ÜLDKOHTU OTSUS (viies koda)
16. detsember 2010(*)
Ühenduse kaubamärk – Ühenduse sõnamärgi CHROMA taotlus – Absoluutne keeldumispõhjus – Kirjeldavus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c
Kohtuasjas T‑281/09,
Deutsche Steinzeug Cremer & Breuer AG, asukoht Frechen (Saksamaa), esindaja: advokaat J. Albrecht,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: S. Schäffner,
kostja,
mille ese on hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 8. mai 2009. aasta otsuse peale (asi R 1429/2008‑4), mis käsitleb taotlust registreerida sõnamärk CHROMA ühenduse kaubamärgina,
ÜLDKOHUS (viies koda),
kohtuotsuse tegemise ajal koosseisus: koja esimees S. Papasavvas, kohtunikud V. Vadapalas (ettekandja) ja K. O’Higgins,
kohtusekretär: E. Coulon,
arvestades 17. juulil 2009 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 1. oktoobril 2009 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades 21. detsembril 2009 Üldkohtu kantseleisse saabunud repliiki,
arvestades asjaolu, et ühe kuu jooksul alates kirjaliku menetluse lõpetamisest teatamisest ei olnud pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning otsustades ettekandja-kohtuniku ettekande ja Üldkohtu kodukorra artikli 135a alusel teha otsuse ilma suulise menetluseta,
arvestades Üldkohtu kodade koosseisu muutmist,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Deutsche Steinzeug Cremer & Breuer AG esitas 6. märtsil 2008 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994 L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimistaotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk CHROMA.
3 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 11 ja 19 ning vastavad nendes klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 11: „keraamilised valamud, dušialused, dušikomplektid ja vannid, kraanikausid, bideed, pissuaarid, WC-potid, loputuskastid”;
– klass 19: „mittemetallist ehitusmaterjalid; mittemetallist plaadid, katteplaadid, ehisliistud, ehitustorud ja -katted; keraamilised plaadid, mosaiigid ja vormitud ehitusmaterjal; pottsepasavi”.
4 Kontrollija lükkas 7. augusti 2008. aasta otsusega registreerimistaotluse asjaomaste kaupadega seoses määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c) ning määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 2 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõige 2) alusel tagasi.
5 Hageja esitas 30. septembril 2008 määruse nr 40/94 artiklite 57–62 (nüüd määruse nr 207/2009 artiklid 58–64) alusel ühtlustamisametile kontrollija otsuse peale kaebuse.
6 Ühtlustamisameti neljas apellatsioonikoda jättis 8. mai 2009. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) kaebuse rahuldamata põhjusel, et taotletav kaubamärk on määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses kirjeldav. Apellatsioonikoda leidis sisuliselt, et asjaomane tähis on kreekakeelse sõna „χρώμα” transliteratsioon ladina tähestikku ning kuna tegemist on asjaomaste kaupade omaduste kirjeldusega, siis esineb Kreekas ja Küprosel absoluutne keeldumispõhjus. Samadel põhjustel leidis ta lisaks, et asjaomasel tähisel puudub eristusvõime kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses.
Poolte nõuded
7 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
8 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Vastuvõetavus
9 Ühtlustamisamet esitab oma vastuses eelkõige ühe vastuvõetamatuse vastuväite, mis põhineb hagi vastuvõetamatusel Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c sätete alusel.
10 Hageja vaidleb repliigis sellele argumentatsioonile vastu, märkides, et ta on esitanud asjaomaste väidete toetuseks hagiavalduses üksikasjalikud argumendid, milles viidatakse määruse nr 207/2009 artikli 37 lõike 1, artikli 7 lõike 1 punktide b ja c ning artikli 76 lõike 1 sätete rikkumisele.
11 Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklile 21 ja kodukorra artikli 44 lõike 1 punktile c, mida kohaldatakse sama kodukorra artikli 130 lõike 1 alusel intellektuaalomandi õigustega seotud menetluste suhtes, tuleb hagiavalduses märkida ülevaade fakti- ja õigusväidetest ning teave peab olema piisavalt selge ja täpne, et kostja saaks kaitset ette valmistada ning Üldkohus saaks teha asjas otsuse (vt Üldkohtu 19. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑269/06: Rautaruukki vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (RAUTARUUKKI), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).
12 Käesoleval juhul piisab hagiavalduse toetuseks esitatud asjaoludest, olgugi et kokkuvõtlikest, et võimaldada Üldkohtul teha kindlaks, millised argumendid moodustavad hagi õigusliku ja faktilise aluse. Ühtlustamisamet möönis vastuses, et hageja viitab sisuliselt määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumisele ning osutab ka sama määruse artikli 37 lõikele 1 ning artikli 76 lõikele 1.
13 Seetõttu tuleb ühtlustamisameti vastuvõetavuse väide kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c alusel tagasi lükata.
Sisulised küsimused
14 Hageja esitab hagi toetuseks sisuliselt ühe väite, milles ta viitab määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumisele ning osutab ka sama määruse artikli 37 lõikele 1 ja artikli 76 lõikele 1.
Poolte argumendid
15 Hageja väidab, et asjaomane tähis ei ole kirjeldav ega kuulu seega määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud keeldumispõhjuse kohaldamisalasse ning samal põhjusel ka asjaomase määruse artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud keeldumispõhjuse kohaldamisalasse.
16 Vaidlustatud otsuses esitatud põhjendus tugineb vääralt tähise CHROMA seostamisele kreekakeelse sõnaga „χρώμα” (värv) ning vajadusele säilitada selle kättesaadavus asjaomastele kaupadele.
17 Asjaomast tähist ei tuleks seostada kreekakeelse sõnaga „χρώμα” (värv). Apellatsioonikoda ei ole näidanud, et transliteratsiooni ladina tähestikku kasutatakse sama moodi kui päritolukeelset sõna, ning seega ei oleks ta pidanud tuginema vajadusele vältida kreekakeelsete sõnade transliteratsioonide monopoliseerimist. Tähise CHROMA registreerimisest tulenev kaitse ei võimalda hagejal keelata kolmandatel isikutel kreekakeelse sõna „χρώμα” (värv) kasutamist.
18 Peale selle ei ole vaja säilitada sõna „χρώμα” (värv) kättesaadavus olukorras, kus tegemist on kaupade ainult üht omaduseliiki tähistava sõnaga, mitte kauba omadusega. Sellise tähise kandmine kaubale või selle pakendile on ebatavaline. Tarbija ei mõista asjaomast kaubale või selle pakendile kandmist kauba omaduse tähisena.
19 Nimetatud argumenti kinnitab selliste ühenduse kaubamärkide registreerimine, mis koosnevad sõnadest „dimension” (ulatus, mõõde või dimensioon inglise keeles), „brilliance” (briljantsus, toredus või sära inglise keeles) või „tinta” (tint, värvus või värvitud hispaania keeles).
20 Vaidlustatud otsuse punktist 30 tuleneb pealegi, et apellatsioonikoja põhjendus ei puuduta tegelikult mitte sõna „värv” kui sellist, vaid mõisteid „värvi”, „mitmevärviline” või „värvitud”, mida saab kasutada selle näitamiseks, et kaup on teatavat värvi või et see ei ole ühevärviline.
21 Selles osas jättis apellatsioonikoda asjaomaste kaupadega arvestamata. On mõeldamatu, et mis tahes keeles esitatud sõnad „värv” või „värvi” kantakse asjaomasele kaubale nende omaduste tähistamiseks. Seoses kaupadega, millel on paratamatult mingigi, olgu see või asjaomase materjali loomulik värv, ei ole vastavatel tähistel, mis ei viita konkreetsele värvile, tarbija jaoks mingitki tähtsust. Peale selle on asjaomaste kaupade puhul värvitoon alati märgitud nende pakendil.
22 Sõna „värv” ja veelgi vähem tähis CHROMA ei kirjelda asjaomaste kaupade mis tahes omadust. Kreeka keelt kõnelev tarbija ei mõistaks asjaomast tähist üksnes kui kirjeldavat tähist, vaid kui päritolutähist.
23 Seda asjaolu kinnitab siseriiklike ja rahvusvaheliste kaubamärkide olemasolu, mis koosnevad hageja ühtlustamisametile esitatud kaebuses nimetatud sõnalistest tähistest CHROMA ja CROMA.
24 Peale selle rikkus apellatsioonikoda määruse nr 207/2009 artikli 76 lõikes 1 nimetatud kohustust kontrollida asjaolusid omal algatusel, kui ta jättis asjaomaste varasemate registreeringutega arvestamata.
25 Ühtlustamisamet vaidleb hageja argumentidele vastu
Üldkohtu hinnang
26 Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt ei registreerita „kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi”. Sama artikli lõike 2 alusel kohaldatakse lõiget 1 olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused on ainult teatavas liidu osas.
27 Tuleb meenutada, et määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c täidab üldise huvi eesmärki, mille kohaselt peavad märgid või tähised, mis kirjeldavad asjaomaste kaupade ja teenuste omadusi, olema kõikide jaoks vabalt kasutatavad. Nimetatud säte takistab selliste märkide või tähiste kasutamise ainuõiguse andmist ainult ühele ettevõtjale põhjusel, et need on kaubamärgina registreeritud (vt Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑191/01 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley, EKL 2003, lk I‑12447, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).
28 Sõnalise tähise registreerimisest tuleb selle sätte alusel seega keelduda, kui vähemalt üks võimalik tähendus tähistab asjaomaste kaupade või teenuste omadust. Seega ei ole ühtlustamisameti registreerimisest keeldumiseks vaja, et asjaomast tähist kasutatakse tegelikult kirjeldusena, vaid üksnes seda, et vastavat tähist võidakse kirjeldusena kasutada (eespool viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley, punkt 32).
29 Lisaks ei oma tähtsust asjaolu, kas tähisega kirjeldatavate kaupade ja teenuste omadused on kaubanduslikus mõttes olulised või teisejärgulised või kas samade omaduste tähistamiseks on olemas sünonüüme (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu 12. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑363/99: Koninklijke KPN Nederland, EKL 2004, lk I‑1619, punktid 101 ja 102).
30 Samuti tuleb meenutada, et asjaolu, kas tähis on kirjeldav, saab hinnata ainult ühelt poolt seoses sellega, kuidas asjaomane avalikkus tähist mõistab ja teiselt poolt seoses asjaomaste kaupade või teenustega (vt Üldkohtu 8. juuli 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑160/07: Lancôme vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – CMS Hasche Sigle (COLOR EDITION), EKL 2008, lk II‑1733, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).
31 Nagu tuleneb käesoleval juhul vaidlustatud otsuse punktides 31 ja 32 esitatud kaalutlustest, mida hageja ei ole ka vaidlustanud, on asjaomased kaubad ühelt poolt klassi 11 kuuluvad keraamilised sanitaarseadmed ning teiselt poolt klassi 19 kuuluvad mittemetallist ehitusmaterjalid, mida võivad osta nii lõpptarbijad kui ehitusettevõtjad.
32 Kuna vaidlustatud otsuse punktist 19 tuleneb, et apellatsioonikoda kohaldas absoluutset keeldumispõhjust üksnes kreeka keele suhtes, siis tuleb määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 2 alusel leida, et vastava keeldumispõhjuse hindamisel on asjaomane avalikkus Kreeka ja Küprose asjaomane avalikkus.
33 Asjaolu, et tähis CHROMA koosneb kreekakeelse sõna „χρώμα” (värv) transliteratsioonist ladina tähestikku, ei ole vaidlustatud.
34 Nagu vaidlustatud otsuse punktist 22 õigesti nähtub, peavad kreekakeelsete sõnade transliteratsioonid ladina tähestikku olema määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktides b ja c osutatud keeldumispõhjuste kontrollimiseks seostatud kreeka tähestikus kirjutatud sõnadega (vt selle kohta ja analoogia alusel Üldkohtu 5. detsembri 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑32/00: Messe München vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (electronica), EKL 2000, lk II‑3829, punkt 40).
35 Nimetatud kaalutlus on seda kohasem käesoleval juhul, mil asjaomane tähis kujutab endast „värvi” tähistava kreekakeelse sõna täpset transkriptsiooni asjaomase kreeka keelt kõnelevale tarbija jaoks arusaadavas ladina tähestikus, kuivõrd asjaomane tarbija võib selle tähendust vahetult ja kohe mõista.
36 Selles osas tuleb ühelt poolt märkida, et „värvi” tähendavat sõna võib kasutada kauba teatava omaduse tähistamiseks, milleks on omadus olla esitatud erinevates värvitoonides (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus COLOR EDITION, punktid 47 ja 48).
37 Olgugi et hageja sõnul on värv omaduse liik või kategooria, mitte „üks” teatav omadus, viitab sõna „värv” üldise arusaama kohaselt siiski muude värvide kui musta või valge kasutamisele või suure värvigamma olemasolule.
38 Teiselt poolt, nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 31 ja 32 õigesti märkis, kujutab tähis, et klassikaliselt valget värvi sanitaarseadmed ning mittemetallist ehitusmaterjalid, muu hulgas vannitoakeraamika on saadaval erinevates värvides, endast omadust, mida võidakse kaubanduses arvesse võtta.
39 Nii annab sõna „värv” kasutamine edasi sõnumit, mida asjaomane tarbija võib vahetult mõista kui kaubavaliku olemasolu erinevates värvides ning keraamiliste sanitaarseadmete ja vannitoa ehitusmaterjalide olemasolu muudes kui klassikaliselt valges värvitoonis. Peale selle võidakse asjaomaseid kaupu valida nende värvitoonist lähtuvalt, et sobitada neid kokku tervikliku ruumidekoratsiooniga.
40 Kuna see hinnang on otseselt seotud klassidesse 11 ja 19 kuuluvate kaupade turustamistingimustega, siis väitis hageja vääralt, et apellatsioonikoda jättis asjaomaste kaupadega arvestamata.
41 Neist kaalutlustest tuleneb, et apellatsioonikoda võis põhjendatult väita, et asjaomase kreeka keelt kõneleva tarbija seisukohalt võib tähis CHROMA tähendada, et asjaomased klassidesse 11 ja 19 kuuluvad kaubad on saadaval erinevates värvides ning et seega on tegemist asjaomaste kaupade turustamisega seoses olulise omadusega.
42 Arvestades eespool punktides 28 ja 29 osutatud kohtupraktikat, ei sea seda kaalutlust kahtluse alla hageja argument, et on olemas sõnu, mis võivad edasi anda sama sõnumit, nagu „värvitud” või „mitmevärviline”, ega ka argument, et asjaomast sõna ei kasutata tegelikult kirjeldavana. Samuti on tähtsusetu asjaolu, kas tähistatav omadus on oluline või kaubanduslikus mõttes teisejärguline.
43 Peale selle ei saa hageja õiguspäraselt tugineda ühenduse kaubamärgi registreeringutele, mis koosnevad dimensiooni, sära või värvust tähistavatest sõnadest, ega ühenduse kaubamärkidele, mis koosnevad osadest „chroma” ja „croma” või nende kombinatsioonist muude sõnaliste osadega.
44 Kuna apellatsioonikodade poolt tehtavad otsused tähise ühenduse kaubamärgina registreerimise kohta kuuluvad apellatsioonikoja piiratud pädevuse, mitte kaalutlusõiguse valdkonda, siis ei saa neid vaidlustada apellatsioonikodade varasemal otsustuspraktikal põhineva argumendiga (vt selle kohta Euroopa Kohtu 15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑37/03 P: BioID vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2005, lk I‑7975, punkt 47).
45 Peale selle tuleb tähise kirjeldavust hinnata ühest küljest seoses kaupade ja teenustega, mille jaoks registreerimist taotletakse, ning teisest küljest seoses sellega, kuidas asjaomane avalikkus seda kaubamärki tajub. Neil asjaoludel ei saa hageja tugineda taotletava kaubamärgi sarnasusele ühenduse ühe teise kaubamärgiga, osutamata faktilistele või õiguslikele asjaoludele, millele tugineti selle teise kaubamärgi registreerimisel (vt selle kohta ja analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus BioID vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punktid 48 ja 49).
46 Mis puutub asjaolusse, et kaubamärk CROMA on Kreekas registreeritud, siis tuleb meenutada, et ühenduse kaubamärgikord on iseseisev süsteem, mis koosneb normide kogumist ja edendab sellele ainuomaseid eesmärke ning selle kohaldamine on sõltumatu mis tahes siseriiklikust süsteemist. Nii on liikmesriigi varasem registreering üksnes asjaolu, mida võib ühenduse kaubamärgi registreerimisel arvesse võtta, toetades ühenduse kaubamärgi registreerimistaotluse hindamisel teostatavat analüüsi, ilma et see oleks määrav (vt Üldkohtu 8. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑315/03: Wilfer vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (ROCKBASS), EKL 2005, lk II‑1981, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).
47 Käesoleval juhul ei tugine hageja ühelegi õiguslikule või faktilisele asjaolule, millest tulenevalt asjaomane siseriiklik kaubamärk registreeriti.
48 Eeltoodut arvestades ei ole hagejal alust apellatsioonikojale ette heita määruse nr 207/2009 artikli 76 lõike 1 rikkumist seetõttu, et asjaomaseid varasemaid registreeringuid ei ole arvesse võetud.
49 Kõiki neid kaalutlusi arvestades tuleb märkida, et hageja ei ole vaidlustanud apellatsioonikoja järeldust, mille kohaselt asjaomane tähis kuulub määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamisalasse.
50 Seda järeldust arvestades ei ole asjaomaste kaupade jaoks taotletava kaubamärgi registreerimisest keeldumisega määruse nr 207/2009 artikli 37 lõiget 1 rikutud.
51 Peale selle ei ole määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisele osutavat väidet vaja kontrollida. Nagu määruse nr 207/2009 artikli 7 lõikest 1 tuleneb, piisab tähise ühenduse kaubamärgina registreerimisest keeldumiseks sellest, kui kohaldatav on üks absoluutne keeldumispõhjus.
52 Seetõttu tuleb käesolev hagi jätta rahuldamata.
Kohtukulud
53 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõudele välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (viies koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Deutsche Steinzeug Cremer & Breuer AG-lt.
Papasavvas | Vadapalas | O’Higgins |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 16. detsembril 2010 Luxembourgis.
Allkirjad