Kohtuasi T-222/09

Ineos Healthcare Ltd

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi ALPHAREN registreerimistaotlus – Varasemad siseriiklikud sõnamärgid ALPHA D3 – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) – Faktide kontrollimine omal algatusel – Määruse nr 40/94 artikkel 74 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 76)

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause toetuseks esitatud faktid, tõendid ja seisukohad – Vastulause esitaja õigus esitada vastulause toetuseks tõendeid

(Komisjoni määrus nr 2868/95, artikkel 1, eeskirja 15 lõike 2 punkt c ja lõike 3 punkt b, eeskirja 19 lõige 1)

2.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Faktide kontrollimine omal algatusel – Vastulausemenetlus – Kontrollimise piirdumine esitatud väidetega – Üldtuntud faktide arvessevõtmine – Farmaatsiatooted

(Nõukogu määrus 40/94, artikli 74 lõige 1)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Segiajamise tõenäosuse hindamine – Asjaomase avalikkuse kindlaksmääramine

(Nõukogu määrus 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

1.      Määruse nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) eeskirja 15 lõike 2 punkti c ja lõike 3 punkti b ning eeskirja 19 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et vastulausemenetluse käigus on vastulause esitajal õigus, kuid mitte kohustus esitada asjaomaste kaupade ja teenuste sarnasuse kohta tõendeid.

Samuti ei pea määruse nr 2868/95 eeskirja 15 lõike 3 punktis b nimetatud tõendid tingimata katma kaupade kõiki võrdlusaspekte.

(vt punktid 16, 17, 21)

2.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 74 lõige 1 sätestab, et „registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes piirdub Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) siiski kontrollimisel osaliste esitatud faktide, tõendite ja väidetega ning esitatud nõudmistega”.

Säte puudutab ühtlustamisameti otsuste faktilist alust, s.o fakte ja tõendeid, millega saab otsuseid nõuetekohaselt põhistada. Seega saab apellatsioonikoda vastulausemenetlust lõpetava otsuse peale esitatud kaebust lahendades põhistada oma otsust vaid poolte esitatud faktide ja tõenditega. Ühtlustamisameti teostatava kontrolli faktilise aluse piiramine ei välista aga, et apellatsioonikoda ei võiks vastulausemenetluse poolte sõnaselgelt esitatud faktide kõrval arvesse võtta üldtuntud fakte, s.o fakte, mis on ilmselt kõikidele teada või mida võib üldiselt kättesaadavatest allikatest teada saada.

Farmaatsiatoodete ja nende ravinäidustuse kirjeldusi ei saa nende tehnilisuse määra tõttu mitte kuidagi pidada üldtuntud fakte sisaldavaks teabeks.

(vt punktid 28, 29, 31)

3.      Segiajamise tõenäosuse hindamise puhul määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses on juhul, kui käsitletavad kaubad kujutavad endast ravimeid, mille tarbijatele müümiseks apteegis on vaja arsti retsepti, nende kaupade asjaomaseks avalikkuseks nii lõpptarbijad kui ka tervishoiuspetsialistid ehk arstid, kes kirjutavad ravimeid välja ning apteekrid, kes väljakirjutatud ravimeid müüvad. Isegi kui kaupade valikut võivad mõjutada või määrata vahendajad, võib ka tarbijatepoolne segiajamine olla tõenäoline, kuna viimased puutuvad nende kaupadega kokku, olgugi et iga kauba puhul toimub eraldi ostutehing eri ajal.

4.      Isegi retsepti alusel väljastatavate ravimite puhul ei ole võimatu, et asjaomase avalikkuse hulka kuuluvad keskmised tarbijad.

(vt punktid 43 ja 44)