Language of document : ECLI:EU:T:2020:603

ÜLDKOHTU OTSUS (esimene koda laiendatud koosseisus)

16. detsember 2020(*)

Konkurents – Koondumised – Lennutranspordi turg – Otsus, millega koondumine tunnistatakse siseturu ja EMP lepinguga kokkusobivaks – Kohustused – Varasemaid õigusi andev otsus – Õigusnormi rikkumine – Mõiste „asjakohane kasutamine“

Kohtuasjas T‑430/18,

American Airlines, Inc., asukoht Fort Worth, Texas (Ameerika Ühendriigid), esindajad: solicitor J.‑P. Poitras, avocats J. Ruiz Calzado ja J. Wileur,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: T. Franchoo, H. Leupold ja L. Wildpanner,

kostja,

keda toetab

Delta Air Lines, Inc., asukoht Wilmington, Delaware (Ameerika Ühendriigid), esindajad: M. Demetriou, QC, ning avocats C. Angeli ja I. Giles,

menetlusse astuja,

mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 30. aprilli 2018. aasta otsus C(2018) 2788 final Delta Air Linesile varasemate õiguste andmise kohta (juhtum M.6607 – US Airways/American Airlines),

ÜLDKOHUS (esimene koda laiendatud koosseisus),

koosseisus: president H. Kanninen, kohtunikud M. Jaeger (ettekandja), N. Półtorak, O. Porchia ja M. Stancu,

kohtusekretär: E. Coulon,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust

 Otsus anda luba ühinemiseks ja kohustused

1        US Airways Group, Inc. (edaspidi „US Airways“) ja AMR Corporation (edaspidi koos „ühinemise osalised“), kellest teine oli hageja emaettevõtja American Airlines, Inc., teatasid 18. juunil 2013 Euroopa Komisjonile oma kavatsusest ühineda.

2        Komisjon leidis, et koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi koondumise kokkusobivuses siseturuga osas, mis puudutab pikamaa lennuliini, nimelt lennuliini London-Philadelphia, mille asjaomased lennujaamad on London Heathrow (Ühendkuningriik) ja Philadelphia International Airport (Ameerika Ühendriigid).

3        Selleks et vastata komisjoni tõsistele kahtlustele seoses koondumisega, tegid ühinemise osalised ettepaneku kohustuste võtmiseks.

4        Sellega seoses tegid ühinemise osalised 10. juulil 2013 esimese kohustuste ettepaneku (edaspidi „10. juuli 2013. aasta kohustuste ettepanek“).

5        Ühinemise osaliste esindaja märkis kohustuste ettepanekuga koos saadetud e‑kirjas, et ettepanek põhineb äsjastel kohustustel, sealhulgas nendel, mis on seotud juhtumiga COMP/M.6447 – IAG/bmi (edaspidi „juhtum IAG/bmi“), milles tehti komisjoni 30. märtsi 2012. aasta otsus C(2012) 2320 (ELT 2012, C 161, lk 2), ning juhtumiga COMP/AT.39595 – A++ (edaspidi „juhtum A++“), milles tehti komisjoni 23. mai 2013. aasta otsus C(2013) 2836 (ELT 2013, C 201, lk 8).

6        Juhtumi A++ kohustuste tingimuses 1.2.6 oli märgitud:

„Teenindusaegu, mille potentsiaalne turule siseneja sai teenindusaegade vabastamise menetluse tulemusel, kasutatakse vastavalt tingimusele 1.3.9 üksnes pakkumises nimetatud teenuse osutamiseks, mille jaoks potentsiaalne turule siseneja palus teenindusaegu, ning neid aegu ei või kasutada mõnel muul lennuliinil.“

7        10. juuli 2013. aasta kohustuste ettepaneku tingimus 1.11 oli sõnastatud järgmiselt:

„Teenindusaegu, mille potentsiaalne turule siseneja sai teenindusaegade vabastamise menetluse tulemusel, kasutatakse üksnes selleks, et vastavalt tingimusele 1.24 osutada pakkumises nimetatud konkureerivat lennuteenust, mille jaoks potentsiaalne turule siseneja taotles teenindusaegu, ning neid aegu ei või kasutada mõnel muul lennuliinil.“

8        Komisjon lükkas 12. juulil 2013 tagasi 10. juuli 2013. aasta kohustuste ettepaneku, toonitades eelkõige asjaolu, et nimetatud kohustustesse tuleb kanda varasemad õigused.

9        Ühinemise osalised esitasid 14. juulil 2013 muudetud kohustused, ilma et nad oleksid nendele lisanud varasemad õigused, kuna nad leidsid, et see ei ole käesoleval juhul asjakohane (edaspidi „14. juuli 2013. aasta kohustuste ettepanek“).

10      14. juuli 2013. aasta kohustuste ettepaneku tingimus 1.11 oli sõnastatud järgmiselt:

„Teenindusaegu, mille potentsiaalne turule siseneja sai teenindusaegade vabastamise menetluse tulemusel, kasutatakse üksnes selleks, et vastavalt tingimusele 1.23 osutada konkureerivat lennuteenust, ning neid aegu ei või kasutada muul lennuliinil kui LHR-PHL.“

11      14. juuli 2013. aasta kohustuste ettepanekule oli lisatud versioon, mis sisaldas jälgitavaid muudatusi (track changes), mis kajastasid 10. juuli 2013. aasta kohustuste ettepanekusse tehtud parandusi.

12      Komisjon lükkas 15. juulil 2013 uuesti tagasi ühinemise osaliste pakutud kohustused ning nõudis, et nende kohustuste hulka arvatakse juhtumi IAG/bmi puhul pakutud „õigustega sama liiki“ varasemad õigused. Komisjon leidis, et varasemate õiguste lisamine on vajalik, selleks et kõrvaldada kõik koondumisest tingitud tõsised kahtlused.

13      Juhtumi IAG/bmi kohustuste asjakohane osa oli sõnastatud järgmiselt:

„1.3 Varasemad õigused teenindusaegade puhul

1.3.1 Üldreeglina kasutatakse teenindusaegu, mille potentsiaalne turule siseneja sai IAG-lt teenindusaegade vabastamise menetluse tulemusel, üksnes selleks, et osutada konkureerivat lennuteenust kahe asjaomase linna vahel, mille jaoks oli potentsiaalne turule siseneja teenindusaegade vabastamise menetluses esitanud oma taotluse IAG-le. Teenindusaegu võib kasutada mõne muu kahe linna vahel vaid siis, kui potentsiaalne turule siseneja on IATA järjestikustel täishooaegadel teenust osutanud kahe asjaomase linna vahel, milleks need teenindusajad üle anti („kasutusperiood“).

1.3.2 Potentsiaalsel turule sisenejal on omandatud teenindusaegadele varasemad õigused siis, kui teenindusaegu kasutati kahe asjaomase linna vahel kasutusperioodi jooksul asjakohaselt. Sellega seoses on pärast kasutusperioodi möödumist potentsiaalsel turule sisenejal õigus kasutada omandatud teenindusaegu käesolevate kohustuste alusel üksnes selleks, et osutada teenuseid kõigil lühilendudel kahe linna vahel Euroopas või pikamaalendudel kindlaksmääratud kahe linna vahel („varasemad õigused“).

1.3.3 Varasemad õigused kiidab heaks komisjon, keda nõustab sõltumatu esindaja […]“.

14      Juhtumi IAG/bmi – mis käsitleb kuritarvitavat kasutamist – kohustuste tingimus 1.3.5 asub samas punktis pealkirjaga „Varasemad õigused teenindusaegade puhul“.

15      Kuna määratud tähtaeg kohustuste ametlikuks esitamiseks lõppes 17. juulil 2013, siis 16. juulil 2013 esitasid ühinemise osalised muudetud kohustused, mis hõlmasid muu hulgas varasemaid õigusi (edaspidi „16. juuli 2013. aasta kohustuste ettepanek“). Komisjonile edastatud dokument sisaldas samuti võrdlevat versiooni, mis kajastas 14. juuli 2013. aasta kohustuste ettepanekusse tehtud muudatusi.

16      Mis puudutab varasemate õiguste lisamist pakutud kohustustele, siis oli 16. juuli 2013. aasta kohustuste ettepanekuga saadetud e-kirjas vaid märgitud, et varasemad õigused on lisatud komisjoni „nõudega kooskõlas“.

17      16. juuli 2013. aasta kohustuste ettepaneku tingimused 1.9–1.11 olid esimest korda lisatud sellesse ettepanekusse. Need olid sõnastatud järgmiselt:

„1.9 Üldreeglina kasutatakse teenindusaegu, mille potentsiaalne turule siseneja sai teenindusaegade vabastamise menetluse tulemusel, üksnes selleks, et osutada konkureerivat lennuteenust kahe lennujaama vahel. Teenindusaegu võib kasutada mõne muu kahe linna vahel vaid siis, kui potentsiaalne turule siseneja on IATA järjestikustel täishooaegadel osutanud vahemaandumiseta lennu teenust kahe linna vahel kooskõlas pakkumisega, mis esitati tingimuse 1.24 alusel („kasutusperiood“).

1.10 Potentsiaalsel turule sisenejal on omandatud teenindusaegadele varasemad õigused siis, kui teenindusaegu kasutati kahe lennujaama vahel kasutusperioodi jooksul asjakohaselt. Sellega seoses on pärast kasutusperioodi möödumist potentsiaalsel turule sisenejal õigus kasutada omandatud teenindusaegu käesolevate kohustuste alusel ükskõik millise kahe linna vahel („varasemad õigused“).

1.11 Varasemad õigused kiidab kasutusperioodi lõpul heaks komisjon, keda nõustab sõltumatu esindaja […]“.

18      Ühinemise osalised esitasid 18. juulil 2013 komisjonile 16. juuli 2013. aasta kohustuste ettepaneku kohta vormi RM (edaspidi „18. juuli 2013. aasta vorm RM“).

19      Vormil RM, mille sisu on täpsustatud komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EL) nr 802/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT 2004, L 133, lk 1; ELT eriväljaanne 08/03, lk 88; edaspidi „määrus nr 802/2004“), IV lisas, peab ettevõtja ära näitama teabe ja dokumendid, mille ta esitab, kui ta kooskõlas nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT 2004, L 24, lk 1; ELT eriväljaanne 08/03, lk 40; edaspidi „määrus nr 139/2004“) artikli 6 lõikega 2 pakub kohustused.

20      Pärast ettevõtjatega konsulteerimist arutasid ühinemise osalised veel komisjoniga 16. juuli 2013. aasta kohustuste ettepanekut ning tegid ettepanekus mõne muudatuse.

21      Sel viisil esitasid ühinemise osalised 25. juulil 2013 komisjonile oma lõplikud kohustused (edaspidi „lõplikud kohustused“) ja 30. juulil 2013 komisjonile kohustuste kohta vormi RM (edaspidi „30. juuli 2013. aasta vorm RM“).

22      Mis puudutab lõplike kohustuste tingimuste 1.9–1.11 sõnastust, siis jäi see samaks sellega, mis asub 16. juuli 2013. aasta kohustuste ettepanekus, nagu see on esitatud eespool punktis 17.

23      Mis puudutab 30. juuli 2013. aasta vormi RM, siis selle 1. jao punkti 1.1 alapunktis i on märgitud:

„Teenindusaegu puudutav kohustus põhineb peamiselt komisjoni praktikal kõige hilisemates juhtumites, mis puudutavad lennuettevõtjate selliseid ühinemisi nagu IAG/bmi [juhtum]. Selleks et muuta parandusmeede atraktiivsemaks, sisaldavad pakutud kohustused nimelt tingimusi varasemate õiguste kohta nendele teenindusaegadele, mille vabastavad [ühinemise osalised] niipea, kui uus turule siseneja on kuuel järjestikusel hooajal osutanud vahemaandumiseta lennu teenust kahe linna vahel.“

24      30. juuli 2013. aasta vormi RM 3. jagu „Näidistekstidest kõrvalekaldumine“ on mõeldud selleks, et ühinemise osalised nimetaksid pakutud kohustuste puhul mis tahes kõrvalekaldumised vastavatest komisjoni talituste avaldatud kohustuste näidistekstidest, mida aeg-ajalt muudetakse, ja põhjendaksid neid kõrvalekaldumisi.

25      Käesoleval juhul märkisid ühinemise osalised 30. juuli 2013. aasta vormi RM 3. jaos järgmist:

„[Ühinemise osaliste] pakutud kohustused kalduvad kõrvale komisjoni talituste avaldatud kohustuste näidistekstidest ulatuses, mis on vajalik, selleks et vastata struktuurilise parandusmeetme spetsiifilistele nõuetele lennutranspordi spetsiifilises kontekstis.

Nagu märgiti eelnenud arutelude käigus, põhinevad pakutud kohustused sellistel kohustustel, millega komisjon nõustus muude juhtumite puhul lennuettevõtjate koondumiste käigus. Eelkõige põhinevad need valdavalt kohustustel, mis pakuti IAG/bmi [juhtumi puhul].

Selleks et lihtsustada pakutud kohustuste hindamist, määravad [ühinemise osalised] allpool kindlaks punktid, mille osas pakutud kohustused kalduvad kõrvale kohustustest, millega nõustuti IAG/bmi [juhtumi puhul]. Need punktid ei sisalda vähetähtsaid keelelisi nüansierinevusi ega selgitusi, mida nõuavad käesoleva juhtumi erilised asjaolud, eelkõige mõisteid käsitlevas jaos.“

26      Mis puudutab tingimusi varasemate õiguste kohta, siis ei ole 30. juuli 2013. aasta vormil RM tuvastatud ühtegi kõrvalekaldumist kohustustest, millega nõustuti IAG/bmi juhtumi puhul.

27      Eespool punktis 25 esitatud 30. juuli 2013. aasta vormi RM lõigud vastavad muu hulgas 18. juuli 2013. aasta vormile RM ainsa erinevusega, et 18. juuli 2013. aasta vormi RM 1. jao punkti 1.1 alapunktis i on „kuue“ asemel viidatud „kaheksale“ järjestikusele hooajale.

28      5. augusti 2013. aasta otsusega C(2013) 5232 final (juhtum COMP/M.6607 – US Airways/American Airlines) (ELT 2013, C 279, lk 6), mis on tehtud määruse nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel koostoimes sama määruse artikli 6 lõikega 2, tunnistas komisjon ühinemise siseturuga kokkusobivaks, eeldusel et järgitakse teatud tingimusi ja kohustusi (edaspidi „loa andmise otsus“).

29      Loa andmise otsuse punktis 160 on kokkuvõtvalt esitatud varasemaid õigusi puudutavate lõplike kohustuste sisu:

„Üldreeglina tuleb teenindusaegu, mille potentsiaalne turule siseneja sai lõplike kohustuste alusel, kasutada selleks, et osutada vahemaandumiseta liinilennu teenust kahe lennujaama London Heathrow – Philadelphia vahel, ning teenindusaegu võib kasutada mõne muu kahe linna vahel vaid siis, kui potentsiaalne turule siseneja on seda teenust osutanud kasutamisperioodi jooksul (kuus IATA järjestikust hooaega). Pärast kasutamisperioodi lõppemist on potentsiaalsel turule sisenejal õigus teenindusaegu kasutada ükskõik millise kahe linna vahel („varasemad õigused“). Siiski peab varasemate õiguste andmise heaks kiitma komisjon, keda nõustab sõltumatu esindaja.“

30      Loa andmise otsuse punktides 176, 178–181, 186 ja 197–199 jõudis komisjon kohustuste analüüsimisel järgmistele seisukohtadele:

„(176) Euroopa Liidu kohtute praktika kohaselt peavad kohustused olema sellised, mis suudavad kõrvaldada tuvastatud konkurentsiprobleemid ja tagavad konkurentsivõimelised turustruktuurid. Täpsemalt, vastupidi pakutud kohustustele, mida võetakse arvesse II etapi menetluses, ei ole I etapis pakutud kohustuste eesmärk vältida tõhusa konkurentsi olulisi takistusi, vaid pigem selgelt kõrvaldada kõik seda puudutavad tõsised kahtlused. Komisjonil on lai pädevus hindamisel, kas need parandusmeetmed on otsene ja piisav vastus nende kahtluste kõrvaldamiseks.

(178) Komisjonil hinnangul kõrvaldavad lõplikud kohustused kõik tõsised kahtlused, mis tuvastati menetluse käigus. Seetõttu leiab komisjon, et ühinemise osaliste võetud lõplikud kohustused on piisavad, et kõrvaldada tõsised kahtlused koondumise kokkusobivuse osas siseturuga.

(179) Lennuettevõtjaid puudutavate juhtumite puhul on teenindusaegade vabastamisega seotud kohustused komisjonile vastuvõetavad, kui on piisavalt selge, et uued konkurendid sisenevad tegelikult turule, mis kõrvaldab tõhusa konkurentsi kõik olulised takistused […].

(180) Teenindusaegu puudutav kohustus põhineb asjaolul, et London Heathrow teenindusaegade kättesaadavus on liinile sisenemise peamine takistus, mille osas tuvastati tõsised kahtlused. Kohustus on seega mõeldud selle takistuse kõrvaldamiseks (või vähemalt takistuse oluliselt vähendamiseks) ning selleks, et aegsasti ja tõenäoliselt võimaldada asuda piisaval määral teenindama London Heathrow-Philadelphia liini.

(181) Samuti on oluline märkida, et London Heathrow teenindusajad on iseenesest väga väärtuslikud, mis muudab teenindusaegu puudutava kohustuse võimalike turule sisenejate jaoks väga atraktiivseks. Kohustuste paketis suurendab teenindusaegadele iseloomulikku atraktiivsust väljavaade pärast kuut IATA hooaega omandada varasemad õigused.

(186) Arvestades eespool toodut ja muid olemasolevaid tõendeid, eelkõige huvi tõenäoliselt ja aegsasti turule sisenemise vastu ning seda puudutavaid andmeid, mis saadi ettevõtjatega konsulteerimise käigus, jõuab komisjon järeldusele, et teenindusaegu puudutav kohustus on London-Philadelphia liini tõenäoliselt ja aegsasti teenindamise alustamise võtmeelement. Selle liini teenindamisega alustamise ulatusest piisab, et kõrvaldada tõsised kahtlused, mis tuvastati sellel turul (kõigis võimalikes reisijasegmentides).

(197) Määruse nr 139/2004 artikli 6 lõike 2 teise lõigu esimese lause kohaselt võib komisjon lisada oma otsusele tingimusi ja kohustusi, mis on ette nähtud tagamaks, et asjaomased ettevõtjad täidavad kohustusi, mille nad komisjoni ees võtsid, et muuta koondumine siseturuga kokkusobivaks.

(198) […] Kui mõni tingimus ei ole täidetud, ei ole [loa andmise] otsus enam kehtiv. Kui asjaomased ettevõtjad jätavad mõne kohustuse täitmata, võib komisjon vastavalt määruse nr 139/2004 artikli 8 lõikele 6 tühistada loa andmise otsuse […].

(199) […], otsus käesoleva juhtumi puhul on seatud sõltuvusse sellest, kas täielikult on järgitud lõplike kohustuste 1., 2., 3. ja 4. jaos märgitud nõudeid (tingimusi), samas kui lõplike kohustuste muud jaod kujutavad kohustusi ühinemise osaliste jaoks.“

31      Loa andmise otsuse punktis 200 on täpsustatud, et lõplikud kohustused on lisatud sellele otsusele ning on selle lahutamatu osa.

32      Lõpuks märkis komisjon loa andmise otsuse punktis 201, et ta otsustas tunnistada teatatud tehingu – nagu seda on muudetud lõplike kohustustega – siseturuga kokkusobivaks „tingimusel, et täielikult järgitakse tingimusi ja kohustusi, mis on ette nähtud lõplikes kohustustes, mis on lisatud käesolevale otsusele“.

 Lõplikud kohustused

33      Loa andmise otsusele lisatud lõplike kohustuste esimeses taandes kinnitavad ühinemise osalised, et nad allkirjastasid lõplikud kohustused, selleks et komisjonil oleks võimalik tunnistada ühinemine siseturuga kokkusobivaks.

34      Lõplike kohustuste kolmandas lõigus on märgitud:

„Käesolevat teksti tuleb tõlgendada kooskõlas [loa andmise] otsusega, kui kohustused kujutavad endast selle otsusega seotud tingimusi ja kohustusi, Euroopa Liidu õiguse üldises kontekstis eelkõige kooskõlas määrusega nr 139/2004 ning lähtuvalt komisjoni teatisest nõukogu määruse […] nr 139/2004 ja komisjoni määruse […] nr 802/2004 seisukohalt vastuvõetavate parandusmeetmete kohta.“

35      Lõplikes kohustustes on kõigepealt teatud mõisted määratletud järgmiselt:

–        mõiste „varasemad õigused“ on määratletud viitega tingimusele 1.10;

–        mõiste „kuritarvitamine“ on määratletud viitega tingimusele 1.13;

–        mõiste „kasutusperiood“ on määratletud viitega tingimusele 1.9, mida on täpsustatud nii, et selle perioodi pikkus peab olema kuus järjestikust Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) hooaega (edaspidi „IATA hooajad“).

36      Seevastu mõistet „asjakohane kasutamine“ lõplikes kohustustes määratletud ei ole.

37      Lisaks on lõplike kohustuste tingimus 1.6 sõnastatud järgmiselt:

„Ilma et see mõjutaks käesolevaid kohustusi, ei pea ühinemise osalised järgima mis tahes kokkulepet, millega teenindusajad antakse potentsiaalse turule siseneja käsutusse, kui:

[…]

b)      on tuvastatud, et potentsiaalne turule siseneja on olukorras, kus toimub kuritarvitamine (vastavalt eespool tingimusele 1.13).“

38      Lõplike kohustuste tingimused 1.9–1.11 on sõnastatud järgmiselt:

„1.9 Üldreeglina kasutatakse teenindusaegu, mille potentsiaalne turule siseneja sai teenindusaegade vabastamise menetluse tulemusel, üksnes selleks, et osutada konkureerivat lennuteenust kahe lennujaama vahel. Teenindusaegu võib kasutada mõne muu kahe linna vahel vaid siis, kui potentsiaalne turule siseneja on IATA järjestikustel täishooaegadel osutanud vahemaandumiseta lennu teenust kahe linna vahel kooskõlas pakkumisega, mis esitati tingimuse 1.24 alusel („kasutusperiood“).

1.10 Potentsiaalsel turule sisenejal on omandatud teenindusaegadele varasemad õigused siis, kui teenindusaegu kasutati kahe lennujaama vahel kasutusperioodi jooksul asjakohaselt. Sellega seoses on pärast kasutusperioodi möödumist potentsiaalsel turule sisenejal õigus kasutada omandatud teenindusaegu käesolevate kohustuste alusel ükskõik millise kahe linna vahel („varasemad õigused“).

1.11 Varasemad õigused kiidab kasutusperioodi lõpul heaks komisjon, keda nõustab sõltumatu esindaja […]“.

39      Lõplike kohustuste tingimuse 1.13 sõnastus on järgmine:

„Kuritarvitamine loetakse kasutusperioodil aset leidnuks, kui potentsiaalne turule siseneja, kes sai ühinemise osaliste vabastatud teenindusajad, otsustab:

[…]

b)      kasutada väiksemal arvul lennusagedusi võrreldes sellega, millise kohustuse lubas ta võtta vastavalt tingimusele 1.24, või lõpetada teenuse osutamine kahe lennujaama vahel, välja arvatud juhul, kui see otsus on kooskõlas põhimõttega „kasutatud teenindusajad või kaotatud teenindusajad“, mis on sätestatud [18. jaanuari 1993. aasta] määruse [(EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (EÜT 1993, L 14, lk 1; ELT eriväljaanne 07/02, lk 3)] artikli 10 lõikes 2 (või selle mis tahes peatamine);

[…]“.

40      Lõplike kohustuste tingimuses 1.14 on märgitud:

„Kui ühinemise pooled või potentsiaalne turule siseneja, kes on teenindusaegade vabastamise menetluses saanud teenindusajad, saavad teada või näevad mõistlikult ette, et potentsiaalne turule siseneja tegutseb kuritarvituslikult, peavad nad sellest viivitamata teavitama üksteist ja sõltumatut esindajat. Potentsiaalsel turule sisenejal on aega 30 päeva alates teate saamisest tegeliku või potentsiaalse kuritarvitamise lõpetamiseks. Kui ta kuritarvitamist ei lõpeta, võivad ühinemise osalised lõpetada teenindusaegade vabastamise kokkuleppe ja teenindusajad tagastatakse nendele osalistele, arvestades, et käesoleva tingimuse kohaldamisel jääb ühinemise osalistele jätkuvalt kohustus teha teenindusajad mõnele potentsiaalsele turule sisenejale tingimuse 1.1 alusel kättesaadavaks. Tingimuse 1.13 alapunktides a ja b märgitud juhtudel teevad ühinemise osalised kõik selleks, et teenindusajad ümber paigutada, selleks et säilitada ajalooline eelisjärjekord. Kui ühinemise osalised ei suuda vaatamata oma pingutustele säilitada nende teenindusaegade osas ajaloolist eelisjärjekorda või kui esineb tingimuse 1.13 alapunktis c, d või e määratletud kuritarvitamine, tasub potentsiaalne turule siseneja ühinemise osalistele mõistliku hüvitise, nagu on kirjeldatud teenindusaegade vabastamise kokkuleppes vastavalt tingimusele 1.15 […]“.

41      Lõplike kohustuste tingimuses 1.24 on märgitud:

„1.24      Enne teenindusaegade jaotamise taotluse esitamise tähtaja möödumist peab iga võimalik turule siseneja esitama sõltumatule esindajale ka oma ametliku pakkumise teenindusaja jaotamiseks. Ametlikus pakkumises peavad minimaalselt olema ära toodud:

a)      üldtingimused (st teenindusajad, lendude sagedus ja teenindatavate IATA hooaegade arv (aasta läbi või hooajaline teenindamine));

b)      üksikasjalik äriplaan. Äriplaan sisaldab äriühingu üldist esitlust, sealhulgas ajalugu, õiguslikku staatust, aktsionäride nimekirja ja kirjeldust ning kahte viimast auditeeritud majandusaasta aruannet. Üksikasjalik äriplaan annab teavet ettevõtja plaanide kohta kapitali kättesaadavuse osas, samuti ettevõtja võrgustiku, lennukipargi jms arendamise kohta ning äriplaanis on esitatud täielik teave ettevõtja plaanide kohta seoses lendudega kahe lennujaama vahel. Plaanis peavad üksikasjalikult olema märgitud kahe lennujaama vahel kavandatav tegevus ajavahemikul vähemalt kaks (2) järjestikust IATA hooaega (õhusõiduki suurus, salongi konfiguratsioon, iga klassi kogumaht ja läbilaskevõime, teenindatavate lendude sagedus, hinnastruktuur, teenuste pakkumine, kavandatud lennuplaanid) ning oodatavad finantstulemused (prognoositav liiklus, tulu, kasum, keskmine hind salongiklassi kohta) […]“.

42      Lõplike kohustuste tingimuses 1.26 on märgitud:

„Pärast ametliku pakkumise või ametlike pakkumiste saamist peab komisjon (keda nõustab sõltumatu esindaja):

(a)      hindama, kas võimalik turule siseneja on jätkusuutlik olemasolev või potentsiaalne konkurent, kellel on võime, vahendid ja tahe osutada kahe lennujaama vahel pikaajaliselt teenust, kujutades endast dünaamilist ja jätkusuutlikku konkurentsijõudu;

(b)      hindama kõigi nende võimalike turule sisenejate ametlikud pakkumised, kes vastavad eespool punktis a toodud nõuetele, ning paigutama need võimalikud turule sisenejad eelistuste järjekorda.“

43      Lõplike kohustuste tingimuses 1.27 on märgitud:

„1.27      Vastavalt tingimusele 1.26 antavas hinnangus eelistab komisjon seda võimalikku turule sisenejat, kes kahe lennujaama vahel avaldab üldiselt kõige tõhusamata konkurentsisurvet, ilma et ta võtaks arvesse riiki, kus võimalikul turule sisenejal on litsents, või tema peamist tegevuskohta. Selleks võtab komisjon arvesse võimaliku turule siseneja äriplaani dünaamikat ja eelistab nimelt seda võimalikku turule sisenejat, kes vastab ühele või mitmele järgmisele kriteeriumile:

a)      kõige suurem maht (väljendatuna nende istekohtade arvus, mida pakutakse teenuste osutamisel kahel (2) järjestikusel IATA hooajal) ja/või kõige suurem koguarv teenuseid/lendusid;

b)      aastaringne teenus, teenus ainult IATA suvehooajal või talvehooajal, ja

c)      selline teenuse hindade ja pakkumiste struktuur, mis võimaldab kahe lennujaama vahel avaldada kõige tõhusamat konkurentsisurvet.

Kui hindamise tagajärjel loeb komisjon mitu võimalikku turule sisenejat sellisteks, kes suudavad kahe lennujaama vahel avaldada sama tõhusat konkurentsisurvet, liigitab komisjon need võimalikud turule sisenejad vastavalt liigitusele, mille ühinemise osalejad on esitanud kooskõlas tingimusega 1.25.“

 Vaidlustatud otsus

44      Menetlusse astuja Delta Air Lines, Inc. esitas 9. oktoobril 2014 ametliku pakkumise teenindusaegade jaotamiseks kooskõlas lõplike kohustuste tingimusega 1.24. Nähtuvalt oma taotleja toimikust kavatses ta osutada igapäevast lennuteenust kahe lennujaama London Heathrow’ ja Philadelphia International Airporti vahel kuuel järjestikusel IATA hooajal alates 2015. aasta suvest.

45      Menetlusse astuja oli ainus, kes lõplike kohustuste raames esitas pakkumise teenindusaegade jaotamiseks.

46      Pärast seda, kui komisjon hindas menetlusse astuja jätkusuutlikkust ja tema ametlikku pakkumist lõplike kohustuste tingimuste 1.21 ja 1.26 alusel, tunnistas ta 6. novembri 2014. aasta otsusega, et esiteks on ta ühinemise osalejatest sõltumatu ja tal puudub nendega seos ning et ta on London Heathrows ammendanud oma teenindusaegade varu kohustuste tingimuse 1.21 tähenduses, ning teiseks on ta ühinemise osaliste jätkusuutlik potentsiaalne konkurent kahe lennujaama vahel, milleks ta kohustuste raames taotles teenindusaegasid, kuna tal on võime, vahendid ja tahe osutada lennuteenuseid London Heathrow – Philadelphia International Airporti vahel pikaajaliselt, mis kujutab endast jätkusuutlikku konkurentsijõudu.

47      Hageja ja menetlusse astuja esitasid 17. detsembril 2014 komisjonile teenindusaegade vabastamise kokkuleppe, mille need kaks äriühingut pidid sõlmima, selleks et täita kohustused, mis puudutavad menetlusse astuja taotletud teenindusaegu kahe lennujaama London Heathrow – Philadelphia International Airport vahel. Lähtudes esindaja 17. detsembri 2014. aasta aruandest, kiitis komisjon 19. detsembri 2014. aasta otsusega teenindusaegade vabastamise kokkuleppe heaks.

48      19. detsembri 2014. aasta otsuses teenindusaegade vabastamise kohta on ette nähtud, et menetlusse astuja on kohustatud kasutama hageja teenindusaegu, selleks et osutada vahemaandumiseta lennuteenust liinil London Heathrow – Philadelphia International Airport. Otsuses on lisaks märgitud, et menetlusse astujal on komisjoni heakskiidul omandatud varasemad õigused siis, kui neid teenindusaegu kasutati asjakohaselt kasutusperioodi jooksul, ning juhul, kui komisjon kiidab heaks varasemad õigused, säilitab menetlusse astuja hageja teenindusajad ning tal on õigus neid kasutada ükskõik millise kahe linna vahel.

49      Menetlusse astuja alustas liini London – Philadelphia teenindamist alates 2015. aasta IATA suvehooajast.

50      Hageja saatis 28. septembril 2015 komisjoni esindajale kirja, selleks et talle teatada, et kuna menetlusse astuja ei kasutanud korrigeerivaid teenindusaegu kooskõlas oma pakkumisega, ei ole ta neid „asjakohaselt kasutanud“ 2015. aasta suvehooajal ning 2015– 2016. aasta talvehooajal ning et seetõttu ei tohi neid hooaegu arvesse võtta varasemate õiguste omandamisel.

51      Seejärel leidsid eelkõige hageja ja komisjoni vahel aset hulk arutelusid, mille käigus andis hageja teada, et menetlusse astuja ei järgi jätkuvalt oma pakkumise tingimusi ning ta ei saa seega varasemaid õigusi nõuda.

52      Komisjon tegi 30. aprillil 2018 otsuse C(2018) 2788 final, millega antakse varasemad õigused Delta Air Lines’ile (juhtum M.6607 US Airways/American Airlines) ning milles komisjon tuvastas, et menetlusse astuja on kasutusperioodil asjakohaselt kasutanud teenindusaegu, ning kiitis heaks viimasele varasemate õiguste andmise kooskõlas lõplike kohustuste tingimusega 1.10 (edaspidi „vaidlustatud otsus“).

53      Vaidlustatud otsuse adressaatideks olid US Airways, AMR Corporation ja menetlusse astuja. Otsusest teavitati AMR Corporationit tema advokaatide kaudu Brüsselis (Belgia).

54      Pärast seda, kui komisjon tuvastas vaidlustatud otsuses, et menetlusse astuja ja hageja tõlgendasid erinevalt tingimusi, mida tuli täita varasemate õiguste andmiseks, analüüsis komisjon lõplike kohustuste sõnastust, eesmärki ja konteksti.

55      Sellega seoses on vaidlustatud otsuses esitatud analüüs kahes etapis. Esiteks tegi komisjon kindlaks asjaolud, mille alusel jõudis ta järeldusele, et mõistet „asjakohane kasutamine“ tuleb tõlgendada nii, et see vastab „kuritarvitamise“ puudumisele. Teiseks esitas komisjon argumendid, mis tema arvates lükkavad ümber tõlgenduse, et „asjakohase kasutamisena“ tuleb mõista „pakkumisega kooskõlalist kasutamist“.

56      Pärast seda, kui vaidlustatud otsuses kõigepealt tuvastati, et mõiste „asjakohane kasutamine“ ei olnud lõplikes kohustustes määratletud, tõdeti otsuses, et seda mõistet tuleb tõlgendada „lähtuvalt [lõplike] kohustuste eesmärgist ja kontekstist“.

57      Lõplike kohustuste eesmärgi kohta leidis komisjon, et nendega soovitakse kõrvaldada tõsised kahtlused ühinemise kokkusobivuse osas siseturuga ning et nende kohustuste tingimuse 1.9 eesmärk on taastada konkurents asjaomasel liinil, luues konkureeriva lennuteenuse.

58      Mis puudutab lõplike kohustuste konteksti, siis tõi komisjon esile, et varasemate õiguste eesmärk on kutsuda potentsiaalset turule sisenejat üles teenindama asjaomast liini. Selleks et potentsiaalsel turule sisenejal tekiks aga sisenemiseks huvi, peavad kriteeriumid olema selged ja kontrollitavad ning välistama igasuguse meelevaldse kaalutlemise.

59      Kuna tavakeeles võib kuritarvitamist samastada asjakohatu kasutamisega ning kuna lõplikes kohustustes on mõiste „kuritarvitamine“ defineeritud, samas kui mõiste „asjakohane kasutamine“ määratletud ei ole, siis järeldas komisjon sellest, et selleks et anda potentsiaalsele uuele sisenejale selget ja kontrollitavat teavet, tuleb mõistet „asjakohane kasutamine“ tõlgendada lõplike kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses „kuritarvitamise“ puudumisena.

60      Edasi lükkas komisjon vaidlustatud otsuses ümber väite, et mõistet „asjakohane kasutamine“ tuleb tõlgendada nii, et see puudutab „pakkumisega kooskõlalist kasutamist“.

61      Vaidlustatud otsuses on siinkohal esiteks märgitud, et kui „asjakohane kasutamine“ ja „pakkumisega kooskõlaline kasutamine“ lugeda sisult samaks, siis tähendaks see nõuet, mida on peaaegu võimatu täita.

62      Teiseks ei saa nõustuda väitega, mille kohaselt vastavad üksnes „erakorralistel funktsionaalsetel põhjustel tühistamised“ „pakkumisega kooskõlalisele kasutamisele“. Ühelt poolt on selline kriteerium liiga ebamäärane, et uue potentsiaalse turule siseneja jaoks tagada õiguskindlus. Teiselt poolt ei toeta seda kriteeriumi lõplike kohustuste tekst.

63      Kolmandaks muudab „asjakohase kasutamise“ tõlgendamine nii, et see tähendab „pakkumisega kooskõlalist kasutamist“, lõplikud kohustused uue turule siseneja jaoks palju vähem huvipakkuvaks.

64      Neljandaks, kuna teenindusaegade kasutamine 80% ulatuses on de facto reegel lennunduse sektoris, siis ei ole mõistlik nõuda uuelt potentsiaalselt turule sisenejalt selle kasutamist 100% ulatuses.

65      Viiendaks selgub vormist RM, et varasemaid õigusi puudutavas osas olid lõplikud kohustused mõnede „vähetähtsate keeleliste selgituste ja nüansierinevustega“ valdavalt sarnased juhtumis IAG/bmi võetud kohustustega. Viimati nimetatud kohustustes ei olnud „pakkumisega kooskõlaline kasutamine“ aga varasemate õiguste omandamise tingimuseks. Järelikult kujutab lõplikes kohustustes väljend „pakkumisega kooskõlaline“ endast pelka „vähetähtsat keelelist nüansierinevust“ juhtumi IAG/bmi kohustustega võrreldes.

66      Kuuendaks on kõnealuste sätete ülesehitusega vastuolus tõlgendada lõplike kohustuste tingimuse 1.10 mõistet „asjakohane kasutamine“ lähtuvalt nende kohustuste tingimusest 1.9, kuna viimati nimetatud tingimuse ese on kindlaks teha kohustuse eesmärk, see tähendab liinil osutada konkureerivat lennuteenust, samas kui varasemad õigused on määratletud tingimuses 1.10.

67      Analüüsi tulemusel jõudis komisjon vaidlustatud otsuses järeldusele, et mõistet „asjakohane kasutamine“ ei tohi mõista „pakkumisega kooskõlalise kasutamise“ tähenduses, vaid seda tuleb tõlgendada nii, et see tähendab teenindusaegade „kuritarvitamise puudumist“ lõplike kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses.

68      Lõpuks analüüsis komisjon vaidlustatud otsuses, kas menetlusse astuja kuritarvitas teenindusaegu lõplike kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses, selleks et kindlaks teha, kas talle tuleb anda varasemad õigused.

69      Komisjon tuvastas selles osas, et menetlusse astuja alakasutas teenindusaegu seetõttu, et teatavad teenindusajad tagastati koordinaatorile enne tagastamise tähtaega ning teatavad lennud tühistati. Komisjon leidis sellegipoolest, et teenindusaegade kasutamine on vaatamata nende alakasutamisele kooskõlas põhimõttega „kasutatud teenindusajad või kaotatud teenindusajad“, nagu see on sätestatud nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (EÜT 1993, L 14, lk 1; ELT eriväljaanne 07/02, lk 3; edaspidi „määrus nr 95/93“) artikli 10 lõigetes 2 ja 3, kuna enne tagastamistähtaega tagastatud teenindusaegu ei tulnud selle põhimõtte kohaldamisel arvesse võtta ning teenindusaegade kasutamine oli alati üle 80% künnise. Tuvastades, et menetlusse astuja ei kuritarvitanud teenindusaegu lõplike kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses, järeldas komisjon sellest, et menetlusse astuja on kooskõlas esindaja kirjaliku soovitusega kasutamisperioodi vältel asjakohaselt kasutanud teenindusaegu, ning kiitis heaks menetlusse astujale varasemate õiguste andmise lõplike kohustuste tingimuse 1.10 alusel.

 Menetlus ja poolte nõuded

70      Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 10. juulil 2018.

71      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt ja menetlusse astujalt.

–        teha mis tahes muu otsus, mis on kohtuasja asjaoludel asjakohane.

72      Komisjon palub Üldkohtul:

–        jätta hagiavaldus rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

73      Menetlusse astuja esitas 24. oktoobril 2018 Üldkohtu kantseleile taotluse astuda menetlusse komisjoni nõuete toetuseks.

74      Koja president andis 8. jaanuari 2019. aasta otsusega menetlusse astujale loa astuda komisjoni nõuete toetuseks menetlusse.

75      Menetlusse astuja esitas 21. märtsil 2019 Üldkohtu kantseleisse menetlusse astuja seisukohad, milles ta palus jätta hagi rahuldamata.

76      Hageja esitas oma seisukohad menetlusse astuja seisukohtade kohta 30. aprillil 2019. Komisjon omakorda teatas 25. aprillil 2019, et tal ei ole nende seisukohtade kohta märkusi.

77      Üldkohtu kodukorra artikli 28 kohaselt otsustas Üldkohus esimese koja ettepanekul anda kohtuasi lahendamiseks laiendatud koosseisule.

78      Ettekandja-kohtuniku ettepaneku alusel palus Üldkohus (esimene koda laiendatud koosseisus) kodukorra artiklis 89 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames komisjonil esitada teatud dokumendid ning esitas kohtuasja pooltele küsimusi.

79      14. veebruaril 2020 esitas komisjon nõutud dokumendid ja kohtuasja pooled vastasid esitatud küsimustele.

80      Hageja esitas 13. märtsil 2020 oma seisukohad komisjoni vastuste kohta Üldkohtu küsimustele ja komisjoni esitatud dokumentide kohta.

81      Komisjon võttis 11. mail 2020 seisukoha hageja vastuste kohta Üldkohtu esitatud küsimustele ja hageja kõigi seisukohtade kohta, see tähendab nende kohta, mis puudutasid esitatud dokumente ja komisjoni vastuseid Üldkohtu esitatud küsimustele.

82      Neil asjaoludel ja võistlevuse põhimõtte järgimiseks ei võetud käesolevas kohtuotsuses arvesse komisjoni 11. mai 2020. aasta märkuste seda osa, mis puudutab hageja märkusi vastuste kohta, mille komisjon andis Üldkohtu esitatud küsimustele, st nende punkte 22–26.

83      Kuna pooled ei taotlenud kohtuistungi pidamist, otsustas Üldkohus (esimene koda laiendatud koosseisus) kodukorra artikli 106 lõike 3 alusel lahendada kohtuasja ilma menetluse suulise osata.

 Õiguslik käsitlus

84      Oma hagi toetuseks esitab hageja kaks väidet. Esimese väite kohaselt rikkus komisjon mõiste „asjakohane kasutamine“ tõlgendamisel õigusnorme.

85      Teises väites leiab hageja, et komisjon ei võtnud arvesse kõiki varasemate õiguste andmisel tähtsust omavaid asjaolusid.

 Esimene väide

86      Esimene väide koosneb kahest osast. Esimeses väiteosas leiab hageja, et lõplike kohustuste tingimuses 1.10 asuvat mõistet „asjakohane kasutamine“ tuleb mõista kui „pakkumisega kooskõlaline kasutamine“. Teises väiteosaga soovib hageja tõendada, et mõiste „asjakohane kasutamine“ ei tähenda „kuritarvitamise“ puudumist, kuna viimasel on erinev eesmärk.

87      Kuna esimese väite mõlemad osad puudutavad kriteeriume, mida tuleb mõiste „asjakohane kasutamine“ hindamisel arvesse võtta, siis tuleb neid väiteosasid analüüsida koos.

88      Vaidlustatud otsuse kohaselt tuleb lõplike kohustuste tingimuses 1.10 asuvat mõistet „asjakohane kasutamine“ tõlgendada nii, et see tähendab nende kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses „kuritarvitamise“ puudumist, mitte aga nii, et see viitab menetlusse astuja „pakkumisega kooskõlalisele“ kasutamisele. Kuna see, et oma pakkumisega võrreldes alakasutas menetlusse astuja teenindusaegu, ei kujuta endast „kuritarvitamist“, siis järeldab komisjon, et menetlusse astuja on teenindusaegu „asjakohaselt kasutanud“, ning tunnustab tema varasemaid õigusi teenindusaegadele, nimelt viimase võimalust kasutada teenindusaegu pärast kasutamisperioodi muul liinil kui London-Philadelphia.

89      Eespool punktis 88 esitatud tõlgenduseni jõudmiseks märkis komisjon kõigepealt vaidlustatud otsuse punktis 51, et lõplikes kohustustes ei määratletud asjakohase kasutamise mõistet ning et hageja ja menetlusse astuja ei olnud teineteisega nõus aluseks võetava mõiste määratluse osas. Edasi leidis komisjon vaidlustatud otsuse punktis 52, et selge määratluse puudumisel tuleb seda mõistet tõlgendada lähtuvalt nende kohustuste tingimuste sõnastusest, kontekstist ja eesmärgist.

90      Hageja avaldab küll kriitikat menetlusse astuja teenindusaegade alakasutamise ulatuse kohta, kuid ta ei vaidle vastu sellele, et teenindusaegade kasutamine ei kujuta endast „kuritarvitamist“ lõplike kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses.

91      Seevastu ei nõustu hageja sellega, kuidas komisjon tõlgendas lõplike kohustuste tingimuses 1.10 asuvat mõistet „asjakohane kasutamine“.

92      Hageja tõlgenduse kohaselt tuleb mõistet „asjakohane kasutamine“ mõista nimelt nii, et üldjuhul puudutab see „pakkumisega kooskõlalist“ kasutamist, kusjuures komisjonil on teatav hindamisruum, selleks et teha kindlaks, kas kasutamist – isegi kui see ei ole pakkumisega täielikult kooskõlaline – võib ikkagi kvalifitseerida „asjakohaseks kasutamiseks“, arvestades eelkõige kohustuste eesmärki.

93      Hageja leiab, et kui mõistet „asjakohane kasutamine“ tõlgendada selliselt, siis on seega ilmne, et menetlusse astuja ei ole teenindusaegu „asjakohaselt kasutanud“, mistõttu ei ole ta varasemaid õigusi omandanud.

94      Esimene väide puudutab seega lõplike kohustuste tingimuses 1.10 asuva mõiste „asjakohane kasutamine“ tõlgendamist.

 Kõnealuste tingimuste grammatiline tõlgendamine

95      Vaidlustatud otsuse punkti 56 sõnastuse kohaselt saab tavakeeles „kuritarvitamist“ (misuse) määratleda kui „millegi kasutamine sobimatul viisil või viisil, mis ei olnud ette nähtud“, ning „asjakohast kasutamist“ määratleda kui kasutamist, mis on „kohane või mis sobib mingis olukorras või konkreetsel juhul“. Sellest tuleneb, et „asjakohane kasutamine“ on vastupidine „kuritarvitamisele“. Seega, lähtudes lõplikes kohustustes kasutatud mõistete grammatilisest tõlgendamisest, tuleb teenindusaegade „asjakohase kasutamisena“ mõista nende teenindusaegade „kuritarvitamise“ puudumist.

96      Vaidlustatud otsuse punkti 63 kohaselt on lõplike kohustuste tingimuses 1.9 asuv kiillause „pakkumisega kooskõlaline“ üksnes „vähetähtis keeleline nüansierinevus“, mis ei saa mõiste „asjakohane kasutamine“ tõlgendamisel olla määrav.

97      Hageja vaidleb sellele tõlgendusele vastu.

98      Hageja heidab komisjonile ette asjaolu, et oma tõlgenduses ei järgi ta kõnealuste tingimuste sõnastust. Niisugune tõlgendus võtab soovitava toime kiillauselt „pakkumisega kooskõlaline“, mis asub lõplike kohustuste tingimuse 1.9 teises lauses ja mida tuleb arvesse võtta nende kohustuste tingimuses 1.10 asuva mõiste „asjakohane kasutamine“ tõlgendamisel. Samuti on vaidlustatud otsuses „asjakohase kasutamise“ ja „kuritarvitamise“ puudumise võrdsustamine vastuolus kõnealuste tingimuste sõnastusega.

99      Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et lõplikud kohustused sisaldavad määratlusi puudutavat osa. Selles ei ole aga määratletud lõplike kohustuste tingimuses 1.10 asuvat mõistet „asjakohane kasutamine“.

100    Oma tähenduselt ei ole mõiste „asjakohane kasutamine“ täielikult iseenesest toimiv, vaid nõuab võrdlusraamistikku, millest lähtuvalt on võimalik kindlaks määrata see, mis käesoleval juhul on kasutamine, mille saab kvalifitseerida „asjakohaseks“, või olenevalt olukorrast kasutamine, mida ei saa kvalifitseerida „asjakohaseks“.

101    Seega seisneb vaidlustatud otsuses kasutatud lähenemine „asjakohase kasutamise“ samastamises lõplike kohustuste tingimuses 1.13 määratletud „kuritarvitamise“ puudumisega, moodustades nii võrdlusraamistiku varasemate õiguste hindamiseks.

102    Seevastu tuleb hageja tõlgenduse kohaselt, mis peamiselt põhineb lõplike kohustuste tingimuses 1.9 asuval kiillausel „pakkumisega kooskõlaline“, tõlgendada mõistet „asjakohane kasutamine“ nii, et see viitab peamiselt „pakkumisega kooskõlalisele“ kasutamisele. Seega moodustab „pakkumisega kooskõlaline“ kasutamine võrdlusraamistiku, mis tähendab, et komisjonil on teatav hindamisruum, selleks et kindlaks teha, kas kasutamist – isegi kui see ei ole pakkumisega täielikult kooskõlaline – võib ikkagi kvalifitseerida „asjakohaseks kasutamiseks“, arvestades eelkõige kohustuste eesmärki, nimelt luua asjaomasel liinil tarbijate huvides maksimaalne konkurents.

103    Sellega seoses tuleb märkida, et lõplike kohustuste algkeel on inglise keel ning nende kohustuste tingimuses 1.13 kasutatud mõiste „misuse“ on üsna laia tähendusega ega ole tingimata negatiivse varjundiga. Järelikult tõdes komisjon vaidlustatud otsuse punktis 56 õigesti, et tavakeeles võib ingliskeelset mõistet „misuse“ määratleta kui „millegi kasutamine sobimatul viisil või viisil, mis ei olnud ette nähtud“.

104    Neil asjaoludel ei saa järeldada, et „asjakohase kasutamise“ samastamine vaidlustatud otsuses „kuritarvitamise“ (misuse) puudumisega on vastuolus asjaomaste tingimuste sõnastusega.

105    Mis puudutab tõlgendust, mida pooldab hageja, siis tuleb tõdeda, et tees, et „asjakohase kasutamisena“ tuleb mõista kasutamist, mis on 100-protsendiliselt „pakkumisega kooskõlaline“, on vastuolus mõiste „pakkumisega kooskõlaline“ tähendusega. Mõiste „asjakohane“ viitab nimelt kasutamisele, mis jääb allapoole teenindusaegade „pakkumisega kooskõlalist“ 100-protsendilist kasutamist, ületades samal ajal teatud künnise.

106    Kuna hageja aga väidab, et mõistet „asjakohane kasutamine“ tuleb tõlgendada nii, et üldjuhul puudutab see „pakkumisega kooskõlalist“ kasutamist, jättes samas komisjonile teatud hindamisruumi küsimuse osas, kas „pakkumisega kooskõlalisest kasutamisest“ madalam kasutamine saab olla asjakohane, siis tuleb jõuda järeldusele, et hageja tõlgendus on kooskõlas mõistega „asjakohane kasutamine“.

107    Eespool toodust tuleneb, et nii vaidlustatud otsuses toodud tõlgendus kui hageja tõlgendus on kooskõlas kõnealuste tingimuste sõnastusega, mistõttu ei ole nende tingimuste grammatiline tõlgendus määrav.

108    Selleks et kontrollida, kas komisjon võis vaidlustatud otsuses järeldada, et lõplike kohustuste tingimuses 1.10 asuvat „asjakohast kasutamist“ tuleb mõista nii, et see tähendab „kuritarvitamise“ puudumist, tuleb neil asjaoludel kõigepealt selgitada, millised on asjakohased põhimõtted väljendi „asjakohane kasutamine“ tõlgendamiseks, selleks et seejärel kontrollida, kas komisjon kohaldas neid põhimõtteid õigusnormi rikkumata.

 Väljendi „pakkumisega kooskõlaline“ tõlgendamise põhimõtted

109    Esiteks tuleb üldreeglina – ja nagu ilmneb väljakujunenud praktikast – liidu õigusnormi tõlgendamisel arvesse võtta nii selle sõnastust kui ka konteksti ning selle õigusakti eesmärke, mille osaks säte on (vt 7. mai 2019. aasta kohtuotsus Saksamaa vs. komisjon, T‑239/17, EU:T:2019:289, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika), kuid tõlgendamine toimub siiski selge ja täpse sõnastuse piirides (vt selle kohta 15. juuli 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Ühendkuningriik, C‑582/08, EU:C:2010:429, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika). Lisaks kasutavad liidu kohtud korrapäraselt süstemaatilist tõlgendamist.

110    Lõplikud kohustused on vastavalt loa andmise otsuse punktile 200 viimase lahutamatu osa ning eespool punktis 109 meenutatud põhimõtteid tuleb kohaldada nende kohustuste tõlgendamisel, mida on ka pooled tunnistanud.

111    Teiseks tuleb arvesse võtta spetsiifilisi tõlgendamise eeskirju, mis on esitatud lõplike kohustuste kolmandas lõigus.

112    Seega tuleb lõplikke kohustusi tõlgendada lähtudes loa andmise otsusest liidu õiguse üldistes raamides, eelkõige lähtudes määrusest nr 139/2004 ning arvestades komisjoni teatist määruse nr 139/2004 ja määruse nr 802/2004 seisukohalt vastuvõetavate parandusmeetmete kohta (ELT 2008, C 267, lk 1; edaspidi „parandusmeetmete teatis“).

113    Esiteks tuleb loa andmise otsuse osas meenutada, et see otsus tehti määruse nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel koostoimes selle määruse artikli 6 lõikega 2, nimelt esialgse uurimise staadiumis, see tähendab I etapis.

114    Kohtupraktika kohaselt peavad I etapis pakutud kohustused võimaldama komisjonil järeldada, et teatatud koondumise kokkusobivuses siseturuga ei ole esialgse uurimise staadiumis enam tõsiseid kahtlusi. Need kohustused võimaldavad seega ära hoida põhjaliku uurimismenetluse algatamise (vt 13. mai 2015. aasta kohtuotsus Niki Luftfahrt vs. komisjon, T‑162/10, EU:T:2015:283, punkt 290 ja seal viidatud kohtupraktika).

115    Määruse nr 139/2004 artikli 8 lõike 2 alusel võib komisjon otsusele, mis tunnistab koondumise kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud kriteeriumi alusel siseturuga kokkusobivaks, lisada tingimusi ja kohustusi, mis on kavandatud tagama, et asjaomased ettevõtjad täidavad komisjoni ees võetud kohustusi, et muuta koondumine siseturuga kokkusobivaks (vt 13. mai 2015. aasta kohtuotsus Niki Luftfahrt vs. komisjon, T‑162/10, EU:T:2015:283, punkt 291 ja seal viidatud kohtupraktika).

116    Arvestades seda liiki tehinguga seotud olulisi finantshuve ja tööstuslikke või kaubanduslikke panuseid ning ka komisjoni pädevust selles valdkonnas, on asjaomaste ettevõtjate huvides ametiasutuse tööd hõlbustada. Samadel põhjustel tuleb ka komisjonil üles näidata suurimat hoolsust koondumiste kontrollimise ülesande täitmisel (vt 13. mai 2015. aasta kohtuotsus Niki Luftfahrt vs. komisjon, T‑162/10, EU:T:2015:283, punkt 292 ja seal viidatud kohtupraktika).

117    Samuti tuleb märkida, et koondumiste kontrolli käigus on komisjon pädev heaks kiitma vaid selliseid kohustusi, mis muudavad teatatud koondumise siseturuga kokkusobivaks (vt 13. mai 2015. aasta kohtuotsus Niki Luftfahrt vs. komisjon, T‑162/10, EU:T:2015:283, punkt 293 ja seal viidatud kohtupraktika).

118    Selles osas tuleb tõdeda, et koondumise ühe poole pakutud kohustused vastavad sellele kriteeriumile üksnes siis, kui komisjon saab kindlalt järeldada, et neid oleks võimalik täita ning et neist tulenevad abimeetmed on piisavalt elujõulised ja kestvad selleks, et turgu valitseva seisundi tekkimine või tugevnemine või tõhusa konkurentsi takistamine, mida kohustustega üritatakse ära hoida, ei saaks toimuda lähitulevikus (vt 13. mai 2015. aasta kohtuotsus Niki Luftfahrt vs. komisjon, T‑162/10, EU:T:2015:283, punkt 294 ja seal viidatud kohtupraktika).

119    Komisjonil on lai kaalutlusõigus, kui ta hindab vajadust kehtestada kohustused, selleks et hajutada koondumise tõttu tekkinud tõsised kahtlused (vt 13. mai 2015. aasta kohtuotsus Niki Luftfahrt vs. komisjon, T‑162/10, EU:T:2015:283, punkt 295 ja seal viidatud kohtupraktika).

120    I etapis võetud kohustuste eesmärk on hajutada kõik tõsised kahtlused küsimuse osas, kas koondumine märkimisväärselt takistaks tõhusat konkurentsi siseturul või selle olulises osas eelkõige turgu valitseva seisundi tekitamise või tugevdamise tõttu. Järelikult peavad I etapis võetud kohustused peavad oma tähenduse ja sisu poolest võimaldama komisjonil teha heakskiitev otsus II etappi avamata, sest komisjonil ilmset kaalutlusviga tegemata olema olnud võimalik jõuda järeldusele, et kõnealused kohustused kujutavad otsest ja piisavat vastust, mis hajutaks selgelt kõik tõsised kahtlused (vt 13. mai 2015. aasta kohtuotsus Niki Luftfahrt vs. komisjon, T‑162/10, EU:T:2015:283, punkt 297 ja seal viidatud kohtupraktika).

121    Teiseks tuleb seoses hageja väitega, et vorm RM ei ole lõplike kohustuste mõistete tõlgendamisel asjakohane, meelde tuletada, et nende kohustuste kolmanda lõigu kohaselt tuleb neid tõlgendada eelkõige lähtuvalt määrusest nr 139/2004.

122    Määruse nr 139/2004 artikli 23 lõike 1 punktist c tuleneb aga, et komisjonil on õigus kehtestada selle määruse artikli 6 lõike 2 alusel võetud kohustuste esitamise ja rakendamise protseduur ja tähtajad. Seetõttu võttis komisjon vastu määruse nr 802/2004, mille artikli 20 lõikes 1a on sätestatud, et asjaomased ettevõtjad esitavad samal ajal määruse nr 139/2004 artikli 6 lõike 2 kohaste kohustuste pakkumisega selle määruse IV lisas sätestatud vormil RM parandusmeetmete kohta ette nähtud teabe ja dokumentide ühe originaali.

123    Seega, vastupidi hageja väidetule tuleb põhjusel, et vormi RM olemasolu pärineb määrusest nr 139/2004, lõplike kohustuste mõisteid vastavalt nende kolmandale lõigule tõlgendada lähtuvalt nimetatud vormist ja sellest, mida ühinemise osalised on vormil esitanud.

124    Kolmandaks, mis puudutab „liidu õiguse üldist raamistikku“, siis tuleb arvesse võtta eelkõige määrust nr 95/93.

125    Neljandaks tuleb märkida, et kui kohustuste eesmärk on kõrvaldada tõsised kahtlused koondumise kokkusobivuse osas siseturuga, siis need on samuti asjakohased kolmandate isikute jaoks, kes võtavad üle koondumise osaliste tegevuse. Sellise tegevuse ülevõtmise tingimused on valdavalt kindlaks määratud kohustustega.

 Kõnealuste tingimuste tõlgendamine vormi RM andmetest lähtudes

126    Vaidlustatud otsuse punktis 63 on märgitud, et ühinemise osaliste esitatud vormist RM nähtub, et varasemaid õigusi puudutavas osas olid lõplikud kohustused mõnede „vähetähtsate keeleliste selgituste ja nüansierinevustega“ valdavalt sarnased juhtumis IAG/bmi võetud kohustustega. Kuigi juhtumi IAG/bmi kohustustes viidatakse „asjakohasele kasutamisele“, ei ole neis aga nõutud, et teenindusaegu kasutatakse kasutamisperioodi jooksul „pakkumisega kooskõlaliselt“. Järelikult ei too sõnastus „pakkumisega kooskõlaliselt“, mis esineb lõplikes kohustustes, käesoleval juhul endaga kaasa muudatusi varasemate õigustega kaasnevates nõuetes ning kujutab juhtumi IAG/bmi kohustustega võrreldes pelgalt „vähetähtsat keelelist nüansierinevust“.

127    Hageja vaidleb sellele järeldusele hulga argumentide abil vastu.

128    Selleks et analüüsida selle järelduse põhjendusi, millele jõudis komisjon vaidlustatud otsuse punktis 63, tuleb kõigepealt esile tuua kohustused, mis vastavalt lasuvad viimasel ning koondumisest teatanud ettevõtjatel seoses kohustustega.

129    Sellega seoses tuleb märkida, et määruse nr 802/2004 IV lisa sissejuhatavatest sätetest selgub, et vormis RM „täpsustatakse teavet ja dokumente, mida asjaomased ettevõtjad peavad kohustusi pakkudes esitama vastavalt määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõikele 2“, ning et „kui [asjasse puutuvad ettevõtjad leiavad], et teatavad käesolevas vormis nõutud andmed ei ole komisjonile hindamiseks tingimata vajalikud, [võivad nad] pöörduda komisjoni poole ja taotleda [endi] vabastamist teatavatest nõuetest, põhjendades nõuetekohaselt, miks need andmed ei ole asjakohased“.

130    Parandusmeetmete teatise punktis 7 on märgitud:

„Komisjon peab hindama, kas kavandatud parandusmeetmete rakendamine aitab kõrvaldada tuvastatud konkurentsiprobleemid. Ainult juhtumi osalistel on olemas kõnealuseks hindamiseks vajalik teave, eelkõige teave kavandatud kohustuste teostatavuse ja loovutatavate varade konkurentsivõime kohta. Seetõttu on osalised kohustatud edastama kogu olemasoleva teabe, mida komisjon vajab kavandatud parandusmeetmete hindamiseks. Seetõttu kohustab rakendusmäärus teate esitanud osalisi edastama koos kohustustega üksikasjaliku teabe kavandatud kohustuste sisu, nende rakendamise tingimuste ja nende sobivuse kohta tõhusa konkurentsi ees seisvate oluliste takistuste kõrvaldamiseks, nagu on sätestatud rakendusmääruse lisas (vorm RM). […]“.

131    Lisaks on parandusmeetmete teatise punktis 79 täpsustatud:

„Selleks et saaks teha [määruse nr 139/2004] artikli 6 lõike 2 kohase otsuse, peavad kohustuste ettepanekud vastama järgmistele nõuetele:

a)      neis selgitatakse põhjalikult osaliste poolt endale võetud kohustuste sisulisi ja korralduslikke tahke;

[…]“.

132    Peale selle on parandusmeetmete teatise punktis 82 märgitud:

„I etapi ajaliste piirangute tõttu on eriti oluline, et osalised esitaksid komisjonile rakendusmääruses nõutud teabe õigel ajal, et komisjon saaks nõuetekohaselt hinnata kohustuste sisu ja teostatavust ning nende sobivust tõhusa konkurentsi püsivaks säilitamiseks ühisturul […]“.

133    Lõpuks märgib komisjon, ilma et hageja oleks talle selles osas vastu väitnud, et arvestades nende asjaolude ja andmete suurt mahtu, mida ta peab määruse nr 139/2004 kohastes menetlustes analüüsima, ning kiire menetlemise nõuet, mis kehtib nende menetluste suhtes eelkõige I etapi lõpus parandusmeetmetega kokkusobivaks tunnistamisel, siis on vormil RM ettevõtjate esitatud teabel väga suur tähtsus, selleks et tal oleks talle antud piiratud aja jooksul võimalik õigesti hinnata pakutud kohustuste sisu, eesmärki, jätkusuutlikkust ja tõhusust. Vormi RM eesmärk on tagada pakutud kohustuste selgus ning vältida, et need ei sisaldaks niinimetatud Trooja hobust. Lisaks kirjeldab vorm RM seda, kuidas ettevõtja ise mõistab enda pakutud kohustusi.

134    Käesoleval juhul tuleb meelde tuletada, et poolte vahel puudub vaidlus, et lõplikud kohustused erinevad sõnastuselt juhtumi IAG/bmi kohustustest.

135    Nagu nimelt selgub lõplike kohustuste tingimuse 1.9 ja juhtumi IAG/bmi kohustuste tingimuse 1.3.1 vahelisest võrdlusest, viidi väljend „vahemaandumiseta lennu teenus kahe linna vahel kooskõlas pakkumisega, mis esitati tingimuse 1.24 alusel“ lõplikesse kohustustesse väljendi asemel „kahe asjaomase linna vahel, milleks need teenindusajad üle anti“, mida kasutati juhtumi IAG/bmi kohustustes.

136    Samuti erinevalt lõplikest kohustustest sisaldasid juhtumi IAG/bmi kohustused jagu pealkirjaga „Teenindusaegade varasemate õiguste andmine“, mis puudutab kasutusperioodi, varasemate õiguste andmist ja „kuritarvitamist“.

137    Lisaks puudub vaidlus selles, nagu on meenutatud eespool punktides 23–27, et ühinemise osalised märkisid nii 18. juuli 2013. aasta kui 30. juuli 2013. aasta vormil RM, et nende kohustused põhinevad peamiselt juhtumi IAG/bmi kohustustel. Peale selle on vormi RM jaos, mis puudutab kõrvalekaldeid standardsõnastusest, täpsustatud, et punktid, milles lõplikud kohustused erinesid juhtumi IAG/bmi kohustustest, välja arvatud „vähetähtsad keelelised nüansierinevused või selgitused, mis on käesoleva juhtumi erilistel asjaoludel nõutavad“, on kindlaks tehtud, „selleks et abistada kohustuste hindamisel“. Vormil RM osas, mis puudutab muudatusi, ei toonud ühinemise osalised esile ühtegi varasemaid õigusi reguleeriva tingimuse kõrvalekallet juhtumi IAG/bmi kohustustest.

138    Seega on lõplike kohustuste tingimuses 1.9 lisatud väljend „pakkumisega kooskõlaline“ vaid „vähetähtis keeleline nüansierinevus“, ilma et see oleks seotud varasemate õigustega, või on nende sõnade eesmärk teha oluline muudatus, võrreldes juhtumi IAG/bmi kohustustega, kuna need puudutavad varasemaid õigusi. Viimasel juhul oleksid ühinemise osalised pidanud selle aga vormil RM esile tooma.

139    Neil asjaoludel näib, et komisjon ei ole eksinud oma järelduses, et lõplike kohustuste sõnastuse ja juhtumi IAG/bmi kohustuste sõnastuse erinevus on üksnes „vähetähtis keeleline nüansierinevus“.

140    Kuna on tuvastatud, et lõplike kohustuste sõnastus erineb juhtumi IAG/bmi kohustuste omast, siis on hageja ülesanne tõendada, et vaatamata vormil RM esitatud andmetele ei kujuta kiillause „pakkumisega kooskõlaline“ pelka „vähetähtsat keelelist nüansierinevust“.

141    Selles kontekstis esitab hageja hulga argumente, mille eesmärk on kahtluse alla seada vaidlustatud otsuse punktis 63 toodud komisjoni järeldus ning tõendada kiillause „pakkumisega kooskõlaline“ asjakohasust lõplike kohustuste tingimuses 1.10 asuva väljendi „asjakohane kasutamine“ tõlgendamisel ja seega varasemate õiguste andmisel.

142    Esiteks väidab hageja, et eespool punktis 113 viidatud parandusmeetmete teatise punktist 7 selgub, et kohustus teavitada komisjoni vormil RM asuvate selgituste abil on tingitud asjaolust, et ainult koondumise osalistel on sageli teavet, mis on kohustuste hindamiseks vajalik ja mis tuleb seega esitada vormil RM. Siiski ei olnud varasemaid õigusi puudutavate tingimuste kohta sellist teavet eranditult ühinemise osalistel ning komisjonil oli sarnaselt nendega võimalik hinnata kiillause „pakkumisega kooskõlaline“ tähendust.

143    See väide ei ole tulemuslik. Kuna vormi RM 3. jaos on ühinemise osalistele kehtestatud kohustus ära näidata kõrvalekalded tüüptekstidest, siis peavad osalised selle tingimuse täitma olenemata põhjustest, mis õigustavad selle reegli olemasolu.

144    Neil asjaoludel ei saa hageja tulemuslikult väita, et komisjon oleks – selle asemel et lähtuda sellest, mis ilmneb vormil RM ühinemise osaliste andmetest – pidanud hindama kiillause „pakkumisega kooskõlaline“ tähendust, jättes samas tähelepanuta kõik selle, mille ühinemise osalised olid märkinud vormil RM.

145    Teiseks kinnitab hageja, et vormil RM ei tulnud märkida erinevused pakutud kohustuste ja juhtumi IAG/bmi kohustuste vahel, kuna toona ei leidnud ei ühinemise osalised ega ka komisjon, et sõnade „pakkumisega kooskõlaline“ lisamine on oluline, kuna selle lisamisega nõutakse turule sisenejalt vaid ilmset asja, nimelt et ta täidaks oma lubadusi.

146    See argument ei ole tulemuslik.

147    Kuna kooskõlas põhimõttega „kasutatud teenindusajad või kaotatud teenindusajad“, nagu see on sätestatud määruse nr 95/93 artikli 10 lõikes 2, piisab teenindusaegade kasutamise 80% suurusest künnisest, siis ei ole võimalik väita, et on ilmne, et turule siseneja peaks põhimõtteliselt osutama oma pakkumise esemeks olevat lennuteenust 100% ulatuses, selleks et saada varasemad õigused.

148    Peale selle tõendab hageja argument, et ühinemise osalised olid juba siis, kui komisjoniga toimusid läbirääkimised kohustuste üle, arvamusel, et kiillause „pakkumisega kooskõlaline“ kohustab turule sisenejat osutama lennuteenust kooskõlas oma pakkumisega, selleks et saada varasemad õigused.

149    Siiski, kuna „pakkumisega kooskõlalise“ kasutamise kohustus ei tulene juhtumi IAG/bmi kohustuste sõnastusest, pidid ühinemise osalised vormil RM ära näitama pakutud kohustuste sõnastuses kõrvalekaldumise kui olulise muudatuse, selleks et sellele muudatusele komisjoni tähelepanu juhtida.

150    Kuna ühinemise osalised jätsid sellele asjaolule komisjoni tähelepanu juhtimata, rikkudes määruse nr 802/2004 IV lisast tulenevaid kohustusi, siis ei ole hagejal alust sellele tugineda lõplike kohustuste tõlgendamise toetuseks.

151    Kolmandaks väidab hageja, et vormil RM ei olnud vajalik mainida kiillauset „pakkumisega kooskõlaline“, mis asub lõplike kohustuste tingimuses 1.9, kuna selle tähendus ei vaja selgitusi ning see ei ole ei mitmetähenduslik ega mitmeti mõistetav.

152    Selle argumendiga ei saa nõustuda.

153    Kõigepealt, kuna vormi RM 3. jaost tuleneb osalistele kohustus teatada mis tahes kõrvalekaldest, võrreldes tüüptekstiga, siis on asjakohatu väide, et tekstist kõrvalekaldumine seisneb ühetähendusliku või üheti mõistetava väljendi lisamises.

154    Lisaks ei ole selle väljendi asjakohasus varasemate õiguste andmiseks käesoleva juhtumi asjaoludel kaugeltki nõutav.

155    Lähtudes nimelt juhtumi IAG/bmi asjaomaste kohustuste tingimuste ülesehitusest, mis tuleneb viisist, kuidas need tingimused on struktureeritud, reguleerib varasemate õiguste omandamise tingimusi nende kohustuste tingimus 1.3.2, mis vastab lõplike kohustuste tingimusele 1.10, samas kui nende kohustuste tingimuse 1.3.1 – mis vastab lõplike kohustuste tingimusele 1.9 – eesmärk on täpselt määratleda „konkurentsivõimeline lennuteenus“, mida saab osutada kasutamisperioodil.

156    Neil asjaoludel ei pidanud komisjon leidma, et väljendi „pakkumisega kooskõlaline“ lisamine lõplike kohustuste tingimusele 1.9 peab olema asjakohane varasemate õiguste andmiseks.

157    Lisaks tuleb meelde tuletada, et ühinemise osaliste täidetud vormilt RM nähtub, et lõplike kohustuste tingimustel, mis puudutavad varasemaid õigusi, on sama tähendus kui juhtumi IAG/bmi kohustuste tingimustel, välja arvatud „vähetähtsad keelelised nüansierinevused“.

158    Neil asjaoludel ei ole põhjendatud hageja argument, et komisjon oleks pidanud varasemaid õigusi puudutavaid tingimusi mõistma teises tähenduses.

159    Neljandaks, mis konkreetselt puudutab ühinemise osaliste ja komisjoni vahelisi arutelusid ajal, mil viimane nõudis, et nad lisaksid „varasemad õigused“ oma kohustustesse, siis märgib komisjon vastusena Üldkohtu küsimusele, et ta „arvas teadvat“, et ajavahemikus 18. juulist kuni 25. juulini 2013 toimus arutelu „osaliste vahel teatud lahknevuste üle 16. juuli 2013. aasta [kohustuste pakkumise] ja „juhtumi IAG/bmi“ kohustuste vahel“.

160    Siiski ei väitnud hageja kunagi – ei menetluse kirjalikus osas, ei vastuses Üldkohtu küsimustele ega vastuses komisjoni seisukohtadele, mis on esile toodud eespool punktis 159 –, et ühinemise osalised teavitasid kohustuste üle läbirääkimisi pidades sõnaselgelt komisjoni oma kohustuste kontseptsioonist, mille kohaselt on turule siseneja kohustatud osutama lennuteenust kooskõlas oma pakkumisega, selleks et saada varasemad õigused.

161    Kuna aga hageja ülesanne – nagu on meenutatud eespool punktis 140 – on tõendada, et ühinemise osalised juhtisid komisjoni tähelepanu sõnastuse erinevusele lõplikes kohustustes ja juhtumi IAG/bmi kohustuste tingimustes, mis puudutavad varasemaid õigusi, ning kuna hageja ei esitanud ühtegi tarvilikku tõendit eespool punktis 159 viidatud arutelude kohta ühinemise osaliste ja komisjoni vahel, siis tuleb jõuda järeldusele, et nende arutelude käigus ühinemise osalised komisjoni ei teavitanud sellest erinevusest kohustuste sõnastuses.

162    Viiendaks väidab hageja, et lõplike kohustuste kujunemisloost selgub, et kiillause „pakkumisega kooskõlaline“ pärineb juhtumi A++ kohustustest, kujutades endast lennuettevõtjate teenindusaegu puudutavate kohustuste „tehnilist taset“. Lisaks tugineb komisjon mitmel puhul nendele kohustustele läbirääkimistel, mis viisid lõplike kohustusteni. Seega kinnitab hageja, et ühinemise osalised ei pidanud sellest juhtumi IAG/bmi tingimuste täiendusest teatama.

163    Selle argumendiga ei saa nõustuda, kuna see ei ole faktiliselt põhjendatud.

164    Esiteks ei kujuta juhtumi A++ kohustustest tuletatud sõnastus endast „tehnilist taset“ vähemalt varasemate õiguste suhtes.

165    Vaidlus puudub nimelt selles, et juhtumi A++ kohustused ei näinud ette varasemate õiguste andmist. Nende kohustuste tingimus 1.2.6 ei puudutanud seega varasemate õiguste andmise tingimusi.

166    Pealegi just sel põhjusel pidid ühinemise osalised lisama oma kohustustesse komisjoni otsesel nõudmisel varasemate õiguste kohta seda liiki tingimused, mis esinesid juhtumi IAG/bmi kohustustes.

167    Lisaks on asjakohatu hageja meenutatud fakt, et lõplike kohustuste teatud osade puhul palus komisjon ühinemise osalistel võtta aluseks juhtumi A++ kohustused. Juhtumi A++ tingimused, millele hageja viitab, ei ole nimelt seotud varasemate õigustega.

168    Teiseks on ebatäpsed hageja kinnitused lõplike kohustuste kujunemisloo kohta.

169    Ühinemise osalised esitasid komisjonile 10., 14., 16. ja 25. juulil 2013 erinevad versioonid nende endi koostatud kohustustest, selleks et komisjonil oleks nende kohta võimalik anda oma hinnang.

170    Kiillause „pakkumisega kooskõlaliselt“ lisati tõepoolest 14. juuli 2013. aasta kohustuste ettepanekusse, mis kajastus ka hageja koostatud võrdlevas versioonis, millele on viidatud eespool punktis 11.

171    Sellegipoolest puudub järjepidevus 14. juuli 2013. aasta kohustuste ettepaneku ja lõplike kohustuste tingimuse 1.9 asjakohaste punktide vahel.

172    Lõplike kohustuste tingimused 1.9–1.11 ei ole nimelt vastavate varasemate tingimuste muudatus, vaid kujutavad endast uut teksti, mis plokina lisati 16. juuli 2013. aasta kohustustesse, nagu see nähtub 14. juuli 2013. aasta kohustuste ettepaneku ja 16. juuli 2013. aasta kohustuste ettepaneku võrdlevast versioonist, mille hageja esitas oma hagiavalduse lisana A 7.

173    Lisaks kinnitab seda hageja ise, kes tunnistab hagiavalduse punktis 127, et ühinemise osalised kasutasid juhtumi IAG/bmi kohustusi alustekstina 16. juuli 2013. aasta kohustuste ettepaneku koostamisel, mistõttu ei saa väita, et 14. juuli 2013. aasta kohustuste ettepaneku tingimuse 1.11 ja lõplike kohustuste tingimuse 1.9 vahel esineks järjepidevus.

174    Peale selle tuleb veel märkida, et nagu on meenutatud eespool punktis 12, palus komisjon sõnaselgelt ja kahel korral, et varasemad õigused lisataks kohustustesse, täpsustades oma 13. juuli 2013. aasta e-kirjas, et lisada tuleb juhtumi IAG/bmi puhul pakutud „õigustega sama liiki“ varasemad õigused.

175    Sellega seoses tuleb toonitada, et vastusena sellele nõudmisele täpsustasid ühinemise osalised, et varasemad õigused lisati komisjoni „nõudmisega kooskõlas“, nagu see ilmneb e-kirjast, mis saadeti koos 16. juuli 2013. aasta kohustuste ettepanekuga, mis esimest korda sisaldasid tingimusi varasemate õiguste kohta, mis on identsed lõplikes kohustustes olevatega.

176    Peale selle kinnitasid ühinemise osalised 18. ja 30. juuli 2013. aasta vormidel RM, et nad täidavad juhtumi IAG/bmi kohustusi, ilma et nad üldse oleksid viidanud kõrvalekaldumisele seoses tingimustega, mis puudutavad varasemaid õigusi.

177    Neil asjaoludel ei saa nõustuda hageja argumentidega lõplike kohustuste kujunemisloo ja juhtumi A++ kohustuste väidetava „tehnilise taseme“ kohta.

178    Kuuendaks väidab hageja, et sõnastuse erinevus kõnealuste kohustuste ja juhtumi IAG/bmi kohustuste vahel ning eelkõige kiillause „pakkumisega kooskõlaline“ on selgitatav asjaoluga, et erinevalt juhtumist IAG/bmi puudutab käesolev kohtuasi vaid üht lennuliini.

179    Kui hageja väited tuleks mõista nii, et muudatusi sõnastuses tuleb kooskõlas vormil RM asuvate andmetega tõlgendada nii, et need on „selgitused, mis on käesoleva juhtumi erilistel asjaoludel nõutavad“, siis ei saa ka selle argumendiga nõustuda.

180    Ühest küljest räägib hageja ise sellele väitele vastu. Nimelt kinnitab hageja oma 14. veebruari 2020. aasta kirjalike vastuste punktis 3 vastuseks Üldkohtu küsimustele, et ühinemise osalised ei leidnud, et kiillause „pakkumisega kooskõlaline“ kuulub mõiste „selgitused, mis on käesoleva juhtumi erilistel asjaoludel nõutavad“ hulka.

181    Teisest küljest ja igal juhul tuleb tuvastada, et lennuliinide arv ei oma mingit tähtsust küsimuses, millisel tasemel tuleb kasutada teenindusaegu, selleks et tegemist oleks „asjakohase kasutamisega“, mis on vajalik varasemate õiguste andmiseks.

182    Seitsmendaks tuleb veel analüüsida mitut muud hageja väidet. Nimelt väidab hageja, et komisjon oleks pidanud märkama muudatust, mis tehti lõplike kohustuste teksti, võrreldes juhtumi IAG/bmi kohustuste asjasse puutuvate tingimustega, ning „oleks pidanud hindama sõnastust ja selle võimalikke tagajärgi“. Lisaks leiab hageja oma vastustes Üldkohtu küsimustele, et komisjon võrdles „põhjalikult“ asjaomaste tingimuste sõnastust ning toona mõistis ja kiitis heaks asjaolu, et juhtumi A++ kohustuste „tehnilised elemendid“ olid üle võetud.

183    Hageja aga märgib samal ajal, et „[t]egelikult ei olnud mitte kellelgi põhjust siin käsitletavat konkreetset sõnastust analüüsida“ ning et „ei [ühinemise] osalistel ega komisjonil ei olnud vajalik [kõnealust] sõnastust analüüsida“.

184    Igal juhul ei saa hageja argumentidega nõustuda.

185    Kui hagejat tuleks mõista nii, et ta leiab, et komisjon oli teadlik kiillause „pakkumisega kooskõlaline“ lisamisest tingitud sõnastuse muutumisest, siis on see argument asjakohatu.

186    Komisjon ilmselt möönab, et ta tuvastas muudatused kohustuste tekstis. Siiski ei tulene sellest, et komisjon oleks pidanud sellest järeldama, et need muudatused on lõplike kohustuste tingimuses 1.10 asuva mõiste „asjakohane kasutamine“ tõlgendamiseks olulised ega ole pelgalt „vähetähtis keeleline nüansierinevus“.

187    Samadel kaalutlustel ei saa nõustuda argumendiga, et komisjon mõistis ja kiitis heaks asjaolu, et juhtumi A++ kohustuste „tehnilised elemendid“ olid üle võetud.

188    Kuna komisjon kvalifitseeris kiillause „pakkumisega kooskõlaline“ nimelt „vähetähtsaks keeleliseks nüansierinevuseks“, siis luges ta selle lisamise tegelikult pigem „tehniliseks“ kui oluliseks elemendiks.

189    Kui hageja väiteid tuleb mõista nii, et kui komisjon oleks oma analüüsi läbi viinud nõutava hoolsusega, siis oleks ta lisaks sellele, et ta oleks mõistnud, et teksti on muudetud, pidanud ka aru saama, et see muudatus on asjakohane ja oluline varasemate õiguste andmiseks, siis tuleb jõuda järeldusele, et niisugune argument ei ole põhjendatud.

190    Sellega seoses viitab Üldkohus kohustustele, mis vastavalt lasuvad komisjonil ja koondumisest teatanud ettevõtjatel ning mis on esile toodud eespool punktides 129–133.

191    Nagu on meelde tuletatud eespool punktis 116, on komisjon tõepoolest kohustatud „üles näitama suurimat hoolsust koondumiste kontrollimise ülesande täitmisel“.

192    Siiski ei ole selle kohustuse eesmärk vabastada ettevõtjad, kes teatasid koondumisest, oma kohustusest esitada vormil RM täpne ja õige teave.

193    Ettevõtja, kes vormil RM esitas teavet, ei saa üldjuhul väita, et komisjon peab selle teabe jätma tähelepanuta ning tähelepanelikumalt analüüsima pakutud kohustuste teksti.

194    Hageja argument viitab täpsemalt sellele, et komisjon oleks kiillauset „pakkumisega kooskõlaline“ pidanud varasemate õiguste andmiseks mõistma asjakohasena vaatamata asjaolule, et vormil RM ühinemise osaliste esitatud teave oli teistsuguse tähendusega.

195    Komisjon võis käesolevas asjas viga tegemata siiski vaidlustatud otsuses jõuda järeldusele, et lõplike kohustuste tingimuses 1.9 asuv kiillause „pakkumisega kooskõlaline“ ei ole varasemate õiguste andmisel asjakohane.

196    Arvestades eespool punktides 169–175 meelde tuletatud kohustuste kujunemislugu, ei pidanud komisjon järeldama, et 14. juuli 2013. aasta kohustuste ettepanekute sõnastuse ja 16. juuli 2013. aasta kohustuste ettepanekute sõnastuste erinevus on oluline.

197    See kehtib seda enam, et lähtudes juhtumi IAG/bmi kohustuste asjasse puutuvate tingimuste ülesehitusest, mis on tingitud viisist, kuidas need on struktureeritud, reguleerib varasemate õiguste omandamist puudutavaid tingimusi tingimus, mis vastab lõplike kohustuste tingimusele 1.10.

198    Seega, kuna hageja muutis kiillausega „pakkumisega kooskõlaline“ lõplike kohustuste tingimust 1.9, oli komisjonil seda vähem põhjust oletada, et see sõnaline muudatus võis olla midagi muud kui „vähetähtis keeleline nüansierinevus“ vormi RM tähenduses.

199    Lisaks, kui ühinemise osalistel oli kavatsus anda lõplikes kohustustes sisalduvatele tingimustele, mis puudutavad varasemaid õigusi, teistsugune tähendus kui juhtumi IAG/bmi kohustustes sisalduvatel tingimustel, oleksid nad võinud ja pidanud sellest teavitama komisjoni, näidates selle selgelt ära vormil RM.

200    Kõigest eespool toodust selgub, et hageja ei ole suutnud ümber lükata vaidlustatud otsuse punktis 63 tehtud järeldust. Järelikult kujutab lõplike kohustuste tingimuses 1.9 asuv sõnastus „pakkumisega kooskõlaline“ endast pelgalt „vähetähtsat keelelist nüansierinevust“, võrreldes juhtumi IAG/bmi kohustustega, mille kohaselt varasemate õiguste andmisel ei ole nõutav, et kasutusperioodi jooksul osutatakse lennuteenust kooskõlas pakkumisega.

 Kõnealuste tingimuste süstemaatiline tõlgendamine

201    Vaidlustatud otsuse punktist 57 tuleneb, et asjaolu, et lõplikud kohustused sisaldavad mõiste „kuritarvitamine“, kuid mitte „asjakohane kasutamine“ määratlust, viitab sellele, et „asjakohane kasutamine“ ja „kuritarvitamise puudumine“ on võrdväärsed. Seega saab olukorda, mis ei ole teenindusaegade „kuritarvitamine“, lugeda „asjakohaseks kasutamiseks“.

202    Vaidlustatud otsuse punktis 64 on märgitud, et varasemaid õigusi reguleerib lõplike kohustuste tingimus 1.10, samas kui tingimus 1.9 on seotud teenindusaegu puudutava kohustuse eesmärgiga. Seega on kõnealuste tingimuste ülesehitusega vastuolus seada varasemate õiguste andmine sõltuvusse tingimustest, mis tulenevad lõplike kohustuste tingimusest 1.9.

203    Hageja vaidleb hulga argumentide abil sellele tõlgendusele vastu.

204    Esiteks, selleks et hageja argumentidest lähtuvalt analüüsida tõlgendust, mille komisjon esitas vaidlustatud otsuses, tuleb esimesena märkida, et mis puudutab „asjakohase kasutamise“ samastamist „kuritarvitamise“ puudumisega lõplike kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses, nagu seda on tehtud vaidlustatud otsuses, siis on eespool punktis 100 tuvastatud, et mõiste „asjakohane kasutamine“ ei ole täielikult iseenesest toimiv, vaid nõuab võrdlusraamistikku, millest lähtuvalt on võimalik kindlaks määrata see, mis käesoleval juhul on kasutamine, mille saab kvalifitseerida „asjakohaseks“.

205    Nendel asjaoludel puuduvad üldiselt takistused tuginemaks lõplike kohustuste muudele tingimustele, selleks et anda mõistele „asjakohane kasutamine“ täpne tähendus.

206    Teisena tuleb märkida, et „asjakohase kasutamise“ samastamine „kuritarvitamise“ puudumisega lõplike kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses on põhjendatud mitmes mõttes.

207    Kõigepealt on mõistel „kuritarvitamine“ tähendus, mida võib mõista kui „kohatu või sobimatu kasutamine“, nagu on leitud eespool punktis 103, mistõttu „asjakohase kasutamise“ samastamine „kuritarvitamise“ puudumisega näib olevat sobiv.

208    Edasi heidab hageja menetlusse astujale ette teenindusaegade alakasutamist. Lõplike kohustuste tingimuse 1.13 punktis b on aga just nimelt reguleeritud teenindusaegade alakasutamist ning see on kvalifitseeritud „kuritarvitamiseks“.

209    Lõpuks tuleb märkida, et juhtumi IAG/bmi kohustustes, mille ühinemise osalised pidid komisjoni sõnaselgel nõudmisel mudelina aluseks võtma varasemate õiguste jaoks lõplikes kohustustes, asuvad „kuritarvitamist“ puudutavad tingimused jaos „Teenindusaegade varasemate õiguste andmine“. Seega tuleb tõdeda, et tulenevalt viisist, kuidas need kohustused on struktureeritud, on „kuritarvitamist“ puudutavad tingimused varasemate õiguste andmiseks asjakohased.

210    Vastupidi hageja väidetule omavad jagude pealkirjad õigusaktide tekstides tähtsust nende normide süstemaatilisel tõlgendamisel.

211    Nagu on märgitud eespool punktis 200, pidid ühinemise osalised lisama juhtumi IAG/bmi puhul pakutud „õigustega sama liiki“ varasemad õigused ning komisjon võis õigesti leida, et erinevus nende kohustuste tingimuse 1.3.1 ja lõplike kohustuste tingimuse 1.9 sõnastuses oli vaid „vähetähtis keeleline nüansierinevus“, mis ei kajasta ühinemise osaliste tahet anda lõplikes kohustustes ette nähtud varasematele õigustele erinev tähendus.

212    Seega tuleb tõdeda, et „kuritarvitamist“ puudutavad tingimused võivad käesoleval juhul varasemate õiguste andmiseks olla asjakohased.

213    Teiseks, nagu on juba mainitud eespool punktis 197, tuleneb juhtumi IAG/bmi kohustuste asjasse puutuvate tingimuste ülesehitusest, et varasemate õiguste omandamist reguleerivad tingimused on ette nähtud nende tingimuses 1.3.2, mis vastab lõplike kohustuste tingimusele 1.10, samas kui nende tingimusega 1.3.1, mis vastab lõplike kohustuste tingimusele 1.9, täpsustatakse „konkureerivat lennuteenust“, mida võib osutada kasutamisperioodi vältel.

214    Sama struktuur on üle võetud ka lõplikesse kohustustesse, nagu see selgelt ilmneb selles asuvate mõistete määratlustest.

215    Kõnealuste sõnasõnaliste tingimuste struktuur saab veelgi selgemaks, kui juhtumite A++ ja IAG/bmi kohustuste tingimusi „konkurentsivõimelise lennuteenuse“ eripära kohta võrrelda lõplike kohustuste tingimusega 1.9.

216    Nimelt nähtub juhtumi A++ kohustuste – milles kusjuures ei ole ette nähtud varasemate õiguste omandamise võimalust – tingimusest 1.2.6, et turule siseneja peab teenindusaegu kasutama üksnes „pakkumises pakutud teenuste osutamiseks“ ning ta ei saa teenindusaegu kasutada mõne muu liini teenindamiseks. Sellega seoses on pakkumisele viitamise eesmärk täpsustada teenindusaegade õiguspärast kasutamist asjaomastel liinidel lennujaamade vahel.

217    Mis puudutab juhtumi IAG/bmi kohustuste tingimust 1.3.1 „konkurentsivõimelise lennuteenuse“ kohta, siis määratakse selles nagu juhtumi A++ kohustuste tingimuses 1.2.6 kindlaks, mida kujutab endast teenindusaegade õiguspärane kasutamine. Selle asemel et selles osas viidata turule siseneja pakkumisele, selgitatakse õiguspärase kasutamise mõistet esimeses lauses, milleks nimelt on kahe asjaomase lennujaama vahel teenuse osutamine. Siiski kuna juhtumi IAG/bmi puhul oli turule sisenejal võimalus omandada varasemad õigused, mis täpsemalt tähendab õigust kasutada teenindusaegu igal lennujaamade vahelisel liinil, siis oli tarvilik tingimuse 1.3.2 teises lauses selgitada, et keeld kasutada teenindusaegu mõne muu kahe linna vahel ei kehti absoluutsena, vaid üksnes kasutusperioodil ja seni, kuni turule siseneja on omandanud varasemad õigused.

218    Seega, juhtumi IAG/bmi kohustuste kontekstis on nende tingimuse 1.3.1 teine lause mõistetav pelga selgitusena.

219    Lõplike kohustuste tingimus 1.9 järgib põhimõtteliselt juhtumi IAG/bmi kohustuste tingimuse 1.3.1 mudelit. Lõplike kohustuste tingimuse 1.9 esimeses lauses on teenindusaegade õiguspärast kasutamist täpsustatud nimelt selgituse abil, mille kohaselt võib turule siseneja „üldreeglina“ teenindusaegu kasutada vaid kahe asjaomase linna vahelise liini teenindamiseks. Tingimuse teises lauses on täpsustatud, et keeld ei kehti, kui turule siseneja osutas seda teenust kasutusperioodil.

220    Neil asjaoludel näib, et kiillause „pakkumisega kooskõlaline“ lisamine niivõrd, kuivõrd kiillauset tuleks mõista varasemate õiguste „faktilise“ määratlusena, nagu seda väidab hageja, erineb tekstilt oluliselt viisist, kuidas on struktureeritud juhtumi IAG/bmi kohustuste vastavad tingimused, mida ühinemise osalised pidid mudelina aluseks võtma.

221    Juhtumi IAG/bmi kohustuste tingimuse 1.3.1 teise lausega soovitakse pelgalt selgitada asjaolu, et keeld kasutada teenindusaegu mõne muu kahe linna jaoks ei kehti varasemate õiguste omandamisel. Seega ei ole selles lauses muudel liinidel teenindusaegade kasutamisele ette nähtud kvalitatiivseid nõudeid.

222    Lisaks on juhtumi A++ kohustustes turule siseneja pakkumisele viitamise eesmärk pelgalt selgitada asjaolu, et teenindusaegu võib kasutada üksnes pakkumises märgitud liinil, ilma et teenindusaegade kasutamise suhtes oleks nõudeid kehtestatud.

223    Kui eelpool toodu alusel on selge, et ühinemise osalised sobitasid juhtumi IAG/bmi kohustustest pärinevad tingimused juhtumi A++ kohustustest võetud lauseosaga ning kaldusid seetõttu kõrvale juhtumi IAG/bmi kohustustest, mida nad pidid ometigi mudelina aluseks võtma, siis tuleb tõdeda, et tõlgendus, mille kohaselt lõplike kohustuste tingimus 1.9 sisaldab varasemate õiguste „faktilist“ määratlust, on mitmes mõttes kokkusobimatu kõnealuste tingimuste ülesehitusega.

224    Esimesena, nagu selgub lõplike kohustuste tingimustest 1.9 ja 1.10 ning nagu seda pealegi kinnitab nende kohustuste jagu „mõisted“, on esimese tingimuse eesmärk täpsustada teenindusaegade kasutamine kasutusperioodil, samas kui teise tingimusega täpsustatakse nõuded, mis tuleb täita varasemate õiguste omandamiseks.

225    Neil asjaoludel on vastuolus kõnealuste tingimuste ülesehitusega pidada lõplike kohustuste tingimuse 1.9 teist lauset varasemate õiguste andmise tingimuste „faktiliseks“ määratluseks.

226    Teisena, kui nõustuda väitega, et lõplike kohustuste tingimus 1.9 sisaldab varasemate õiguste andmise tingimuste „faktilist“ määratlust, siis ei oleks olemas mitte ainult selle mõiste kaks määratlust, vaid see viiks ka varasemate õiguste andmise vastuoluliste tingimusteni.

227    Nimelt, ühelt poolt selguks lõplike kohustuste tingimuse 1.9 teisest lausest, et turule siseneja peab kasutusperioodi jooksul olema osutanud „pakkumisega kooskõlalist“ lennuteenust, ning teiselt poolt tuleneks lõplike kohustuste tingimusest 1.10, et turule siseneja peab kasutusperioodi jooksul olema teenindusaegu „asjakohaselt kasutanud“.

228    Selles osas ei saa nõustuda hageja argumendiga, millega ta püüab seda vastuolu kõrvaldada.

229    Hageja arvates tuleb lõplike kohustuste „tingimuse 1.9 ja tingimuse 1.10 vahelise vastuolu vältimiseks“ analüüsida – selleks et kindlaks teha „asjakohase kasutamise“ olemasolu –, kas teenindusaegu kasutati „pakkumisega kooskõlaliselt“.

230    Siiski tähendab hageja väide kõigepealt seda, et lõplike kohustuste tingimuses 1.9 asuv kiillause „pakkumisega kooskõlaline“ seatakse varasemate õiguste andmise tingimuseks, mille tõttu tekib vastuolu nende kohustuste tingimusega 1.10, ning seejärel seda, et vastuolu kõrvaldamiseks „asjakohane kasutamine“ samastatakse „pakkumisega kooskõlalise“ kasutamisega.

231    Niisugune tõlgenduslik lähenemine ei ole aga mitte üksnes kunstlik, vaid läheb vastuollu ka asjaoluga, et lõplike kohustuste tingimusest 1.10 tuleneb sõnaselgelt, et see sisaldab varasemate õiguste määratlust, nähes ette nende õiguste andmise tingimused.

232    Kolmandana selgub analüüsist vormil RM esitatud andmete asjakohasuse kohta, et kiillause „pakkumisega kooskõlaline“ on üksnes „vähetähtis keeleline nüansierinevus“.

233    Nendel asjaoludel ei saa nõustuda hageja lähenemisega, mis seisneb selles, et kiillause „pakkumisega kooskõlaline“ seatakse varasemate õiguste andmise oluliseks tingimuseks, mis praktiliselt asendab tingimuse, mis on sõnaselgelt seatud lõplike kohustuste tingimuses 1.10.

234    Selgub, et lõplike kohustuste tingimuses 1.10 asuva mõiste „asjakohane kasutamine“ tõlgendamise raskus on põhjustatud asjaolust, et ühinemise osalised lisasid nende kohustuste tingimusse 1.9 väljendi „pakkumisega kooskõlaline“. Selle asemel et kasutada sellist liiki tingimusi, nagu on juhtumi IAG/bmi kohustustes ja mida sõnaselgelt palus komisjon, otsustasid ühinemise osalised sobitada nende kohustuste tingimused juhtumi A++ kohustustest pärinevate elementidega, lisades lõplike kohustuste tingimusse 1.9 väljendi „pakkumisega kooskõlaline“.

235    Kolmandaks tuleb tõdeda, et hageja ei ole suutnud esitada argumente selliste asjakohaste tingimuste ülesehituse kohta lõplikes kohustustes, mis võiksid kahtluse alla seada „asjakohase kasutamise“ samastamise „kuritarvitamise“ puudumisega nende kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses.

236    Hageja väidab selles kontekstis esiteks, et „kuritarvitamist“ puudutavatel tingimustel, mis asuvad lõplike kohustuste tingimustes 1.13 ja 1.14, on oma konkreetne eesmärk, mis tähendab, et lõplike kohustuste tingimuses 1.13 sisalduvat sõna „kuritarvitamine“ ei saa kasutada, selleks et kindlaks määrata nende kohustuste tingimuses 1.10 asuvate sõnade „asjakohane kasutamine“ tähendus.

237    Sellega seoses märgib hageja, et teenindusaegu puudutavad kohustused, millega komisjon on varem nõustunud, sisaldasid tingimusi „kuritarvitamise“ kohta, isegi kui neis ei olnud ette nähtud varasemaid õigusi, nagu juhtumi A++ kohustuste puhul.

238    Selles kontekstis leiab hageja samuti, et „kuritarvitamist“ puudutavate tingimuste eesmärk on kaitsta teenindusaegade kohustuste terviklikkust ja lennuettevõtjat, kes annab teenindusajad kasutusse.

239    Need argumendid on asjakohatud. Sellega seoses piisab, kui märkida, nagu komisjoni õigesti teeb, et asjaolu, et „kuritarvitamist“ puudutavatel tingimustel on konkreetne eesmärk, ei välista, et „kuritarvitamist“ puudutav lõplike kohustuste tingimus 1.13 võib olla samuti asjakohane, selleks et kindlaks määrata, mis on „asjakohane kasutamine“.

240    Teiseks leiab hageja, et „kuritarvitamise“ kontrollimine toimus, nagu selgub lõplike kohustuste tingimustest 1.13 ja 1.14, pidevalt teenindusaegade kasutamise perioodil ehk kuuel IATA hooajal, samas kui „asjakohase kasutamise“ kontrollimine leidis aset kasutusperioodi lõpus, nagu ilmneb lõplike kohustuste tingimusest 1.11.

241    Hageja järeldab sellest, et „absurdne ja kunstlik“ on kasutusperioodi lõpus kontrollida, kas „kuritarvitamine“ on aset leidnud. Nimelt on lõplike kohustuste tingimuses 1.14 ette nähtud reeglites märgitud, et juhul kui turule siseneja „kuritarvitab“ teenindusaegu, võidakse lõpetada teenindusaegade vabastamise kokkulepe, mistõttu „kuritarvitamist toime panev turule siseneja ei saa jõuda kasutusperioodi lõppu ja nõuda varasemaid õigusi“.

242    Sellega seoses tuleb toonitada, et asjaolu, et „kuritarvitamise“ kontrollimine toimus kasutusperioodil pidevalt, ei tähenda vastupidi hageja väidetule, et hilisem kontrollimine „asjakohase kasutamise“ kontrollimise raames oleks asjatu. Alati on nimelt võimalik, et lõplike kohustuste tingimuses 1.14 ette nähtud menetlust ei ole järgitud, et turule siseneja lõpetab ettenähtud aja jooksul „kuritarvitamise“ või et ühinemise osalised ei kasuta oma õigust turule siseneja kuritarvitamise tõttu lõpetada teenindusaegade vabastamise kokkulepe.

243    Kolmandaks väidab hageja, et „asjakohase kasutamise“ samaväärsus „kuritarvitamise“ puudumisega muudab asjatuks lõplike kohustuste tingimuses 1.11 ette nähtud menetluse, mille kohaselt komisjon, keda nõustab esindaja, kiidab vajaduse korral heaks varasemad õigused. Niivõrd kui turule siseneja järgib põhimõtet „kasutatud teenindusajad või kaotatud teenindusajad“ kooskõlas määrusega nr 95/93 ning kasutab ka teenindusaegu ilma „kuritarvitamiseta“, jaotatakse talle teenindusajad järgmisel sõiduplaani perioodil selle määruse artikli 8 lõike 2 alusel automaatselt ümber. Kui see oleks piisav varasemate õiguste saamiseks, oleks kohustustes märgitud, et turule sisenejal loetakse olevat varasemad õigused tingimusel, et kasutusperioodi lõpuks on teenindusaegu alati kasutatud kooskõlas määrusega nr 95/93.

244    Sellega seoses märgib komisjon aga kostja vastuse punktis 83, ilma et hageja vastu väidaks, et hageja piiras lõplike kohustuste tingimuses 1.13 asuvate „kuritarvitamist“ puudutavate tingimuste ulatust ekslikult põhimõttega „kasutatud teenindusajad või kaotatud teenindusajad“. Lõplike kohustuste tingimuse 1.13 sõnastusest endast selgub, et viimati nimetatud reegli järgimisest üksi ei piisa, selleks et tuvastada „kuritarvitamise“ puudumine.

245    Neljandaks ei ole tulemuslik hageja argument väidetava „sidusa süsteemi“ kohta.

246    Selles osas leiab hageja, et lõplike kohustuste tingimustest 1.1, 1.9, 1.10, 1.24, 1.26 ja 1.27 selgub, et need moodustavad sidusa süsteemi, mille raames antakse turule sisenejatele teenindusajad, selleks et kõnealuse kahe lennujaama vahel teenindada igapäevaseid lende maksimaalselt kuni 7 lendu nädalas. Hageja hinnangul peab turule siseneja oma ametliku pakkumise „põhitingimustes“ ära näitama lendude arvu ja seega teenindusajad, mis ta soovib saada. Ametlikud pakkumised hinnatakse ja vajaduse korral liigitatakse avaldatava konkurentsisurve tõhususe alusel. Selles osas kujutab taotletavate lendude arv endast hindamiskriteeriumi. Niipea kui teenindusajad on ametliku pakkumise alusel jagatud, eeldatakse, et turule siseneja kasutab neid teenindusaegu kooskõlas pakkumisega kuuel järjestikusel hooajal, enne kui ta saab loa kasutada teenindusaegu mõne muu kahe linna vahel hinnangu alusel, mille eesmärk on kindlaks teha, kas potentsiaalne turule siseneja on teenindusaegu „asjakohaselt kasutanud“.

247    Tuleb märkida, et hageja argumendid seisnevad eelkõige järelduste tegemises tingimustest, mis reguleerivad uue turule siseneja pakkumist ja selle pakkumise hindamist, selleks et tõlgendada sõnu „asjakohane kasutamine“, mis asub varasemate õiguste andmist puudutavas lõplike kohustuste tingimuses 1.10.

248    Siiski, nagu õigesti märgib komisjon, on tingimused, mis reguleerivad uue turule siseneja pakkumist ja selle pakkumise hindamist, asjakohased uue turule siseneja jaoks korrigeerivate teenindusaegade andmisel, kuid süstemaatilises plaanis ei ole nende ülesanne kehtestada nõuded, mida uus turule siseneja peab täitma varasemate õiguste saamiseks. Samal põhjusel ei saa hageja tugineda menetlusse astuja pakkumise hindamisele komisjoni ja sõltumatu esindaja poolt.

249    Eespool toodust selgub, et kõnealuseid tingimusi süstemaatiliselt tõlgendades saab lõplike kohustuste tingimuses 1.10 asuvat mõistet „asjakohane kasutamine“ mõista „kuritarvitamise“ puudumisena nende kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses. Järelikult ei ole hagejal õnnestunud tõendada, et vaidlustatud otsuses komisjoni esitatud süstemaatiline tõlgendus on vastuolus lõplike kohustuste tingimuste üldise ülesehitusega.

 Kõnealuste tingimuste tõlgendamine nende eesmärki ja konteksti arvestades

250    Vaidlustatud otsuse punktide 54–57 kohaselt on varasemate õiguste eesmärk kutsuda potentsiaalset turule sisenejat üles teenindama London-Philadelphia liini. Selleks on oluline, et varasemate õiguste andmise tingimused oleksid selged ja usaldusväärsed ning tagaksid turule siseneja jaoks õiguskindluse. Vajaliku õiguskindluse tagab aga üksnes tõlgendus, mille kohaselt tuleb „asjakohast kasutamist“ mõista „kuritarvitamise“ puudumise tähenduses lõplike kohustuste tingimuse 1.13 mõttes.

251    Hageja vaidleb sellele tõlgendusele vastu hulga argumentidega.

252    Eelkõige heidab hageja vaidlustatud otsuses esitatud tõlgendusele ette seda, et arvesse ei ole võetud kõnealuste tingimuste eesmärki ja konteksti.

253    Esiteks, mis puudutab kõnealuste tingimuste eesmärki, millest lähtudes tuleb mõistet „asjakohane kasutamine“ tõlgendada, siis väidab hageja, et lõplike kohustuste eesmärk on tagada, et korrigeerivaid teenindusaegu kasutataks kasutusperioodi kuue hooaja jooksul, mistõttu see avaldaks maksimaalset konkurentsisurvet ja tooks seega tarbijale võimalikult suurt kasu, osutades võimalikus ulatuses jätkuvalt igapäevast teenust, mida varem tagas US Airways. Selles kontekstis kinnitab hageja, et lõplike kohustuste eesmärk on kõrvaldada kõik ühinemisega tekkinud tõsised kahtlused. Seega on hageja arvates komisjoni tõlgendus ekslik osas, milles viimane omistab liiga suure tähtsuse eesmärgile muuta teenindusajad atraktiivsemaks.

254    Sellega seoses tuleb meenutada, et kohustused on loa andmise otsuse lahutamatu osa ning neid tuleb tõlgendada sellest otsusest lähtuvalt, nagu on tõdetud eespool punktis 112.

255    Nagu ilmneb eelkõige lõplike kohustuste esimesest taandest, on ühinemise osalised võtnud need kohustused, selleks et komisjonil oleks võimalik tuvastada, et kohustused kõrvaldavad komisjoni tõsised kahtlused, ning tunnistada seega ühinemine siseturuga kokkusobivaks.

256    Nagu hageja tunnistas hagiavalduse punktis 14, oli komisjon seisukohal, et varasemate õiguste lisamine oli vajalik, selleks et kõrvaldada ühinemisest tingitud tõsised kahtlused.

257    Selles osas selgub loa andmise otsuse punktist 179, et teenindusaegu puudutavad kohustused olid komisjonile vastuvõetavad üksnes niivõrd, kuivõrd oli piisavalt selge, et uus turule siseneja võtab teenindusajad tegelikult üle.

258    Seega oli varasemate õiguste andmise deklareeritud eesmärgiks, nagu tuleneb 30. juuli 2013. aasta vormi RM punktist 1.1 ja mida kinnitab loa andmise otsuse punkt 181, muuta teenindusaegade pakkumine atraktiivsemaks.

259    Lisaks tuleb meenutada, et komisjon järeldas loa andmise otsuse punktis 186, et eelkõige arvestades „tõenäoliselt ja aegsasti turule sisenemist puudutavaid andmeid“, oli teenindusaegu puudutav kohustus „London-Philadelphia liini tõenäoliselt ja aegsasti teenindamise alustamise võtmeelement“.

260    Lisaks, nagu selgub eespool punktis 118 meenutatud kohtupraktikast, peab komisjon saama kindlalt järeldada, et kohustusi on võimalik täita.

261    Sellest järeldub, et nagu on märgitud vaidlustatud otsuse punktis 55, on lõplikesse kohustustesse varasemate õiguste lisamise eesmärk turule sisenejat üles kutsuda võtma üle teenindusajad, muutes seega piisavalt tõenäoliseks asjaolu, et kohustused tegelikult täidetakse.

262    Seevastu ei ole võimalik nõustuda hageja väitega „maksimaalse konkurentsisurve“ kohta, mis viitab eelkõige sellele, et igapäevane teenus, mida varem osutas US Airways, jätkub võimalikult suures ulatuses.

263    Esiteks, nagu ilmneb eespool esitatud analüüsist, ei toeta loa andmise otsus maksimaalsel konkurentsisurvel põhinevat argumenti. Kuigi hageja tugineb selles osas loa andmise otsuse punktidele 180 ja 186, piisab, kui tõdeda, et nende punktide sõnastus ise ei toeta tema argumenti.

264    Teiseks ei toeta maksimaalsel konkurentsisurvel põhinevat argumenti ka lõplike kohustuste tingimused 1.24–1.27, mis puudutavad uue potentsiaalse turule siseneja pakkumist ja valikumenetlust ning millest hageja arvates tuleneb, et ettevõtja, kes tuleb välja valida, on isik, kes avaldab kõige tõhusamat konkurentsisurvet.

265    Selles osas piisab, kui märkida, et eespool punktis 248 on tuvastatud, et tingimused, mis reguleerivad uue turule siseneja pakkumist ja selle pakkumise hindamist, on asjakohased korrigeerivate teenindusaegade andmisel uuele turule sisenejale, kuid nende eesmärk ei ole kindlaks määrata nõuded, mida uus turule siseneja peab täitma varasemate õiguste saamiseks.

266    Kolmandaks on varasemate õiguste laadi endaga vastuolus hageja argument, mille kohaselt tuleb mõistet „asjakohane kasutamine“ tõlgendada nii, et tagatud oleks „maksimaalne konkurentsisurve“.

267    Varasemate õiguste andmine võimaldab turule sisenejal nimelt kasutada teenindusaegu mis tahes liinil kahe lennujaama vahel pärast kuue IATA hooaja pikkust teenindamisperioodi. Neil asjaoludel ei järgi varasemate õiguste lisamine lõplikesse kohustustesse eesmärki luua London-Philadelphia liinil maksimaalne konkurentsisurve.

268    Neljandaks ja igal juhul tuleb märkida, et komisjonil on eespool punktides 119 ja 120 meenutatud kohtupraktika kohaselt lai kaalutluspädevus, selleks et hinnata, kas kohustused on otsene ja piisav vastus, mis selgelt kõrvaldab kõik tõsised kahtlused.

269    Seega, kuivõrd komisjon leidis loa andmise otsuse vastuvõtmisel oma kaalutluspädevuse teostamisel, et varasemate õiguste omandamise võimaluse lisamine on vajalik, selleks et muuta teenindusajad atraktiivsemaks, et konkurendi sisenemine turule oleks piisavalt tõenäoline, ning selleks et kohustused võiksid kõrvaldada tema kahtlused ühinemise kokkusobivuse osas siseturuga, ei saa hageja seda hinnangut asendada enda hinnanguga, mille kohaselt järgib teenindusaegade andmine eesmärki, millega soovitakse tagada, et potentsiaalne turule siseneja avaldab London-Philadelphia liinil maksimaalset konkurentsisurvet.

270    See kehtib seda enam, et hageja ei heida komisjonile ette, et viimane tegi oma hinnangus, mille tulemusel võeti vastu loa andmise otsus, ilmse hindamisvea.

271    Järelikult leidis komisjon vaidlustatud otsuses õigesti, et varasemate õiguste andmise võimalus järgib eesmärki muuta teenindusajad atraktiivsemaks.

272    Teiseks vaidleb hageja vastu komisjoni tõlgendusele, mis on esitatud vaidlustatud otsuse punktis 57 ja mille kohaselt tuleb vajaliku õiguskindluse tagamiseks tõlgendada sõnu „asjakohane kasutamine“ nii, et puudub „kuritarvitamine“ lõplike kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses.

273    Hageja leiab, et mõiste „asjakohane kasutamine“ tõlgendamine nii, et see hõlmab „pakkumisega kooskõlalist“ kasutamist, tagab suurema õiguskindluse turule siseneja jaoks, kuna ta ise määrab kindlaks oma pakkumise tingimused. Asjaolu, et turule siseneja kaldub kõrvale oma pakkumisest, võib olla küll kindlusetuse allikas, kuid ta on selle eest ise vastutav.

274    Selles osas tuleb esiteks rõhutada õiguskindluse olulisust turule siseneja jaoks.

275    Kohane on meenutada, et eespool punktist 125 selgub, et lõplike kohustuste sõnastus on asjakohane ka kolmandate isikute jaoks, kes võtavad üle koondumise osaliste tegevuse, kuna tegevuse ülevõtmise tingimused on valdavalt kindlaks määratud kohustustes, mis on seega olulised nende äriliste valikute jaoks ning võivad tekitada neil õiguspärase ootuse.

276    Teiseks tuleb meenutada, et lähtuvalt tõlgendusest, mida toetab hageja, tähendab mõiste „asjakohane kasutamine“, et komisjonil on hindamispädevus, selleks et kindlaks teha, kas sellist teenindusaegade kasutamist, mis ei ole täielikult „pakkumisega kooskõlaline“, võib siiski lugeda „asjakohaseks kasutamiseks“.

277    Põhimõtteliselt tähendab aga sellise hindamispädevuse olemasolu kui selline, mis võimaldab komisjonil otsustada varasemate õiguste üle, et selliste õiguste andmine on turule siseneja jaoks vähem ettearvatav kui siis, mil „kuritarvitamist“ puudutavad tingimused on kohaldatavad. See kehtib seda enam käesoleval juhul, kuna lõplikud kohustused ei sisalda selgeid ja täpseid asjaolusid, millest lähtudes tuleb teostada seda hindamispädevust, välja arvatud „kuritarvitamist“ puudutavad tingimused, mida hageja arvates ei tuleks arvesse võtta.

278    Eespool toodust selgub, et komisjoni tõlgendus, mille kohaselt tuleb mõistet „asjakohane kasutamine“ mõista „kuritarvitamise“ puudumisena lõplike kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses, kooskõlas kõnealuste tingimuste eesmärgiga.

279    Kolmandaks, mis puudutab lõplike kohustuste konteksti tõlgendust, siis tuleb esimesena märkida, et eespool punkti 124 kohaselt tuleb neid kohustusi tõlgendada määrust nr 95/93 arvesse võttes.

280    Selles osas puudub vaidlus, et menetlusse astuja järgis teenindusaegade kasutamisel kasutusperioodi jooksul nõudeid, mis on kehtestatud määruse nr 95/93 artikli 10 lõigetes 2 ja 3, selleks et säilitada teenindusajad.

281    Tõsi on see, et asjaolu, et teenindusaegade kasutamisel järgiti määruse nr 95/93 artikli 10 lõikeid 2 ja 3, ei tähenda tingimata, et kasutamist tuleks lugeda „asjakohaseks kasutamiseks“ lõplike kohustuste tingimuse 1.10 tähenduses. Nagu nimelt hageja märgib, järgib määruse nr 95/93 artikli 10 lõigetega 2 ja 3 taotletav eesmärk eraldi eesmärki, mida ei tohi segamini ajada eesmärgiga, mida taotleb varasemate õiguste andmine.

282    Tõlgendus, mida pooldab hageja, kaldub aga kõrvale liidu õiguse asjakohastest sätetest selles valdkonnas.

283    Seega, kuna määruse nr 95/93 artikli 10 lõiked 2 ja 3 kujutavad endast normatiivset raamistikku liidu õiguses, oleks olnud ootuspärane, et kui varasemate õiguste andmise tingimused oleksid sellest raamistikust kõrvale kaldunud, oleks see selgelt nähtunud lõplike kohustuste sõnastusest. Nagu aga ilmneb eespool esitatud analüüsist, ei ole see nii käesoleval juhul. Tõlgendus, mida hageja pooldab, põhineb peamiselt lõplike kohustuste tingimuses 1.9 asuval kiillausel „pakkumisega kooskõlaline“, mis on – nagu on tõdetud eespool punktis 200 – vaid „vähetähtis keeleline nüansierinevus“.

284    Teisena tõstab hageja esile menetlusse astuja poolt teenindusaegade alakasutamise ulatust, mis tema arvates on enneolematu, ning väidab, et on mõeldamatu, et menetlusse astuja saaks põhjendamatut alakasutamist arvestades nõuda varasemate õiguste andmist.

285    Lisaks väidab hageja, et lähtuvalt tema arvutustest ning juhul kui komisjoni tõlgendus oleks õige, oleks menetlusse astuja võinud teenindusaegu kasutada vaid 65% ulatuses ja ikkagi oleks ta saanud nõuda varasemate õiguste andmist, mis kahjustab lõplike kohustuste eesmärke, andes seega tunnistust sellest, et komisjoni tõlgendus on vale.

286    Selles osas ilmneb hagiavalduse punktis 42 hageja esitatud tabelitest, et kasutusperioodil alakasutamine on muu hulgas tingitud asjaolust, et menetlusse astuja tagastas koordinaatorile 389 teenindusaega enne tagastamise tähtaega, samas kui ainult 81 teenindusaega olid jäänud lendude tühistamise tõttu kasutamata.

287    Lisaks selgub nendest tabelitest, et menetlusse astuja kasutas teenindusaegu – välja arvatud tagastatud teenindusajad – kasutusperioodil tasemel, mis kõikus 92% ja 100% vahel.

288    Järelikult on hageja etteheidetud alakasutamise ulatus tingitud nimelt asjaolust, et menetlusse astuja kasutas määruse nr 95/93 artikli 10 lõikes 3 tunnustatud võimalust tagastada teenindusajad koordinaatorile enne tagastamise tähtaega, mille tulemusel ei võetud tagastatud teenindusaegu arvesse 80% suuruse tegevusmäära arvutamisel kooskõlas selle määruse artikli 10 lõikes 2 kehtestatud reegliga.

289    Käesoleval juhul ei teki aga küsimust, kas lõplike kohustuste tingimuses 1.13 asuvat viidet määruse nr 95/93 artikli 10 lõike 2 põhimõttele „kasutatud teenindusajad või kaotatud teenindusajad“ tuleb tõlgendada nii, et kaudselt viitab see ka nimetatud määruse artikli 10 lõikele 3.

290    Hageja ei sea nimelt Üldkohtus kahtluse alla vaidlustatud otsust osas, milles selle otsusega kohaldatakse määruse nr 95/93 artikli 10 lõiget 3, selleks et jõuda otsuse punktis 83 järeldusele, et tagastatud teenindusaegu ei tule arvesse võtta sama määruse artikli 10 lõikest 2 tuleneva põhimõtte „kasutatud teenindusajad või kaotatud teenindusajad“ ja 80% määra kohaldamisel. Hageja tunnistas repliigi punktis 7 sõnaselgelt, et menetlusse astuja ei olnud tegelenud „kuritarvitamisega“ lõplike kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses.

291    Igal juhul on hüpoteetiline hageja argument, mis puudutab asjaolu, et isegi teenindusaegade kasutamine vaid 65% ulatuses oleks menetlusse astujal võimaldanud saada varasemad õigused. Hageja esitatud tabelitest tuleneb, et menetlusse astuja poolt teenindusaegade kasutamise määr – isegi kui arvesse võtta nii tagastatud teenindusaegu kui ka teenindusaegu, mida lendude tühistamise tõttu ei kasutatud, kõikus kuuel IATA hooajal 76,4% ja 81% vahel. Neil asjaoludel ei saa aga erinevalt hageja kinnitatust väita, et lõplike kohustuste eesmärke oleks kahjustatud.

292    Eespool toodut arvestades kinnitab vaidlustatud otsuses esitatud tõlgendust, mille kohaselt tuleb mõistet „asjakohane kasutamine“ mõista „kuritarvitamise“ puudumisena lõplike kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses, kõnealuste tingimuste eesmärk ja nende kontekst.

 Üldkohtu järeldus

293    Eespool toodust kogumis järeldub, et vaidlustatud otsuses komisjoni esitatud tõlgendus, mille kohaselt tuleb lõplike kohustuste tingimuses 1.9 asuvat mõistet „asjakohane kasutamine“ tõlgendada „kuritarvitamise“ (misuse) puudumisena nende kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses, ei sisalda viga ning seda toetab nii kõnealuste tingimuste grammatiline ja süstemaatiline tõlgendus kui ka tõlgendus, milles võetakse arvesse vormi RM ning kõnealuste tingimuste eesmärki ja nende konteksti.

294    Kuna hageja ei vaidlusta järeldust vaidlustatud otsuse punktide 77, 86 ja 90 kohta, mille kohaselt teenindusaegade kasutamine menetlusse astuja poolt ei ole „kuritarvitamine“ lõplike kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses, siis tuleb jõuda järeldusele, et komisjon ei ole teinud viga, kui ta andis menetlusse astujale varasemad õigused, mistõttu hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

295    Neil asjaoludel on hageja argumendid, mida ei ole eespool esitatud analüüsi käigus käsitletud ning millega seatakse kahtluse alla vaidlustatud otsuse punktides 58–65 toodud komisjoni kaalutlused, millega viimane lükkas ümber hageja pooldatud tõlgenduse, suunatud selle otsuse niisuguste põhjenduste vastu, mis on esitatud ammendavuse huvides, ning on seetõttu tulemusetud. Nende argumentide põhjendatust ei ole seega tarvis analüüsida.

296    Eespool toodust tulenevalt tuleb esimene väide tagasi lükata.

 Teine väide

297    Oma teises väites, mis on jaotatud neljaks väiteosaks, leiab hageja, et komisjon ei võtnud arvesse kõiki varasemate õiguste andmiseks asjakohaseid elemente. Sellega seoses heidab hageja komisjonile ette, et viimane ei hinnanud menetlusse astuja osutatavate teenuste kasumlikkust, võrreldes antud teenindusaegade väärtusega (esimene väiteosa); mõju, mis on asjaolul, et menetlusse astuja ei soovinud sõlmida spetsiaalset kokkulepet kvoodiosa kohta (teine väiteosa); menetlusse astuja poolt teenindusaegade kasutamata jätmise ulatust, võrreldes teiste juhtumitega liidus, mis puudutavad lennuettevõtjate pakutud kohustusi (kolmas väiteosa), ning tõhususe suurenemist, mida hageja tõendas (neljas väiteosa).

298    Komisjon leiab, et teine väide on tulemusetu.

299    Sellega seoses tuleb märkida, et hagiavalduse punktist 148 selgub, et hageja „tugineb sellele väitele täiendavalt ja/või teise võimalusena vaidlustatud otsuse tühistamise põhjendamiseks, eelkõige siis, kui Üldkohus leiab, et vajalik on arvesse võtta [menetlusse astuja] konkreetset tegevust, selleks et hinnata „asjakohast kasutamist“, sealhulgas tingimusi, mida [viimane] peab täitma, et komisjon annaks talle varasemad õigused“.

300    Lisaks nähtub repliigi punktist 7, et hageja tunnistab sõnaselgelt, et menetlusse astuja ei „kuritarvitanud“ lõplike kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses teenindusaegu, ning „kinnitab, et tema hagi tuleb jätta rahuldamata, kui Üldkohus peaks otsustama, et komisjon tõdes põhjendatult, et ainus analüüs, mis tuli teha varasemate õiguste heakskiitmiseks, seisnes kontrollimises, kas [menetlusse astuja] ei [ole tegelenud] „kuritarvitamisega“ [lõplike] kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses“.

301    Seega, kuna esimese väite raames tehtud analüüsi kohaselt tuleb mõistet „asjakohane kasutamine“ tõlgendada „kuritarvitamise“ puudumisena lõplike kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses, siis ei ole vajalik analüüsida teise väite toetuseks esitatud elementide põhjendatust.

302    Lisaks tuleb tõdeda, et selleks et hinnata lõplike kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses „kuritarvitamise“ olemasolu, ei ole asjakohane hinnata hageja teise väite raames esitatud erinevaid elemente, nimelt menetlusse astuja osutatavate teenuste kasumlikkus, võrreldes antud teenindusaegade väärtusega; mõju, mis on asjaolul, et menetlusse astuja ei soovinud sõlmida spetsiaalset kokkulepet kvoodiosa kohta; menetlusse astuja poolt teenindusaegade kasutamata jätmise ulatus, võrreldes teiste juhtumitega liidus, mis puudutavad lennuettevõtjate pakutud kohustusi, ning lõpuks tõhususe suurenemine, mida hageja tõendas.

303    Eespool toodust tulenevalt tuleb teine väide tagasi lükata.

 Hageja kolmas nõue

304    Hagiavalduses palub hageja Üldkohtul teha „mis tahes muu otsus, mis on kohtuasja asjaoludel asjakohane“.

305    Lisaks taotleb hageja, et komisjoni kohustataks esitama hulga dokumente.

306    Seejärel loobus hageja osast oma taotlusest nõuda välja dokumendid, jäädes taotluse juurde nõuda välja menetlusse astuja 9. oktoobri 2014. aasta ametlik pakkumine, mis puudutab korrigeerivaid teenindusaegu; esindaja 23. oktoobri 2014. aasta aruanne, milles hinnatakse menetlusse astuja ametlikku pakkumist, mis puudutab korrigeerivaid teenindusaegu; teenindusaegade jaotamise otsuse konfidentsiaalne versioon ning konfidentsiaalsed versioonid hooaja lõpu kokkusobivuse aruannetest, mille on esindaja koostanud kasutusperioodile vastava kuue hooaja kohta, sealhulgas esindaja aruanne varasemate õiguste kohta.

307    Menetlusse astuja esitas menetlusse astuja seisukohtades äriplaani, mis on tema pakkumise osa. Kuna seisukohtades, mille hageja esitas menetlusse astuja seisukohtadele, ei korda hageja oma taotlust välja nõuda kogu pakkumine, vaid märgib, et menetlusse astuja „esitas pakkumise ja äriplaani“, siis tuleb tõdeda, et hageja loobus menetlusse astuja pakkumise väljanõudmise taotlusest.

308    Menetlust korraldava meetmega palus Üldkohus komisjonil esitada hageja taotletud ülejäänud dokumendid, välja arvatud „konfidentsiaalsed versioonid hooaja lõpu kokkusobivuse aruannetest, mille on esindaja koostanud kasutusperioodile vastava kuue hooaja kohta“.

309    Mis puudutab viimati nimetatud dokumente, siis tuleb meenutada, et nimelt Üldkohtu ülesanne on hinnata menetlust korraldavate meetmete ja menetlustoimingute tarvilikkust (vt selle kohta 9. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Deutsche Börse vs. komisjon, T‑175/12, ei avaldata, EU:T:2015:148, punkt 417 ja seal viidatud kohtupraktika).

310    Kuna aga tehtud analüüsist selgub, et varasemate õiguste andmiseks tuleb hinnata, kas menetlusse astuja teenindusaegade kasutamine ei ole „kuritarvitamine“ lõplike kohustuste tingimuse 1.13 tähenduses, ning kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et see ei ole nii, siis „hooaja lõpu kokkusobivuse aruanded, mille on esindaja koostanud“, ei ole kohtuvaidluse lahendamiseks tarvilikud.

311    Seega, kui kolmas nõue on seotud Üldkohtu võetud menetlust korraldavate meetmetega, tuleb nõue jätta rahuldamata.

312    Kui aga kolmandat nõuet tõlgendada nii, et sellega palutakse Üldkohtul teha komisjonile ettekirjutused, siis tuleb see tunnistada vastuvõetamatuks. Sellega seoses tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa liidu kohus teha liidu institutsioonidele ettekirjutusi või institutsioone tema teostatava õiguspärasuse kontrolli raames asendada. Asjaomane institutsioon peab ELTL artikli 266 alusel võtma meetmed tühistamishagi alusel tehtud kohtuotsuse täitmiseks (vt 10. novembri 2017. aasta kohtuotsus Icap jt vs. komisjon, T‑180/15, EU:T:2017:795, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

313    Eespool toodut kogumis arvesse võttes tuleb hagiavaldus jätta täies ulatuses rahuldamata.

 Kohtukulud

314    Kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kodukorra artikli 138 lõike 3 alusel võib Üldkohus otsustada, et menetlusse astuja kannab ise oma kohtukulud.

315    Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud ja menetlusse astuja ei ole kohtukulude hüvitamist nõudnud, tuleb komisjoni kohtukulud välja mõista hagejalt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud, ning jätta menetlusse astuja kohtukulud tema enda kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (esimene koda laiendatud koosseisus)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Jätta American Airlines, Inc. kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.      Jätta Delta Air Lines, Inc. kohtukulud tema enda kanda.

Kanninen

Jaeger

Półtorak

Porchia

 

      Stancu

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 16. detsembril 2020 Luxembourgis.

Allkirjad


Sisukord



*      Kohtumenetluse keel: inglise.