Kohtuasi T‑338/08
Stichting Natuur en Milieu ja
Pesticide Action Network Europe
versus
Euroopa Komisjon
Keskkond – Määrus (EÜ) nr 1367/2006 – Pestitsiidide jääkide piirnormid – Vaie – Keeldumine – Üksikmeede – Kehtivus – Århusi konventsioon
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Nõue teha institutsioonile ettekirjutus – Vastuvõetamatus
(ELTL artiklid 263 ja 266)
2. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Hagi täiendavate märkuste esitamine – Vastuvõetavus – Tingimused
3. Institutsioonide aktid – Komisjoni määrus, milles sätestatakse pestitsiidide jääkide piirnormid – Üldakt – Sellise haldusakti puudumine, mille peale oleks võimalik määruse nr 1367/2006 alusel esitada vaie
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 396/2005 ja määruse nr 1367/2006 artikli 2 lõike 1 punkt g ja artikli 10 lõige 1; komisjoni määrus nr 149/2008)
4. Rahvusvahelised lepingud – Liidu sõlmitud lepingud – Keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon) – Mõju – Ülimuslikkus liidu teisese õiguse aktide ees – Määruse nr 1367/2006 sätte kehtivuse hindamine selle konventsiooni alusel – Tingimused
(EÜ artikli 300 lõige 7; Århusi konventsioon; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1367/2006)
5. Rahvusvahelised lepingud – Liidu sõlmitud lepingud – Keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon) – Mõiste „seadusandja”
(Århusi konventsioon, artikli 2 lõige 2)
6. Rahvusvahelised lepingud – Liidu sõlmitud lepingud – Keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon) – Vaide esitamise võimaluse piiramine määruse nr 1367/2006 sättega nii, et see on võimalik ainult seoses üksikaktidega – Kehtetus konventsiooni alusel
(Århusi konventsioon, artikli 9 lõige 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1367/2006, artikli 2 lõike 1 punkt g ja artikli 10 lõige 1)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 14)
2. Kuna Euroopa Ühendus on õigusel rajanev ühendus, kus kontrollitakse institutsioonide aktide kooskõla asutamislepinguga, tuleb ühenduse kohtule esitatud hagide suhtes kohaldatavaid menetlusnorme tõlgendada võimalikult selliselt, et nende kohaldamine aitaks saavutada eesmärki tagada ühenduse õigusest isikutele tulenevate õiguste tõhus kohtulik kaitse.
Sellest tulenevalt ei saa ainuüksi asjaolu, et Euroopa Kohtu põhikiri ja kodukord ei näe sõnaselgelt ette võimalust esitada pärast hagiavalduse esitamist hagi täiendavaid märkusi, tõlgendada nii, et selline võimalus on seeläbi välistatud juhul, kui sellised hagi täiendavad märkused esitatakse enne hagi esitamise tähtaja lõppemist.
(vt punktid 20 ja 21)
3. Liidu kohus ei saa akti ulatust kindlaks tehes lähtuda ainuüksi akti ametlikust nimetusest, vaid ta peab esmajärgus arvesse võtma akti eset ja sisu.
Meede loetakse üldmeetmeks, kui seda kohaldatakse objektiivselt määratletud olukordade suhtes ning sellel on õiguslikud tagajärjed üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute kategooriate suhtes.
Arvestades määruse nr 149/2008 (millega muudetakse määrust nr 396/2005, lisades sellele II, III ja IV lisa, milles sätestatakse jääkide piirnormid kõnealuse määruse I lisasse kantud toodete jaoks) eseme ja sisuga, kohaldatakse seda objektiivselt määratletud olukordade suhtes ning sellel on õiguslikud tagajärjed üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute kategooriate suhtes, st ettevõtjate suhtes, kes valmistavad, kasvatavad, impordivad või toodavad tooteid, mis kuuluvad määruse nr 396/2005 lisade kohaldamisalasse, ning samuti selle määruse lisades nimetatud aineid sisaldavate taimekaitsevahendite turuleviimise loa omanike suhtes.
Seetõttu kujutab määrus nr 149/2008 endast üldmeedet ja seda ei saa seega pidada haldusaktiks määruse nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) artikli 2 lõike 1 punkti g tähenduses, mille peale saab esitada vaide määruse nr 1367/2006 artikli 10 lõike 1 alusel.
(vt punktid 29, 30, 38, 39 ja 48)
4. Liidu institutsioonid on seotud keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooniga, mis on ülimuslik ühenduse teisese õiguse aktide ees. Sellest järeldub, et määruse nr 1367/2006 Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes kehtivust võib mõjutada asjaolu, et see on vastuolus Århusi konventsiooniga.
Kui ühendus on soovinud rakendada mingit konkreetset kohustust, mille ta on võtnud rahvusvahelise lepingu raames, või juhul, kui akt viitab sõnaselgelt sellise lepingu täpsetele sätetele, peab liidu kohus kontrollima asjaomase akti õiguspärasust sellise lepingu sätete alusel.
Nii peab liidu kohtul olema võimalik kontrollida määruse õiguspärasust rahvusvahelise lepingu alusel, ilma et ta peaks eelnevalt kontrollima, kas rahvusvahelise lepingu laad ja ülesehitus seda ei välista ning kas lepingu sätted on oma sisult tingimusteta ja piisavalt täpsed, kui selle määruse eesmärk on täita rahvusvahelise lepinguga liidu institutsioonidele pandud kohustust.
(vt punktid 52–54)
5. Liidu institutsioonide aktid, mis on vastu võetud nende seadusandlikku pädevust kasutades, ei kuulu keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni artikli 9 lõike 3 ja määruse nr 1367/2006 Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes artikli 10 kohaldamisalasse. Käesoleval juhul ei toiminud komisjon aga siiski määrust nr 149/2008 (millega muudetakse määrust nr 396/2005, lisades sellele II, III ja IV lisa, milles sätestatakse jääkide piirnormid kõnealuse määruse I lisasse kantud toodete jaoks) vastu võttes seadusandjana. Arvestades sätetega, mille alusel see määrus vastu võeti, toimis ta täidesaatva pädevuse alusel.
(vt punktid 62, 65)
6. Määruse nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) artikli 10 lõige 1, kuivõrd sellega piiratakse Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 3 kasutatud mõistet „tegevus” nii, et see hõlmab üksnes „haldusakt[e]”, mis on määruse artikli 2 lõike 1 punkti g määratletud kui „üksikmee[tmed]”, on vastuolus Århusi konventsiooni artikli 9 lõikega 3.
(vt punkt 83)