27. jaanuaril 2011 esitatud hagi - Castelnou Energía versus komisjon

(kohtuasi T-57/11)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Castelnou Energía, SL (Madrid, Hispaania) (esindaja: advokaat E. Garayar)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tunnistada tühistamishagi vastuvõetavaks;

tunnistada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel otsuse tühisust;

mõista Castelnou Energía S.L. kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks esitab hageja kaheksa väidet.

Esimene väide, mis põhineb ELTL artikli 108 lõike 2 ja nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, ELT eriväljaanne 08/01, lk 339), artikli 4 lõike 4 rikkumisel, kuna otsuse vastuvõtmisele ei eelnenud ametliku uurimismenetluse algatamist, ehkki esinesid tõsised kahtlused abi kokkusobivuse osas.

Teine väide, mis põhineb ELTL artikli 106 lõike 2, ELTL artikli 107 koostoimes ELTL artikli 108 lõikega 2 ja määruse nr 659/1999 artikli 4 lõike 4 rikkumisel, kuna komisjon uuris meedet osaliselt, sest ta ei analüüsinud, kas meede tervikuna, koosnedes kolmest erinevast osast (st rahaline hüvitis elektritootjatele, eeliskohtlemise saamiseks läbitav mehhanism ja kohustus osta siseriiklikku sütt), on ühisturuga kokkusobiv.

Kolmas väide, mis põhineb ELTL artiklis 296 esitatud põhjendamiskohustuse rikkumisel, kuna komisjon ei esitanud põhjuseid, miks ta ei analüüsinud meetme kõiki osasid.

Neljas väide, mis põhineb haldusmenetluses kohaldatavate kaitseõiguse ja hea halduse üldpõhimõtete rikkumisel, kuna Castelnou'lt võeti võimalus esitada oma argumente ametliku uurimismenetluse raames, mille komisjon oleks pidanud algatama.

Viies väide, mis põhineb ELTL artikli 106 lõike 2, ühenduse raamistiku riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (ELT C 297, lk 4) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ (ELT L 176, lk 37; ELT eriväljaanne 12/02, lk 211), rikkumine, kuna 1) meede ei olnud õigustatud elektriga varustamisele esineva ohu tõttu, mis väidetavalt määrab ära vajaduse üldise majandushuvi teenuse järele, ja 2) isegi kui oleks esinenud oht elektriga varustamisele (quod non), on meede igal juhul ebaproportsionaalne eesmärgiga tagada elektriga varustamine, ning on seetõttu õigusvastane.

Kuues väide, mis põhineb komisjoni võimu kuritarvitamisel, sest ehkki esinesid objektiivsed, asjakohased ja kokkulangevad kaudsed tõendid selle kohta, et meede ei olnud suunatud elektrienergia varustuskindlusele, vaid hoopis kaevandustööstuse säilitamisele, tugines komisjon meetme kooskõla tuvastavas otsuses põhjendusele, mille kohta ta teatis, et see ei vasta tõele, võttes seega otsuse vastu erinevatel põhjustel kui need, mis olid esitatud.

Seitsmes väide, mis põhineb otsuse õigusvastasusele, kuna selle vastuvõtmisel rikkus komisjon ELTL-i sätteid, mis tagavad kaupade vaba liikumise (ELTL artiklid 28 ja 34) ja asutamisvabaduse (ELTL artikkel 49).

Kaheksas väide, mis põhineb õigusnormi rikkumisele komisjoni poolt, kuna meetme lubamine rikub liidu teisese õiguse teatud sätteid, nimelt: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, lk 32, ELT eriväljaanne 15/07, lk 631), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/29/EÜ (ELT L 140, lk 63); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiivi 2005/89/EÜ elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta (ELT L 33, 4.2.2006, lk 22); ja nõukogu 23. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1407/2002, mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi (EÜT L 205, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 170).

____________