29. mail 2015 esitatud hagi – Esso Raffinage versus ECHA
(kohtuasi T-283/15)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Esso Raffinage (Courbevoie, Prantsusmaa) (esindaja: solicitor M. Navin-Jones)
Kostja: Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tunnistada hagiavaldus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;
tühistada Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) 1. aprilli 2015. aasta otsus – seoses määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, lk 1) –, mis on esitatud kirja vormis pealkirjaga „Eeskirjade rikkumise tuvastamine pärast määruse nr 1907/2006 alusel tehtud toimiku hindamise otsust” ja selle lisa (viitenumber CCH-C-0000005770-74-01/F);
teha otsus, millega kohustatakse saatma asi tagasi kemikaaliameti peadirektorile korraldusega, et iga uus kemikaaliameti otsus peab arvesse võtma Üldkohtu otsuses väljendatud tühistamise põhjendusi ja kogu vajalikku ajakohast teavet;
mõista hageja käesoleva menetluse kulud välja Euroopa Kemikaaliametilt (ECHA) ja
võtta muid õiguslikult vajalikke meetmeid.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja mitu väidet, sealhulgas järgmised väited:
Esimene väide, et õigusakt on antud pädevust ületades (ultra vires), et on rikutud institutsioonidevahelist tasakaalu jne.
Hageja väidab, et kemikaaliametil puudub õiguslik volitus ja õiguslik alus koostada, koguda, vastu võtta ja/või saata nn. rikkumistunnistusi ja kuna kemikaaliamet on toimikusse kogunud, vastu võtnud ja saatnud käesolevas asjas sellise tunnistuse, siis on ta (i) tegutsenud oma kaalutlusõiguse ja/või rakenduspädevuse piire ületades (ultra vires); (2) tegutsenud institutsioonidevahelise tasakaalu põhimõtet ja nõuet rikkudes; (3) tegutsenud hea halduse põhimõtet ja nõuet rikkudes; (4) tegutsenud hea valitsemistava põhimõtet ja nõuet rikkudes ja/või (5) tegutsenud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41 rikkudes.
Teine täiendava võimalusena esitatud väide, et on rikutud REACH-määruse artiklit 42.
Hageja väidab, et juhul, kui kemikaaliamet soovib vaidlustatud otsuse puhul võimalikult tugineda õigusliku volituse ja/või õigusliku alusena REACH-määruse artikli 42 lõikele 1, siis REACH-määruse artikli 42 lõige 1 ei anna kemikaaliametile mingit volitust või õiguslikku alust vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseks, ning et kemikaaliamet rikkus vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel REACH-määruse artikli 42 lõiget 1. Hageja väidab, et käesolevas asjas ei ole kemikaaliamet vastu võtnud nõuetekohast otsust, nagu nõuab REACH-määruse artikli 42 lõige 1. Hageja väidab, et kemikaaliamet on järjepidevalt tõlgendanud REACH-määruse artikli 42 lõiget 1 selliselt, et see ei anna õigust vastu võtta rikkumistunnistust.
Kolmas väide, et on rikutud õigust olla ära kuulatud.
Hageja väidab, et vaidlustatud otsus on vastu võetud, rikkudes õigusliku ärakuulamise, vastamisõiguse, kaitseõiguse, edastamisõiguse ja hea halduse EL-i põhimõtteid. Hageja väidab, et nende menetluslike õiguste rikkumise vahetu tagajärjena on vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistatav ja kehtetu. See tähendab, et kui kemikaaliamet ei oleks hageja menetluslikke õigusi rikkunud, siis hageja väitel oleks menetluse tulemus olnud sisuliselt erinev.
Neljas väide, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.
Hageja väidab, et vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas proportsionaalsuse EL-i põhimõttega ja rikub seda. Hageja väidab, et vaidlustatud otsus ei ole kohane või vajalik, et see ei ole kõige vähem kahjustav meede ja et tekitatud ebasoodne olukord ei olnud proportsionaalne edendatavate eesmärkidega.
Viies väide, et andmeid puudutavaid REACH-määruse nõudeid on valesti tõlgendatud.
Hageja väidab, et kemikaaliamet on valesti tõlgendanud andmeid puudutavaid nõudeid seoses X lisa punktiga 8.7.2., kuna tegelikult puudub de facto nõue läbi viia sünnieelse arengu toksilisuse uuring mõne teise liigi peal. Hageja väidab seega, et kemikaaliamet on vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel tegutsenud ilma õigusliku aluseta ja oma kaalutlusõiguse piire ületades.
____________