Kohtuasi T-139/08

The Smiley Company SPRL

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk − Euroopa Ühendust nimetav rahvusvaheline registreering – Pooliku smiley-naeratuse kujuline kujutismärk – Absoluutne keeldumispõhjus – Eristusvõime puudumine – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 146 lõige 1 ja artikli 7 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 151 lõige 1 ja artikli 7 lõike 1 punkt b)

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, millel puudub eristusvõime – Pooliku smiley-naeratuse kujuline kujutismärk

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt b)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, millel puudub eristusvõime

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt b)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, millel puudub eristusvõime – Eristusvõime hindamine – Kaubamärk, mis koosneb juba registreeritud kaubamärgi ühest osast – Mõju puudumine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt b)

1.      Eristusvõime määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses puudub pooliku smiley-naeratuse kujulisel kujutismärgil, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina taotletakse sisuliselt Nizza kokkuleppe klassi 14 kuuluvate väärismetallide, väärismetallidest valmistatud toodete, ehete ja kellade, klassi 18 kuuluvate kottide ja nahktoodetega ning klassi 25 kuuluvate riiete ja rõivaaksessuaaride jaoks.

Taotletaval kaubamärgil ei ole ühtki lihtsalt ja vahetult ühenduse isegi suhteliselt tähelepanelikule asjaomasele avalikkusele meeldejäävat joont, mille abil mõistetaks kaubamärki vahetult kui asjaomaste kaupade kaubandusliku päritolu tähist. Seda mõistetakse üksnes kui kaunistavat elementi, ning see kehtib nii klassi 14 kui ka klassidesse 18 ja 25 kuuluvate kaupade osas. Seetõttu ei võimalda taotletav kaubamärk ühtki asjaomast kaupa konkurentide omadest eristada. Asjaolu, et asjaomane avalikkus on harjunud tajuma lihtsaid joontest või triipudest koosnevaid kujutismärke kui kaubamärke, või et palju tootjaid on selliseid kaubamärke klassi 25 kuuluvate kaupade jaoks registreerinud, ei sea seda järeldust kahtluse alla.

Nii on taotletav kaubamärk väga lihtne ja tavaline motiiv, millel on üksnes kaunistav ülesanne ning see kaubamärk ei ole tajutav asjaomaste kaupade kaubandusliku päritolu tähisena.

(vt punktid 17, 31, 32 ja 37)

2.      Mis puutub kaubamärgi eristusvõimesse määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses, siis ei anna äärmiselt lihtne, geomeetrilisest põhikujundist – nagu ring, joon, nelinurk või võrdkülgne viisnurk – koosnev tähis iseenesest edasi sõnumit, mis jääks tarbijatele meelde, mistõttu tarbijad, välja arvatud juhul, kui see on kasutamise käigus omandanud eristusvõime, ei pea seda kaubamärgiks.

Eelnevat arvestades ei eelda selle tuvastamine, et kaubamärk on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses eristusvõimeline, kaubamärgi omaniku teatud loovuse või keelelise või kunstilise ettekujutuvõime taseme olemasolu. Piisab sellest, et kaubamärk lubab asjaomasel avalikkusel määrata kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste päritolu ja eristada neid teiste ettevõtjate omadest.

See, kui kaubamärk täidab kaunistavat või ornamentaalset ülesannet, ei avalda kaubamärgi eristusvõime hindamisele mõju. Siiski on tähis, mille ülesanne erineb traditsioonilises tähenduses kaubamärgi ülesannetest, määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses eristav ainult juhul, kui seda on võimalik kohe tajuda tähistatud kaupade või teenuste kaubandusliku päritolu tähisena, mis võimaldab asjaomastel tarbijatel ilma võimaliku segiajamiseta eristada kaubamärgi omaniku kaupu või teenuseid teistsuguse kaubandusliku päritoluga kaupadest või teenustest. Seega peab ka kaunistaval tähisel olema minimaalne eristusvõime.

(vt punktid 26, 27 ja 30)

3.      Ei saa nõustuda väitega, et iga registreeritud kaubamärgi osa, ja seetõttu iga eristava kaubamärgi osa on ainuüksi selliste kaubamärkide osaks olemise tõttu määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses samuti eristav. Kaubamärgi eristusvõime hindamine selle sätte tähenduses põhineb selle kaubamärgi võimel individualiseerida kaubamärgi taotleja kaupu või teenuseid turul konkurentide pakutavatest samalaadsetest kaupadest või teenustest. Selles osas ei ole asjaolu, et asjaomane kaubamärk koosneb juba registreeritud kaubamärgi ühest osast, asjakohane.

(vt punkt 39)