Euroopa Parlamendi 17. augustil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 7. juuni 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-309/21: TC versus Euroopa Parlament
(kohtuasi C-529/23 P)
Kohtumenetluse keel: leedu
Pooled
Apellant: Euroopa Parlament (esindajad: N. Görlitz, M. Ecker, J.-C. Puffer ja S. Toliušis)
Teine menetlusosaline: TC
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
tühistada Üldkohtu 7. juuni 2023. aasta kohtuotsus TC vs. Euroopa Parlament, T-309/21, EU:T:2023:315;
teha lõplik otsus Üldkohtu kohtuasjas, rahuldades parlamendi esimeses kohtuastmes esitatud nõuded;
mõista esimese kohtuastme hagejalt välja esimese kohtuastme ja apellatsioonimenetluse kohtukulud.
Väited ja peamised argumendid
Esimene väide, et Üldkohus jättis tähelepanuta esimese kohtuastme menetluse teema, finantsküsimuste peadirektor 8. jaanuari 2021. aasta ettevalmistava kirja olemuse ja väljakujunenud kohtupraktika, mis puudutab menetlusdokumendi nõuetevastasuse tagajärgi; selleks, et asuda seisukohale, et parlament rikkus hageja õigust olla ära kuulatud ja et selle õiguse rikkumine on alus vaidlustatud otsuste tühistamiseks, ei saanud Üldkohus piirduda selle analüüsimisega, kas selles kirjas esitatud põhjendused olid põhjendatud ja sobivad (vaidlusaluse kohtuotsuse punktid 91–132).
Teine väide, et kuna Üldkohus leidis, et parlament rikkus esimese kohtuastme hageja õigust olla ära kuulatud seoses tema 2015, 2016 ja 2019. aasta e-kirjadega ja kirjavahetusega parlamendi teenistustega, rikkus Üldkohus õigust olla ära kuulatud, eiras norme ja kohtupraktikat, mis on seotud parlamendiliikme assistendi hüvitise tagasinõudmise menetlusega, rikkus põhimõtet, et parlamendiliige täidab oma mandaati vabalt valimisakti1 artikli 6 lõike 1 ning Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse2 artikli 2 kohaselt, rikkus määruse (EÜ) 2018/17253 artikli 4 lõike 1 punkti c ning peale selle esitas kohtuasja faktilised asjaolud valesti, jättes need üksikasjalikult analüüsimata (vaidlusaluse otsuse punktid 92–104, 130 ja 131).
Kolmas väide, et kuna Üldkohus on rikkunud esimese kohtuastme hageja õigust olla ära kuulatud seoses kõnealuse registreeritud assistendi isikutoimikuga, registreeritud assistendi sissepääsukaartd kasutamisega seotud andmetega ja sellega seoses, kui mitu korda on registreeritud assistendile parlamendi kaitset palutud, rikkus Üldkohus põhjendamiskohustust, määruse (EL ) 2018/1725 artikli 4 lõike 1 punkti e ja artikli 9 lõiget 1, personalieeskirjade artikli 26 viimast lõiku ja õigust olla ära kuulatud (vaidlusaluse kohtuotsuse punktid 105–124, 130 ja 131).
Neljas väide, et kuna Üldkohus asus seisukohale, et parlament on rikkunud esimese kohtuastme hageja õigust olla ära kuulatud seoses kohtuasjaga T-59/17, on Üldkohus rikkunud põhjendamiskohustust, määruse 2018/1725 artiklit 9, ELTL artiklit 266 ja õigust olla ära kuulatud (vaidlusaluse kohtuotsuse punktid 125–131).
Viies väide, et kuna Üldkohus tunnistas õiguse olla ära kuulatud ainsaks aluseks selle, et hagejal on õigus parlamendilt nõuda vajalike andemete esitamist selleks, et tal oleks võimalik esitada seisukohti, rikkus Üldkohus harta artikli 41 lõike 2 punkti a (vaidlusaluse kohtuotsuse punktid 90 ja 91).
____________
1 Akt, mis käsitleb esindajate otsest ja üldist valimist Euroopa Parlamenti (EÜT 1976, L 278, lk 5), mis on lisatud nõukogu 20. septembri 1976. aasta otsusele 76/787/ECTÜ, EMÜ, Euratom (EÜT 1976, L 278, lk 1), ja mida on muudetud nõukogu 25. juuni 2002. aasta ja 23. septembri 2002. aasta otsusega (EÜT 2002, L 283, lk 1).
1 Euroopa parlamendi 28. septembri 2005. aasta otsus, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus (2005/684/EÜ, Euratom) (ELT 2005, L 262, lk 1).
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT 2018, L 295, lk 39).