Language of document : ECLI:EU:F:2013:17

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

21. veebruar 2013

Kohtuasi F‑113/11

Luigi Marcuccio

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Kodukorra artikli 34 lõiked 1 ja 6 – Faksi teel tähtaegselt esitatud hagiavaldus – Advokaadi omakäeline allkiri, mis erineb posti teel saadetud hagiavalduse originaalil olevast allkirjast – Hilinenult esitatud hagi – Ilmselge vastuvõetamatus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega L. Marcuccio palub eelkõige tühistada vaikimisi tehtud otsus, millega Euroopa Komisjon jättis rahuldamata tema nõude tasuda 2010. aasta augusti eest maksmata töötasu. Hagiavalduse originaali saatmisele kirja teel eelnes Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse faksi teel 25. oktoobril 2011 sellise dokumendi saatmine, millele viidati kui kirja teel saadetud hagiavalduse originaali ärakirjale, ja mille kohtukantselei sai kätte samal kuupäeval.

Otsus: Jätta hagi ilmse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Advokaadi omakäeline allkiri – Rangelt kohaldatav oluline vorminõue – Puudumine – Vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 kolmas lõik ja artikli 21 esimene lõik ning I lisa artikli 7 lõige 1; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 34 lõige 1)

2.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Faksi teel tähtaegselt esitatud hagiavaldus – Advokaadi omakäeline allkiri, mis erineb posti teel saadetud hagiavalduse originaalil olevast allkirjast – Tagajärg – Faksi saamise kuupäeva arvessevõtmata jätmine hagi esitamise tähtaja järgimise hindamisel

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 34; personalieeskirjad, artikli 91 lõige 3)

1.      Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 19 kolmandale lõigule ja artikli 21 esimesele lõigule peab hagejat esindama selleks volitatud isik ning seega saab õiguspäraselt liidu kohtutesse pöörduda vaid nimetatud isiku allkirjastatud hagiavaldusega. Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 7 lõike 1 kohaselt kohaldatakse neid sätteid ka menetlusele Avaliku Teenistuse Kohtus. Ei Euroopa Kohtu põhikiri ega Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord ei näe sellest kohustusest ette ühtegi kõrvalekallet või erandit.

Hageja esindaja omakäelise allkirja nõue tagab õiguskindluse eesmärki silmas pidades hagiavalduse autentsuse ja välistab ohu, et see ei ole advokaadi või selleks volitatud nõustaja poolt koostatud. Seega täidab viimati nimetatud isik õigusemõistmises osalejana olulist rolli, mille Euroopa Kohtu põhikiri ja Avaliku Teenistuse kodukord talle annab, et hagejal oleks võimalik tema tegevuse vahendusel Avaliku Teenistuse Kohtu poole pöörduda. Seega tuleb seda nõuet käsitleda kui olulist vorminõuet, mida tuleb kohaldada rangelt ning mille järgimata jätmine toob kaasa hagi vastuvõetamatuse

(vt punktid 19 ja 20)

Viited:

Euroopa Kohus: 5. detsember 1996, kohtuasi C‑174/96 P: Lopes vs. Euroopa Kohus (punkt 8 ja seal viidatud kohtupraktika).

Esimese Astme Kohus: 23. mai 2007, kohtuasi T‑223/06 P: parlament vs. Eistrup (punktid 50–52).

2.      Selleks et liidu avaliku teenistuse kohtumenetluses oleksid kõikide menetlusdokumentide originaalid esitatud ette nähtud tähtaja jooksul, ei ole Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 34 kohaselt asjaomase poole esindajal lubatud anda kahte erinevat – olgugi, et autentset – omakäelist allkirja, millest üks on Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse faksi teel saadetud dokumendil ja teine originaalil, mis saadetakse posti teel või antakse Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleile isiklikult üle.

Neil asjaoludel tuleb märkida, kui selgub, et dokumendi originaal, mis esitati paberkandjal kohtukantseleile kümne päeva jooksul pärast selle dokumendi ärakirja faksi teel esitamist Avaliku Teenistuse Kohtule, ei kanna sama allkirja, mis on faksi teel saadetud dokumendil, siis peab tõdema, et Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse saabusid kaks eraldiseisvat menetlusdokumenti, millel kummalgi on eri allkiri, ehkki mõlemad allkirjad on andud üks ja see sama isik. Seega kui faksiga saadetud dokumendi edastamine ei vasta kodukorra artiklis 34 kehtestatud õiguskindluse nõudele, siis hagi esitamise tähtaja järgimisel ei võeta faksi teel saadetud dokumendi edastamise kuupäeva arvesse.

Tuleb veel lisada, et hagi esitamise tähtaeg on määratud personalieeskirjade artikli 91 lõikes 3, millest ei või Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorras kõrvale kalduda. Seetõttu on oluline, et hagiavalduse originaal oleks koostatud hiljemalt nimetatud tähtaja lõpuks. Sellest seisukohast lähtudes on faksi teel saatmine mitte üksnes üks edastamisviis, vaid see võimaldab ka tõendada, et Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse mittetähtaegselt saabunud hagiavalduse originaal oli koostatud hagi esitamise tähtaega järgides.

(vt punktid 22–24)

Viide:

Euroopa Kohus: 22. september 2011, kohtuasi C‑426/10 P: Bell & Ross BV vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punktid 37–43).