Language of document : ECLI:EU:T:2013:39

Kohtuasi T‑496/10

Bank Mellat

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani suhtes võetud piiravad meetmed, mille eesmärk on tõkestada tuumarelvade levikut – Rahaliste vahendite külmutamine – Põhjendamiskohustus – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Ilmne hindamisviga

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 29. jaanuar 2013

1.      Menetlus – Otsus või määrus, millega vaidlustatud akt kohtumenetluse käigus asendatakse – Uus asjaolu – Esialgsete nõuete ja väidete laiendamine

2.      Põhiõigused – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Tuginemine niisuguse juriidilise isiku poolt, keda loetakse kolmanda riigi asutatuks – Lubatavus – Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumist käsitlevad menetlusnormid – Valitsusorganisatsioonide esitatud kaebuste vastuvõetamatus – Kohaldatavus liidu kohtus – Välistamine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 17, 41 ja 47)

3.      Institutsioonide aktid – Põhjendused – Kohustus – Ulatus – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Miinimumnõuded

(ELTL artikli 296 teine lõik; nõukogu määrus nr 423/2007, artikli 15 lõige 3, nõukogu määrus nr 961/2010, artikli 36 lõige 3, ja nõukogu määrus nr 267/2012, artikli 46 lõige 3; nõukogu otsus 2010/413, artikli 24 lõige 3)

4.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Kohustus teavitada süüstavatest asjaoludest – Ulatus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõiked 4 ja 6)

5.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Õigus tutvuda dokumentidega – Õigus, mille eeldus on nõukogule vastava taotluse esitamine

(Nõukogu määrused nr 423/2007, nr 961/2010 ja nr 267/2012; nõukogu otsus 2010/413/EÜ)

6.      Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Sellise üksuse tühistamishagi, keda rahaliste vahendite külmutamise otsus puudutab – Tõendamiskoormise jaotus – Kohtulik kontroll

(Nõukogu määrused nr 423/2007, nr 668/2010, nr 961/2010, nr 1245/2011 ja nr 267/2012; nõukogu otsus 2010/413/EÜ)

7.      Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Liidu aktid, millega nähakse ette rahaliste vahendite külmutamine – Territoriaalne kohaldamisala

(Nõukogu määrus nr 423/2007, artikkel 18, nõukogu määrus nr 961/2010, artikkel 39, ja nõukogu määrus nr 267/2012, artikkel 49)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 32)

2.      Liidu õigus ei sisalda sellist normi, mis takistaks kolmandate riikide asutatud juriidilistel isikutel enda kasuks tugineda põhiõigustega seotud kaitsele ja tagatistele. Vastupidi, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 17, 41 ja 47 kohaselt on need õigused „igaühel”, nii et hõlmatud on ka kõnealused juriidilised isikud. Nimetatud isikud võivad neile õigustele tugineda liidu kohtus niivõrd, kui need on ühildatavad juriidilise isiku olemusega

Niisugune põhiõigustest tulenevate õigustuste välistamine ei põhine ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklil 34, mis ei nimeta Euroopa Inimõiguste Kohtus vastuvõetavate hagide hulgas valitsusorganisatsioonide esitatud hagisid.

(vt punktid 36–38 ja 41)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 49–51)

4.      Kaitseõiguste tagamise põhimõte nõuab ühelt poolt, et puudutatud üksusele tehtaks teatavaks, milliseid süüstavaid asjaolusid tema huve kahjustava akti põhjendamiseks kasutati. Teiseks peab see isik saama võimaluse esitada õigel ajal nende asjaolude kohta oma seisukoht.

Mis puudutab esimest õigusakti, millega üksuse rahalised vahendid külmutati, siis süüstavate asjaolude teatavakstegemine peab toimuma kas akti vastuvõtmise ajal või niipea kui võimalik pärast akti vastuvõtmist, juhul kui see ei ole vastuolus liidu või selle liikmesriikide julgeolekut või nende rahvusvaheliste suhete korraldamist puudutavate ülekaalukate põhjustega. Kui puudutatud üksus seda taotleb, on tal ka õigus esitada oma seisukoht nende asjaolude kohta, kui akt on juba vastu võetud. Samadel tingimustel peab kõikidele hilisematele rahaliste vahendite külmutamise otsustele põhimõtteliselt eelnema teatamine uutest süüstavatest asjaoludest ja puudutatud üksusele antav võimalus esitada oma seisukoht.

Kui rahaliste vahendite külmutamises seisnev piiravate meetmete võtmise ettepanek edastatakse puudutatud isikule pärast viimasele märkuste esitamiseks antud tähtaja möödumist, siis ei võimaldata sel isikul oma toimiku materjaliga aegsasti tutvuda, rikkudes seeläbi tema kaitseõigusi.

Mis puudutab tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet, siis tõhus kohtulik kontroll tähendab seda, et liidu ametiasutus on kohustatud puudutatud üksusele teatama piirava meetme põhjendustest võimaluse korral kas meetme võtmise ajal või vähemalt nii kiiresti kui võimalik pärast meetme võtmist, et puudutatud üksus saaks tähtaegselt teostada oma kaebeõigust. Nimetatud põhjendustest teatamise kohustuse täitmist on tegelikult vaja nii selleks, et võimaldada piiravate meetmete adressaatidel kaitsta oma õigusi parimates võimalikes tingimustes ja otsustada täielikult informeerituna, kas on tarvis pöörduda liidu kohtusse, kui ka selleks, et liidu kohus saaks täieulatuslikult teostada oma pädevusse kuuluvat kontrolli asjassepuutuva akti seaduslikkuse üle.

Rahaliste vahendite külmutamise otsuse võtmist õigustavate põhjenduste ebamäärasus ning piiravate meetmete võtmise ettepaneku hilinenud edastamine kujutavad endast isiku, keda niisugune otsus puudutab, õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumist.

(vt punktid 53, 54, 56, 85, 96 ja 105)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 55)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 111)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 122–124)