8. septembril 2010 esitatud hagi - Dornbracht versus komisjon

(kohtuasi T-386/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Aloys F. Dornbracht GmbH & Co. KG (Iserlohn, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Janssen, T. Kapp ja M. Franz)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

tühistada vaidlustatud otsus hagejat puudutavas osas;

teise võimalusena vähendada hagejale vaidlustatud otsusega määratud trahvi mõistliku summani;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4185 lõplik asjas COMP/39092 - vannitoasisustus. Vaidlustatud otsuses määrati hagejale ja teistele ettevõtjatele trahvid ELTL artikli 101 ning EMP lepingu artikli 53 rikkumise tõttu. Hageja osales komisjoni arvates jätkuvas kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses vannitoasisustuse sektoris Saksamaal ja Austrias.

Hagiavalduse põhjenduseks esitab hageja kaheksa väidet.

Esiteks väidab hageja, et rikutud on määruse (EÜ) nr 1/2003¹ artikli 23 lõiget 2, kuna kostja ei ole arvesse võtnud mitmeid hageja kasuks rääkivaid kergendavaid asjaolusid.

Teiseks leiab hageja, et rikutud on määruse nr 1/2003 artikli 23 lõiget 3, kuna kostjal ei ole võimalik selle määruse artikli 23 lõike 2 teist lauset ülempiirina tõlgendades hinnata hagejale ette heidetud rikkumise raskusastet.

Lisaks leiab hageja kolmandas väites, et rikutud on võrdse kohtlemise nõuet, kuna kostja ei võtnud diferentseerimata määratud trahvi puhul arvesse hageja individuaalset osalust.

Neljanda väite raames leiab hageja, et kostja ei võrrelnud trahvisumma suurust kindlaks määrates rikkumist teistes tema menetluses olevates asjades aset leidnud rikkumistega ning rikkus seega võrdse kohtlemise nõuet.

Viiendaks leiab hageja, et trahv on ebaproportsionaalselt suur, kuna kostja ei võtnud arvesse hageja piiratud tegutsemisvõimet.

Kuuenda väite raames leitakse, et kuna kostja määras trahvi 2006. aasta suuniste² abil trahvi arvutamise meetodi kohta, rikub vaidlustatud otsus tagasiulatuva jõu lubamatuse põhimõtet.

Seitsmendaks väidab hageja, et määruse nr 1/2003 artikli 23 lõige 3 on vastuolus täpsuse põhimõttega.

Lõpuks leiab hageja kaheksandas väites, et trahvi kindlaksmääramine on õigusvastane, kuna see arvutati trahvide arvutamise suuniste alusel, mis andsid kostjale liiga laia kaalutlusruumi.

____________

¹ - Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

² - Suunised määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 alapunkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (ELT 2006, C 210, lk 2)