Kohtuasi T-63/07

Mäurer + Wirtz GmbH & Co. KG

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse kujutismärgi tosca de FEDEOLIVA taotlus – Varasemad ühenduse ja siseriiklikud sõnamärgid TOSCA – Suhtelised keeldumispõhjused – Argumendi arvesse võtmata jätmine – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 74 lõige 1 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 76 lõige 1)

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Ühenduse kohtusse kaebamine – Apellatsioonikoja poolt vastulausemenetluse kohta tehtud otsuse õiguspärasus – Vaidlustamine uutele õiguslikele ja faktilistele asjaoludele viidates – Vastuvõetamatus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 63 ja artikli 74 lõige 1)

2.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Vastulausemenetlus – Kontrollimise piirdumine esitatud väidetega – Varasema kaubamärgi eristusvõime või maine kahjustamine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 74)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine erinevatele kaupadele või teenustele

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõige 5)

1.      Vastavalt määruse nr 40/90 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 74 lõikele 1 on registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlus piiratud poolte esitatud väidete ja nõuetega. Järelikult ei mõjuta suhtelise keeldumispõhjuse puhul ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsuse õiguspärasust nende õiguslike ja faktiliste asjaolude esitamine Üldkohtule, mida eelnevalt ei ole apellatsioonikojale esitatud.

Järelikult ei ole asjaomase määruse artikli 63 alusel Üldkohtu pädevuses oleva ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsuse õiguspärasuse kontrollimise käigus lubatud uurida õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, mida on Üldkohtus esitatud, kuid mida eelnevalt ei ole Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) üksustele esitatud, andmaks hinnangut apellatsioonikoja otsuse õiguspärasusele ning seega tuleb need tunnistada vastuvõetamatuks.

(vt punktid 22 ja 23)

2.      Vastulause esitaja oli vastulause lahtrit 95 märgistades andnud teada, et tema vastulause põhineb asjaolul, mille kohaselt taotletava kaubamärgi kasutamine tähendaks varasemate kaubamärkide eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist.

Apellatsioonikoja menetluses esitatud argumendiga, mille kohaselt taotletava kaubamärgi kasutamine murendab varasemate kaubamärkide mainet, kuna avalikkus ei seostaks vastulause esitaja kaupu enam tema kaubamärkidega, toodi üksnes välja asjaolu, millele oli osutatud juba vastulause esitamisel. See argument täpsustab varasematele kaubamärkidele põhjustatava kahju olemust, mida vastulause esitaja määratleb kui asjaomaste kaubamärkide maine murendamist, ning põhjendab seda kokkuvõttes väitega, et avalikkus ei seostaks tema kaupu enam asjaomase kaubamärgiga.

Registreerimisest keeldumise suhteliste põhjuste või mis tahes muu sätte kohaldamise tingimused, millele pooled oma nõuetes tuginevad, kuuluvad loomulikult nende õiguslike asjaolude hulka, mida Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kaalub. Vastulause esitaja väidab oma argumendis üksnes seda, et määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 5 kohaldamise tingimused on käesoleval juhul täidetud, ning põhjendab nimetatud väidet põgusalt asjaoluga, et avalikkus ei seostaks varasema kaubamärgiga tähistatavaid kaupu enam selle kaubamärgiga.

Arvestades vastulause põhjendustega, mida vastulause esitaja vastulausete osakonnas esitas, täpsustab kõnealune argument üksnes väidetava kahju tekkimise tõenäosuse olemust ja põhjendust ning sellega ei esitata uut fakti kõnealuse määruse artikli 74 lõike 2 tähenduses.

Seetõttu rikkus apellatsioonikoda õigusnormi, kui ta määratles asjaomast argumenti – millega sooviti täpsustada kahju olemust ja tekkimise põhjust, mida soovitakse taotletava kaubamärgi registreerimise suhtes esitatud vastulausega määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 alusel ära hoida – kui määruse nr 40/94 artikli 74 lõike 2 tähenduses uut fakti, ning kui ta lükkas selle argumendi vastuvõetamatuse tõttu tagasi. Apellatsioonikoda oleks kõnealuse määruse artikli 74 lõike 1 alusel pidanud hageja selle argumendiga arvestama.

(vt punktid 31–36)

3.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõikes 5 osutatud suhtelisele keeldumispõhjusele tugineda sooviva vastulause esitaja kohustus osutada sellele, et varasemate kaubamärkide tulevikus kahjustamise või taotletava kaubamärgi poolt ärakasutamise tõenäosus ei ole hüpoteetiline, ning seda tõendada, sõltub sellest, kas taotletav kaubamärk võib esmapilgul tuua kaasa selles sättes osutatud tõenäosuse tekkimise.

On võimalik, eelkõige kui vastulause põhineb erakordselt mainekal kaubamärgil, et varasema kaubamärgi tulevikus kahjustamise või taotletava kaubamärgi poolt ärakasutamise tõenäosus on niivõrd ilmne, et vastulause esitaja ei pea esitama ega tõendama selleks mitte ühtegi muud faktiväidet. Kuid on ka võimalik, et taotletav kaubamärk ei või esmapilgul tuua varasema maineka kaubamärgi suhtes kaasa ühegi määruse nr 40/94 artikli 8 lõikes 5 nimetatud tõenäosuse tekkimist, hoolimata sellest, et ta on viimati nimetatuga identne või sarnane; sellisel juhul tuleb mittehüpoteetilist tulevikus kahjustamise või ärakasutamise tõenäosust tõendada teiste asjaolude abil, mida peab esitama ja tõendama vastulause esitaja.

(vt punktid 39 ja 40)