ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda)
22. juuni 2004(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Sõnalist elementi „Galáxia” sisaldava ühenduse kujutismärgi taotlus – Varasemad siseriiklikud ja rahvusvahelised sõnamärgid GALA – Suhteline keeldumispõhjus – Vastulause tagasilükkamine – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b
Kohtuasjas T-66/03,
Koffiebranderij en Theehandel „Drie Mollen sinds 1818” BV, asukoht: ’sHertogenbosch (Madalmaad), esindaja: advokaat P. Steinhauser, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: J. Novais Gonçalves ja S. Laitinen,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas
Manuel Nabeiro Silveira, Lda, asukoht: Campo Maior (Portugal),
mille esemeks on kaebus Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 17. detsembri 2002. aasta otsuse (asi R 270/2001-2) peale, mis on tehtud vastulausemenetluses Koffiebranderij en Theehandel „Drie Mollen sinds 1818” BV ja Manuel Nabeiro Silveira, Lda vahel,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees J. Pirrung, kohtunikud A. W. H. Meij ja N. J. Forwood,
kohtusekretär: ametnik J. Plingers,
arvestades hagiavaldust, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 26. veebruaril 2003,
arvestades kostja vastust, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 20. juunil 2003,
20. jaanuaril 2004 hageja osavõtuta toimunud kohtuistungi järel,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Manuel Nabeiro Silveira, tuginedes nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1999, L 11, lk 1) selle muudetud versioonis, esitas 15. juunil 1998 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) kaubamärgitaotluse.
2 Kujutismärk, mille registreerimiseks taotlus esitati, näeb välja järgmine:
3 Taotletav kaubamärk tähistab 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe parandatud ja muudetud redaktsiooni järgi klassi 30 kuuluvat kaupa „kohv”.
4 Kaubamärgitaotlus on avaldatud 8. märtsil 1999 Ühenduse Kaubamärgibülletäänis nr 17/1999.
5 6. aprillil 1999 esitas hageja määruse nr 40/94 artikli 42 lõike 1 alusel nimetatud kaubamärgi registreerimise vastu vastulause, tuginedes määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktis b sätestatud segiajamise tõenäosusele taotletud kaubamärgi ja hageja omanduses olevate varasemate kaubamärkide vahel.
6 Vastulause toetuseks osutatud varasemad kaubamärgid kaitsevad sõnalist tähist GALA ja tähistavad Nizza kokkuleppe klassi 30 kuuluvaid kaupu „kohv ja/või tee”. Tegemist on järgmiste kaubamärkidega:
– Kreeka siseriiklik kaubamärk (nr 32533), mis tähistab kaupu „kohv ja tee”;
– kaks Ühendkuningriigis registreeritud siseriiklikku kaubamärki (kaubamärk nr 870174, mis tähistab kaupu „kohv ja tee”, ja kaubamärk nr 1469857, mis tähistab eelkõige kaupu „kohv ja tee”);
– Beneluxi maades registreeritud kaubamärk (nr 042335), mis tähistab kaupu „kohv ja tee”;
– Prantsusmaal, Itaalias ja Austrias kehtiv rahvusvaheline kaubamärk (nr R210550), mis tähistab kaupu „kohv ja tee”;
– Portugalis kehtiv rahvusvaheline kaubamärk (nr 570004), mis tähistab kaupa „tee”.
7 29. jaanuari 2001. aasta otsusega jättis ühtlustamisameti vastulausete osakond nimetatud vastulause rahuldamata põhjendusel, et vaatamata taotletava kaubamärgi ja varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupade identsusele, ei esine kaubamärkide vahel sarnasust ja seega puudub ka segiajamise tõenäosus.
8 Hageja esitas 16. märtsil 2001 määruse nr 40/94 artikli 59 alusel kaebuse selle otsuse peale, põhjendades seda määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisega.
9 Ühtlustamisameti teine apellatsioonikoda jättis nimetatud kaebuse oma 17. detsembri 2002. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) rahuldamata. Apellatsioonikoda asus seisukohale, et kuna vaidlusalused kaubamärgid ei ole visuaalsel, foneetilisel ega kontseptuaalsel tasandil sarnased, siis puudub ka segiajamise tõenäosus.
Poolte nõuded
10 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– kohustada ühtlustamisametit keelduma taotletava kaubamärgi registreerimisest;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
11 Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Esimene nõue, milles palutakse vaidlustatud otsus tühistada
12 Oma kaebuses tugineb hageja sisuliselt kahele fakti- ja õigusväitele, millest esimene on määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine ja teine määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 rikkumine, kusjuures mõlemaid rikkumisi tuleb käsitleda koostoimes nimetatud määruse artikli 42 lõikega 1.
Fakti- ja õigusväide, mis põhineb määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisel
– Poolte argumendid
13 Hageja leiab, et kõnealuste kaubamärkidega tähistatud kaubad on identsed ja kaubamärgid ise sarnased ning seetõttu eksisteerib nende segiajamise tõenäosus.
14 Hageja arvates ei arvestanud apellatsioonikoda piisavalt asjaoluga, et kaubamärk GALA on laialt tuntud ja et kohvi müüakse turul, kus kauba tutvustamine toimub peamiselt suuliselt, mis muudab eriti oluliseks vaidlusaluste kaubamärkide foneetilise sarnasuse.
15 Lisaks eelnevale rõhutab hageja, et kuna vaidlustatud kaubamärgi sõnalise kuju esimesed neli tähte on identsed varasemate sõnamärkide tähtedega, kaldub avalikkus automaatselt arvama, et need kaubad pärinevad majanduslikult seotud kaubanduslikest allikatest.
16 Ühtlustamisamet vaidleb hageja seisukohtadele vastu ning kinnitab, et vaidlusalune otsus on õiguspärane.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
17 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada.
18 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunktide ii ja iii kohaselt mõistetakse varasema kaubamärgi all liikmesriigis registreeritud kaubamärke või kaubamärke, mis on registreeritud liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel ja mille registreerimise taotluse kuupäev on varasem ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast.
19 Käesolevas asjas on varasemad siseriiklikud ja rahvusvahelised kaubamärgid registreeritud Kreekas, Beneluxi maades, Ühendkuningriigis, Portugalis, Prantsusmaal ja Itaalias. Järelikult tuleb segiajamise tõenäosust hinnata nende liikmesriikide avalikkuse seisukohast lähtudes. Arvestades, et varasemate kaubamärkidega tähistatud kaubad on mõeldud igapäevaseks tarbimiseks, koosneb nimetatud avalikkus keskmistest tarbijatest.
20 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tähendab segiajamise tõenäosus ohtu, et avalikkus võib vastavaid kaupu või teenuseid pidada sama ettevõtte või vähemalt majanduslikult seotud ettevõtete poolt toodetuks.
21 Sama kohtupraktika kohaselt tuleb segiajamise tõenäosust käsitleda üldistavalt, sõltuvalt asjaomase avalikkuse ettekujutusest vastavatest tähistest ja kaupadest või teenustest, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid, eriti aga tähiste ja nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vastastikkust sõltuvust (vt Esimese Astme Kohtu 9. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas T-162/01: Laboratorios RTB v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Giorgio Beverly Hills (GIORGIO BEVERLY HILLS), kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 31–33 ja viidatud kohtupraktika).
22 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaubamärgitaotluses osutatud kaubad (kohv) ja varasemate kaubamärkidega tähistatud kaubad (kohv ja tee) on identsed või sarnased.
23 Neil asjaoludel sõltub kaebuse lahendamine asjaomaste märkide sarnasuse astmest. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab segiajamise tõenäosuse üldine hindamine lähtuma vastuolus olevate märkide visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse puhul nende märkide tekitatavast üldmuljest, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid elemente (vt Esimese Astme Kohtu 14. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas T-292/01: Phillips-Van Heusen v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pash Textilvertrieb und Einzelhandel (BASS), kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 47 ning viidatud kohtupraktika).
24 Mis puutub vaidlusaluste märkide visuaalsesse sarnasusse, siis taotletava kaubamärgi sõnalise kuju esimesed neli tähte on identsed tähtedega, mis moodustavad varasemate kaubamärkidega kaitstud sõnalise tähise. Samas aga on need kaks küsimuse all olevat sõna „Galáxia” ja „Gala” visuaalselt erineva pikkusega. Lisaks sellele ei tähista sõna „Galáxia” esimesed neli tähte iseseisvat elementi, mida võiks mõista eraldi ilma selle sõna lõputa („xia”). Vastupidi, need ei ole teineteisest eraldatud, neid ei ole kirjutatud erineval viisil ega ka miski muu ei eralda neid sõna lõpust „xia”. „Galáxia” sõnalist kuju tuleb käsitleda kui tervikut ja mitte kui sõna, mis koosneb erinevatest elementidest, sealhulgas sõnast „Gala”. Lõpuks on taotletava kaubamärgi puhul tegemist kujutismärgiga; valgega ümbritsetud punane kiri mustal taustal on taotletava kaubamärgi koostisosa, mis on visuaalsest aspektist esilekerkiv. Järelikult tuleb sarnaselt apellatsioonikojaga (vaidlustatud otsuse punkt 19) tuvastada, et asjaomased tähised ei ole visuaalselt sarnased.
25 Käsitledes asjaomaste märkide võimalikku foneetilist sarnasust, on ühtlustamisamet õigesti leidnud, et sõnade „Gala” ja „Galáxia” vahel esinevad olulised erinevused. Nimelt on silpide arv erinev. Lisaks sellele on sõnas „Galáxia” esinev kaashäälik „x”, millele järgnevad täishäälikud „i” ja „a”, kõlalisel tajumisel selgelt eristuv ja seetõttu mõistetav ka tarbijale. Sellest järeldub, et asjaomaste märkide vahel ei esine ka kõlalist sarnasust.
26 Seega tuleb tagasi lükata hageja argument selle kohta, et märkide häälduslikud omadused mängivad vastaval turul kohvi tavapärast müügiviisi silmas pidades olulist rolli.
27 Mis puutub asjaomaste märkide võimalikku kontseptuaalsesse sarnasusse, siis vihjavad varasemad kaubamärgid GALA vastavatel turgudel kasutatavates keeltes, välja arvatud kreeka keeles, pidustustele, sellal kui „Galáxia” manab kõikides vastavates keeltes esile mõtte tähtede kogumist (galaktika). Kreeka keeles, kust pärineb ka sõna „Galáxia”, tähistab sõna „gala” (γάλα) „piima”. Igal juhul esineb ka kreeka keeles selge kontseptuaalne erinevus nimetatud sõnade vahel, ühelt poolt „piim” (γάλα) ja teiselt poolt „galaktika” (γαλαξίας).
28 Eelnevast tuleneb, et apellatsioonikoda tuvastas vaidlusaluse otsuse punktis 19 õigesti, et vastuolus olevad kaubamärgid ei ole sarnased ei visuaalselt, foneetiliselt ega kontseptuaalselt.
29 Hageja lisaargumendid selle kohta, et nimetatud kaubamärgid on üldtuntud ja et esineb kaubamärkide segiajamise tõenäosus, ei saa ülalmainitud järeldust kõigutada.
30 Vastuseks esimesele argumendile, mille kohaselt apellatsioonikoda ei võtnud arvesse väidet varasemate kaubamärkide üldtuntusest ühenduse turu ühel osal, tuleb määruse nr 40/94 seitsmendale põhjendusele tuginedes rõhutada, et kaubamärgi tuntus on üks element, mille alusel hinnatakse, kas tähiste või kaupade ja teenuste vaheline sarnasus on piisav, tekitamaks segiajamise tõenäosust (Euroopa Kohtu 29. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C-39/97: Canon, EKL 1998, lk I5507, punktid 18 ja 24 (nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, EÜT 1989, L 40, lk 1, tõlgendamise kohta), ja Esimese Astme Kohtu 22. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas T-311/01: Éditions Albert René v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Trucco (Starix), kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 61).
31 Sellega seoses sedastab Esimese Astme Kohus kõigepealt, et ühtlustamisametis toimunud menetluse vältel ei toonud hageja kordagi esile ühtegi faktilist asjaolu ega tõendit, mis kinnitanuks tema ühe või mitme kaubamärgi üldtuntust. Tuleb veel lisada, et hageja ei täpsustanud, millisel või millistel asjaomastel turgudel tema kaubamärgid sellist tuntust omavad.
32 Määruse nr 40/94 artikli 74 lõike 1 kohaselt piirdub ühtlustamisamet registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes kontrollimisel osaliste esitatud faktide, tõendite ja väidetega ning esitatud nõudmistega. Nimetatud sättest tuleneb, et mõlemad pooled on võrdselt kohustatud oma väidete toetuseks esitama kõik faktilised asjaolud ja tõendid (tõendite kohta vt Esimese Astme Kohtu 13. juuni 2002. aasta otsus kohtuasjas T-232/00: Chef Revival USA v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Massagué Marin (Chef), EKL 2002, lk II-2749, punkt 45). Juhul, kui vastulause esitanud pool soovib tugineda asjaolule, et tema kaubamärk on üldtuntud, lasub tal kohustus esitada faktid ja vajaduse korral ka tõendid, mis võimaldavad ühtlustamisametil kontrollida sellise väite paikapidavust. Juhul, kui hageja soovis käesolevas asjas, et võetaks arvesse tema varasemate kaubamärkide üldtuntust, ei saa ta piirduda üksnes kinnitusega, et selline maine on olemas. Sellest tulenevalt puudub alus järelduseks, et mõni varasematest kaubamärkidest on turul üldtuntud.
33 Pealegi, isegi juhul, kui pidada hageja väidet õigeks, ei saa kaubamärkide sarnasuse analüüs viia teistsuguste järeldusteni. Olgu varasemad kaubamärgid kui tahes tuntud, esinevad siiski olulised erinevused, mis võimaldavad puudutatud tarbijatel taotletavat kaubamärki varasematest kaubamärkidest selgelt eristada. Nagu juba eespool punktis 24 on rõhutatud, on taotletav kaubamärk kujutismärk, mille välimus on selgelt erinev vaidlusaluste varasemate sõnaliste kaubamärkide omast.
34 Seega tuleb hageja poolt esitatud argument varasemate kaubamärkide üldtuntuse kohta tagasi lükata.
35 Eespool punktis 29 välja toodud teise argumendi kohaselt tundub hageja väitvat, et esineb kõnealuste kaubamärkide segiajamise tõenäosus, kuna varasemad kaubamärgid (GALA) ja taotletava kaubamärgi sõnalise kuju esimene osa („Galá”) on identsed, ning segiajamise ohtu ei tasakaalusta märkide tähenduse erinevus ega igasuguse semantilise seose puudumine taotletava kaubamärgi ja sellega tähistatud kaupade vahel.
36 Siinkohal tuleks meelde tuletada, et määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldatakse üksnes juhul, kui kaubamärkide ja tähistatavate kaupade või teenuste vahelise identsuse või sarnasuse tõttu „on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga”. Antud sättest tuleneb, et seostamise tõenäosuse mõiste ei ole alternatiiv segiajamise tõenäosuse mõistele, vaid täpsustab selle ulatust. Osundatud sätte sõnastus välistab selle kohaldamise, kui segiajamise tõenäosust avalikkuse poolt ei esine (Euroopa Kohtu 11. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-251/95: SABEL, EKL 1997, lk I-6191, punkt 18, ja 22. juuni 2000. aasta otsus kohtuasjas C-425/98: Marca Mode, EKL 2000, lk I-4861, punkt 34). Segiajamise tõenäosus eelmainitud sätte tähenduses esineb üksnes siis, kui on tuvastatud, et tarbija võib uskuda, et vastuolus olevate kaubamärkide all müüdavad kaubad pärinevad ühest ja samast ettevõttest või majanduslikult seotud ettevõtetest (eespool viidatud kohtuotsus Canon, punkt 29). Nimetatud tingimus võib käesolevas asjas olla täidetud juhul, kui taotletava märgi sõnalise kuju esimest nelja tähte („Galá”) saaks mõista kui päritoluviidet seostatult varasema kaubamärgi omanikuga ja kui sõna lõppu („xia”) saaks käsitleda kui lisaviidet näiteks erilisele tooteliinile. Ülaltoodud punktist 24 tuleneb, et sõna „Galáxia” esimest osa („Galá”) ei saa tarbija seisukohast käsitleda sõna lõpu („xia”) suhtes eraldiseisva ja eristatavana. Seega ei teki tarbijal eeldust, et varasemate kaubamärkide (GALA) all müüdavad kaubad ja taotletava kaubamärgi sõnalise kuju „Galáxia” all müüdavad kaubad oleksid toodetud ühe ja sama ettevõtte või majanduslikult seotud ettevõtete poolt. Siinkohal tuleb rõhutada, et määruse nr 40/94 sätete, täpsemalt selle artiklite 4, 7 ja 8, alusel ei ole kaubamärgi taotleja kohustatud esile tooma semantilist sidet kaubamärgi ja sellega tähistatud kauba vahel. Niisiis ei oma mingit tähtsust asjaolu, et taotletava kaubamärgi sõnalise kuju ja sellega tähistatud kauba (kohv) vahel semantilist sidet ei esine.
37 Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et apellatsioonikoda ei teinud õiguslikku viga, kui ta leidis, et asjaomaste märkide vahel sarnasuse puudumise tõttu on segiajamise tõenäosus antud juhul välistatud. Seega ei ole põhjendatud fakti- ja õigusväide, mis tugineb määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisele.
Fakti- ja õigusväide, mis põhineb määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 rikkumisel
– Poolte argumendid
38 Tuginedes määruse nr 40/94 artikli 8 lõikele 5, väidab hageja, et kaubamärk GALA omab Beneluxi maade turul erilist tuntust ja et sellel turul kahjustab taotletav kaubamärk varasemate kaubamärkide eristusvõimet. Hageja väidete kohaselt oleks ühtlustamisamet oma vaidlustatud otsuses pidanud seda ka arvesse võtma.
39 Ühtlustamisamet leiab, et selline fakti- ja õigusväide on vastuvõetamatu kolmel põhjusel. Esiteks väidab ühtlustamisamet, et pärast määruse nr 40/94 artikli 42 lõikes 1 sätestatud kolmekuulise tähtaja möödumist ei võeta vastu ühtegi väidet, mida ei esitatud nimetatud sätte lõikes 3 nõutud põhjendatud vastulauses. Teiseks on ühtlustamisameti arvamuse kohaselt hageja väide vastuvõetamatu tulenevalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 135 lõikest 4, mis sätestab, et pooled ei või kohtumenetluse käigus muuta apellatsioonikoja menetluse vaidluse objekti. Kolmandaks märgib ühtlustamisamet, et määruse nr 40/94 artikli 74 lõike 1 kohaselt puudus apellatsioonikojal õigus uurida suhtelist keeldumispõhjust, mida hageja selles menetlusstaadiumis välja ei olnud toonud.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
40 Esimese Astme Kohus tõdeb, et fakti- ja õigusväidet, mis põhineb määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 rikkumisel, ühtlustamisametis toimunud vastulausemenetluse vältel ei käsitletud ja hageja on nimetatud aluse formuleerinud alles Esimese Astme Kohtule esitatud hagiavalduses.
41 Ühtlustamisameti poolt Esimese Astme Kohtu kantseleile esitatud toimikust nähtub, et hageja on oma kaebustes välja toonud, et varasemad kaubamärgid olid üldtuntud. Nimetatud argument esitati määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b mõttes segiajamise tõenäosuse väitega, ilma et hageja oleks kordagi maininud selle sätte lõiget 5.
42 Arvestades eelnimetatud tõdemust, võib hageja poolt esitatud teist fakti- ja õigusväidet mõista kahe erineva kaebusena.
43 Esimesel juhul, kui seda fakti- ja õigusväidet mõista nii, et ta kaebab selle peale, et ühtlustamisamet ei uurinud omal algatusel määruse nr 40/94 artikli 8 lõikes 5 sätestatud keeldumispõhjust, viitab see väide tegelikult määruse nr 40/94 artikli 74 lõike 1 rikkumisele. Nagu üheselt tuleneb ka nimetatud sätte sõnastusest, ei saanud apellatsioonikoda määruse nr 40/94 artikli 8 lõikes 5 sätestatud registreerimisest keeldumise põhjust uurida, kuna hageja ei toonud välja vastavaid õiguslikke ega faktilisi asjaolusid ega tõendeid.
44 Siit tulenevalt ei ole see väide põhjendatud, kui seda mõista seoses määruse nr 40/94 artikli 74 lõike 1 rikkumisega.
45 Teisel juhul, kui eeldada, et käsitletava fakti- ja õigusväite kohaselt peaks Esimese Astme Kohus ise uurima, kas määruse nr 40/94 artikli 8 lõikes 5 toodud tingimused on käesolevas asjas täidetud, tuleb meenutada, et käesolevas menetluses kontrollitakse ühtlustamisameti apellatsioonikoja poolt tehtud otsuse õiguspärasust (Esimese Astme Kohtu 6. märtsi 2003. aasta otsus T-128/01: DaimlerChrysler v. Siseturu Ühtlustamise Amet (Calandre), EKL 2003, lk II-701, punkt 18; 3. juuli 2003. aasta otsus T-129/01: José Alejandro v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Anheuser-Busch (BUDMEN), kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 67, ja eespool viidatud kohtuotsus Starix, punkt 70). Järelikult ei tohi Esimese Astme Kohtu poolt teostatav kontroll väljuda apellatsioonikojas käsitletud vaidluse faktilisest ja õiguslikust raamistikust (Esimese Astme Kohtu 5. märtsi 2003. aasta otsus T-194/01: Unilever v. Siseturu Ühtlustamise Amet (Tablette ovoïde), EKL 2003, lk II‑383, punkt 16).
46 Faktid, mida oleks teise fakti- ja õigusväite kontrollimisel vältimatult pidanud uurima, ei ole identsed hageja poolt esimese fakti- ja õigusväite raames esitatud faktidega, mis puudutasid määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b, samuti ei ole hageja nimetatud määruse artikli 8 lõike 5 rikkumise tuvastamiseks esitanud mingeid sellekohaseid fakte, argumente ega tõendeid. Seega ühtlustamisameti apellatsioonikoda ei uurinud (ega saanudki uurida) antud asja viimatimainitud sätte kohaldamise tingimustest lähtudes. Järelikult väljub Esimese Astme Kohtu poolne määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 kohaldamise tingimusi puudutavate faktiliste ja õiguslike asjaolude uurimine vaidlustatud otsuse faktilisest ja õiguslikust raamistikust.
47 Eelnevast tulenevalt teine fakti ja õigusväide, kui seda mõista nii, et Esimese Astme Kohus peaks omal algatusel uurima, kas määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 kohaldamise tingimused on täidetud, muudab vastuolus kodukorra artikli 135 lõikega 4 vaidluse eset ja on seega vastuvõetamatu (vt eespool viidatud kohtuotsus Starix, punktid 70 ja 71).
48 Järelikult tuleb teine fakti- ja õigusväide kõiki asjaolusid arvestades tagasi lükata.
49 Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt tuleb esimene nõue, millega taotleti vaidlustatud otsuse tühistamist, jätta rahuldamata.
Teine nõue, milles palutakse kohustada ühtlustamisametit keelduma taotletava kaubamärgi registreerimisest
50 Hageja poolt esitatud erinevate taotluste kontekstist tuleneb, et nõuete teise punkti eelduseks on tühistamistaotluse vähemalt osaline rahuldamine ja seega on see esitatud üksnes eeldusel, et esimene nõue rahuldatakse.
51 Nagu tuleneb eespool punktist 49, puudub alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Seega ei pea kohus vajalikuks võtta seisukohta teise nõude vastuvõetavuse või sisu osas.
Kohtukulud
52 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud kandma kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, mõistetakse ühtlustamisameti nõudel kohtukulud välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja hagejalt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 22. juunil 2004 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |