Kohtuasi T‑182/10

Associazione italiana delle società concessionarie per la costruzione e l’esercizio di autostrade e trafori stradali (Aiscat)

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Kiirteelõigu ehitustööde ja edasiste haldamistööde kontsessiooni andmine otsustuskorras – Otsus lõpetada kaebuse menetlemine – Tühistamishagi – Vaidlustatav akt – Õigus esitada hagi – Isiklik puutumus – Vastuvõetavus – Abi mõiste – Riigi ressursid

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 15. jaanuar 2013

1.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Riigiabi peale kaebuse esitanud isiku poolt vaidlustatavad aktid – Komisjoni kiri, milles kaebuse esitajat teavitatakse juhtumi kohta otsuse tegemiseks piisavate põhjuste puudumisest – Otsus määruse nr 659/1999 artikli 4 tähenduses – Vaidlustav akt

(ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3, ELTL artikkel 263; nõukogu määrus nr 659/1999, artiklid 4 ja 13 ning artikli 20 lõige 2)

2.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega siseriiklikku meedet ei tunnistatud riigiabiks ametlikku uurimismenetlust algatamata – Huvitatud isikute hagi ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses – Vastuvõetavus – Tingimused – Vahetegemine hagidel, mille eesmärk on menetluslike õiguste kaitse, ja hagidel, milles vaidlustatakse komisjoni otsuse põhjendatus

(ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3, ELTL artikli 263 neljas lõik)

3.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsus riigiabi valdkonnas – Sellise ühingu hagi, kelle ülesanne on kaitsta ettevõtjate kollektiivseid huve – Vastuvõetavus – Tingimused

(ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3, ELTL artikli 263 neljas lõik)

4.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsus riigiabi valdkonnas – Sellise ühingu hagi, kelle ülesanne on kaitsta ettevõtjate kollektiivseid huve – Vastuvõetavus – Vajadus liikmeks olevate ettevõtjate antud konkreetse volituse järele – Puudumine

(ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3, ELTL artikli 263 neljas lõik)

5.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsus riigiabi valdkonnas – Abi saanud ettevõtjaga konkureeriv ettevõtja – Õigus hagi esitada – Tingimused – Oma liikmete kollektiivsetes huvides tegutseva ühingu hagi – Ühingu liikmete isiklik puutumus – Kohtulik kontroll – Ulatus

(ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3, ELTL artikli 263 neljas lõik)

6.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsus riigiabi valdkonnas – Abi saanud ettevõtjaga konkureeriv ettevõtja – Õigus hagi esitada – Tingimused – Oma liikmete kollektiivsetes huvides tegutseva ühingu hagi – Nende konkurentsiolukorra olulise mõjutamise tõendamine – Hindamine

(ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3, ELTL artikli 263 neljas lõik)

7.      Riigiabi – Mõiste – Riigi ressurssidest antav abi – Kiirteelõigu ehituse rahastamine kiirteemaksu tõstmise abil teistel kiirteelõikudel – Otse ja üksnes nende eraõiguslike äriühingute vahel ülekantavad summad, kes haldavad asjaomaseid teelõike – Välistamine

(ELTL artikli 107 lõige 1)

1.      Riigiabi käsitleva kaebuse menetlemine tingib vältimatult uurimise esialgse etapi algatamise, mille komisjon on kohustatud lõpetama otsuse vastuvõtmisega vastavalt EÜ artikli 88 rakendamist käsitleva määruse nr 659/1999 artiklile 4. Kui komisjon tuvastab kaebuse läbivaatamise käigus, et uurimise tulemusel ei ole võimalik teha järeldust riigiabi olemasolu kohta, keeldub ta vaikimisi ametlikku uurimismenetlust algatamast ning seda ei ole võimalik määratleda lihtsa esialgse meetmena. Kui kaebaja on pärast komisjoni esimese kirja saamist, milles teda teavitatakse vastavalt määruse nr 659/1999 artikli 20 lõike 2 teisele lausele, et seisukoha võtmine ei ole selles küsimuses piisavalt põhjendatud, esitanud täiendavad märkused, on komisjon selle määruse artikli 13 lõike 1 kohaselt kohustatud lõpetama uurimise esialgse etapi, tehes otsuse vastavalt selle määruse artikli 4 lõigetele 2, 3 või 4 ehk otsuse, millega tuvastatakse, et abi ei ole antud, millega ei esitata vastuväiteid või millega algatatakse ametlik uurimismenetlus. Lisaks tuleb selleks, et määrata kindlaks, kas komisjoni akt on selline otsus, võtta arvesse üksnes selle sisu, mitte seda, kas see vastab teatavatele vorminõuetele või mitte, kuna vastasel juhul võiks komisjon vältida kohtu kontrolli pelgalt neid vorminõudeid eirates.

Komisjoni kohustus võtta uurimise esialgse etapi lõppedes vastu otsus või see, kuidas tema poolt kaebusele antud vastust õiguslikult kvalifitseerida, ei sõltu kaebaja esitatud teabe kvaliteedist, see tähendab selle asjakohasusest ega üksikasjalikkusest. Kaebuse põhjendusena esitatud madala kvaliteediga teave ei vabasta komisjoni seega kohustusest algatada uurimise esialgne etapp ega lõpetada see uurimine otsuse vastuvõtmisega vastavalt määruse nr 659/1999 artiklile 4. Selline tõlgendus ei pane komisjonile ebaproportsionaalset uurimiskohustust juhtudel, kus kaebaja esitatud teave on ebamäärane või puudutab väga laia valdkonda.

Sellest järeldub, et kui komisjon on võtnud selgelt seisukoha, et tema arvates ei kujuta kaebaja teatatud meetmed endast riigiabi, tuleb otsus kvalifitseerida otsuseks, mis on vastu võetud määruse nr 659/1999 artikli 4 lõike 2 alusel, mis näeb ette, et „[k]ui komisjon pärast esialgset uurimist leiab, et meede, millest teatati, ei kujuta endast abi, siis võtab ta selle kohta vastu otsuse”. Niisugune otsus on akt, mille peale saab esitada hagi.

(vt punktid 27–31 ja 33)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 40–43)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 48)

4.      Ei ole vaja, et ühingu puhul, kelle põhikirjast tulenevad ülesanded hõlmavad tema liikmete huvide kaitset, annaksid tema liikmed, kelle huve ta kaitseb, talle veel konkreetse eri- või üldvolituse nende esindamiseks liidu kohtutes. Kuna hagi esitamine liidu kohtutesse on hõlmatud sellise ühingu põhikirjast tulenevate ülesannetega, siis ei kõrvalda tema põhjendatud huvi ka tõsiasi, et mõned tema liikmed võivad hiljem teatada, et nad ei pea ennast hagi esitamisega seotuks.

(vt punktid 53 ja 54)

5.      Tühistamishagi korral, mille oma liikmete kollektiivsetes huvides tegutsev ühing on esitanud riigiabi valdkonnas tehtud otsuse peale, ei pea liidu kohus asja vastuvõetavuse kontrolli staadiumis seoses ühingu liikmete isikliku puutumusega võtma lõplikku seisukohta ühingu liikmete ning abisaava ettevõtja vaheliste konkurentsialaste suhete kohta. Selles kontekstis on üksnes ühingu ülesanne esitada asjakohasel viisil põhjused, millest tulenevalt võib eeldatav abi kõnealusel turul oluliselt ühe või mitme tema liikme positsiooni mõjutades nende seaduslikke huve kahjustada.

(vt punkt 60)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 61, 64–66, 69, 78 ja 79)

7.      Üksnes otseselt või kaudselt riigi ressurssidest antud eeliseid käsitatakse abina ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. See säte hõlmab kõiki rahalisi vahendeid, mida avalik sektor võib reaalselt ettevõtjate toetamiseks kasutada, ilma et oleks oluline, kas need vahendid kuuluvad või ei kuulu püsivalt riigi vahendite hulka. Sellest tuleneb, et isegi juhul, kui kõnealusele meetmele vastavad summad ei ole alaliselt avaliku sektori käsutuses, piisab asjaolust, et need on pidevalt avaliku kontrolli all ja seega pädevatele riigiasutustele kättesaadavad, et need kvalifitseerida riigi ressurssideks.

Juhul kui kõnealuste summade ülekandmine toimub otse ja üksnes eraõiguslike äriühingute vahel, ilma et see läheks vahepeal, kasvõi ajutiselt, ühegi avalik-õigusliku asutuse valdusesse või kontrolli alla, ei ole tegemist riigi ressurssidega. See on nii juhul, kui kiirteelõigu ehituse rahastamisel kiirteemaksu tõstmise abil teistel teelõikudel maksavad teised kontsessionäärid eraõiguslike äriühingutena teemaksu tõstmise tulemusena saadava lisatulu summad otse asjassepuutuva kiirteelõigu kontsessionäärile.

(vt punktid 103–105)