Kohtuasi T-122/05

Robert Benkö jt

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Tühistamishagi – Direktiiv 92/43/EMÜ – Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse – Otsus 2004/798/EÜ – Kontinentaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu – Otseselt ja isiklikult puudutatud isikud – Vastuvõetamatus

Määruse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid

(EÜ artikli 230 neljas lõik; nõukogu direktiiv 92/43; komisjoni otsus 2004/798)

2.      Euroopa Ühendused – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll

(EÜ artikli 230 neljas lõik, EÜ artikkel 234 ja EÜ artikkel 241)

3.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid

(EÜ artikli 230 neljas lõik; nõukogu direktiiv 92/43; komisjoni otsus 2004/798)

1.      Hageja otsene puutumus kui tühistamishagi vastuvõetavuse tingimus EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses eeldab, et vaidlusalune ühenduse meede mõjutab vahetult hageja õiguslikku olukorda ja ei jäta mingisugust kaalutlusõigust meetme adressaatidele, kelle ülesandeks on selle rakendamine, mis on puhtautomaatne ja tuleneb vaid ühenduse õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme.

Otsus 2004/798, millega võetakse vastavalt direktiivi 92/43 looduslike elupaikade kaitse kohta vastu kontinentaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu, ei puuduta kinnisasjade omanikke otseselt. Nimelt ei mõjuta direktiivi artikli 6 lõigetes 2–4 sätestatud kaitsekord, mida vaidlustatud otsusega hagejate maatükkidele kohaldatakse, otseselt nende õiguslikku olukorda.

Kuigi on tõsi, et direktiivi artikli 4 lõige 5 näeb ette, et niipea kui ala on kantud sama artikli lõike 2 kolmandas lõigus nimetatud loetellu, kohaldatakse selle suhtes selle direktiivi artikli 6 lõikeid 2–4, jätavad viimati nimetatud sätted siseriiklikele asutustele tegutsemisruumi. Sellest järeldub, et ala ühenduse tähtsusega alade loetellu kandmine ei anna ühtegi täpset juhendit meetmete suhtes, mida siseriiklikud asutused direktiivi kohaselt võtavad.

Kui oletada, et tõsised majanduslikud tagajärjed ning juriidilised probleemid, eelkõige halduskulude suurenemine ja hagejate kinnisvara väärtuse langus on nimetatud otsuse vahetu tulemus, ei mõjuta see kinnisvara omanike õiguslikku olukorda vaid ainult nende faktilist olukorda ning ei võimalda seega hagejaid lugeda otseselt puudutatuteks.

(vt punktid 35, 38, 46 ja 47)

2.      Asutamisleping kehtestab esiteks EÜ artikliga 230 ning teiseks EÜ artikliga 234 õiguskaitsevahendite ja menetluste täieliku süsteemi, mis on mõeldud selleks, et tagada institutsioonide õigusaktide seaduslikkuse kontrollimine, usaldades selle ühenduse kohtule. Selles süsteemis on füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kes ei saa EÜ artikli 230 neljandas lõigus sätestatud vastuvõetavuse tingimuste tõttu otseselt vaidlustada ühenduse üldkohaldatavaid akte, võimalus väita, et kõnealused aktid on ebaseaduslikud, sõltuvalt olukorrast kas EÜ artikli 241 alusel ühenduse kohtus või siseriiklikes kohtutes, ning nõuda viimastelt, kes ei ole pädevad ühenduse aktide kehtetuse üle ise otsustama, Euroopa Kohtule selle kohta eelotsuse küsimuse esitamist.

(vt punkt 49)

3.      Otsus 2004/798, millega võetakse vastavalt direktiivile 92/43 looduslike elupaikade kaitse kohta vastu kontinentaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu, mis nimetab ühenduse tähtsusega aladena Austria territooriumi alasid, ei puuduta isiklikult kommuune, kelle territooriumil need alad asuvad.

Isegi kui oletada, et kommuunidest hagejad on direktiivi täitmisel pädevad, ei saa see pädevus neid individualiseerida EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses, kuna esiteks ei erine nende õiguslik olukord teiste siseriiklike ametiasutuste olukorrast, kelle ülesanne on täita direktiivi ja eelkõige selle direktiivi artikli 6 lõikeid 2–4, ning teiseks, võttes arvesse otsuses nimetatud alade üldist ja abstraktset määratlust, on direktiivist tulenevate kohustuste võimalik mõju kommuunidest hagejate territooriumi korraldamise ja kaitse pädevuse teostamise suhtes samasugune võrreldes kõikide kommuunidega, kelle territooriumil asub otsuses nimetatud ala.

Üldisest huvist – mille kohaselt võib üks piirkondlik või kohalik haldusüksus oma territooriumil majanduslike ja sotsiaalsete küsimuste vallas pädeva asutusena olla kohustatud saavutama oma majandusliku arengu jaoks positiivse tulemuse – üksi ei piisa, et järeldada, et üldkohaldatav akt teda EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses isiklikult puudutab.

(vt punktid 61–64, 72)