ÜLDKOHTU OTSUS (viies koda)
24. september 2019(*)
Dumping – Hiinast pärit solaarklaasi import – Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 2 lõike 7 punktid b ja c (nüüd määruse (EL) 2016/1036 artikli 2 lõike 7 punktid b ja c) – Turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja – Mõiste „ettevõtte tootmiskulude ja finantsseisundi oluline moonutus“ – Maksusoodustused – Ilmne hindamisviga
Kohtuasjas T‑586/14 RENV,
Xinyi PV Products (Anhui) Holdings Ltd, asukoht Anhui (Hiina), esindajad: avocat Y. Melin,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: L. Flynn ja T. Maxian Rusche,
kostja,
keda toetab
GMB Glasmanufaktur Brandenburg GmbH, asukoht Tschernitz (Saksamaa), esindaja: avocat R. MacLean,
menetlusse astuja,
mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 13. mai 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 470/2014, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit solaarklaasi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT 2014, L 142, lk 1),
ÜLDKOHUS (viies koda),
koosseisus: president D. Gratsias, kohtunikud I. Labucka (ettekandja) ja I. Ulloa Rubio,
kohtusekretär: ametnik F. Oller,
arvestades menetluse kirjalikku osa ja 16. jaanuari 2019. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Xinyi PV Products (Anhui) Holdings Ltd on Hiinas asutatud äriühing, kes toodab ja ekspordib Euroopa Liitu solaarklaasi, mida käsitleb komisjoni 13. mai 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 470/2014, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit solaarklaasi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT 2014 L 142, lk 1; edaspidi „vaidlustatud määrus“).
2 Tema ainus aktsionär on Hongkongis (Hiina) asutatud Xinyi Solar (Hongkong) Ltd, mis on koteeritud Hongkongi börsil.
3 Menetluse käigus, mille tulemusel võeti vastu vaidlustatud määrus, esitas hageja 21. mail 2013 nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EL) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT 2009, L 343, lk 51; edaspidi „algmäärus“) (asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrusega (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21)), alusel taotluse, et teda koheldaks turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtjana (edaspidi „turumajandusliku kohtlemise kohaldamine“) algmääruse artikli 2 lõike 7 punktide b ja c tähenduses (nüüd määruse 2016/1036 artikli 2 lõike 7 punktid b ja c).
4 Hageja esitas 6. juunil 2013 oma vastused Euroopa Komisjoni dumpinguvastasele küsimustikule.
5 Hageja vastas komisjoni esitatud lisateabe taotlusele 21. juunil 2013.
6 Turumajandusliku kohtlemise kohaldamise taotluse vormis hageja edastatud teavet ja tema vastuseid komisjoni küsimustikule kontrolliti hageja Hiinas paiknevas asukohas ajavahemikus 21.–26. juuni 2013.
7 Komisjoni nõusolekul ja vastavalt viimase nõudmisele esitas hageja 2013. aasta juuni lõpus ja juulis täiendavat teavet.
8 Komisjon teatas hagejale 22. augusti 2013. aasta kirjas, et ta leiab, et hageja turumajandusliku kohtlemise kohaldamise taotlust ei saa rahuldada juba ainuüksi põhjusel, et hageja ei vasta algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kolmandas taandes sätestatule (edaspidi „22. augusti 2013. aasta kiri“). Komisjon palus hagejal esitada oma märkused, leides seevastu siiski, et hageja puhul on täidetud muud selle määruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses, teises, neljandas ja viiendas taandes nimetatud tingimused.
9 Hageja esitas 1. septembril 2013 oma seisukohad, milles ta komisjoni hinnangule vastu vaidles.
10 Komisjon vastas neile seisukohtadele oma 13. septembri 2013. aasta lõplikus otsuses turumajandusliku kohtlemise kohaldamise taotluse kohta (edaspidi „13. septembri 2013. aasta kiri“), milles kinnitas hageja esitatud turumajandusliku kohtlemise kohaldamise taotluse tagasilükkamist.
11 Komisjon võttis 26. novembril 2013 vastu määruse (EL) nr 1205/2013, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit solaarklaasi impordi suhtes (ELT 2013, L 316, lk 8; edaspidi „ajutine määrus“).
12 Ajutise määruse põhjendused 34–47, mis käsitlevad „[t]urumajanduslik[ku] kohtlem[ist]“, on sõnastatud järgmiselt:
„(34) Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b määratakse [Hiinast] pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 1–6 nende eksportivate tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud kriteeriumidele.
(35) Need kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:
(1) majandustegevusega seotud otsused tehakse lähtuvalt turul toimuvast ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta ja kulud peegeldavad turuväärtusi;
(2) äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel;
(3) varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud märkimisväärseid moonutusi;
(4) pankroti- ja asjaõigusega tagatakse õiguskindlus ja stabiilsus; ning
(5) valuutavahetuskursse arvestatakse turukursside alusel.
(36) Kümme koostööd tegevat äriühingut taotlesid turumajandusli[ku] kohtlemi[se] [kohaldamist] kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b ja täitsid turumajandusliku kohtlemise [kohaldamise] taotluse vormi ette nähtud tähtaegade jooksul. Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti d kohaselt kontrolliti turumajandusliku kohtlemise võimaldamist nii […] valimisse kaasatud [äriühingute kui ka hageja] puhul […].
(37) Selle põhjal tehti otsus turumajandusliku kohtlemise [kohaldamise] kohta järgmise nelja äriühingu või äriühingute kontserni puhul:
– valimisse kaasatud äriühingud:
– […];
– [hageja] ja Xinyi Solar (Hongkong) […];
– […]
– äriühing, mida hinnati individuaalselt:
– […]
(38) Komisjon hankis kõik vajalikuks peetud andmed ja kontrollis turumajandusliku kohtlemise [kohaldamise] taotluses esitatud andmeid kõnealuste äriühingute valdustes.
(39) Seotud isikute puhul kontrollib komisjon, kas seotud isikute kontsern tervikuna täidab turumajandusliku kohtlemise [kohaldamise] tingimused. Sellistel juhtudel, kui vaatlusaluse toote tootmises või müügis osaleb otseselt või kaudselt [Hiinas] asuva taotleja tütarettevõtja või mis tahes muu seotud ettevõtja, hinnatakse turumajanduslikku kohtlemist seega nii iga üksiku äriühingu kui ka terve äriühingute kontserni puhul.
(40) Sellest tulenevalt uuriti turumajandusliku kohtlemise [kohaldamise] taotlusi nelja eksportiva tootja (äriühingute kontserni) puhul, mis koosnesid kokku üheteistkümnest juriidilisest isikust.
(41) Uurimise käigus tehti kindlaks, et ükski turumajandusli[ku] kohtlemi[se] [kohaldamist] taotlevast neljast eksportivast tootjast (äriühingute kontsernist) ei suutnud tõendada, et nad täidavad kõik algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumid.
(42) […]
(43) [Ü]kski neljast eksportivast tootjast [ei suutnud] ei eraldi ega kontsernina tõendada, et nende puhul ei ole varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist üle kandunud märkimisväärseid moonutusi. Sellest tulenevalt ei vastanud need äriühingud või äriühingute kontsernid turumajandusliku kohtlemise [kohaldamise] kolmandale kriteeriumile. Täpsemalt kohaldati kõigi nelja eksportiva tootja või eksportivate tootjate kontserni suhtes maksusoodustusi.
(44) […]
(45) Komisjon teavitas asjaomaseid äriühinguid, [Hiina] ametiasutusi ja kaebuse esitajat turumajandusliku kohtlemise uurimise tulemustest ning kutsus neid üles esitama märkusi.
(46) Esitatud märkused ei muutnud komisjoni esialgseid järeldusi. Pärast liikmesriikidega konsulteerimist kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga c teavitati 13. septembril 2013 kõiki taotlejaid individuaalselt ja ametlikult komisjoni lõplikust otsusest nende vastava turumajandusliku kohtlemise [kohaldamise] taotluse kohta.
(47) Selle põhjal ei suutnud ükski turumajanduslikku kohtlemist taotlenud neljast koostööd tegevast [Hiina] eksportivast tootjast või eksportivate tootjate kontsernist tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, ning seepärast lükati nende turumajandusliku kohtlemise [kohaldamise] taotlused tagasi.“
13 Komisjon võttis 13. mail 2014 vastu vaidlustatud määruse.
14 Vaidlustatud määruse põhjendused 32–34, mis käsitlevad „[t]urumajandusli[kku] kohtlem[ist]“, on sõnastatud järgmiselt:
„(32) Pärast esialgsete järelduste ja seejärel lõplike järelduste avalikustamist väitis [hageja], et komisjon oli teinud vea tema turumajandusliku kohtlemise [kohaldamise] taotluse tagasilükkamisel. Sama väide turumajanduslikku kohtlemist käsitleva otsuse kohta esitati juba uurimise algetapis ning komisjon lükkas selle tagasi ajutise määruse põhjendustes 43 ja 47.
(33) [Hageja] väitis, et maksusoodustuste ja toetuste teel saadud kasu ei moodusta märkimisväärset osa tema käibest. Selles küsimuses tuletatakse meelde, et seda väidet koos muude argumentidega käsitleti juba komisjoni 13. septembri 2013. aasta kirjas kõnealusele eksportijale, milles komisjon teavitas asjaomast isikut otsusest tema turumajandusliku kohtlemise kohta. Eelkõige rõhutati seda, et kõnealuse eelise laadi tõttu ei ole uurimisperioodil saadud kasumi absoluutväärtus oluline selle hindamiseks, kas moonutus on „märkimisväärne“. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.
(34) Eespool kirjeldatut arvesse võttes kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 34–47 tehtud järeldus, mille kohaselt tuleks kõik turumajandusliku kohtlemise [kohaldamise] taotlused tagasi lükata.“
Menetlus ja poolte nõuded kohtuasjas T‑586/14
15 Üldkohtu kantseleisse 7. augustil 2014 saabunud hagiavalduses palus hageja vaidlustatud määrus tühistada.
16 Komisjon esitas 21. oktoobril 2014 Üldkohtu kantseleisse kostja vastuse, milles palus Üldkohtul jätta hagi rahuldamata ja mõista kohtukulud välja hagejalt.
17 Hageja ja komisjon esitasid vastavalt 16. detsembril 2014 ja 30. jaanuaril 2015 Üldkohtu kantseleisse vasturepliigi.
18 Ettekandja‑kohtuniku ettepanekul otsustas Üldkohus avada menetluse suulise osa.
19 Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 64 kõike 2 punkti a alusel esitas Üldkohus pooltele küsimused, millele soovis saada kirjalikku vastust enne kohtuistungit.
20 Pooled vastasid küsimustele ette nähtud tähtaja jooksul.
21 Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu suuliselt esitatud küsimustele kuulati ära 9. septembri 2015. aasta kohtuistungil.
22 Üldkohus tühistas 16. märtsi 2016. aasta kohtuotsusega Xinyi PV Products (Anhui) Holdings vs. komisjon (T‑586/14, edaspidi „esialgne kohtuotsus“, EU:T:2016:154) vaidlustatud määruse ja mõistis komisjonilt välja hageja kohtukulud ning jättis komisjoni kohtukulud tema enda kanda.
23 Komisjon esitas vaidlustatud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 26. mail 2016.
24 Euroopa Kohtu presidendi 13. oktoobri 2016. aasta kohtumäärusega komisjon vs. Xinyi PV Products (Anhui) Holdings (C‑301/16 P, ei avaldata, EU:C:2016:796) lubati GMB Glasmanufaktur Brandenburg GmbH‑l astuda menetlusse komisjoni nõuete toetuseks.
25 28. veebruari 2018. aasta kohtuotsuses komisjon vs. Xinyi PV Products (Anhui) Holdings (C‑301/16 P, edaspidi „apellatsioonkaebuse kohta tehtud kohtuotsus“, EU:C:2018:132) tühistas Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse ja saatis kohtuasja tagasi Üldkohtule ning otsustas jätta kohtukulude kohta otsuse tegemise edaspidiseks.
Menetlus ja poolte nõuded pärast kohtuasja uueks arutamiseks saatmist
26 Apellatsioonkaebuse kohta tehtud kohtuotsuse alusel ja vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 215 määrati kohtuasi lahendamiseks Üldkohtu viiendale kojale.
27 Vastavalt kodukorra artikli 217 lõikele 1 esitasid hageja ja komisjon 27. aprillil 2018 ning menetlusse astuja 8. mail 2018 tähtajaks oma kirjalikud märkused, mis käsitlesid apellatsioonkaebuse kohta tehtud kohtuotsusest tehtavaid järeldusi.
28 Kodukorra artikli 89 lõike 2 punkti a alusel esitas Üldkohus 21. novembril 2018 pooltele küsimused, millele soovis saada kirjalikku vastust enne kohtuistungit.
29 Pooled vastasid küsimustele ette nähtud tähtaja jooksul.
30 Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu küsimustele kuulati ära 16. jaanuari 2019. aasta kohtuistungil.
31 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud määrus teda puudutavas osas;
– mõista Üldkohtu ja Euroopa Kohtu menetluse kohtukulud välja komisjonilt ja menetlusse astujalt.
32 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista Üldkohtu ja Euroopa Kohtu menetluse kohtukulud välja hagejalt.
33 Menetlusse astuja palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud, sealhulgas tema Euroopa Kohtus menetlusse astumisega seotud kulud, välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
34 Hageja esitab vaidlustatud määruse tühistamise nõude toetuseks neli väidet.
35 Esimene väide käsitleb algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kolmanda taande rikkumist.
36 Kõigepealt tuleb analüüsida esimese väite teist osa.
37 Esimese väite teises osas väidab hageja, et komisjon tegi faktiliste asjaolude hindamisel ilmse vea ja rikkus õigusnormi, kui ta kinnitas, et hageja tootmiskulusid ja finantsolukorda arvestades on tegemist oluliste moonutustega algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kolmanda taande tähenduses.
38 Hageja väidab, et isegi kui eeldada, et kõnealused maksusoodustused on üle kandunud endisest mitteturumajanduslikust süsteemist, ei moonuta need oluliselt tema tootmiskulusid ja finantsolukorda. Nagu hageja uurimise käigus selgitas, moodustasid nimelt asjaomased finantsstiimulid vaid 1,34% kõigist tema tootmiskuludest ja 1,14% tema käibest.
39 Hageja väitel ei käsitlenud komisjon neid argumente ja leidis 13. septembri 2013. aasta kirjas ekslikult, et oluline moonutus tulenes madalamast maksumäärast, mille „eesmärk võib muu hulgas olla just nimelt investeeringute ligimeelitamine vähendatud maksumäära abil ja seega äriühingu finants- ja majandusolukorra kui terviku mõjutamine“, kuigi vähem kui 1,5protsendiline finantsmõju tootmiskuludele või käibele ei saa olla tõsiseks stiimuliks, mis eeskätt äriühingu Xinyi Solar (Hongkong) puhul kapitali ligi meelitab.
40 Mis puudutab moonutuse olulisust, siis kõigepealt rõhutab komisjon, et hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema suhtes kehtis soodusmaksusüsteem, ja väidab, et kui nende äriühingute suhtes, kellele valitsus annab strateegilise tähtsuse, kohaldatakse tulumaksusüsteemi raames sooduskohtlemist, on selle kohtlemisega põhjustatud moonutused olulised, kuna need muudavad täielikult maksustamiseelset kasumi summat, mille need ettevõtjad peavad saavutama investorite ligimeelitamiseks. Kuna need moonutused on laadilt püsivad, siis sellise eelise olemuse tõttu ei ole uurimisperioodil saadud eelise absoluutväärtus tähtis moonutuse olulisuse hindamisel.
41 Järgmiseks kinnitab komisjon, et asjaomase maksusoodustuse ulatust arvestades võis ta sisuliselt eeldada, et atraktiivsus välisriigi kapitali jaoks oli lisandunud, nii et hageja finantsolukorra moonutus oli oluline, ning igal juhul ei esitanud hageja tõendeid vastupidise kohta.
42 Lisaks ei ole hageja esile toonud asjaolusid põhjendamaks, miks peaks võrdluskriteerium olema tema käive või miks peaks moonutuse hindamine olema piiratud uurimisperioodiga, minnes samas vaikimisi mööda oma üldisest finantsolukorrast, erinevalt tootmiskuludest või käibest.
43 Lõpuks tuleb märkida, et komisjoni sõnul ei mõista ta, kuidas ta on mõistet „oluline moonutus“ vääralt kohaldanud, järeldades, et hageja suhtes kohaldatud kaheaastane maksuvabastus ja kolme aasta jooksul maksustamine tavapärase maksumääraga võrreldes 50% ulatuses – koostoimes alalise ja tähtajatu maksusoodustusega – tähendab, et hageja ei ole tõendanud, et kõnealused meetmed ei moonutata oluliselt tema tootmiskulusid või tema finantsolukorda.
44 Oma kirjalikes seisukohtades järelduste kohta, mis vaidluse lahendamise eesmärgil tuleb teha apellatsioonkaebuse kohta tehtud kohtuotsusest, jääb hageja oma hagiavalduses esitatud väidete juurde.
45 Oma kirjalikes seisukohtades järelduste kohta, mis vaidluse lahendamise eesmärgil tuleb teha apellatsioonkaebuse kohta tehtud kohtuotsusest, leiab komisjon, et esimese väite teise osa üle on pooled põhjalikult vaielnud nii Üldkohtule esitatud kirjalikes märkustes kui ka kohtuistungil.
46 Oma kirjalikes seisukohtades järelduste kohta, mis vaidluse lahendamise eesmärgil tuleb teha apellatsioonkaebuse kohta tehtud kohtuotsusest, märgib menetlusse astuja, et kõnealust kahte maksusoodustust võis kombineerida nii, et hagejal oli võimalik vähendada uurimisperioodil oma maksumäära 14%-ni, samas kui Hiina äriühingute tulumaksu tavamäär oli 25%, ning vaidleb vastu hageja seisukohale, et neid eeliseid ei saa pidada olulisteks.
47 Menetlusse astuja tugineb selles küsimuses hageja äriühingu ümberkujundamisele ja tema ajenditele ning samuti Hiinast pärit solaarklaasi impordi mahu ja hageja turuosa suurenemisele.
48 Menetlusse astuja väidab samuti, et kõnealuste maksusoodustuste puudumise korral ei oleks hageja tuvastatud marginaalidest lähtudes saanud toime tulla tema suhtes võetud dumpinguvastaste meetmete tagajärgedega ja samuti ei oleks ta saanud nii kiiresti ja tuntavalt siseneda liidu turule, samal ajal nõustumata sellega, et nimetatud soodustustega hõlmatud kogu tootmiskulu ja käibe osakaal on oluline.
49 Kõigepealt tuleb märkida, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a (nüüd määruse 2016/1036 artikli 2 lõike 7 punkt a) kohaselt määratakse erandina sama artikli lõigetest 1–6 mitteturumajanduslikest riikidest pärineva impordi puhul normaalväärtus reeglina kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel.
50 Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a eesmärk on vältida mitteturumajanduslikes riikides kehtivate hindade ja kulude arvessevõtmist, kuna seal ei ole need tegurid turujõudude tavapärane tagajärg (vt 19. juuli 2012. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Zhejiang Xinan Chemical Industrial Group, C‑337/09 P, EU:C:2012:471, punkt 66 ja seal viidatud kohtupraktika).
51 Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt määratakse siiski eeskätt Hiinast pärinevat importi käsitlevate dumpinguvastaste uurimiste käigus normaalväärtus teatavate tootjate puhul kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 1–6 (nüüd määruse 2016/1036 artikli 2 lõiked 1–6), kui ühe või mitme uurimisaluse tootja põhjendatud nõudel ning vastavalt sama artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele ja menetlustele on tuvastatud, et nimetatud tootja või tootjate puhul toimub asjaomase samasuguse toote valmistamine ja müük turumajanduse tingimustes (19. juuli 2012. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Zhejiang Xinan Chemical Industrial Group, C‑337/09 P, EU:C:2012:471, punkt 67).
52 Seega peab ühelt poolt tootja, kes soovib, et tema suhtes kohaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, esitama selleks nõuetekohaselt põhjendatud taotluse, ja teiselt poolt peab komisjon hindama, kas selle tootja esitatud tõendid on piisavad, et tõendada, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumid on täidetud. Sellises kontekstis on liidu kohus see, kes kontrollib, kas konkreetselt juhul on hindamisel tehtud ilmne viga (vt selle kohta 2. veebruari 2012. aasta kohtuotsus Brosmann Footwear (HK) jt vs. nõukogu, C‑249/10 P, EU:C:2012:53, punkt 32, ja 19. juuli 2012. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Zhejiang Xinan Chemical Industrial Group, C‑337/09 P, EU:C:2012:471, punkt 70).
53 Algmääruse artikli 2 lõike 7 punktides b ja c ette nähtud erandi kitsa tõlgendamise nõudest tulenevalt ei saa institutsioonidel olla lubatud tõlgendada ja kohaldada seda sätet viisil, mis on selle sõnastuse ja eesmärgiga vastuolus (19. juuli 2012. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Zhejiang Xinan Chemical Industrial Group, C‑337/09 P, EU:C:2012:471, punkt 93).
54 Sellega seoses on oluline märkida, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b sõnastuse kohaselt on kriteerium, mille alusel kontrollitakse, kas turumajandusliku kohtlemise kohaldamist taotleva tootja esitatud taotlus on põhjendatud, see, kas „vaatlusaluse samasuguse toote valmistamine ja müük“ toimub turumajanduse tingimustes.
55 Algmääruse artikli 2 lõike 7 punktist b tuleneb, et selle määruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumid, mida tootja esitatud nõuded peavad käsitlema ja mille alusel komisjon peab neid nõudeid hindama, on seotud „vaatlusaluse samasuguse toote valmistamisega ja müügiga“. Konteksti arvestades kuulub see täpsustus algmääruse artikli 2 raamesse, mis kehtestab eeskirjad, mille kohaselt arvutatakse normaalväärtus, st tavapärases kaubandustegevuses ekspordiriigis samasuguse toote võrreldav hind.
56 Konkreetselt on algmääruse artikli 2 lõigetes 1 ja 3 sätestatud, et normaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstav hind. Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus samasugust toodet ei müüda või kui seda toodet ei müüda piisavalt või kui erilise turuolukorra tõttu ei ole võimalik võrdlust nõuetekohaselt läbi viia, arvutatakse normaalväärtus päritoluriigi tootmiskulude alusel, millele lisatakse põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Algmääruse artikli 2 lõigetest 4–6 tuleneb selles küsimuses, et nende mõistete erapooletu kohaldamine sõltub sellest, kas asjaomase tootja raamatupidamisdokumentidest tulenevad raamatupidamisandmed, millele komisjon toetub, peegeldavad üldjuhul turuväärtust ja võimaldavad seega arvutada normaalväärtuse vastavalt dumpinguvastase uurimise eesmärkidele.
57 Kõik algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c ette nähtud kriteeriumid, mille liidu seadusandja on oma kaalutlusõigust teostades kehtestanud, väljendavad tahet kontrollida, kas turumajandusliku kohtlemise kohaldamist taotlev ettevõtja tegutseb, asjaomase samasuguse toote valmistamist ja müüki arvestades, kooskõlas põhimõtetega, mis võimaldavad arvutada normaalväärtuse.
58 See on kontekst, millesse asetub algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c ette nähtud kolmas kriteerium, mida ainsana käesolevas asjas täidetuks ei loetud ja mis näeb ette nõude, et „tootmiskulusid ja ettevõtjate finantsolukorda ei moonuta oluliselt endine mitteturumajanduslik süsteem, eelkõige seoses varade amortisatsiooniga, muude mahakandmiste, vahetuskaubanduse või maksete näol väljamaksetega“.
59 Selles küsimuses on oluline märkida, et eespool punktis 58 mainitud kriteerium käsitleb ettevõtja tootmiskulusid ja finantsolukorda teatavate algmääruse artikli 2 lõigetes 1–6 sätestatud normaalväärtuse arvutamise meetoditega otseses seoses olevate tegurite põhjalt. Need tegurid on eelkõige vara amortisatsioon, mahakandmine, vahetuskaubandus ja võlgade hüvitamiseks tehtavad maksed. See loetelu on siiski vaid näitlik, millele osutab määrsõna „eelkõige“ kasutamine. Sellegipoolest ei ole selle sõna kasutamise eesmärk ega tagajärg võimaldada komisjonil jätta rahuldamata turumajandusliku kohtlemise kohaldamise taotlus asjaoludel, mis vaatamata sellele, et need on seotud ettevõtja finantsolukorraga laiemas tähenduses, ei too siiski automaatselt kaasa moonutusi – mis peavad pealegi olema „olulised“ – ühe või mitme teguri puhul, mis määravad ära asjaomase samasuguse toote valmistamise ja müügiga seonduvad asjaolud (vt seoses algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimese taandega analoogia alusel 19. juuli 2012. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Zhejiang Xinan Chemical Industrial Group, C‑337/09 P, EU:C:2012:471, punktid 78–82).
60 Järelikult, mis puutub ettevõtja finantsolukorda üldiselt mõjutavatesse meetmetesse, mis seetõttu saavad tingida selle olukorra olulise moonutuse üksnes seoses asjaomase samasuguse toote valmistamise või müügiga, siis peab komisjon haldusmenetluses esitatud tõendite alusel hindama, kas need meetmed on tõepoolest tinginud selle moonutuse.
61 Esiteks käsitleb algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kolmas taane tootmiskulusid ja finantsolukorda, mida „ei [moonutata]“ oluliselt, mitte mida „ei saa [moonutada“] sellisel viisil. Teiseks tuleb seda, kas kõne all olev moonutus on „oluline“, hinnata lähtuvalt selle sätte eesmärgist vältida seda, et ettevõtja tootmiskulusid ja finantsolukorda puudutavad andmeid moonutatakse sel määral, et algmääruse artikli 2 lõigete 1–6 mis tahes kohaldamise tagajärjel saadakse kunstlikud tulemused, mis seavad kahtluse alla dumpinguvastase uurimisega taotletavad eesmärgid (vt analoogia alusel 19. juuli 2012. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Zhejiang Xinan Chemical Industrial Group, C‑337/09 P, EU:C:2012:471, punkt 82).
62 Käesolevas asjas keeldus komisjon hageja suhtes turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest üksnes põhjusel, et viimane ei olnud tõendanud, et vastab algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kolmandas taandes sätestatud kriteeriumile.
63 Täpsemalt märkis komisjon esiteks 22. augusti 2013. aasta kirjas, et hageja oli saanud mitmesuguseid maksusoodustusi ettevõtte tulumaksu osas, nimelt:
„– […] maksustamiskord[, mis] võimaldab välisinvesteeringutel põhinevatel ettevõtetel saada kahe aasta jooksul täielik maksuvabastus (0%) [ettevõtte tulumaksust], ja neile järgneval kolmel aastal on [selle maksu] maksumäär 12,5% tavapärase 25% maksumäära asemel;
– kõrgtehnoloogia ettevõtete maksustamiskord[, mille] alusel kohaldatakse äriühingu suhtes vähendatud, 15% maksumäära tavapärase 25% maksumäära asemel. See soodusmaksumäär kujutab endast sisuliselt alaliselt kohandatavat toetust, mille eesmärk võib muu hulgas olla madalate maksumäärade abil investeeringute ligimeelitamine, mistõttu [see] moonutab konkurentsi“.
64 Komisjon järeldas sellest, et „vähendatud maksumäärad annavad olulisi maksusoodustusi“, mistõttu hageja „ei ole suutnud tõendada, et tema tootmiskulusid ja finantsolukorda ei moonuta oluliselt endine mitteturumajanduslik süsteem“. Komisjon tuletas meelde, et „„kõrgtehnoloogia ettevõtete maksustamiskorda“ analüüsiti hiljuti kohtuasjas Solar Panels ning seda loeti piisavaks põhjuseks keelduda turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest“.
65 Teiseks esitas komisjon 13. septembri 2013. aasta kirjas, milles ta vastuseks hageja 22. augusti 2013. aasta kirja kohta esitatud märkustele tegi hagejale teatavaks turumajandusliku kohtlemise kohaldamise taotluse kohta tehtud lõpliku otsuse, muu hulgas järgmised kaalutlused:
„Soodusmaksumäära korra kohaldamine muudab maksueelset kasumit, mida ettevõtja peab teenima selleks, et olla atraktiivne investorite jaoks. Uurimisperioodi jooksul antud absoluutne eelis ei ole tingimata otsustav kriteerium, kui antakse hinnang sellele, kas eelise laadi arvestades moonutus on oluline. See hinnang peab hoopis hõlmama meetme tervikmõju äriühingu majanduslikule ja finantsilisele olukorrale selle perioodi jooksul.
Sellega seoses olgu meenutatud, et [hageja suhtes] oli võimalik kohaldada vähendatud maksumäära (14,01%), sest [tema puhul] oli võimalik kohaldada samal ajal nii kõrgtehnoloogia ettevõtete maksustamiskorda kui ka teist maksustamiskorda, nimelt programmi „2 Free 3 Halve“. Selle kumuleerunud tulemuseks oli tavapärase määraga (25%) võrreldes tunduvalt vähendatud maksumäär, mille eesmärk võis muu hulgas olla investeeringute ligi meelitamine vähendatud maksumäära abil ja seega äriühingu finants- ja majandusolukorra kui terviku mõjutamine.
[…]
Lõpetuseks väidate, et komisjoni hinnang, mille kohaselt on maksustamiskord sisuliselt alaliselt kohandatav, on põhjendamata. Teie argumente, et need kaks maksustamiskorda on ajalise piiranguga, on nõuetekohaselt arvesse võetud. Siiski ei sea asjaolu, et need kaks maksustamiskorda ei ole alalised, kahtluse alla […] tõika, et nende eesmärk on äriühingu finants- ja majandusolukorra mõjutamine.“
66 Sellega seoses tuleb märkida, et komisjon tugines oma järelduses algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kolmandas taandes ette nähtud tingimuse kohta neile teguritele, mis puudutavad muud kriteeriumi kui see, mis on ette nähtud selles sättes (vt eespool punkt 58). Nimelt nähtub 22. augusti ja 13. septembri 2013. aasta kirjast, et komisjon lähtus ühelt poolt finantseelisest, mille üldine tagajärg oli hageja suhtes kohaldatud vähendatud maksumäär, ja teiselt poolt asjaolust, et selline eelis võib aidata ligi meelitada investeeringuid hageja kapitali. Seega tuleb jääda seisukohale, et komisjon lükkas tagasi apellandi argumendi, et kõnealuse soodustuse ulatus on in concreto vähene, rõhutades tema sõnul kõnealuse meetme „tervikmõju“, mis seisneb võimaluses „vähendatud maksumäära abil meelitada ligi investeeringuid“.
67 Tuleb aga tõdeda, et need põhjendused seonduvad ettevõtja finantsolukorraga parimal abstraktsel tasandil ning seos puudub algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kolmandas taandes sõnaselgelt nimetatud asjaoludega või muude asjaomase samasuguse toote valmistamist ja müüki puudutavate asjaoludega, mille oluline moonutus, mis tuleneb vaidlusalusest soodustusest, seaks kahtluse alla võimaluse arvutada õiguspäraselt normaalväärtust algmääruse artikli 2 lõigete 1–6 alusel.
68 Esiteks kohaldatakse ettevõtte tulumaksu süsteemi teataval majandusaastal saadud kasumi maksustamise suhtes. Seega ei ole selle eesmärk mõjutada kasumi summat või selle määra või muid elemente kui selle normaalväärtuse koostisosi, mille komisjon peab dumpinguvastase uurimise jaoks arvutama algmääruse artikli 2 lõigete 1–6 alusel. Komisjoni üldine viide asjaomaste meetmete „tervikmõjule“ hageja finantsolukorrale iseenesest ega muu selgituseta ei ole järelikult tähtis algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kolmanda taande kohaldamisel.
69 Teiseks on samasugune analüüs vajalik seoses komisjoni hinnanguga, mis puudutab hageja kui investeerimisühingu „atraktiivsust“. Eriti tuleb rõhutada, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kolmanda taande sõnastust arvestades ei ole pelk võimalus, et maksustamise sooduskord tõmbab ligi investorite kapitali, piisav selleks, et järeldada, et selle ettevõtja finantsolukorda on tegelikult moonutatud. Lisaks ei ole vastupidi sellele, mida väidab komisjon, äriühingusse kapitali investeerimise otsus seotud mis tahes „määraga“, nii et „vähendatud maksumääraga kapitali ligitõmbamise eesmärki“, millele see institutsioon tugineb, on hinnanguna raske mõista. Seetõttu puudub asjaolul, et investor paigutab oma rahalisi vahendeid hageja osakapitali, oma laadi tõttu igal juhul selge seos hageja finantsolukorra moonutamisega, kui lähtuda algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kolmanda taande eesmärgist (vt eespool punktid 59–61). Seega ei saa komisjon tugineda pelkadele oletustele, et nende põhjal järeldada sellise tuntava mõju olemasolu, mida saaks määratleda „olulise moonutusena“, ning seega lükata tagasi hageja esitatud tõendid, mille eesmärk on eitada, et talle konkreetsel juhul soodne moonutus on oma olemuselt oluline.
70 See peab paika veel enam siis, kui, sarnaselt hageja olukorraga, tootja tõendab, et arvestades tema käibele ja tootmise kogukuludele avalduva mõju väikest absoluutväärtust, on ta asjaomasel turul majanduslikult ja finantsiliselt autonoomne, kui arvestada asjaomaseid meetmeid teatava ajavahemiku, see tähendab uurimisperioodi vältel.
71 Tuleb nimelt tõdeda, et ettevõtja käive on asjakohane näitaja tema majandusliku ja finantsjõu kohta, mille abil ta kasumit teenib. Väitega, et kõnealune moonutus oli 1,14% tema käibest, tõi hageja seega välja põhimõtteliselt usaldusväärse ja asjakohase asjaolu seoses vaatlusaluse finantsmeetme tervikmõjuga tema finantsolukorrale.
72 Neil asjaoludel oli komisjonil kohustus vähemalt selgitada, milline seos on juhtumipõhiselt ühelt poolt soodsast maksustamiskorrast ja teiselt poolt hageja finantsolukorrast ajendatud otsusel investeerida hageja kapitali, ning mitte teha seda üldiselt ja teoreetiliselt, vaid algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kolmanda taande eesmärki arvestades (vt eespool punktid 49–61).
73 Seda hinnangut kinnitab asjaolu, et hageja esitatud tõendite tagasilükkamiseks viitas komisjon otseselt analüüsile, mille ta asjaomase maksustamiskorra kohta esitas kohtuasjas Solar Panels, ning leidis, et sellest analüüsist piisas, et keelduda hageja suhtes turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest. Ent algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt antakse turumajandusliku kohtlemise kohaldamisele hinnang, lähtudes iga konkreetse uurimisaluse tootja tegutsemise majanduslikest tingimustest (vt selle kohta 2. veebruari 2012. aasta kohtuotsus Brosmann Footwear (HK) jt vs. nõukogu C‑249/10 P, EU:C:2012:53, punkt 38).
74 Eespool toodud hinnangutest nähtub, et põhjendused, millele komisjon rajas oma otsuse jätta rahuldamata hageja esitatud turumajandusliku kohtlemise kohaldamise taotlus, sisaldavad ilmset hindamisviga, nii et esimese väite teine osa on põhjendatud. Seega tuleb vaidlustatud määrus tühistada, ilma et oleks vaja teha otsust esimese väite esimese osa ja ülejäänud väidete kohta.
Kohtukulud
75 Vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 219 otsustab Üldkohus pärast tema otsuse tühistamist ja uueks arutamiseks saatmist tehtud lahendites nii enda menetluse kui ka Euroopa Kohtu apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulude üle. Kuna apellatsioonkaebuse kohta tehtud kohtuotsuses jättis Euroopa Kohus apellandi, komisjoni ja menetlusse astuja kohtukulude osas otsuse tegemise edaspidiseks, tuleb Üldkohtul käesolevas kohtuotsuses teha otsus kõigi tema menetletavate kohtuasjade, kaasa arvatud esimese kohtuastme ja kohtuasja C‑301/16 P apellatsioonimenetluse kohtukulude kohta.
76 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
77 Kodukorra artikli 134 lõikes 2 on ette nähtud, et kui kohtuvaidluse kaotanud poolel on mitu isikut, otsustab Üldkohus kohtukulud jagada.
78 Käesolevas asjas on komisjon kohtuvaidluse kaotanud esimeses kohtuastmes ja hageja apellatsioonkaebuse menetluses. Kuna komisjon ja menetlusse astuja on siiski lõppastmes Üldkohtu menetluses, mis järgneb asja uueks arutamiseks saatmisele, kohtuvaidluse kaotanud, tuleb komisjoni kohtukulud jätta tema enda kanda ning mõista temalt välja hageja kohtukulud, välja arvatud menetlusse astumisega seotud kulud. Menetlusse astuja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda ning mõista temalt välja hageja kohtukulud, mis on seotud tema menetlusse astumisega.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (viies koda)
otsustab:
1. Tühistada komisjoni 13. mai 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 470/2014, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit solaarklaasi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks.
2. Mõista Xinyi PV Products (Anhui) Holdings Ltd kohtukulud, välja arvatud menetlusse astumisega seotud kulud, välja Euroopa Komisjonilt ja jätta viimase kohtukulud tema enda kanda.
3. Mõista GMB Glasmanufaktur Brandenburg GmbH-lt välja tema menetlusse astumisega seotud Xinyi PV Products (Anhui) Holdingsi kohtukulud ning jätta tema kohtukulud tema enda kanda.
Gratsias | Labucka | Ulloa Rubio |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 24. septembril 2019 Luxembourgis.
Allkirjad