Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal de commerce de Paris (Prantsusmaa) 2. juunil 2021 – AA, AA abikaasa BB, kontsern AA SNC, SI, AM, RH, RT, OE, MD, CJ, MI, Brouard-Daude SCP, mida esindab advokaat X. Brouard kui kontserni AA SNC kohtu määratud likvideerija versus Allianz Bank SA, Allianz France SA kui Métropole SA õigusjärglane, Abitbol & Rousselet SCP, mida esindab advokaat F. Abitbol kui kontserni AA SNC pankrotihaldur, BDR & Associés, mida esindab advokaat X. Brouard kui kontserni AA SNC kohtu määratud likvideerija, SELAFA MJA, mida esindab advokaat J. Pierrel kui AA kohtu määratud kaaslikvideerija, SELARL Axym, mida esindab advokaat D. Courtoux kui AA kohtu määratud kaaslikvideerija, Bibus SA, varem Matinvest, Allianz I.A.R.D. SA kui Métropole SA õigusjärglane

(kohtuasi C-344/21)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal de commerce de Paris

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: AA, AA abikaasa BB, kontsern AA SNC, SI, AM, RH, RT, OE, MD, CJ, MI, Brouard-Daude SCP, mida esindab advokaat X. Brouard kui kontserni AA SNC kohtu määratud likvideerija

Kostjad: Allianz Bank SA, Allianz France SA kui Métropole SA õigusjärglane, Abitbol & Rousselet SCP, mida esindab advokaat F. Abitbol kui kontserni AA SNC pankrotihaldur, BDR & Associés, mida esindab advokaat X. Brouard kui kontserni AA SNC kohtu määratud likvideerija, SELAFA MJA, mida esindab advokaat J. Pierrel kui AA kohtu määratud kaaslikvideerija, SELARL Axym, mida esindab advokaat D. Courtoux kui AA kohtu määratud kaaslikvideerija, Bibus SA, varem Matinvest, Allianz I.A.R.D. SA kui Métropole SA õigusjärglane

Eelotsuse küsimused

Kas määrustes nr 4064/891 ja nr 139/20042 ette nähtud koondumiste kontrolli eeskirju tuleb tõlgendada nii, et koondumine, mis viiakse läbi eelneva teatamise ja peatamise kohustust rikkudes, tuleb kvalifitseerida teatamata koondumiseks, ja sel juhul, millised on teatamata jätmise õiguslikud tagajärjed selle esimese koondumise põhjal hiljem tehtavatele õiguslikele toimingutele? Eelkõige, kas teatamata koondumist tuleb pidada määruste nr 4064/89 ja nr 139/2004 tähenduses „kokkusobimatuks“?

Kas määruste nr 4064/89 ja nr 139/2004 artikli 3 lõike 5 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kui finants- või krediidiasutusel või kindlustusettevõtjal on osalus kauem kui üks aasta ja ilma komisjoni loata, on tegemist kokkusobimatu koondumisega?

Millised õiguslikud tagajärjed tulenevad määruste nr 4064/89 ja nr 139/2004 artikli 3 lõike 5 punktist a, kui rikutakse kohustust komisjonilt taotleda krediidiasutustes või muudes finantsasutustes või kindlustusseltsides väärtpaberite hoidmise üheaastase tähtaja pikendamist?

Kas õiguskindluse üldpõhimõtte järgimist tuleb tõlgendada nii, et sellega piiratakse Euroopa õiguse alusel ebaseaduslike tehingute kahtluse alla seadmist juhul, kui õigusvastasus pärineb eriti ammusest ajast ning kui füüsilised ja juriidilised isikud on õigusvastase tehingu alusel omandanud subjektiivseid õigusi? Kas tuvastatud Euroopa õiguse rikkumised annavad vajaduse korral õiguse esitada rikkumiste eest vastutavate isikute vastu kahju hüvitamise hagisid?

Kas liikmesriikide lepinguvälist vastutust käsitlevat Euroopa Kohtu praktikat tuleb tõlgendada nii, et Euroopa õiguse rikkumised, mille on põhjustanud finantsasutus, mis on riigi osalusega, kohustavad seda riiki maksma õigusvastase teo ohvritele hüvitist Euroopa õiguses ette nähtud tavatingimustel?

Kas ELTL artikli 108 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et enne Stardust Marine’i kohtuotsust võis selektiivse soodusmääraga laenu, mis annab tavaliste turutingimustega võrreldes eelise, käsitada „riigi ressurssidest“ antud laenuna, kuna seda andis riigi osalusega äriühing, ilma et oleks vaja kontrollida, kas see laen oli funktsionaalselt omistatav riigile?

Kas ELTL artikli 4 lõikes 3 ette nähtud lojaalse koostöö kohustus koostoimes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 (nüüd ELTL artikli 108 lõige 3) soovitava toime ja vahetu õigusmõjuga kohustab asja sisuliselt arutavaid kohtuasju omal algatusel tuvastama ja vajaduse korral tunnistama ebaseaduslikuks igasuguse riigiabi, millest ei ole komisjoni teavitatud?

Millised on õiguslikud tagajärjed, mis tulenevad sellest, et Euroopa Komisjonile jäeti ELTL artikli 108 lõiget 3 rikkudes riigiabist teatamata, eelkõige seoses nende ostutehingute kehtivusega, mida on võidud selle riigiabiga teha?

Kas ELTL artiklit 108 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et see, kui avalik-õiguslik krediidiasutus koondab massiliselt oma kapitalivahendeid valikuliselt teise panga kasuks, kujutab endast riigiabi?

Kas ELTL artiklit 101, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus oma ALLIANZ HUNGARIA kohtupraktikas, tuleb tõlgendada nii, et kokkulepe, mille on käsundisaaja sõlminud teiste ettevõtjatega ja millega kaasneb seadusest tuleneva kohustuse rikkumine, kujutab endast eesmärgipõhist konkurentsipiirangut, kui Prantsuse riigisisene õigus keelab käsundisaajal omandada vara, mille ta on kohustatud müüma, ning kehtestab talle tema käsundiandja või käsundiandjate ees lojaalsus- ja teavitamiskohustuse?

Kas ELTL artiklit 101 on rikutud, kui ettevõtjad on kokku leppinud, et nad ostavad kolmanda ettevõtja selle turuväärtusest märkimisväärselt madalama hinnaga, kui selline omandamine eeldas, et üks kokkuleppe pool rikub lojaalsuskohustust, teavitamiskohustust või kinnisasja omandamise keeldu, mis on Prantsuse õiguses kehtestatud käsundisaajale?

Kas ELTL artiklit 101 on rikutud, kui ettevõtjad varjasid nendevahelise kokkuleppe kaudu teadlikult teavet Euroopa Komisjoni eest seoses ettevõtjate kohustustega koondumiste ja riigiabi valdkonnas (eelkõige teavitamiskohustusega)?

Kas ELTL artiklit 101 on rikutud, kui ettevõtjatevahelise kokkuleppe eesmärk või tagajärg on eelkõige see, et Euroopa Komisjonile ei ole riigiabist nõuetekohaselt teatatud?

Kas direktiivi 2014/104/EL3 artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et selles ette nähtud „täielik hüvitamine“ võrdub käesoleval juhul Adidase praeguse börsiväärtusega?

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta direktiivi 2014/104/EL teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral, artiklit 10 või tõhususe põhimõtet, mille üks avaldus see artikkel on, tuleb kõiki käesolevas asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid arvesse võttes tõlgendada nii, et tuleks kaaluda, kas ELTL artikli 101 rikkumistest – mille hagejad esile tõid – tingitud kahju hüvitamise nõue on aegunud või mitte?

Kuna see direktiiv ei ole liidu õiguse normide rikkumisele koondumiste ja riigiabi valdkonnas kohaldatav, siis milliseid Euroopa õigusnorme tuleb kohaldada seoses hüvitise saamise õiguse võimaliku aegumisega ja kuidas tuleb neid käesolevas asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvestades tõlgendada?

____________

1     Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 4064/89, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT 1989, L 395, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 31).

2     Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT 2004, L 24, lk 1; ELT eriväljaanne 08/03, lk 40).

3     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta direktiiv 2014/104/EL, teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral EMPs kohaldatav tekst (ELT 2014, L 349, lk 1).