Euroopa Kohtu (suurkoda) 22. juuni 2021. aasta otsus (Bundesgerichtshofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Frank Peterson versus Google LLC, YouTube LLC, YouTube Inc., Google Germany GmbH (C-682/18) ja Elsevier Inc. versus Cyando AG (C-683/18),
(liidetud kohtuasjad C-682/18 ja C-683/18)1
(Eelotsusetaotlus – Intellektuaalomand – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Videojagamisplatvormi või failide majutus- ja jagamisplatvormi kättesaadavaks tegemine ja haldamine – Haldaja vastutus intellektuaalomandi õiguste rikkumiste eest, mille on toime pannud tema platvormi kasutajad – Direktiiv 2001/29/EÜ – Artikkel 3 ja artikli 8 lõige 3 – Mõiste „üldsusele edastamine“ – Direktiiv 2000/31/EÜ – Artiklid 14 ja 15 – Vastutusest vabastamise tingimused – Konkreetsetest rikkumistest teadmise puudumine – Sellistest rikkumistest teatamine kui tingimus ettekirjutuse saamiseks)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Bundesgerichtshof
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: Frank Peterson (C-682/18), Elsevier Inc. (C-683/18)
Kostjad: Google LLC, YouTube LLC, YouTube Inc., Google Germany GmbH (C-682/18), Cyando AG (C-683/18)
Resolutsioon
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et isik, kes haldab videojagamisplatvormi või failide majutus- ja jagamisplatvormi, kus kasutajad saavad kaitstud sisu ebaseaduslikult üldsusele kättesaadavaks teha, ei tegele sisu „üldsusele edastamisega“ nimetatud sätte tähenduses, välja arvatud juhul, kui ta lisaks pelgalt platvormi kättesaadavaks tegemisele aitab kaasa sellele, et üldsus pääseks niisugusele sisule autoriõigust rikkudes ligi. Nii on see eelkõige siis, kui haldaja on konkreetselt teadlik kaitstud sisu ebaseaduslikult kättesaadavaks tegemisest tema platvormil, ja ta hoidub seda kiiresti kustutamast või sellele juurdepääsu tõkestamast, kui haldaja küll teab või peaks teadma, et üldiselt teevad tema platvormi kasutajad kaitstud sisu platvormi kaudu ebaseaduslikult üldsusele kättesaadavaks, kuid hoidub rakendamast sobivaid tehnilisi meetmeid, mida võib oodata tema olukorras tavapäraselt hoolsalt ettevõtjalt, et usutavalt ja tõhusalt võidelda autoriõiguse rikkumiste vastu sellel platvormil, või ka siis, kui haldaja osaleb ebaseaduslikult üldsusele edastatava kaitstud sisu valimisel, pakub oma platvormil spetsiaalselt sellise sisu ebaseaduslikuks jagamiseks mõeldud vahendeid või teadlikult soodustab sellist jagamist, millest võib tunnistust anda asjaolu, et haldaja on kasutusele võtnud majandusliku mudeli, mis õhutab tema platvormi kasutajaid kaitstud sisu platvormil ebaseaduslikult üldsusele edastama.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) artikli 14 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et videojagamisplatvormi või failide majutus- ja jagamisplatvormi haldaja tegevus kuulub selle sätte kohaldamisalasse, kui haldaja ei täida aktiivset rolli, mis annaks talle teadmised tema platvormile üles laaditud sisu kohta või kontrolli selle üle.
Direktiivi 2000/31 artikli 14 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et selleks, et selle sätte alusel oleks välistatud vastutusest vabastamine, mis on ette nähtud artikli 14 lõikes 1, peab haldaja olema teadlik oma kasutajate konkreetsetest ebaseaduslikest tegudest, mis on seotud tema platvormile üles laaditud kaitstud sisuga.
Direktiivi 2001/29 artikli 8 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus see, kui autoriõiguse või sellega kaasneva õiguse omaja võib riigisisese õiguse alusel vahendaja vastu, kelle teenust kasutas kolmas isik tema õiguse rikkumiseks, ilma et vahendaja oleks sellest direktiivi 2000/31 artikli 14 lõike 1 punkti a tähenduses teadlik olnud, saada ettekirjutuse üksnes juhul, kui enne kohtumenetluse alustamist teatati rikkumisest vahendajale ja viimane ei sekkunud kiiresti, et eemaldada kõnealune sisu või tõkestada juurdepääs sellele ning tagada, et niisugused rikkumised ei kordu. Liikmesriikide kohtud peavad sellise tingimuse kohaldamisel siiski tagama, et nimetatud tingimus ei vii selleni, et rikkumise tegelik lõppemine viibiks sellisel viisil, et õiguste omajale tekiks ebaproportsionaalne kahju.
____________
1 ELT C 82, 4.3.2019.