Kohtuasi T‑207/10

Deutsche Telekom AG

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Maksustamissüsteem, mis lubab Hispaania maksuresidendist ettevõtjatel amortiseerida firmaväärtuse välisriigi maksuresidendist ettevõtjates osaluse omandamisel – Komisjoni otsus, millega abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse see osaliselt tagasi nõudma – Säte, mille alusel on süsteem jätkuvalt osaliselt kohaldatav – Taotlus jätta kohtuasjas otsus tegemata – Põhjendatud huvi säilimine – Õiguspärane ootus – Komisjoni antud konkreetsed kinnitused – Ootuse õiguspärasus – Õiguspärase ootuse ajaline kohaldamisala

Kokkuvõte – Üldkohtu (üheksas koda) 15. novembri 2018. aasta otsus

1.      Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Tekkinud ja olemasoleva huvi tingimus – Otsus, millega abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobimatuks, kohustatakse see osaliselt tagasi nõudma ja lubatakse kõnealust maksustamiskorda osaliselt kohaldada – Hageja põhjendatud huvi säilimine vaidlustada sätet, mis lubab vaidlusalust abikava jätkuvalt kohaldada, sõltumata pärast hagi esitamist ilmnenud asjaolust, mis puudutab selle võimaluse mittekasutamist konkurendi poolt

(ELTL artikkel 263; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 1 punkt h)

2.      Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Abi andmine ELTL artiklis 108 sätestatud menetlusnorme rikkudes – Abisaajatel tekkida võiv õiguspärane ootus – Puudumine juhul, kui ei esine erandlikke asjaolusid – Õiguspärane ootus, mis tekkis komisjoni poolt pakutud konkreetsetest, tingimusteta ja omavahel kooskõlas olevatest tagatistest – Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamine, mis lõpetab asjaomase õiguspärase ootuse

(ELTL artikli 107 lõige 1 ja artikli 108 lõige 3)

3.      Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Abi andmine ELTL artiklis 108 sätestatud menetlusnorme rikkudes – Abisaajatel tekkida võiv õiguspärane ootus – Puudumine juhul, kui ei esine erandlikke asjaolusid – Õiguspärane ootus, mis tekkis komisjoni poolt pakutud konkreetsetest, tingimusteta ja omavahel kooskõlas olevatest tagatistest – Tunnustatud õiguspärase ootuse ajaline kohaldamisala – Enne kõnealuse ootuse tekitanud akti aset leidnud tehingud – Hõlmamine

(ELTL artikli 107 lõige 1 ja artikli 108 lõige 3)

1.      Hageja põhjendatud huvi säilimist tuleb hinnata konkreetsest üksikjuhtumist lähtuvalt, võttes arvesse eelkõige väidetava õigusvastasuse tagajärgi ja väidetavalt kantud kahju olemust.

Selline huvi tuleneb eeskätt hageja kui kaebava huvitatud isiku staatusest ning selle kaebuse vaidlustatud sättega osaliselt ja sisuliselt rahuldamata jätmisest.

Vaidlust ei ole nimelt selles, et hageja on „huvitatud pool“ nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL artikli 108] kohaldamiseks (EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339), mida on muudetud, artikli 1 punkti h tähenduses, „kelle huve võib abi andmine mõjutada“, kellel on seega definitsiooni järgi „huvi“ ametliku uurimisemenetluse suhtes, mille lõpus peab komisjon tegema otsuse, ja kaasnevalt, võttes arvesse tema kaebuse rahuldamata jätmist kõnealuse otsusega, huvi esitada hagi selle otsuse peale, mis ei ole tema suhtes soodne. lisaks on hageja huvitatud pool, kes esitas kaebuse, mille alusel algatati ametlik uurimismenetlus, ja kes selgitas kaebuses selle esitamise põhjendusi.

Kuigi vaidlustatud otsus ja ka vaidlustatud säte ei kujutanud endast sõnaselget vastust hageja kaebusele, siis vastupidi sellele, mida hageja oma kaebuses väitis, leidis komisjon selles siiski, et vaidlusalust kava võis seal täpsustatud teatud juhtudel jätkuvalt rakendada. Sellisest rahuldamata jätmisest piisab käesoleval juhul hageja põhjendatud huvi ilmestamiseks, kuna kõnealuse rahuldatama jätmise tühistamine üheainsa väite põhjal, mille ta on esitanud, võib tuua talle kasu, mis seisneb vaidlusaluse kava ebaseaduslikuks ja keelatuks tunnistamises, kaasa arvatud vaidlustatud sättes nimetatud juhtudel.

Sellest järeldub, et asjaolu, mida komisjon väidab olevat ilmnenud pärast käesoleva hagi esitamist ja mille kohaselt ei oleks tema konkurent saanud vaidlustatud otsusega ebaseaduslikuks tunnistatud vaidlusalusest kavast kasu saada, ei sea siiski kahtluse alla hageja põhjendatud huvi tegutseda vaidlustatud sätte vastu. Kui see oleks teisiti ja eelkõige, kui oleks nõutud, et huvitatud pooled ning eeskätt need, kes algatasid ametliku uurimismenetluse, tõendaks lisaks sellele enda kui konkurendi staatust isiku suhtes, kes tegelikult vaidlustatud otsuses analüüsitud vaidlusalusest kavast abi sai, ajaks see segamini iga hagi vastuvõetavuse peamise ja esimese tingimuse, milleks on põhjendatud huvi, mis peab säilima kuni hagi lõpliku lahendamiseni, ja hagi esitamise õiguse, mis on siiski kaks eraldi tingimust, mis mõlemad koos peavad füüsilise või juriidilise isiku puhul olema täidetud.

Järgmiseks tuleb järeldada, et hagejal säilib samuti huvi nõuda vaidlustatud otsuse tühistamist, võimaldamaks vältida seda, et selles väidetavalt sisalduv õigusvastasus tulevikus ei korduks. Selle kohta tuleb rõhutada, et arvestamata käesoleva hagi aluseks olevaid asjaolusid, võib väidetav õigusvastasus tulevikus korduda, kuna see seab neist asjaoludest sõltumata kahtluse alla õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte kohaldamise üldtingimuste tõlgenduse ja nimetatud põhimõtte alusel antava kaitse ajalise ulatuse.

(vt punktid 22–32)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 33–46, 108 ja 110)

3.      Mis puudutab ELTL artikli 108 menetlusnorme rikkudes antud abi saaja tunnustatud õiguspärase ootuse, mis tekkis komisjoni poolt pakutud konkreetsetest, tingimusteta ja omavahel kooskõlas olevatest tagatistest, ajalist kohaldamisala, siis tuleb eristada õiguspärase ootuse saamise kuupäeva, mis vastab konkreetsetest kinnitustest teada saamise kuupäevale, ja saadud õiguspärase ootuse eset, mis võib ulatuda enne seda kuupäeva tehtud tehingutele vastavalt antud konkreetsete kinnituste tingimustele.

Õiguspärane ootus puudutab aga kõige sagedamini ja ka käsitletavas asjas sellise olemasoleva olukorra säilimist, mis määratluse järgi tekkis enne akti, mis andis selle olukorra säilimisele õiguspärase ootuse. Sellisel juhul ei oma õiguspärase ootuse tekitanud akt tagasiulatuvat jõudu selles mõttes, et loob õiguspärase ootuse alates sündmustest, mis eelnevad kõnealustele, kuid see piirdub selle akti tegemise kuupäevast alates nende sündmuste ja neile järgnevate tagajärgede katmisega, mis leidsid aset enne seda kuupäeva.

Nimelt juhul, kui see oleks teisiti, ei saaks õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele tugineda, et olla vastu selle ebaseadusliku abi tagasinõudmisele, mis loomupäraselt antakse enne kui komisjon, kes on kõige suutlikum andma konkreetseid, tingimusteta, ühtivaid ja usaldusväärseid kinnitusi, on saanud võtta mis tahes viisil seisukoha asjaomase abi riigiabiks kvalifitseerimise ja siseturuga kokkusobivuse kohta. Seega kaotaks määruse nr 659/1999 artikkel 14 oma kasuliku mõju.

Seda hinnangut ei sea kahtluse alla asjaolu, et vaidlusalusest kavast käsitletavas asjas komisjonile ei teatatud ja et selle kava abisaajad võivad omada õiguspärast ootust abi andmise seaduslikkuse suhtes üksnes erandlikel asjaoludel. Nimelt, kuigi erandlike asjaolude puudumisel ei saa teatamata abi saajal olla õiguspärast ootust abi seaduslikkuse ja selle säilimise suhtes, tuleneb selliste asjaolude olemasolust, et alates konkreetsete kinnituste andmisest, mis loovad abisaajas põhjendatud lootuse abi seaduslikkuse suhtes ja mis iseloomustavad erandlikke asjaolusid, ning tingimusel, et antud kinnitused ei näe ette ajalist piirangut, ei saa kõnealuse abisaaja osas enam tõdeda, et ta pidi õiguspäraselt olema teadlik asjaomase abi ebaseaduslikkusest mingi ajavahemiku jooksul. Juhul kui see oleks teisiti, tähendaks see antud kinnituste konkreetsuse ja usaldusväärsuse eiramist eelkõige nende kinnituste ajalise ulatuse osas ja seega õiguspärase ootuse tunnustamise ühe tingimuse kaotamist, aidates samas teatamata abi puhul kaasa sellele, et õiguspärast ootust abi seaduslikkuse suhtes tunnustatakse üksnes erandlikel asjaoludel. Nimelt juhul, kui õiguspärane ootus peaks katma üksnes neid tehinguid, mis tehti pärast ootuse tekitanud akti vastuvõtmist, isegi kui see ootus pidi katma varasemaid tehinguid, tähendaks see nende kinnituste ajalise ulatuse piiramist, rikkudes õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.

(vt punktid 97–106)