ÜLDKOHTU MÄÄRUS (apellatsioonikoda)

18. juuli 2011

Kohtuasi T‑450/10 P

Luigi Marcuccio

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Kahju hüvitamise nõude esitamise mõistlik tähtaeg – Hilinemine – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus

Ese:      Apellatsioonikaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 9. juuli 2010. aasta määruse peale kohtuasjas F‑91/09: Marcuccio vs. komisjon, (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) nimetatud kohtumääruse tühistamiseks.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Luigi Marcuccio kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Taotlus personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 tähenduses – Esitamise tähtaeg – Mõistlik tähtaeg

(ELTL artikkel 270; personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Hagi – Tähtaeg – Institutsioonile esitatud kahju hüvitamise nõue – Mõistliku tähtaja järgimine – Hindamiskriteeriumid – Avaliku Teenistuse Kohtu kaalutlusõigus – Õiguslik kvalifitseerimine

(Euroopa Kohtu põhikirja artikkel 46; personalieeskirjade artikkel 90)

1.      Kahju hüvitamist puudutav kohtuvaidlus ametniku ja selle institutsiooni vahel, mille teenistuses ta on või oli, kuulub juhul, kui see on tekkinud asjaomase isiku ja institutsiooni vahelisest töösuhtest, ELTL artikli 270 ning personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 kohaldamisalasse ning jääb nii välja Euroopa Kohtu põhikirja artikli 46 kohaldamisalast.

Asjaolu, et ELTL artiklis 270 ega personalieeskirjade artiklis 90 ei ole määratud kindlaks ühtegi kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaega, ei muuda mõistliku tähtaja tingimust niisuguse nõude esitamise puhul õigusvastaseks. Nimelt tuleb neid sätteid – muu hulgas kahju hüvitamise nõude suhtes – kohaldada järgides Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid: õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet. Kui õigusnormides vastavad sätted puuduvad, siis takistavad need üldpõhimõtted institutsioonide ja füüsiliste ning juriidiliste isikute toimimist ajaliste piiranguteta, mis ohustaks muu hulgas väljakujunenud õiguslike olukordade stabiilsust, ning nõuavad mõistlikust tähtajast kinnipidamist. See, kui pärast mõistliku tähtaja möödumist seatakse küsimuse alla Euroopa institutsiooni poolt tema suhetes ametnikega põhjustatud kahju tinginud asjaolu, mõjutab selle institutsiooni ja tema ametnike vaheliste õiguslike suhete kindlust ja koormab ühenduse eelarvet kuludega, mille tinginud asjaolu on toimunud pikka aega tagasi. Õiguskindluse põhimõte nõuab seega, et ametnik esitaks mõistliku tähtaja jooksul hüvitisenõude kahju eest, mille Euroopa institutsioon talle nendevahelise suhte raames põhjustas.

Sellega seoses võib viitena pidada Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 46 sätestatud tähtaega ülempiiriks. Asjaolust, et nõue esitati enne viie aasta möödumist sellest, kui huvitatud isikud said kritiseeritavast olukorrast teadlikuks, ei piisa siiski otsustamaks, et nõue esitati mõistliku tähtaja jooksul.

(vt punktid 24–27 ja 29)

Viited: Esimese Astme Kohus, 5. oktoober 2004, kohtuasi T‑45/01: Sanders jt vs. komisjon (EKL 2004, lk II‑3315, punkt 59);Esimese Astme Kohus, 5. oktoober 2004, kohtuasi T‑144/02: Eagle jt vs. komisjon (EKL 2004, lk II‑3381, lk I‑A‑275, lk II‑1231, punkt 62); Üldkohus, 26. juuni 2009, kohtuasi T‑114/08 P: Marcuccio vs. komisjon (EKL 2009, lk II‑381, punktid 12 ja 25 ning seal viidatud kohtupraktika).

2.      Hagi esitamise tähtaja kindlaksmääramine on õigusküsimus ning kui kohaldatavates õigusnormides ei ole ette nähtud konkreetset tähtaega kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui kahju on tekkinud ametniku ja selle institutsiooni vahelisest töösuhtest, mille teenistuses ta on, siis see nõue tuleb esitada mõistliku aja jooksul alates hetkest, mil ametnik sai teada olukorrast, mille kohta ta nõude esitas, mis omakorda tehakse kindlaks juhtumi asjaolusid arvestades. Sellega seoses tuvastab Avaliku Teenistuse Kohus küll sõltumatult asjassepuutuvad faktilised asjaolud ja annab neile hinnangu, välja arvatud asjaolude moonutamise korral, kuid seejärel kvalifitseerib ta õiguslikult need mõistliku tähtaja järgimise põhimõtet arvestades, mille üle teostab kontrolli Üldkohus. Igal juhul võib viitena pidada Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 46 sätestatud tähtaega ülempiiriks.

(vt punktid 28, 29 ja 31)

Viide: Üldkohus, 26. juuni 2009, kohtuasi T‑114/08 P: Marcuccio vs. komisjon (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑53 ja II‑B‑1‑313, punktid 25 ja 27 ning seal viidatud kohtupraktika).