Language of document :

20. veebruaril 2020 esitatud hagi – BSEF versus komisjon

(kohtuasi T-113/20)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Bromine Science Environnemental Forum (BSEF) (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid R. Cana, E. Mullier ja H. Widemann)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus 2019/2021, millega kehtestatakse kuvarite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1275/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 642/2009, osas, milles see puudutab halogeenitud leegiaeglusteid;

mõista kostjalt välja menetluskulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

Esimese väite kohaselt rikkus komisjon vaidlustatud määruse vastuvõtmisega ökodisaini direktiivi1 artikli 1 lõiget 4 ja artikli 15 lõike 2 punkte c ja i, kuritarvitas võimu ja ületas oma pädevust, samuti piiras liidu õiguse muude meetmete soovitud toimet.

Teise väite kohaselt rikkus komisjon hageja kaitseõigusi, kuna vaidlustatud määrusega keelas ta halogeenitud leegiaeglustite kasutamise kuvarites.

Kolmanda väite kohaselt tegi komisjon ilmse hindamisvea ja ei võtnud arvesse kogu teavet, rikkus ökodisaini direktiivi artikli 15 lõiget 1 ja jättis täitmata oma kohustuse nõuetekohaselt hinnata mõju, kui ta vaidlustatud määrusega keelustas halogeenitud leegiaeglustid.

Neljanda väite kohaselt on vaidlustatud määrus vastuolus õiguskindluse põhimõttega, kuna hageja on pandud lubamatusse õiguskindlusetuse olukorda.

Viienda väite kohaselt on vaidlustatud määrus vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, kuna halogeenitud leegiaeglustite keelustamine ületab kohaseid piire, ei ole vajalik viidatud eesmärkide saavutamiseks ning ei ole kõige vähem piirav meede, mida komisjon oleks võinud kasutada.

Kuuenda väite kohaselt rikub vaidlustatud määrus võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna halogeenitud leegiaeglustite keelustamine kujutab endast diskrimineerimist, võrreldes muude tootekategooriate ja teiste ainetega.

Seitsmenda väite kohaselt rikkus komisjon vaidlustatud määruse vastuvõtmisega ökodirektiivi artikli 15 lõiget 1 ning otsuse 1999/468/EÜ2 artikli 5a lõikeid 1–4 ja artikleid 7 ja 8 ning ületas oma pädevust.

____________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT 2009, L 285, lk 10).

2 Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (EÜT L 184, lk 23; ELT eriväljaanne 01/03, lk 12).