, lk I‑A‑361 ja II‑977, punkt 44).
42 Käesoleval juhul ilmneb kohtutoimikust, et komisjon kirjeldas vaidlusaluses otsuses, mille sisu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 18, üksikasjalikult hagejale esitatud tõsise üleastumise etteheidete sisu. Ta märkis ka, et need etteheited põhinesid „ajakirjanduses, eelkõige Sunday Times’is ilmunud eri artiklites” avaldatud teabel ja rõhutas, et kui sellised toimingud leiavad tõendamist, moodustavad need „hageja tõsise ametialase üleastumise”, eelkõige kui võtta arvesse nendega kaasnenud „komisjoni maine tõsist kahjustamist” ja hageja kõrget ametikohta komisjonis.
43 Sellest tuleneb, et hagejal puudub alus väita, et vaidlusalune otsus on ebapiisavalt põhjendatud.
44 Neil asjaoludel tuleb esimene väide tagasi lükata.
Teine väide, mis käsitleb kaitseõiguste rikkumist
– Poolte argumendid
45 Hageja väidab, et komisjon tugines vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel teabele, mis oli avaldatud „mitmes ajaleheartiklis, eelkõige 7. septembri 2008. aasta Sunday Times’is”. Tema sõnul teatati talle üksnes Sunday Times’i artiklist, mitte aga teistest ajaleheartiklitest. Nii rikuti kaitseõiguste tagamise põhimõtet.
46 Kostja vastusena väidab komisjon, et ta järgis hageja kaitseõigusi, kuulates hageja ära enne vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist.
47 Komisjon lisab, et kui hiljem algatatakse kriminaal- või distsiplinaarmenetlus, on hagejal igal juhul võimalik uuesti oma argumendid esitada.
– Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
48 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on isiku kaitseõiguste tagamine igas tema suhtes algatatud menetluses, mille tulemusel võetakse vastu tema huve kahjustav akt, ühenduse õiguse aluspõhimõte, mida tuleb järgida isegi siis, kui asjaomast menetlust reguleerivates õigusnormides ei ole sellekohast sõnaselget sätet (vt Esimese Astme Kohtu 6. mai 1997. aasta otsus kohtuasjas T‑169/95: Quijano vs. komisjon, EKL AT 1997, lk I‑A‑91 ja II‑273, punkt 44, ja 10. juuli 1997. aasta otsus kohtuasjas T‑36/96: Gaspari vs. parlament, EKL AT 1997, lk I‑A‑201 ja II‑595, punkt 32).
49 Vastavalt sellele põhimõttele, mis on kooskõlas hea halduse nõudmistega, tuleb igale isikule, kelle suhtes võidakse teha tema huve kahjustav otsus, luua tingimused oma seisukoha tõhusaks väljendamiseks asjaolude kohta, mille eest teda vastutavaks peetakse ja millele asjaomase otsuse tegemisel tuginetakse (Esimese Astme Kohtu 6. detsembri 1994. aasta otsus kohtuasjas T‑450/93: Lisrestal jt vs. komisjon, EKL 1994, lk II‑1177, punkt 42, kinnitatud Euroopa Kohtu 24. oktoobri 1996. aasta otsusega kohtuasjas C‑32/95 P: komisjon vs. Lisrestal jt, EKL 1996, lk I‑5373, punkt 21).
50 Samuti on oluline meenutada, et personalieeskirjade IX lisa artikli 23 lõike 2 sätetes, mille eesmärk on tagada, et ametnike ametist kõrvaldamise menetlustes järgitakse kaitseõigusi, on ette nähtud, et ametisse nimetav asutus või ametiisik võib teha ametist kõrvaldamise otsuse üksnes pärast asjaomase ametniku ärakuulamist, välja arvatud erilistel asjaoludel.
51 Käesoleval juhul ilmneb kohtutoimiku dokumentidest, et hageja kuulati ära personalieeskirjade IX lisa artikli 23 lõike 2 eespool mainitud sätete kohaselt 16. septembril 2008 ehk enne, kui personaliasjades vastutav komisjoni asepresident tegi vaidlusaluse otsuse, olles hagejat teavitanud tema vastu esitatud tõsise üleastumise süüdistusest ja andnud võimaluse teha teatavaks oma seisukohad selle süüdistuse kohta.
52 Lisaks, kuigi hageja väidab, et komisjon teatas talle enne 16. septembri 2008. aasta ärakuulamist üksnes Sunday Times’i artiklist, samas kui komisjon ise oli märkinud, et tugines vaidlusaluses otsuses „ajakirjanduses, eelkõige Sunday Times’is ilmunud eri artiklitele”, tuleneb kohtutoimiku dokumentidest, et pärast Sunday Times’i artikli avaldamist ilmunud artiklites piirduti tegelikkuses vaid Sunday Times’i ajakirjanike poolt avalikustatud teabe sisu kordamisega, nagu pealegi möönis kohtuistungil ka hageja.
53 Seega puudub hagejal alus väita, et komisjon rikkus kaitseõiguste tagamise põhimõtet.
54 Sellest järelduvalt tuleb teine väide tagasi lükata.
Kolmas väide, mis käsitleb inimõiguste konventsiooni artikli 6 rikkumist
– Poolte argumendid
55 Hageja väidab, et vaidlusalune otsus võeti vastu inimõiguste konventsiooni artikliga 6 tagatud õiglase kohtumenetluse põhimõtet rikkudes, sest teave, mille põhjal ametisse nimetav ametiisik tegi ametist kõrvaldamise kohta otsuse, saadi tema teadmata Sunday Times’i ajakirjanike seatud lõksu abil.
56 Kostja vastusena rõhutab komisjon, et ühenduse kohtupraktika, mille kohaselt ei ole inimõiguste konventsiooni artikkel 6 kohaldatav distsiplinaarmenetluses, on seda asjakohasem ametist kõrvaldamise küsimuses.
– Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
57 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on põhiõigused lahutamatu osa õiguse üldpõhimõtetest, mille järgimise tagavad ühenduste kohtud. Seda tehes tuginevad kohtud liikmesriikide ühesugustele riigiõiguslikele tavadele ning inimõiguste kaitset puudutavatele rahvusvahelistele õigusaktidele, mille koostamisel liikmesriigid on osalenud või millega nad on liitunud. Inimõiguste konventsioonil on siinjuures eriline tähendus (Euroopa Kohtu 12. juuni 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑112/00: Schmidberger, EKL 2003, lk I-5659, punkt 71; 27. juuni 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑540/03: parlament vs. nõukogu, EKL 2006, lk I‑5769, punkt 35, ja 18. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑229/05 P: PKK ja KNK vs. nõukogu, EKL 2007, lk I‑439, punkt 76).
58 Inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõike 1 alusel on igaühel oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis.
59 Tuleb siiski meenutada, et ametist kõrvaldamise ja töötasust teatava summa kinnipidamise menetlus ei ole mitte kohtu-, vaid haldusmenetlus, nii et komisjoni ei saa kvalifitseerida „õigusemõistmise volitustega institutsiooniks” inimõiguste konventsiooni artikli 6 tähenduses (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu 16. juuli 1998. aasta määrus kohtuasjas C‑252/97 P: N vs. komisjon, EKL 1998, lk I‑4871, punkt 52; Esimese Astme Kohtu 17. oktoobri 1991. aasta otsus kohtuasjas T‑26/89: de Compte vs. parlament, EKL 1991, lk II‑781, punkt 94, ja 21. novembri 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑23/00: A vs. komisjon, EKL AT 2000, lk I‑A‑263 ja II‑1211, punkt 24). Seega ei saa komisjonilt nõuda, et ta täidaks ametniku ametist kõrvaldamisel ja tema töötasust teatava summa kinnipidamisel kohustusi, mida selle artikli alusel tuleb täita „õigusemõistmise volitustega institutsioonil”.
60 Järelikult ei saa hageja tulemuslikult väita, et komisjon on rikkunud inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõiget 1.
61 Seega ei saa kolmanda väitega nõustuda.
Neljas ja viies väide, mis käsitlevad vastavalt hagejale etteheidetavate asjaolude ilmseid hindamisvigu ja personalieeskirjade IX lisa artikli 23 rikkumist seoses väidetava tõsise üleastumisega
– Poolte argumendid
62 Hageja väidab, et talle komisjoni poolt tehtud etteheited tõsise üleastumise kohta, mis käsitlevad eelkõige asjaolu, et ta rikkus väidetavalt personalieeskirjade artikli 11 lõiget 2 ja artikli 17 lõiget 1, on ilmselgelt põhjendamatud, sest need rajanevad Sunday Times’i artiklis esitatud valeinfol.
63 Sellega seoses väidab hageja, et ta edastas üksnes „poolavalikku” teavet, millel puudus igasugune kaubanduslik tähtsus ja mis puudutas dumpinguvastaseid menetlusi, hõlmates eelkõige nende menetluste arvatavat kestust, nõudeid ettevõtjale, kelle suhtes kohaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, või vajadust kasutada selle puhul advokaadi või konsultandi abi.
64 Mööndes lisaks, et ta võttis vastu kolm õhtusöögikutset Sunday Times’i ajakirjanikelt, kes väitsid end esindavat ühte Hiina eksportijat, rõhutab hageja, et õhtusöökidel käimist, mis on komisjonis tavaline praktika, ei saa pidada vastuolus olevaks ametnike ametikohustustega ja selleks ei ole vaja saada personalieeskirjade artikli 11 lõikes 2 sätestatud eelnevat luba.
65 Lõpuks väidab hageja, et ta ei saanud kordagi ühtegi rahasummat ega seadnud lisateabe andmise tingimuseks seda, et ta saaks pärast pensionilejäämist tööd kõnealuse Hiina eksportija juures.
66 Kostja vastusena tuletab komisjon kõigepealt meelde, et seda, kas hageja teostas tegelikkuses neid tõsiseid üleastumisi, mida talle ette heidetakse, uuritakse alles võimaliku distsiplinaarmenetluse käigus. Igal juhul ei ole hageja vastu esitatud süüdistus ilmselgelt põhjendamatu, sest Sunday Times’i artikkel, mis oli selle süüdistuse aluseks, on väga üksikasjalik ja hageja möönis osaliselt, et see oli täpne.
– Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
67 Kõigepealt on oluline rõhutada, et kohtu kontroll ametist kõrvaldamise meetme üle on väga piiratud, arvestades selle meetme ajutist laadi. Niisiis tuleb kohtul piirduda selle kontrollimisega, kas tõsise üleastumise süüdistus on piisavalt tõenäoline ja kas see ei ole ilmselgelt põhjendamatu (vt analoogia alusel seoses määrusega, millega jäeti rahuldamata ametist kõrvaldamise meetme peale esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlus, Esimese Astme Kohtu presidendi 10. veebruari 1999. aasta määrus kohtuasjas T‑211/98 R: Willeme vs. komisjon, EKL AT 1999, lk I‑A‑15 ja II‑57, punkt 30).
68 Käesoleval juhul tuleb esiteks nentida, et Sunday Times’i artikkel, milles sisalduv teave on koos hageja avaldustega ärakuulamisel vaidlusaluse otsuse aluseks, on koostatud väga üksikasjalikult ning selles on mitmel korral jutumärkides ära toodud hageja vastused küsimustele, mida ajakirjanikud talle väidetavalt esitasid.
69 Teiseks tuleneb kohtutoimiku dokumentidest, et hageja tunnistas ärakuulamistel juurdlus- ja distsiplinaarameti ametnikega ning personaliasjades vastutava komisjoni liikmega, kui teda abistas tema advokaat, et osa Sunday Times’i artiklis esitatud asjaoludest vastab tõele. Nii möönis ta, et edastas oma vestluskaaslastele õhtusöökidel, kuhu teda oli kutsutud, või telefonivestluste käigus teatavat infot, eelkõige nende kahe Hiina küünlatootmisettevõtja nimed, kelle suhtes pidi sel ajal pooleli olnud dumpinguvastase menetluse lõppedes kohaldatama turumajanduslikku kohtlemist. Hageja ei saa tõsiselt vaidlustada nimetatud teabe konfidentsiaalsust või väita, et see teave oli „poolavalik”, kuna see andis enne dumpinguvastase menetluse lõppemist eelise ettevõtjale, kes soovis nende ettevõtjatega lepingud sõlmida. Pealegi on oluline lisada, et kõnealuse kahe ettevõtja suhtes kohaldati tõepoolest turumajanduslikku kohtlemist ning neile ei kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu komisjoni 14. novembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1130/2008, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit küünalde jms toodete impordi suhtes (ELT L 306, lk 22).
70 Kolmandaks, kuigi hageja ütles juurdlus- ja distsiplinaarameti ametnikele, et teise õhtusöögi ajal pakuti talle edastatud teabe eest teatava rahasumma ülekandmist tema nimele soodsa maksukorraga riigis avatud pangakontole, on teada, et hageja ei informeerinud nendest asjaoludest oma ülemusi ega katkestanud suhteid oma vestluskaaslastega, vaid võttis isegi vastu kutse veel ühele õhtusöögile.
71 Neljandaks, kuigi on tõsi, et Sunday Times’i artiklis sisalduv teave saadi „lõksu” abil, mille eesmärk oli õhutada hagejat üleastumiseks, on siiski oluline rõhutada, et seda ei korraldanud komisjon, vaid kolmandad isikud, Sunday Times’i ajakirjanikud, kelle suhtes ei ole kuidagi tõendatud ega isegi väidetud, et nende toimingud oleks tehtud administratsiooni tellimusel. Nii ei saa hageja heita komisjonile ette seda, et ta tugines Sunday Times’i artiklis ära toodud teabele.
72 Peale selle tuleb lisada, et vaidlusaluses otsuses ei piirdutud Sunday Times’is esitatud teabe kordamisega, vaid selles on ka sõnaselgelt viidatud hageja avaldustele ärakuulamistel juurdlus- ja distsiplinaarameti ametnike ning personaliasjades vastutava komisjoni asepresidendi poolt.
73 Niisiis ei saa hageja vaid eespool mainitud asjaoludele tuginedes väita, et komisjoni esitatud tõsise üleastumise süüdistus on ilmselgelt põhjendamatu.
74 Neil asjaoludel tuleb neljas ja viies väide tagasi lükata.
Kuues ja seitsmes väide, mis käsitlevad proportsionaalsuse põhimõtte ja hoolitsemiskohustuse rikkumist
– Poolte argumendid
75 Hageja väidab, et kuna ta oli puhkusel, kui komisjoni asepresident ta ära kuulas, oli ta teinud asepresidendile ettepaneku, et puhkust pikendataks kaheksa nädala võrra. Kuid selle asemel, et nõustuda kõnealuse ettepanekuga, mis oleks võimaldanud vältida tema avalikku kahtlustamist, andes samal ajal administratsioonile piisava tähtaja asja menetleda, eelistas komisjon vastu võtta vaidlusaluse otsuse. Sellega rikkus komisjon hageja väitel nii proportsionaalsuse põhimõtet kui ka hoolitsemiskohustust.
76 Hageja lisab, et komisjon rikkus hoolitsemiskohustust ka sellega, et suhtles temaga inglise keeles ja koostas samas keeles ka vaidlusaluse otsuse, hoolimata tema korduvatest palvetest, et menetluses kasutataks prantsuse keelt, et võimaldada tema advokaatidel „sellest perfektselt aru saada”.
77 Kostja vastusena vaidleb komisjon vastu argumentidele proportsionaalsuse põhimõtte või hoolitsemiskohustuse rikkumise kohta, tuues esile, et puhkuseõigus on täielikult eraldiseisev ametisse nimetava asutuse või ametiisiku pädevusest kõrvaldada ametnik ametist personalieeskirjade IX lisa artikli 23 alusel. Pealegi võttis ta hageja huve arvesse, sest tema kuutöötasust peeti kinni vaid 1000 eurot.
– Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
78 Võttes esiteks arvesse selle süüdistuse raskusastet, mis on esitatud hageja vastu, kes on kaubanduse peadirektoraadi kõrge ametnik ja vastutab direktoraadi G „Juurdepääs turule ja tööstus” juhtimise eest, teiseks komisjoni maine kahjustamist kõnealusele asjale osaks saanud avalikkuse tähelepanu tõttu ning kolmandaks komisjoni vajadust võimaldada Euroopa Pettustevastasel Ametil rahus juurdlust läbi viia, tuleb tõdeda, et ametisse nimetav ametiisik ei eiranud proportsionaalsuse põhimõtet ega hoolitsemiskohustust, kui võttis käesolevale asjale kohase igakülgse ja esialgse hindamise tagajärjel vastu vaidlusaluse otsuse. Asjaolu, et hageja esitas tsiviilhagi Sunday Times’i artikli autorite vastu, ei mõjuta toodud järeldust, sest nimetatud asjaolul puudub seos hagejale etteheidetavate üleastumisjuhtude tõelevastavuse või raskusastmega.
79 Mis puutub argumenti, et komisjon rikkus hoolitsemiskohustust sellega, et suhtles hagejaga inglise keeles ja koostas selles keeles ka vaidlusaluse otsuse, siis see tuleb tagasi lükata. Nimelt, kui hageja palus oma advokaadi 12. septembri 2008. aasta kirja kaudu saada „kasutada prantsuse keelt kogu tema suhtes läbiviidava menetluse jooksul”, siis on teada, et ta võis 16. septembri 2008. aasta ärakuulamisel kasutada enda väljendamiseks prantsuse keelt. Lisaks, kuigi vastab tõele, et ärakuulamisprotokoll ja vaidlusalune otsus koostati inglise keeles, hageja ei tõenda ega väida isegi, et tema või tema advokaadid ei saanud nendest dokumentidest aru. Pealegi tuleneb kohtutoimiku dokumentidest vastupidi, et hageja valdab inglise keelt kõrgtasemel (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 23. märtsi 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑197/98: Rudolph vs. komisjon, EKL AT 2000, lk I‑A‑55 ja II‑241, punkt 46, ja 17. mai 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑95/04: Lavagnoli vs. komisjon, EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑121 ja II‑A‑2‑569, punkt 48).
80 Järelikult tuleb kuues ja seitsmes väide tagasi lükata.
Kaheksas väide, mis käsitleb akti vastuvõtja pädevuse puudumist
– Poolte argumendid
81 Hageja väidab, et vaidlusaluse otsuse on vastu võtnud ametiisik, kellel puudus selleks pädevus. Tema sõnul oleks selle otsuse pidanud vastavalt komisjoni 30. novembri 2007. aasta otsusele K(2007) 5730 vastu võtma volinike kolleegium, mitte personaliasjades vastutav komisjoni liige, nagu käesoleval juhul. Hageja lisab, et kuigi vastab tõele, et 10. septembril 2008 võttis komisjon vastu otsuse, millega volitati personaliasjades vastutavat komisjoni liiget määrama ametist kõrvaldamise meedet AD 15 palgaastme ametnike suhtes, ei saa sellele otsusele tema vastu tugineda, kuna seda ei olnud enne vaidlusalust otsust avaldatud või levitatud.
82 Kostja vastusena palub komisjon see väide tagasi lükata. Ta märgib, et 10. septembri 2008. aasta otsuse avaldamine ei olnud kohustuslik ja see, et nimetatud otsust ei ole avaldatud, ei takista mingil määral otsuse jõustumist ja järelikult ka sellele tuginemist. Igal juhul oli see otsus kättesaadav andmebaasis, mis komisjoni intranetis sisaldab volinike kolleegiumis esitatud teadaandeid ja kolleegiumi koosolekuprotokolle.
– Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
83 Kõigepealt on oluline meenutada, et väide huve kahjustava akti vastuvõtja pädevuse puudumise kohta on avalikul huvil põhinev väide, mida Avaliku Teenistuse Kohtul tuleb igal juhul kontrollida omal algatusel (Euroopa Kohtu 13. juuli 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑210/98 P: Salzgitter vs. komisjon, EKL 2000, lk I‑5843, punkt 56; Esimese Astme Kohtu 13. juuli 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑165/04: Vounakis vs. komisjon, EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑155 ja II‑A‑2‑735, punkt 30; Avaliku Teenistuse Kohtu 13. detsembri 2006. aasta otsus kohtuasjas F‑17/05: de Brito Sequeira Carvalho vs. komisjon, EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑149 ja II‑A‑1‑577, punkt 51, ning 18. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas F‑10/07: Botos vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 78).
84 Kuna käesoleval juhul oli vaidlusaluses otsuses viidatud 10. septembri 2008. aasta otsusele, millega muudeti „30. novembri 2007. aasta otsust […] personalieeskirjade kohaselt ametisse nimetavale asutusele ja muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele antud volituste kasutamise kohta” ning kuna seda 10. septembri 2008. aasta otsust kohtutoimikus ei olnud, oli eespool mainitud kohtupraktika kohaselt Avaliku Teenistuse Kohtu ülesanne paluda menetlust korraldavate meetmete abil esitada selle otsuse koopia ning kogu teave kõnealuse otsuse avaldamise kohta.
85 Nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 31 on mainitud, esitas komisjon vastuseks menetlust korraldavale meetmele esiteks koopia komisjoni asepresidendi 9. septembri 2008. aasta teatest, milles oli ära toodud 10. septembri 2008. aasta otsuse eelnõu, ja teiseks protokolli volinike kolleegiumi 10. septembri 2008. aasta koosoleku kohta, mille käigus see eelnõu vastu võeti.
86 Hageja väidab siiski, et kuna 10. septembri 2008. aasta otsust ei olnud enne vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist avaldatud, ei saa sellele tema vastu tugineda. Ta järeldab sellest, et komisjoni 30. novembri 2007. aasta otsuse K(2007) 5730 kohaselt oleks vaidlusaluse otsuse pidanud vastu võtma volinike kolleegium, mitte personaliasjades vastutav komisjoni liige, nagu käesoleval juhul.
87 Avaliku Teenistuse Kohus leiab, et kuigi hageja esitas kõnealused argumendid alles kohtuistungil, on need vastuvõetavad, seda ei ole komisjon pealegi vaidlustanud. Nimelt esiteks eeldab küsimus, kas personaliasjades vastutaval komisjoni liikmel olid nõuetekohaselt volitused vaidlusaluse otsuse vastuvõtmiseks, seda, et uuritaks, kas 10. septembri 2008. aasta otsusele saab kellegi vastu tugineda. Viimati mainitud küsimust ei saa eristada esimesest ning see on seetõttu nagu esimenegi avalikul huvil põhinev küsimus, mida Avaliku Teenistuse Kohtul tuleb uurida omal algatusel mis tahes menetlusstaadiumis (vt selle kohta Euroopa Kohtu 18. veebruari 1964. aasta otsus liidetud kohtuasjades 73/63 ja 74/63: Rotterdam ja Putterskoek, EKL 1964, lk 1, 28). Teiseks, isegi kui oletada, et küsimus 10. septembri 2008. aasta otsusele tuginemise võimalikkuse kohta oleks eraldiseisev pädevuse küsimusest, mis oleks ainus, mida Avaliku Teenistuse Kohus võib omal algatusel uurida, tuleks hageja argumente analüüsida väitena, mis tugineb õiguslikele ja faktilistele asjaoludele, mis ilmnesid menetluse käigus kodukorra artikli 43 lõike 1 mõttes, kui Avaliku Teenistuse Kohtu uuris vaidlusaluse otsuse vastuvõtja pädevust. Pealegi rõhutab Avaliku Teenistuse Kohus, et komisjonile teatati enne kohtuistungit Avaliku Teenistuse Kohtu poolt määratud menetluse korraldava meetmega, et 10. septembri 2008. aasta otsuse avaldamise üle tuleb arutelu. Seega anti komisjonile võimalus valmistada kaitse selles osas ette, nagu pealegi ilmneb tema kirjalikust vastusest sellele meetmele ja komisjoni esindaja poolt kohtuistungil esitatud märkustest.
88 Hageja argument, et 10. septembri 2008. aasta otsusele ei saa tema vastu tugineda, sest seda ei olnud avaldatud, on ka põhjendatud.
89 Sellega seoses on oluline meenutada, et ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volituste jaotuse kindlaksmääramise otsused on institutsioonisisesed korralduseeskirjad (Euroopa Kohtu 30. mai 1973. aasta otsus kohtuasjas 46/72: De Greef vs. komisjon, EKL 1973, lk 543, punkt 18), ja nagu Esimese Astme Kohus meenutas 25. märtsi 1999. aasta otsuses kohtuasjas T‑76/98: Hamptaux vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑59 ja II‑303, punkt 23), ei näe EÜ asutamislepingu ega personalieeskirjade sätted, eelkõige nende artikkel 2 ette, et niisuguste otsuste avaldamine oleks nende jõustumise ja seega ka nendele tuginemise eeltingimus.
90 Sellegipoolest esiteks selleks, et järgida õiguskindluse põhimõtet, mis nõuab, et ametiasutuse aktile ei saaks õigussubjektide vastu tugineda, kui neil ei olnud võimalik sellest enne teada saada (Euroopa Kohtu 25. jaanuari 1979. aasta otsus kohtuasjas 98/78: Racke, EKL 1979, lk 69, punkt 15; 25. jaanuari 1979. aasta otsus kohtuasjas 99/78: Weingut Decker, EKL 1979, lk 101, punkt 3, ja 11. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑161/06: Skoma-Lux, EKL 2007, lk I‑10841, punkt 37), tuleb otsused personalieeskirjade kohaselt ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule või teenistustingimuste kohaselt teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele antud volituste kasutamise kohta avaldada kohasel viisil administratsiooni poolt kindlaks määratud eeskirjade alusel ja vastavas vormis, kuigi üheski sättes ei ole seda sõnaselgelt ette nähtud.
91 Teiseks tuleb tõdeda, et komisjon võtab ise põhimõtteliselt endale kohustuse tagada, et avaldataks otsused personalieeskirjade kohaselt ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule või teenistustingimuste kohaselt teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele antud volituste kasutamise kohta, sest need avaldatakse tavaliselt väljaandes Informations administratives. Otsus K(2007) 5730, mida 10. septembri 2008. aasta otsusega muudeti, oli avaldatud 6. detsembri 2007. aasta väljaandes Informations administratives nr 57‑2007. Lisaks tuleb märkida, et otsuse K(2007) 5730 artikkel 5, mis lubab peadirektoritel anda volitusi neile alluvatele ametiisikutele, nagu asepeadirektoritele, direktoritele, üksusejuhatajatele või sektorijuhatajatele, sätestab ka, et need volitused „avaldatakse kohasel viisil ja tehakse töötajatele teatavaks”.
92 Kolmandaks on Euroopa Kohus varem tuletanud meelde vajadust tagada, et personalihalduses pädeva ametiisiku kindlaksmääramise otsused oleksid teataval määral avalikud. Kohtuasjas, kus hageja vaidlustas Euroopa Parlamendi otsuse, millega ametnik nimetati sisekonkursi tulemusel ametisse osakonnajuhatajana, ja väitis selle esiletoomiseks, et parlamendi peasekretär oli määranud konkursikomisjoni liikmed ebaseaduslikult, et töötajatele ei olnud teatatud, et juhatus andis selleks volitused peasekretärile, tõdes Euroopa Kohus seega, et kõnealuste volituste andmine oli „õiguslikult tõhus”, sest lisaks sellele, et volituste andmine kujutas endast üldiselt lubatud institutsioonisisest volituste jaotust, oli sellest ka teatatud institutsiooni peadirektoritele, fraktsioonide esimeestele, sekretariaadile ja järelevalveasutusele ning personalieeskirjade artikli 9 alusel asutatud personalikomiteele, kelle ülesanne on viidatud sätte kohaselt ka esindada institutsioonis töötajate huve ning tagada püsiv kontakt institutsiooni ja töötajate vahel (Euroopa Kohtu 25. novembri 1976. aasta otsus kohtuasjas 123/75: Küster vs. parlament, EKL 1976, lk 1701, punktid 6–8).
93 Üldisemalt ja kuigi see kohtupraktika ei ole kujunenud kohtuasjades, mille puhul oli vaidlustatud otsus, mis puudutab personalieeskirjade kohaselt ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele antud volitusi, on Euroopa Kohus ka otsustanud, et õiguskindluse põhimõte nõuab, et ühenduse õigusnorm peab võimaldama asjassepuutuvatel isikutel täpselt teada oma kohustuste ulatust, kuna õigussubjektidel peab olema võimalik selgelt teada oma õigusi ja kohustusi (21. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑158/06: ROM-projecten, EKL 2007, lk I‑5103, punkt 25; eespool viidatud kohtuotsus Skoma-Lux, punkt 38). Eespool viidatud kohtuotsuses Skoma‑Lux (punktid 33, 34, 36 ja 38) leidis Euroopa Kohus, et nõue, et ühenduse määrus avaldataks nõuetekohaselt adressaadi ametlikus keeles, ei põhine mitte üksnes kirjalikel sätetel, nagu EÜ artikli 254 lõige 2 või nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 (millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled) (EÜT 17, lk 385; ELT eriväljaanne 01/01, lk 3) artiklid 4, 5 ja 8, vaid see tuleneb ka õiguskindluse tagamise kohustusest (vt ka Euroopa Kohtu 10. märtsi 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑345/06: Heinrich, EKL 2009, lk I‑01659, punkt 44).
94 Neljandaks tuleneb vajadus tagada, et otsused personalieeskirjade kohaselt ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule või teenistustingimuste kohaselt teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele antud volituste kasutamise kohta on kohasel viisil avalikuks tehtud, hea halduse eeskirjadest seoses personalihaldusega, nagu Avaliku Teenistuse Kohus on sõnaselgelt meenutanud 9. juuli 2008. aasta otsuses kohtuasjas F‑89/07: Kuchta vs. EKP (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 62).
95 Käesoleval juhul on esiteks teada, et 10. septembri 2008. aasta otsust ei avaldatud väljaandes Informations administratives, ja teiseks ei olnud see mingil moel avalikuks tehtud, kui vaidlusalune otsus vastu võeti. Kuigi komisjon väitis oma vastuses Avaliku Teenistuse Kohtu määratud menetlust korraldavale meetmele, et 9. septembri 2008. aasta teade, milles oli ära toodud otsust K(2007) 5730 muutva otsuse eelnõu, oli avaldatud institutsiooni intranetis, ei täpsustanud komisjon, mis kuupäeval see avaldati. Igal juhul ei ole komisjon ka tõendanud, et protokoll 10. septembri 2008. aasta koosoleku kohta, mille käigus see eelnõu vastu võeti, oleks olnud enne vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist intranetis avaldatud. Nii ei olnud hagejal kuupäeval, mil võeti vastu vaidlusalune otsus ja hagejat sellest teavitati, võimalik tõhusal viisil 10. septembri 2008. aasta otsuse sisuga tutvuda.
96 Täiendavalt tuleb lisada, et komisjoni kohustus tagada 10. septembri 2008. aasta otsuse kohasel viisil avalikuks tegemine oli käesoleval juhul eriti tähtis. Nimelt, kui ametniku ametist kõrvaldamiseks oli otsuse K(2007) 5730 alusel pädev komisjoni kõige kõrgem asutus, volinike kolleegium, on selge, et 10. septembri 2008. aasta otsusega anti see pädevus ühele isikule, personaliasjades vastutavale komisjoni liikmele. Ühe isiku poolt vastu võetud meetme puhul on selle adressaadiks oleval ametnikul väiksem kaitse kui see, mille tagab kollegiaalse asutuse vastuvõetud meede, sest kollegiaalne asutus saab tänu liikmetevahelisele nõupidamisele arvesse võtta rohkem asjakohast teavet. Seega, kuna 10. septembri 2008. aasta otsus vähendas ametnikele tagatud kaitset ja mõjutas seega nende õigusi, oleks otsuse pidanud seda enam kohasel viisil avalikuks tegema.
97 Lõpuks näib, et 10. septembri 2008. aasta otsuse avaldamata jätmine takistas ka administratsioonil endal oma otsusest kohasel viisil teada saada. Nimelt, nagu tuleneb kohtuistungil esitatust, võttis komisjon 29. aprillil 2009 vastu uue otsuse personalieeskirjade kohaselt ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule või teenistustingimuste kohaselt teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele antud volituste kasutamise kohta ehk otsuse K(2009) 3074, „millega muudetakse otsust K(2007) 5730”. Selles otsuses, mis avaldati 8. mai 2009 väljaandes Informations administratives, nägi komisjon ette, et ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitused kõrvaldada ametnik ametist kasutab palgaastmete AD 16 ja AD 15 ametnike ning palgaastme AD 14 kõrgemate ametnike osas (direktorid või isikud võrdväärsel ametikohal) personaliasjades vastutav komisjoni liige, mitte enam volinike kolleegium.
98 Kuna 10. septembri 2008. aasta otsusele ei saa hageja vastu tugineda, on põhjendatud hageja argument, et personaliküsimuste eest vastutaval volinikul puudus pädevus võtta vastu vaidlusalune otsus ja selle oleks pidanud vastu võtma otsuses K(2007) 5730 määratud asutus ehk volinike kolleegium.
99 Kuna väide, et personaliasjades vastutaval komisjoni liikmel puudus pädevus vaidlusaluse otsuse vastuvõtmiseks, on põhjendatud, tuleb vaidlusalune otsus tühistada.
Kohtukulud
100 Kodukorra artikli 87 lõike 1 alusel ja ilma et see piiraks kodukorra II jaotise 8. peatüki teiste sätete kohaldamist, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama artikli lõike 2 kohaselt võib juhul, kui õiglus seda nõuab, Avaliku Teenistuse Kohus otsustada, et kaotaja pool kannab vaid osa kohtukuludest või et ta ei kanna neid üldse.
101 Eespool toodud põhjendustest tuleneb, et kohtuvaidluse on kaotanud komisjon. Lisaks palus hageja oma nõuetes sõnaselgelt, et kohtukulud mõistetaks välja komisjonilt. Kuna käesoleva kohtuasja asjaolude puhul ei ole õigustatud kohaldada kodukorra artikli 87 lõiget 2, tuleb põhikohtuasja kohtukulud välja mõista komisjonilt.
102 Mis puutub ajutiste meetmete kohaldamise menetlust, siis on selge, et selles on kaotaja pool hageja. Kuna aga komisjon ei ole nõudnud, et selle menetluse kohtukulud mõistetaks välja hagejalt, kannavad pooled ise oma kohtukulud, mis tekkisid seoses ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega.
Esitatud põhjendustest lähtudes
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Tühistada 18. septembri 2008. aasta otsus, millega Euroopa Ühenduste Komisjon kõrvaldas F. H. Wenigi Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade IX lisa artiklite 23 ja 24 alusel määramata ajaks ametist ja määras 1000 euro suuruse summa kinnipidamise kuupalgast kuni kuue kuu jooksul.
2. Mõista Euroopa Ühenduste Komisjonilt välja põhikohtuasja kohtukulud.
3. Pooled kannavad ise oma kohtukulud, mis tekkisid seoses ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega.
Gervasoni | Kreppel | Tagaras |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 30. novembril 2009 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |
W. Hakenberg | | S. Gervasoni |
Käesoleva kohtulahendi ning selles viidatud ja kohtulahendite kogumikus veel avaldamata ühenduste kohtute lahendite tekstid on kättesaadavad Euroopa Kohtu veebilehel aadressil www.curia.europa.eu