ÜLDKOHTU OTSUS (seitsmes koda)
13. november 2014(*)
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Süüria vastu suunatud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite külmutamine – Tühistamishagi – Hagi esitamise tähtaeg – Osaline vastuvõetamatus – Põhjendatud huvi – Tõendamiskoormis – Tühistamise mõju muutumine ajas
Kohtuasjas T‑653/11,
Aiman Jaber, elukoht Lattakia (Süüria), esindajad: advokaadid M. Ponsard, D. Amaudruz ja A. Boesch,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: B. Driessen ja S. Kyriakopoulou,
kostja,
mille ese on nõue tühistada nõukogu 9. mai 2011. aasta otsus 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 121, lk 11), nõukogu 9. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias (ELT L 121, lk 1), nõukogu 23. mai 2011. aasta rakendusotsus 2011/302/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/273 (ELT L 136, lk 91), nõukogu 23. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 504/2011, millega rakendatakse määrust nr 442/2011 (ELT L 136, lk 45), nõukogu 23. juuni 2011. aasta rakendusotsus 2011/367/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/273 (ELT L 164, lk 14), nõukogu 23. juuni 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 611/2011, millega rakendatakse määrust nr 442/2011 (ELT L 164, lk 1), nõukogu 1. augusti 2011. aasta rakendusotsus 2011/488/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/273 (ELT L 199, lk 74), nõukogu 1. augusti 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 755/2011, millega rakendatakse määrust nr 442/2011 (ELT L 199, lk 33), nõukogu 23. augusti 2011. aasta rakendusotsus 2011/515/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/273 (ELT L 218, lk 20), nõukogu 23. augusti 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 843/2011, millega rakendatakse määrust nr 442/2011 (ELT L 218, lk 1), nõukogu 2. septembri 2011. aasta otsus 2011/522/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/273 (ELT L 228, lk 16), nõukogu 2. septembri 2011. aasta määrus (EL) nr 878/2011, millega muudetakse määrust nr 442/2011 (ELT L 228, lk 1), nõukogu 23. septembri 2011. aasta otsus 2011/628/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/273 (ELT L 247, lk 17), nõukogu 23. septembri 2011. aasta määrus (EL) nr 950/2011, millega muudetakse määrust nr 442/2011 (ELT L 247, lk 3), nõukogu 13. oktoobri 2011. aasta otsus 2011/684/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/273 (ELT L 269, lk 33), nõukogu 13. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1011/2011, millega muudetakse määrust nr 442/2011 (ELT L 269, lk 18), nõukogu 14. novembri 2011. aasta otsus 2011/735/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/273 (ELT L 296, lk 53), nõukogu 14. novembri 2011. aasta rakendusotsus 2011/736/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/273 (ELT L 296, lk 55), nõukogu 14. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1150/2011, millega muudetakse määrust nr 442/2011 (ELT L 296, lk 1), nõukogu 14. novembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1151/2011, millega rakendatakse määrust nr 442/2011 (ELT L 296, lk 3), nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsus 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/273 (ELT L 319, lk 56), nõukogu 1. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1244/2011, millega rakendatakse määrust nr 442/2011 (ELT L 319, lk 8), nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrus (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 442/2011 (ELT L 16, lk 1), nõukogu 23. aprilli 2012. aasta otsus 2012/206/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/782 (ELT L 110, lk 36), nõukogu 14. mai 2012. aasta rakendusotsus 2012/256/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/782 (ELT L 126, lk 9), nõukogu 14. mai 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 410/2012, millega rakendatakse määruse nr 36/2012 artikli 32 lõiget 1 (ELT L 126, lk 3), nõukogu 15. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 509/2012, millega muudetakse määrust nr 36/2012 (ELT L 156, lk 10), nõukogu 20. juuni 2012. aasta otsus 2012/322/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/782 (ELT L 165, lk 45), nõukogu 25. juuni 2012. aasta rakendusotsus 2012/335/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/782 (ELT L 165, lk 80), nõukogu 25. juuni 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 544/2012/ÜVJP, millega rakendatakse määruse nr 36/2012 artikli 32 lõiget 1 (ELT L 165, lk 20), nõukogu 25. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 545/2012, millega muudetakse määrust nr 36/2012 (ELT L 165, lk 23), nõukogu 23. juuli 2012. aasta otsus 2012/420/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/782 (ELT L 196, lk 59), nõukogu 23. juuli 2012. aasta rakendusotsus 2012/424/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/782 (ELT L 196, lk 81), nõukogu 23. juuli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 673/2012, millega rakendatakse määruse nr 36/2012 artikli 32 lõiget 1 (ELT L 196, lk 8), nõukogu 29. novembri 2012. aasta otsus 2012/739/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/782 (ELT L 330, lk 21), nõukogu 22. aprilli 2013. aasta rakendusotsus 2013/185/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2012/739 (ELT L 111, lk 77), nõukogu 22. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 363/2013, millega rakendatakse määrust nr 36/2012 (ELT L 111, lk 1), ja nõukogu 31. mai 2013. aasta otsus 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 147, lk 14), hagejat puudutavas osas,
ÜLDKOHUS (seitsmes koda),
koosseisus: koja esimees M. van der Woude, kohtunikud I. Wiszniewska-Białecka ja I. Ulloa Rubio (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik C. Heeren,
arvestades kirjalikus menetluses ja 11. juuni 2014. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Aiman Jaber on Süüria kodanik, kellel on mehaanikainseneri elukutse ja kes tegeleb kaubandusega terase ja ehitusmaterjalide ning põllumajandussaaduste impordi ja ekspordi valdkonnas.
Otsus 2011/273 ja määrus nr 442/2011
2 Mõistes rangelt hukka rahumeelsete meeleavalduste vägivaldse mahasurumise erinevates kohtades kogu Süürias ja kutsudes Süüria julgeolekujõude üles hoiduma jõu kasutamisest, võttis Euroopa Liidu Nõukogu 9. mail 2011 vastu otsuse 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 121, lk 11). Olukorra tõsidust arvestades kehtestas nõukogu relvaembargo, siserepressioonideks kasutada võidava varustuse ekspordi keelu, samuti Euroopa Liitu lubamise piirangud ning teatavate selliste isikute ja üksuste rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise, kes vastutavad tsiviilelanike vastu suunatud vägivaldsete repressioonide eest Süürias.
3 Nende isikute nimed, kes vastutavad tsiviilelanike vastu suunatud vägivaldsete repressioonide eest Süürias, ja nendega seotud füüsiliste või juriidiliste isikute ja üksuste nimed on ära toodud otsuse 2011/273 lisas. Selle otsuse artikli 5 lõike 1 kohaselt võib nõukogu liikmesriigi või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekul kõnealusesse lisasse muudatusi teha. Hageja nime seal ei ole.
4 Kuna osa Süüria vastu võetud piiravatest meetmetest kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse, võttis nõukogu 9. mail 2011 vastu määruse (EL) nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias (ELT L 121, lk 1). See määrus on põhiosas identne otsusega 2011/273, kuid näeb ette võimalused külmutatud rahaliste vahendite vabastamiseks. Nimetatud määruse II lisas toodud loetelu neist isikutest, üksustest ja asutustest, keda peetakse asjaomaste repressioonide eest kas vastutavaks või seotuks nendega, kes nende eest vastutavad, on identne otsuse 2011/273 lisas toodud loeteluga. Hageja nime seal ei ole. Määruse nr 442/2011 artikli 14 lõigetes 1 ja 4 on sätestatud, et kui nõukogu otsustab füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes kohaldada osutatud meetmeid, muudab ta vastavalt II lisa ja peale selle vaatab lisas sisalduva loetelu vähemalt iga 12 kuu järel korrapäraselt läbi.
5 Nõukogu muutis otsust 2011/273 oma 1. augusti 2011. aasta rakendusotsusega 2011/488/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/273 (ELT L 199, lk 74), eelkõige selleks, et kohaldada asjaomaseid piiravaid meetmeid teistele isikutele ja üksustele. Lisaks selle otsuse lisas toodud tabeli neljandal real märgitud hageja nimele on märgitud tema nime sellesse loetelusse kandmise kuupäev, milleks on „1.8.2011”, sünnikoht ja järgmised põhjendused:
„Mahir Al-Assad’i liitlane seoses Shabiha relvastatud üksusega. Otseselt seotud tsiviilelanikkonna vastu suunatud represseerimise ja vägivallaga ning Shabiha relvastatud rühmituste koordineerimisega.”
6 Samal päeval võttis nõukogu ELTL artikli 215 lõike 2 ja otsuse 2011/273 alusel vastu rakendusmääruse (EL) nr 755/2011, millega rakendatakse määrust nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias (ELT L 99, lk 33). Hageja nimi on toodud nimetatud rakendusmääruse lisas esitatud tabeli neljandal real koos samade andmete ja põhjendustega, mis on toodud rakendusotsuse 2011/488 lisas.
7 Nõukogu avaldas 2. augustil 2011 Euroopa Liidu Teatajas teatise isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud otsuses 2011/273, mida rakendatakse rakendusotsusega 2011/488, ja määruses nr 442/2011, mida rakendatakse rakendusmäärusega nr 755/2011 (ELT C 227, lk 3).
8 Otsust 2011/273 ja määrust nr 442/2011 on samuti rakendatud või muudetud eelkõige järgmiste õigusaktidega, mille lisades asuvates loeteludes ei ole hageja nime mainitud:
– nõukogu 23. mai 2011. aasta rakendusotsus 2011/302/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/273 (ELT L 136, lk 91), ja nõukogu 23. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 504/2011, millega rakendatakse määrust nr 442/2011 (ELT L 136, lk 45);
– nõukogu 23. juuni 2011. aasta rakendusotsus 2011/367/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/273 (ELT L 164, lk 14), ja nõukogu 23. juuni 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 611/2011, millega rakendatakse määrust nr 442/2011 (ELT L 164, lk 1);
– nõukogu 23. augusti 2011. aasta rakendusotsus 2011/515/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/273 (ELT L 218, lk 20), ja nõukogu 23. augusti 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 843/2011, millega rakendatakse määrust nr 442/2011 (ELT L 218, lk 1);
– nõukogu 2. septembri 2011. aasta otsus 2011/522/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/273 (ELT L 228, lk 16), ja nõukogu 2. septembri 2011. aasta määrus (EL) nr 878/2011, millega muudetakse määrust nr 442/2011 (ELT L 228, lk 1);
– nõukogu 23. septembri 2011. aasta otsus 2011/628/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/273 (ELT L 247, lk 17), ja nõukogu 23. septembri 2011. aasta määrus (EL) nr 950/2011, millega muudetakse määrust nr 442/2011 (ELT L 247, lk 3);
– nõukogu 13. oktoobri 2011. aasta otsus 2011/684/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/273 (ELT L 269, lk 33), ja nõukogu 13. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1011/2011, millega muudetakse määrust nr 442/2011 (ELT L 269, lk 18);
– nõukogu 14. novembri 2011. aasta otsus 2011/735/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/273 (ELT L 296, lk 53), ja nõukogu 14. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1150/2011, millega muudetakse määrust nr 442/2011 (ELT L 296, lk 1);
– nõukogu 14. novembri 2011. aasta rakendusotsus 2011/736/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/273 (ELT L 296, lk 55), ja nõukogu 14. novembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1151/2011, millega rakendatakse määrust nr 442/2011 (ELT L 296, lk 3);
– nõukogu 1. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1244/2011, millega rakendatakse määrust nr 442/2011 (ELT L 319, lk 8).
Otsus 2011/782 ja määrus nr 36/2011
9 Nõukogu leidis 1. detsembri 2011. aasta otsuses 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/273 (ELT L 319, lk 56), et võttes arvesse Süürias valitseva olukorra tõsidust, on vajalik kehtestada täiendavad piiravad meetmed. Selguse huvides koondati otsusega 2011/273 kehtestatud meetmed ja täiendavad meetmed ühte õigusakti. Otsus 2011/782 näeb artiklis 18 ette liidu territooriumile lubamise piirangud ja artiklis 19 nende isikute ja üksuste rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise, kelle nimed on toodud selle I lisas. Hageja nimi on toodud nimetatud loetelu sisaldava tabeli 34. real pealkirja all „A. Isikud” koos samade andmete ja põhjendustega, mis on esitatud rakendusotsuse 2011/488 lisas.
10 Nõukogu avaldas 2. detsembril 2011 Euroopa Liidu Teatajas teatise isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud otsuses 2011/782 ja määruses nr 442/2011, mida rakendatakse rakendusmäärusega nr 1244/2011 (ELT C 351, lk 14).
11 Määrus nr 442/2011 asendati nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrusega (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 442/2011 (ELT L 16, lk 1). Hageja nimi on toodud viimati nimetatud määruse II lisa tabeli 34. real koos samade andmete ja põhjendustega, mis on esitatud rakendusotsuse 2011/488 lisas.
12 Nõukogu avaldas 24. jaanuaril 2012 Euroopa Liidu Teatajas teatise isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud otsuses 2011/782, mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega 2012/37/ÜVJP, ja määruses nr 36/2012, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 55/2012 Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT C 19, lk 5).
13 Otsust 2011/782 ja määrust nr 36/2012 on rakendatud või muudetud järgmiste õigusaktidega, mille lisades asuvates loeteludes hageja nime ei mainita:
– nõukogu 27. veebruari 2012. aasta otsus 2012/122/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/782 (ELT L 54, lk 14), ja nõukogu 27. veebruari 2012. aasta määrus (EL) nr 168/2012, millega muudetakse määrust nr 36/2012 (ELT L 54, lk 1);
– nõukogu 23. märtsi 2012. aasta rakendusotsus 2012/172/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/782 (ELT L 87, lk 103), ja nõukogu 23. märtsi 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 266/2012, millega rakendatakse määruse nr 36/2012 artikli 32 lõiget 1 (ELT L 87, lk 45);
– nõukogu 23. aprilli 2012. aasta otsus 2012/206/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/782 (ELT L 110, lk 36);
– nõukogu 14. mai 2012. aasta rakendusotsus 2012/256/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/782 (ELT L 126, lk 9), ja nõukogu 14. mai 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 410/2012, millega rakendatakse määruse nr 36/2012 artikli 32 lõiget 1 (ELT L 126, lk 3);
– nõukogu 15. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 509/2012, millega muudetakse määrust nr 36/2012 (ELT L 156, lk 10);
– nõukogu 20. juuni 2012. aasta otsus 2012/322/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/782 (ELT L 165, lk 45);
– nõukogu 25. juuni 2012. aasta rakendusotsus 2012/335/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/782 (ELT L 165, lk 80), nõukogu 25. juuni 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 54472012, millega rakendatakse määruse nr 36/2012 artikli 32 lõiget 1 (ELT L 165, lk 20), ja nõukogu 25. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 545/2012, millega muudetakse määrust nr 36/2012 (ELT L 165, lk 23);
– nõukogu 23. juuli 2012. aasta otsus 2012/420/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/782 (ELT L 196, lk 59), nõukogu 23. juuli 2012. aasta rakendusotsus 2012/424/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/782 (ELT L 196, lk 81), ja nõukogu 23. juuli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 673/2012, millega rakendatakse määruse nr 36/2012 artikli 32 lõiget 1 (ELT L 196, lk 8).
Otsus 2012/739
14 Nõukogu 29. novembri 2012. aasta otsusega 2012/739/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/782 (ELT L 330, lk 21), koondati asjaomased piiravad meetmed ühte õigusakti. Hageja nimi on otsuse 2012/739 I lisa 33. real koos samade andmete ja põhjendustega nagu otsuse 2011/488 lisas.
15 Nõukogu avaldas 30. novembril 2012 teatise isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud otsuses 2012/739 ja määruses (EL) nr 36/2012, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1117/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (ELT C 370, lk 6).
16 Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta rakendusotsusega 2013/185/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2012/739 (ELT L 111, lk 77), ajakohastatakse otsuse 2012/739 I lisas toodud nende isikute ja üksuste loetelu, kellele kohaldatakse piiravaid meetmeid. Hageja nimi on toodud I lisa tabeli 33. real koos samade andmete ja põhjendustega nagu rakendusotsuse 2011/488 lisas.
17 Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 363/2013, millega rakendatakse määrust nr 36/2012 (ELT L 111, lk 1), sisaldab samu andmeid ja põhjendusi, mis on toodud rakendusotsuse 2011/488 lisas.
18 Nõukogu avaldas 23. aprillil 2013 Euroopa Liidu Teatajas teatise isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud otsuses 2012/739, mida rakendatakse rakendusotsusega 2013/185, ja määruses nr 36/2012, mida rakendatakse rakendusmäärusega nr 363/2013 (ELT C 115, lk 5).
Otsus 2013/255
19 Nõukogu võttis 31. mail 2013 vastu otsuse 2013/255/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 147, lk 14). Hageja nimi on välja toodud nimetatud otsuse I lisa 33. real koos samade andmete ja põhjendustega nagu rakendusotsuse 2011/488 lisas.
20 Nõukogu avaldas 1. juunil 2013 teatise isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses 2013/255 ja määruses nr 36/2012 sätestatud piiravaid meetmeid (ELT C 155, lk 1).
Menetlus ja poolte nõuded
21 Hageja esitas Üldkohtu kantseleisse 26. detsembril 2011 saabunud hagiavalduse, milles palus tühistada hagejat puudutavas osas otsus 2011/273 sellisena, nagu seda on rakendatud või muudetud kuni kõnesoleva hagiavalduse esitamise kuupäevani, sealhulgas kõik selle otsuse muutmis- või rakendusotsused; määrus nr 442/2011 sellisena, nagu seda on rakendatud või muudetud kuni kõnesoleva hagiavalduse esitamise kuupäevani, sealhulgas kõik selle määruse muutmis- või rakendusmäärused, ja otsus 2011/782 sellisena, nagu seda on rakendatud või muudetud kuni kõnesoleva hagiavalduse esitamise kuupäevani.
22 Hageja esitas eraldi dokumendina, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 26. detsembril 2011, Üldkohtu kodukorra artikli 76a kohase taotluse kohtuasja lahendamiseks kiirendatud menetluses.
23 Üldkohus (kuues koda) jättis 29. märtsi 2012. aasta otsusega kiirendatud menetluse kohaldamise taotluse rahuldamata.
24 Nõukogu esitas 20. veebruaril 2012 Üldkohtu kantseleisse kostja vastuse.
25 Hageja palus 13. veebruaril 2012 Üldkohtu kantseleisse esitatud menetlusdokumendis luba muuta oma nõudeid nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta rakendusotsuse 2012/37/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/782 (ELT L 19, lk 33), nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 55/2012, millega rakendatakse määruse nr 36/2012 artikli 33 lõiget 1 (ELT L 19, lk 6) ja määruse nr 36/2012 osas. Nõukogu esitas Üldkohtu kantseleisse 16. märtsil 2012 saabunud kirjas hageja taotluse kohta oma seisukohad, väites esiteks, et kahes esimesena nimetatud aktis ei ole hagejat mainitud ja teiseks, et määruse nr 36/2012 peale on hagi esitatud hilinenult. Üldkohus andis 4. aprilli 2012. aasta otsusega hagejale loa esitada menetlusdokument, milles viimane kohandas oma nõudeid, kuid ainult seoses määrusega nr 36/2012. Hageja esitas nõuete muutmise taotluse Üldkohtu kantseleisse 15. juunil 2012. Nõukogu esitas 29. juunil 2012 Üldkohtu kantseleisse saabunud kirjaga nõuete kohandamise taotluse kohta oma seisukohad.
26 Hageja palus 30. märtsil 2012 Üldkohtu kantseleisse esitatud menetlusdokumendis luba muuta oma nõudeid määruse nr 168/2012, otsuse 2012/122, rakendusmääruse nr 266/2012 ja rakendusotsuse 2012/172 osas. Nõukogu esitas 24. aprillil 2014 Üldkohtu kantseleisse saabunud kirjas hageja taotluse kohta oma seisukohad, leides, et hageja viidatud aktides ei ole teda mainitud. Üldkohus otsustas 1. juuni 2012. aasta otsusega mitte lubada esitada nõuete muutmise taotlust.
27 Hageja palus 24. mail 2012 Üldkohtu kantseleisse esitatud menetlusdokumendis luba muuta oma nõudeid otsuse 2012/206 osas. Hageja esitas nõuete muutmise taotluse Üldkohtu kantseleisse 22. juunil 2012. Nõukogu esitas Üldkohtu kantseleisse 3. juulil 2012 kirja, milles väljendas nõuete muutmise osas vastuseisu, kuna nimetatud otsuses ei ole hagejat mainitud.
28 Hageja palus 22. juunil 2012 Üldkohtu kantseleisse esitatud menetlusdokumendis luba muuta oma nõudeid rakendusotsuse 2012/256 ja rakendusmääruse nr 410/2012 osas. Hageja esitas nõuete muutmise taotluse Üldkohtu kantseleisse 23. juulil 2012. Nõukogu esitas Üldkohtu kantseleisse 9. augustil 2012 kirja, milles väljendas nõuete muutmise osas vastuseisu, kuna nimetatud otsuses ei ole hagejat mainitud.
29 Üldkohtu kantseleisse 31. juulil 2012 saabunud menetlusdokumendis muutis hageja oma nõudeid, taotledes muu hulgas määruse nr 509/2012, otsuse 2012/322, rakendusotsuse 2012/335, rakendusmääruse nr 2012/544, määruse nr 545/2012, rakendusmääruse nr 673/2012, otsuse 2012/420 ja rakendusotsuse 2012/424 tühistamist. Nõukogu esitas Üldkohtu kantseleisse 9. augustil 2012 kirja, milles väljendas nõuete muutmise osas vastuseisu, kuna nimetatud otsuses ei ole hagejat mainitud.
30 Hageja esitas 7. detsembril 2012 Üldkohtu kantseleisse menetlusdokumendi, milles palus luba muuta oma nõudeid seoses otsusega 2012/739. Hageja esitas nõuete muutmise taotluse Üldkohtu kantseleisse 7. jaanuaril 2013. Üldkohtu kantseleisse 21. jaanuaril 2013 saabunud kirjas ei olnud komisjonil nende nõuete muutmise osas vastuväiteid.
31 Hageja esitas 24. mail 2013 Üldkohtu kantseleisse menetlusdokumendi, milles palus luba muuta oma nõudeid nõukogu 28. veebruari 2013. aasta otsuse 2013/109/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2012/739 (ELT L 58, lk 8), nõukogu 10. aprilli 2013. aasta määruse (EL) nr 325/2013, millega muudetakse määrust nr 36/2012 (ELT L 102, lk 1), rakendusotsuse 2013/185, nõukogu 22. aprilli 2013. aasta otsuse 2013/186/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2012/739 (ELT L 111, lk 101), ja rakendusmääruse nr 363/2013 osas. Hageja muutis Üldkohtu kantseleisse 24. juunil 2013 esitatud menetlusdokumendis oma nõudeid, taotledes üksnes viimati nimetatud määruse, rakendusotsuse 2013/185 ja otsuse 2013/255 tühistamist. Üldkohtu kantseleisse 17. juulil 2013 saabunud kirjas ei olnud nõukogul nende nõuete muutmise osas vastuväiteid.
32 Kuna Üldkohtu kodade koosseis muutus, kuulub ettekandja‑kohtunik nüüd seitsmenda koja koosseisu, mistõttu määrati käesolev kohtuasi sellele kojale.
33 Olles ettekandja-kohtuniku ära kuulanud, otsustas Üldkohus alustada suulist menetlust ning tegi pooltele Üldkohtu kodukorra artiklis 64 sätestatud menetlust korraldavate meetmete raames ettepaneku esitada teatud dokumendid ning esitas neile kirjalikult küsimusi. Nõukogu täitis selle korralduse. Seevastu hageja esindaja teavitas Üldkohut, et ta ei vasta kirjalikele küsimustele.
34 Poolte kohtukõned ja Üldkohtu küsimustele antud vastused kuulati ära 11. juuni 2014. aasta kohtuistungil.
35 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada teda puudutavas osas otsus 2011/273, määrus nr 442/2011, rakendusotsus 2011/302, rakendusmäärus nr 504/2011, rakendusotsus 2011/367, rakendusmäärus nr 611/2011, rakendusotsus 2011/488, rakendusmäärus nr 755/2011, rakendusotsus 2011/515, rakendusmäärus nr 843/2011, otsus 2011/522, määrus nr 878/2011, otsus 2011/628, määrus nr 950/2011, otsus 2011/684, määrus nr 1011/2011, otsus 2011/735, rakendusotsus 2011/736, määrus nr 1150/2011, rakendusmäärus nr 1151/2011, otsus 2011/782, rakendusmäärus nr 1244/2011, määrus nr 36/2012, otsus 2012/206, rakendusotsus 2012/256, rakendusmäärus nr 410/2012, rakendusmäärus nr 509/2012, otsus 2012/322, rakendusotsus 2012/335, rakendusmäärus nr 544/2012, määrus nr 545/2012, otsus 2012/420, rakendusotsus 2012/424, rakendusmäärus nr 673/2012, otsus 2012/739, rakendusotsus 2013/185, rakendusmäärus nr 363/2013 ja otsus 2013/255.
– mõista kohtukulud välja nõukogult.
36 Nõukogu palub Üldkohtul:
– tunnistada nõuete muutmise taotlus määruse nr 36/2012, otsuse 2012/206, rakendusmääruse nr 410/2012, rakendusotsuse 2012/256, määruse nr 509/2012, otsuse 2012/322, rakendusotsuse 2012/335, rakendusmääruse nr 2012/544, määruse nr 545/2012, rakendusmääruse nr 673/2012, otsuse 2012/420 ja rakendusotsuse 2012/424 osas vastuvõetamatuks;
– jätta hagiavaldus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Vastuvõetavus
37 Nõukogu, esitamata Üldkohtu kodukorra artikli 114 kohast vastuväidet, leiab, et asjaomane hagi on osaliselt vastuvõetamatu, kuna selle esitamine toimus hilinenult ja kuna hagejal puudus põhjendatud huvi.
Hagi hilinenud esitamine
38 ELTL artikli 263 kuuenda lõigu kohaselt tuleb tühistamishagi esitada kahe kuu jooksul vastavalt kas meetme avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale või nende puudumisel kahe kuu jooksul pärast päeva, mil hageja sellest teada sai. Kodukorra artikli 102 lõikes 1 on ette nähtud, et kui institutsiooni õigusakti peale hagi esitamiseks ette nähtud tähtaega arvutatakse selle õigusakti avaldamisest, hakkab see tähtaeg kulgema alates ajast, mil on möödunud neliteist päeva õigusakti avaldamise päevast Euroopa Liidu Teatajas. Kodukorra artikli 102 lõike 2 kohaselt pikendatakse seda tähtaega seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra.
39 Piiravate meetmete valdkonnas hakkab isiku või üksuse suhtes sellised meetmed kehtestava akti peale tühistamishagi esitamise tähtaeg kulgema alles alates kuupäevast, mil see akt tehti asjaomasele isikule individuaalselt teatavaks, kui tema aadress on teada, või teatise avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui asjaomast isikut oli võimatu kõnealusest aktist otse teavitada (Euroopa Kohtu 23. aprilli 2013. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑478/11 P–C‑482/11 P: Gbagbo jt vs. nõukogu, punktid 59–62).
40 Kuna kodukorra artikli 102 lõige 1 näeb ette täiendava 14 päeva pikkuse tähtaja ELT‑s avaldatud aktide peale hagi esitamiseks, tuleb järeldada, et seda sätet tuleb samuti kohaldada analoogia alusel, kui sündmus, millest alates hakkab kulgema nende aktide peale hagi esitamise tähtaeg, on neid akte puudutav teatis, mis on samuti Euroopa Liidu Teatajas avaldatud. Samad põhjused, mis on toodud avaldatud õigusaktide puhul täiendavalt 14 päeva määramise põhjendamiseks, kehtivad – erinevalt individuaalsest teavitamisest – avaldatud teatiste puhul (Üldkohtu 4. veebruari 2014. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑174/12 ja T‑80/13: Syrian Lebanese Commercial Bank vs. nõukogu, punktid 64 ja 65).
41 Kõigepealt tuleb hagiavalduse kohta märkida, et see esitati Üldkohtu kantseleisse 26. detsembril 2011.
42 Esiteks tuleb märkida, et hagi on esitatud hilinenult osas, milles hageja palub tühistada otsus 2011/273, mida on rakendatud rakendusotsusega 2011/488, ja määrus nr 442/2011, mida on rakendatud rakendusmäärusega nr 755/2011.
43 Nimelt ei ole nõukogu hagejat individuaalselt teavitanud. Ta teavitas isikuid, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud otsuses 2011/273, mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega 2011/488, ja määruses nr 442/2011, mida rakendatakse rakendusmäärusega nr 755/2011, teatise avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas 2. augustil 2011 (vt eespool punkt 7). Järelikult lõppes hagi esitamise tähtaeg 26. oktoobril 2011, seega enne hagiavalduse esitamise kuupäeva.
44 Hageja heidab sellegipoolest nõukogule ette, et viimane ei teavitanud teda otsusest 2011/273, mida rakendatakse rakendusotsusega 2011/488 ja määrusest nr 442/2011, mida rakendatakse rakendusmäärusega nr 755/2011, individuaalselt. Ta väidab selle kohta, et väide, mille kohaselt ei olnud nõukogule tema aadress teada, on vastuolus asjaoluga, et ta on Süüria majanduseliidi seas laialdaselt tuntud isik. Seejärel ta väidab, et hagi esitamise tähtaeg hakkab kulgema alles pärast nõukogu läbivaatamismenetlust, mis antud asjas lõpetati alles 5. jaanuaril 2012, mil nõukogu esmakordselt vastas hageja läbivaatamise taotlusele.
45 Mis puudutab hageja argumenti, et otsused oleks pidanud talle teatavaks tegema individuaalselt, kuna tema aadress oli teada, siis tuleb kõigepealt märkida, et otsuse 2011/273 artikli 5 lõige 2 sätestab, et nõukogu edastab oma otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused, asjaomasele isikule või üksusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab asjaomasele isikule või üksusele võimaluse esitada märkusi.
46 Lisaks tuleb meelde tuletada, et kohtupraktika kohaselt ei ole nõukogul õigust oma suva järgi valida, mil viisil ta oma otsustest huvitatud isikutele teada annab. Eespool viidatud kohtuotsuse Gbagbo jt vs. nõukogu punktist 61 nähtub nimelt, et Euroopa Kohus nõustus neist aktidest, mille tühistamist taotletakse, kaudselt teada andmisega teatise avaldamise teel Euroopa Liidu Teatajas ainult neil juhtudel, kui nõukogul ei ole võimalik neist teatada.
47 Antud juhul ei saa nõukogule ette heita seda, et ta ei teavitanud hagejat individuaalselt. Nimelt tuleb märkida, et liidu institutsioonidel on Süürias – eriti meeleavalduste ajal – ainult piiratud ressursid, et leida kõikide piiravate meetmetega kaetud füüsiliste isikute era-aadresse. Lisaks on põhjendatud nõukogu praktika saata teatis puudutatud füüsilisele isikule ainult era-aadressile, kui see on teada, mitte aga tema majandustegevusega seotud aadressile, kuna vastasel juhul võivad teatise avada ja läbi lugeda muud isikud kui hageja, samas kui piiravate meetmete puhul on tegemist tundliku valdkonnaga. Nõukogul ei olnud seega antud juhtumi asjaoludel muud valikut kui teatada hageja nime kandmisest nende isikute loetellu, kelle suhtes piiravaid meetmeid kohaldatakse, Euroopa Liidu Teatajas teatise avaldamise teel.
48 Mis puudutab hageja väidet, et hagi esitamise tähtaeg hakkab kulgema alles pärast nõukogu läbivaatamismenetlust, siis see tuleb tagasi lükata. Selles osas tasub meenutada, et ELTL artikli 263 kuuenda lõigu kohaselt tuleb tühistamishagi esitada kahe kuu jooksul vastavalt kas meetme avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale või nende puudumisel kahe kuu jooksul pärast päeva, mil hageja sellest teada sai. Võimalus pöörduda nõukogu poole läbivaatamise menetluse raames ei luba sellest reeglist kõrvale kalduda. Tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib menetlustähtaegade kohaldamisest kõrvale kalduda vaid erakorralistel asjaoludel ehk Euroopa Kohtu põhikirja artikli 45 teises lõigus sätestatud ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolul, kuna nende sätete täpne järgimine vastab õiguskindluse nõudele ja vajadusele hoida õigusemõistmise käigus ära diskrimineerimist või suvalist kohtlemist (vt selle kohta Euroopa Kohtu 26. novembri 1985. aasta otsus kohtuasjas 42/85: Cockerill‑Sambre vs. komisjon, EKL 1985, lk 3749, punkt 10; Euroopa Kohtu 5. veebruari 1992. aasta määrus kohtuasjas C‑59/91: Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 1992, lk I‑525, punkt 8, ja 7. mai 1998. aasta määrus kohtuasjas C‑239/97: Iirimaa vs. komisjon, EKL 1998, lk I‑2655, punkt 7).
49 Teiseks, hagiavalduse selles osas, milles hageja palus tühistada otsuse 2011/782, on hagi esitatud ELTL artikli 263 kuuendas lõigus, koostoimes kodukorra artikli 102 lõikega 2, ette nähtud menetlustähtaegu järgides. Sellega seoses tuleb märkida, et kuna nõukogu avaldas 2. detsembril Euroopa Liidu Teatajas teatise isikutele ja üksustele, kelle suhtes asjaomast otsust kohaldatakse (vt eespool punkt 10) ja et hagiavaldus esitati 26. detsembril 2011, on hagi seda otsust puudutavas osas esitatud õigeaegselt. Seega ei ole vaja arvesse võtta muid asjaolusid nagu Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev või hageja individuaalse teavitamise kuupäev.
50 Sellest tuleneb, et hagiavaldust ei saa pidada esitatuks õigeaegselt seoses nõudega tühistada otsus 2011/273, mida rakendatakse rakendusotsusega 2011/488, ja määrus nr 422/2011, mida rakendatakse rakendusmäärusega nr 755/2011. Seevastu on see esitatud õigeaegselt seoses nõudega tühistada otsus 2011/782.
51 Teiseks, mis puudutab nõuete muutmise taotlusi, siis tuleb märkida, et need on esitatud õigeaegselt vastavalt ELTL artikli 263 kuuendale lõigule (vt selle kohta Üldkohtu 6. septembri 2013. aasta otsus kohtuasjas T‑110/12: Iranian Offshore Engineering & Construction vs. nõukogu, punktid 16 ja 17). Nimelt, mõlemad taotlused esitati kahe kuu jooksul alates õigusakt vastuvõtmisest (vt eespool punktid 25–31). Seega ei ole vaja arvesse võtta muid asjaolusid nagu Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev või hageja individuaalse teavitamise kuupäev.
52 Eelnevat arvesse võttes tuleb kõiki nõuete muutmise taotlusi käsitada ajaliselt vastuvõetavana.
Põhjendatud huvi
53 ELT artikli 263 neljas lõik sätestab, et „[i]ga füüsiline või juriidiline isik võib esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustel esitada hagi temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava üksikakti vastu ning üldkohaldatava akti vastu, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid.”
54 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi vastuvõetav üksnes siis, kui hagejal on vaidlustatud akti tühistamiseks tekkinud jätkuv huvi (Euroopa Kohtu 13. juuli 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑174/99 P: parlament vs. Richard, EKL 2000, lk I‑6189, punkt 33, ja 28. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑310/00: MCI vs. komisjon, EKL 2004, lk II‑3253, punkt 44).
55 Hageja põhjendatud huvi peab säilima kuni kohtuotsuse tegemiseni ja eeldab, et hagi eset arvestades võib selle tulemusel hagi esitanud pool saada mingit kasu (Euroopa Kohtu 7. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑362/05 P: Wunenburger vs. komisjon, EKL 2007, lk I‑4333, punkt 42, ja 7. detsembri 2011. aasta määrus kohtuasjas T‑255/11: Fellah vs. nõukogu, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 12).
56 See kasu võib hõlmata nii varalisi kui ka mittevaralisi huve ja asjaomase isiku tulevikuväljavaateid (vt selle kohta Euroopa Kohtu 27. juuni 1973. aasta otsus kohtuasjas 35/72: Kley vs. komisjon, EKL 1973, lk 679, punkt 4, ja Üldkohtu 28. mai 1998. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑78/96 ja T‑170/96: W vs. komisjon, EKL AT 1998, lk I‑A 239 ja II‑745, punkt 47).
57 Antud asjas väidab nõukogu, et hagi on vastuvõetamatu osas, milles see käsitleb õigusakte, milles ei ole hagejat mainitud, mistõttu viimasel puudub põhjendatud huvi. Samamoodi väidab ta, et otsust 2011/273 käsitlev tühistamishagi on vastuvõetamatu põhjendatud huvi puudumise tõttu, arvestades asjaolu, et see akt tunnistati kehtetuks ja asendati otsusega 2011/782.
– Õigusaktid, milles ei ole hagejat mainitud
58 Esiteks, mis puudutab akte, mille puhul hagejal puudub põhjendatud huvi, kuna nendes aktides ei ole teda mainitud, tuleb märkida, et kõikide hagiavalduse raames vaidlustatud aktide hulgas viitab üksnes otsus 2011/782, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/273, oma lisades otseselt hagejale. Seega oli hagejal hagiavalduse esitamise ajal huvi paluda Üldkohtult selle akti tühistamist, kuna tühistamise tulemusel võidakse hageja nimi eemaldada nende isikute ja üksuste loetelust, kelle suhtes rakendatakse Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid.
59 Teiseks, mis puudutab nõuete muutmise taotluste raames vaidlustatud akte, siis palub hageja tühistada mitu nõukogu akti, millega rakendatakse või muudetakse nii otsust 2011/782 kui ka määrust nr 36/2012, samuti otsuseid 2012/739 ja 2013/255.
60 Sellega seoses tuleb tõdeda, et üksnes määrus nr 36/2012, mida on rakendatud rakendusmäärusega nr 363/2012, otsus 2012/739, mida on rakendatud rakendusotsusega 2013/185, ja otsus 2013/255 viitavad otseselt hagejale. Nende aktide puhul on hageja nimi kas kantud alusaktide lisades olevatesse piiratud meetmeid käsitletavatesse loeteludesse, või on nimetatud loetelusid puudutavad kanded asendatud. Seetõttu tuleb sedastada, et hagejal säilis nimetatud aktide osas põhjendatud huvi, kuna nende tühistamine oleks toonud kaasa tema nime eemaldamise kõnesolevatest loeteludest. Küll aga ei kehti see nõuete muutmise taotlustes nimetatud teiste aktide osas, milles ei ole hagejat mainitud.
61 Seega, arvestades eespool punktides 50, 52, 58 ja 60 esitatud järeldusi, tuleb hagi jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata osas, milles see on esitatud järgmiste aktide peale:
– otsus 2011/273, mida on rakendatud või muudetud rakendusotsustega 2011/302, 2011/367, 2011/515 ja 2011/736 ning otsustega 2011/522, 2011/628, 2011/684 ja 2011/735;
– määrus nr 442/2011, mida on rakendatud või muudetud rakendusmäärustega nr 504/2011, nr 611/2011, nr 843/2011, nr 1151/2011 ja nr 1244/2011 ning määrustega nr 878/2011, nr 950/2011, nr 1011/2011 ja nr 1150/2011;
– rakendusotsused 2012/256, 2012/335 ja 2012/424 ning otsused 2012/206, 2012/322 ja 2012/420, millega rakendatakse või muudetakse otsust 2011/782;
– rakendusmäärused nr 410/2012, nr 2012/544 ja nr 673/2012 ning määrused nr 509/2012, nr 545/2012 ja nr 325/2013, millega rakendatakse või muudetakse määrust nr 36/2012.
– Kehtetuks tunnistatud või asendatud aktid
62 Mis puudutab akte, mille osas hagejal ei ole põhjendatud huvi, kuna need ei ole enam kehtivad, siis tuleb sarnaselt nõukogule märkida, et otsus 2011/782 tunnistati kehtetuks ja asendati otsusega 2012/739, ning et viimane ei ole vastavalt selle artikli 31 lõikele 1 alates 1. juunist 2013 enam kehtiv.
63 Seetõttu tuleb sedastada, et alates otsuste 2011/782 ja 2012/739 kehtetuks tunnistamise ja lõppemise kuupäevadest ei tekita need enam õiguslikke tagajärgi.
64 Väljakujunenud kohtupraktika kohasel võib hagejal tühistamishagi raames säilida huvi taotleda kohtumenetluse jooksul kehtetuks tunnistatud akti tühistamist, kui kõnealuse meetme tühistamisel endal võivad endiselt olla õiguslikud tagajärjed (vt Üldkohtu 14. jaanuari 2013. aasta määrus kohtuasjas T‑497/10: Divandari vs. nõukogu, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).
65 Hageja põhjendatud huvi säilimist tuleb hinnata konkreetsest üksikjuhtumist lähtuvalt, võttes arvesse eelkõige väidetava õigusvastasuse tagajärgi ja väidetavalt kantud kahju olemust (Euroopa Kohtu 6. juuni 2013. aasta otsus kohtuasjas C‑183/12 P: Ayadi vs. komisjon, punkt 63).
66 Niisiis on hageja see, kellel tuleb põhjendada põhjendatud huvi kehtetuks tunnistatud aktide suhtes (Üldkohtu 15. mai 2013. aasta määrus kohtuasjas T‑413/12: Post Invest Europe vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 22).
67 Antud juhul ei nähtu käesoleva asja toimikust ega hageja poolt kohtuistungil antud sellekohastest vastustest, et ta võiks kehtivuse kaotanud vaidlustatud aktide tühistamisest mingit kasu saada. Siinkohal tasub märkida eriti seda, et hageja ei reageerinud oma repliigis nõukogu esitatud kostja vastuses sisaldunud väidetele, mille kohaselt hagejal ei olnud enam põhjendatud huvi kehtetuks tunnistatud aktide suhtes. Neil asjaoludel ei ole ta eespool punktis 66 viidatud kohtupraktika kohaselt oma huvi põhjendanud (vt selle kohta Üldkohtu 12. juuni 2013. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑128/12 ja T‑182/12: HTTS vs. nõukogu, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 34 ja 35, ning 6. septembri 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑42/12 ja T‑181/12: Bateni vs. nõukogu, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 31 ja 32).
68 Sellest tuleneb, et hageja ei täpsustanud oma põhjendatud huvi otsuste 2011/782, 2012/739 ja 2013/185 suhtes. Üldkohus leiab seetõttu, et neid akte puudutavas osas on käesoleva hagi lahendamise vajadus ära langenud.
Järeldus vastuvõetavuse kohta
69 Arvestades eespool punktides 37–68 antud hinnanguid, on asjaomane hagi vastuvõetav üksnes osas, mis puudutab määrust nr 36/2012, rakendusmäärust nr 363/2013 ja otsust 2013/255, kuna need aktid käsitlevad hagejat (edaspidi „vaidlustatud aktid”).
Põhiküsimus
70 Hageja esitab oma hagi põhjendamiseks kaks väidet. Esimene neist käsitleb kaitseõiguste, põhjendamiskohustuse, õiguse olla ära kuulatud ja õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumist. Teine käsitleb omandiõiguse ja majandusvabaduse rikkumist.
71 Esimese väitega heidab hageja nõukogule ette, et viimane on rikkunud tema kaitseõigusi, põhjendamiskohustust, tema õigust olla ära kuulatud ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Sellega seoses viitab ta kohtupraktikale, mille kohaselt on põhiõigused lahutamatu osa liidu õiguse üldpõhimõtetest, mistõttu on nende õiguste järgimine üks liidu õigusaktide seaduslikkuse tingimustest.
72 Seoses sellega tugineb hageja sisuliselt kolmele etteheitele.
73 Esiteks heidab hageja nõukogule ette, et nõukogu ei saatnud talle ühtegi ametlikku teadet, mis oleks võimaldanud tal teada saada põhjuseid, miks tema nimi kanti nende isikute loeteludesse, kellele kohaldatakse vaidlustatud aktides ette nähtud piiravaid meetmeid. Tema väitel tähendab õigus tõhusale kohtulikule kaitsele eelkõige seda, et nõukogul on kohustus teatada piiravatest meetmetest puudutatud isikule või üksusele põhjused, mis viisid tema nime kandmiseni kõnealustesse loeteludesse. Lisaks rõhutab ta, et nõukogu ei vastanud tema päringutele, piirdudes kinnitusega selle kohta, et hageja nimi on jäetud nendesse loeteludesse.
74 Teiseks väidab hageja, et nõukogu esitas käesolevas asjas ainult ebamääraseid ja üldisi kaalutlusi, põhjendamaks tema nime kandmist vaidlustatud aktides sisalduvatesse loeteludesse. Ta tuletab seoses sellega meelde, et kohtupraktika kohaselt – võttes arvesse asjaolu, et isikutel ja üksustel, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, puudub õigus olla eelnevalt ära kuulatud – on põhjendamiskohustuse täitmine seda olulisem. See põhjendus ei pea käsitlema mitte ainult asjaomase akti kohaldamise õiguslikku alust, vaid ka spetsiifilisi ja konkreetseid põhjusi, miks nõukogu on oma kaalutlusõigust kasutades asunud seisukohale, et asjaomastele isikutele või üksustele tuleb kohaldada piiravaid meetmeid. Lõpuks väidab ta, et liidu aktide ebapiisavat põhjendamist ei leevenda liidu kohtu menetluse raames antud selgitused.
75 Kolmandaks vaidlustab hageja tema nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjused ja väidab, et nõukogu ei ole täitnud temal sellega seoses lasuvat tõendamiskoormist.
76 Nõukogu vaidlustab need hageja argumendid.
77 Üldkohus leiab, et kõigepealt tuleb kontrollida kolmandat etteheidet.
78 Hageja väidab oma kolmanda etteheite põhjendamiseks, et nõukogu ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud põhjuseid, mis õigustaksid tema nime kõnealustesse loeteludesse kandmist. Lisaks heidab ta nõukogule ette, et viimane ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal on sidemed Maher Al‑Assadi ja Shabiha relvastatud üksusega. Ta väidab, et tõendamiskoormis on nõukogu kanda ning viimane ei saa põhineda oletustel.
79 Nõukogu meenutab esmalt, et piiravate meetmete valdkonnas tuleb Üldkohtul teostada üksnes piiratud kontrolli liidu institutsioonide võetud otsuste õiguspärasuse üle. Seejärel väidab ta, et hageja nime kandmine kõnealusesse loetellu on põhjendatud, kuna ta kuulub nende isikute hulka, kes on seotud režiimiga, mis paneb toime inimõiguste rikkumisi. Selle kohta märgib ta, et hageja suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite külmutamise meedet liikmesriigi esitatud teabe põhjal, mis on liigitatud kui „Confidentielles UE”. Ta viitab ka teabele, mis on pärit nn „avatud” allikatest. Tema hinnangul ei ole hageja, isegi kui ta vaidlustab põhjenduse õigsuse, esitanud ühtki tõendit, mis võiks näidata, et see ei vasta tõele.
80 Kohtupraktika kohaselt nõuab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus eelkõige seda, et nende põhjenduste seaduslikkuse kontrollimise raames, millel rajaneb otsus kanda konkreetne isik sanktsioonidega hõlmatud isikute loetellu või säilitada tema nimi selles loetelus, tagab liidu kohus, et see otsus põhineks arvestataval faktilisel alusel. See hõlmab otsuse aluseks olevas põhjenduste ülevaates väidetud asjaolude kontrollimist, et kohtulik kontroll ei oleks piiratud esitatud põhjuste abstraktse tõenäosuse hindamisega, vaid käsitleks küsimust, kas need põhjused või vähemalt üks neist, mida peetakse iseenesest selle otsuse argumenteerimiseks piisavaks, on tõendatud (vt Euroopa Kohtu 18. juuli 2013. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P: komisjon jt vs. Kadi, edaspidi „kohtuotsus Kadi II”, punkt 119).
81 Liidu pädev asutus peab vaidlustamise korral nimelt tõendama puudutatud isiku vastu kasutatud põhjuste põhjendatust ning vastupidi – puudutatud isik ise ei pea tõendama nende põhjuste alusetust. Tähtis on see, et esitatud teave või tõendid toetaksid puudutatud isiku vastu kasutatud põhjendusi. Kui need andmed ei võimalda tuvastada konkreetse põhjenduse põhjendatust, ei võta liidu kohus seda loetellu kande tegemise või asjassepuutuva kande säilitamise otsuse põhjendusena arvesse (vt kohtuotsus Kadi II, punktid 121–123).
82 Nõukogu esitas hageja nime vaidlusalustesse loenditesse kandmise põhjendamiseks ainult väljavõtted 25. juuli 2011. aasta kuupäevaga dokumendist märkega „Coreu ÜVJP/0317/11” (nõukogu dokument 5044/12). See dokument sisaldab sama kokkuvõtlikku põhjendust, mis on üle võetud vaidlustatud aktides, eelkõige asjaolu, et hageja on Maher Al‑Assadi liitlane seoses Shabiha relvastatud üksusega ning et ta osales otseselt represseerimises, toetades Shabiha relvastatud rühmitust. Seega ei ole nõukogu esitanud ühtegi tõendit, mis võiks tõendada, et hagejal on sidemed Maher Al‑Assadiga.
83 Lõpuks, nõukogu esitas oma kirjalike märkuste lisas erinevatel veebisaitidel – nagu nt Wikipedia, Moslemi Vennaskonna ametlik kodulehekülg ning veebisait Saada Syria Forums – avaldatud Shabiha relvastatud üksust puudutavaid artikleid, et näidata hageja sidemeid nimetatud üksusega. Sõltumata küsimusest, kas see teave on usaldusväärne ja kas nõukogu seda tõepoolest arvestas vaidlustatud aktide võtmise ajal, tuleb tõdeda, et üksnes kahes nendest on põgusalt mainitud hageja nime ning ükski neist ei anna piisavalt täpseid viiteid hageja osalemise kohta Shabiha relvastatud üksuses.
84 Nõukogu, vastates kohtuistungil Üldkohtu küsimusele, ei suutnud esitada ühtki täiendavat tõendit, mis oleks võimaldanud põhjendada tema väiteid hageja ja Maher Al‑Assadi ning hageja ja Shabiba relvastatud üksuse vaheliste sidemete kohta.
85 Järelikult ei ole nõukogu esitatud tõendusmaterjalis ühtegi tõendit, mis võiks põhjendada tema väiteid, et hagejal on Shabiha relvastatud üksuse raames sidemed Maher Al‑Assadiga või et ta osaleb otseselt tsiviilelanikkonna represseerimises ja vägivallas ja nimetatud relvastatud üksusest sõltuvate rühmituste koordineerimises.
86 Sellest järeldub, et nõukogu ei ole täitnud põhiõiguste harta artiklist 47 tulenevat tõendamiskohustust, nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus eespool viidatud kohtuotsuses Kadi II.
87 Seega tuleb hageja esimese väite põhjendamiseks esitatud kolmanda etteheitega nõustuda ja tühistada vaidlustatud aktid hagejat puudutavas osas, ilma et oleks vaja kontrollida teisi käesoleva hagi põhjendamiseks esitatud väiteid.
Vaidlustatud aktide tühistamise ajaline kehtivus
88 ELTL artikli 264 teise lõigu kohaselt võib Üldkohus, kui ta seda vajalikuks peab, märkida, millised tühistatud õigusakti tagajärjed loetakse kehtivaks. Kohtupraktikast tuleneb, et see säte lubab liidu kohtul otsustada, millal tema tühistavad kohtuotsused jõustuvad (vt Üldkohtu 12. detsembri 2013. aasta otsus kohtuasjas T‑58/12: Nabipour jt vs. nõukogu, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 250 ja 251 ning seal viidatud kohtupraktika).
89 Üldkohus on käesolevas asjas allpool märgitud põhjendustel seisukohal, et vaidlustatud aktide tagajärjed tuleb lugeda kehtivaks kuni Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 esimeses lõigus ette nähtud vaidlustamise tähtaja möödumiseni või kui selle tähtaja jooksul on otsus edasi kaevatud, siis apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmiseni.
90 Tuleb meenutada, et Euroopa Liit on võtnud Süüria vastu suunatud piiravad meetmed selles riigis toimuvate repressioonide tõttu tsiviilelanikkonna suhtes ning et nendel meetmetel on humanitaarsed ja rahu saavutamist püüdlevad eesmärgid.
91 Seega tuleb leida tasakaal käesoleva tühistava kohtuotsuse kohest jõustumist puudutava hageja huvi ja üldisest huvist tuleneva eesmärgi vahel, mida edendatakse Süüria vastu võetavaid piiravaid meetmeid puudutava liidu poliitika raames. Piirava meetme tühistamise mõju ajalist piiramist võib seega õigustada vajadus tagada rahaliste vahendite külmutamise meetmete tõhusus ja kindlasti ülekaalukad kaalutlused, mis puudutavad liidu ja tema liikmesriikide rahvusvaheliste suhete kindlust või toimimist.
92 Nimelt võimaldaks vaidlustatud aktide kohese mõjuga tühistamine hagejat puudutavas osas viimasel viia kõik või osa oma varast liidust välja, ilma et nõukogu saaks vajaduse korral kohaldada õigel ajal ELTL artiklit 266, et parandada käesolevas kohtuotsuses välja toodud vead, nii et on oht, et võidakse tõsiselt ja pöördumatult kahjustada nende rahaliste vahendite külmutamise meetmete tõhusust, mida nõukogu tulevikus hageja vastu võib otsustada võtta.
93 ELTL artikli 266 kohaldamise kohta käesolevas asjas tuleb nimelt märkida, et hageja nime loeteludesse kandmise tühistamine käesoleva kohtuotsusega tuleneb asjaolust, et selle loeteludesse kandmise põhjused ei ole piisavate tõenditega põhjendatud (vaata eespool punktid 82–86). Kuigi käesoleva kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed otsustab nõukogu, ei saa kohe välistada, et hageja nimi kantakse uuesti loeteludesse. Nõukogul on nimelt selle uuesti läbivaatamise käigus võimalus õiguslikult piisavalt põhjendatud põhjustel hageja nimi uuesti loeteludesse kanda.
94 Sellest tuleneb, et vaidlustatud otsustest ja määrustest tulenevad tagajärjed peavad jääma hageja suhtes kehtima kuni apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja möödumiseni või kui selle tähtaja jooksul on otsus edasi kaevatud, siis apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmiseni.
Kohtukulud
95 Kodukorra artikli 87 lõike 2 esimese lõigu alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 võib Üldkohus määrata kulude jaotuse või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks.
96 Kuna antud asjas on kummagi poole nõuded rahuldatud osaliselt, siis on õiglane kohaldada eelnimetatud sätet nii, et nõukogu kannab oma kohtukulud ja ühe kolmandiku hageja kohtukuludest.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (seitsmes koda)
otsustab:
1. Kuna hagi on esitatud hilinenult, jätta see vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata osas, mis puudutab nõuet tühistada nõukogu 1. augusti 2011. aasta rakendusotsus 2011/488/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta, ja nõukogu 1. augusti 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 755/2011, millega rakendatakse määrust (EL) nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias.
2. Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata osas, mis puudutab nõuet tühistada nõukogu 9. mai 2011. aasta otsus 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta, nõukogu 9. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias, nõukogu 23. mai 2011. aasta rakendusotsus 2011/302/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/273, nõukogu 23. juuni 2011. aasta rakendusotsus 2011/367/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/273, nõukogu 23. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 504/2011, millega rakendatakse määrust nr 442/2011, nõukogu 23. juuni 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 611/2011, millega rakendatakse määrust nr 442/2011, nõukogu 23. augusti 2011. aasta rakendusotsus 2011/515/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/273, nõukogu 23. augusti 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 843/2011, millega rakendatakse määrust nr 442/2011, nõukogu 2. septembri 2011. aasta otsus 2011/522/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/273, nõukogu 2. septembri 2011. aasta määrus (EL) nr 878/2011, millega muudetakse määrust nr 442/2011, nõukogu 23. septembri 2011. aasta otsus 2011/628/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/273, nõukogu 23. septembri 2011. aasta määrus (EL) nr 950/2011, millega muudetakse määrust nr 442/2011, nõukogu 13. oktoobri 2011. aasta otsus 2011/684/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/273, nõukogu 13. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1011/2011, millega muudetakse määrust nr 442/2011, nõukogu 14. novembri 2011. aasta otsus 2011/735/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/273, nõukogu 14. novembri 2011. aasta rakendusotsus 2011/736/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/273, nõukogu 14. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1150/2011, millega muudetakse määrust nr 442/2011, nõukogu 14. novembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1151/2011, millega rakendatakse määrust nr 442/2011, nõukogu 1. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1244/2011, millega rakendatakse määrust nr 442/2011, nõukogu 23. aprilli 2012. aasta otsus 2012/206/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, nõukogu 14. mai 2012. aasta rakendusotsus 2012/256/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, nõukogu 14. mai 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 410/2012, millega rakendatakse määruse (EL) nr 36/2012 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias) artikli 32 lõiget 1, nõukogu 15. juuni 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 509/2012, millega muudetakse määrust nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias, nõukogu 20. juuni 2012. aasta otsus 2012/322/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, nõukogu 25. juuni 2012. aasta rakendusotsus 2012/335/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, nõukogu 25. juuni 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 544/2012, millega rakendatakse määruse (EL) nr 36/2012 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias) artikli 32 lõiget 1, nõukogu 25. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 545/2012, millega muudetakse määrust nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias, nõukogu 23. juuli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 673/2012, millega rakendatakse määruse (EL) nr 36/2012 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias) artikli 32 lõiget 1, nõukogu 23. juuli 2012. aasta otsus 2012/420/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, ja nõukogu 23. juuli 2012. aasta rakendusotsus 2012/424/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, kuna need ei käsitle Aiman Jaberi.
3. Puudub vajadus otsustada hagi üle osas, mis puudutab nõuet tühistada nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsus 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/273, nõukogu 29. novembri 2012. aasta otsus 2012/739/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tühistatakse otsus 2011/782, ja nõukogu 22. aprilli 2013. aasta rakendusotsus 2013/185/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2012/739, kuna need aktid on tunnistatud kehtetuks ja asendatud.
4. Tühistada Aiman Jaberi puudutavas osas järgmised aktid:
– nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrus (EL) nr 36/2012, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 442/2011;
– nõukogu 22. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 363/2013, millega rakendatakse määrust nr 36/2012;
– nõukogu 31. mai 2013. aasta otsus 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid.
5. Vaidlustatud otsuste ja määruste tagajärjed jätta Aiman Jaberi suhtes kehtima kuni apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja möödumiseni või kui selle tähtaja jooksul on otsus edasi kaevatud, siis apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmiseni.
6. Jätta Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja üks kolmandik Aiman Jaberi kohtukuludest.
7. Jätta kaks kolmandikku Aiman Jaberi kohtukuludest tema enda kanda.
Van der Woude | Wiszniewska-Białecka | Ulloa Rubio |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 13. novembril 2014 Luxembourgis.
Allkirjad