Kohtuasi T‑58/01
Solvay SA
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ühenduse soodaturg – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Kokkulepe, millega tagatakse ettevõtjale minimaalne müügikogus liikmesriigis ja selle miinimumkoguse saavutamiseks vajaliku koguse ostmine – Komisjoni õiguse määrata trahve või sanktsioone aegumine – Mõistlik aeg – Olulised menetlusnormid – Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine – Õigus tutvuda toimikuga – Trahv – Rikkumise raskus ja kestus – Raskendavad ja kergendavad asjaolud
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Konkurents – Haldusmenetlus – Aegumine uurimismenetlustes – Peatumine – Komisjoni otsus, mille suhtes on Euroopa Kohtus menetlus pooleli – Ulatus
(Nõukogu määrus nr 2988/74, artikkel 3)
2. Ühenduse õigus – Põhimõtted – Mõistliku aja nõude järgimine – Kohaldamisala – Konkurents – Haldusmenetlus – Kohtumenetlus – Eristamine mõistliku aja nõude järgimise hindamise eesmärgil
(Nõukogu määrus nrº17)
3. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustused – Mõistliku aja nõude järgimine
(Nõukogu määrus nrº17)
4. Komisjon – Kollegiaalsuspõhimõte – Ulatus – Otsus konkurentsi valdkonnas
(Liitmisleping, artikkel 17)
5. Õigusvastasuse väide – Ulatus – Aktid, mille õigusvastasusele saab viidata – Institutsiooni kodukord
(EÜ artikkel 241)
6. Institutsioonide aktid – Vastuvõetud aktide kinnitamine – Üksikasjalikud eeskirjad
(Komisjoni 1999. aasta kodukord, artikli 16 esimene lõik)
7. Ühenduse õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Kohaldamisala – Konkurents – Haldusmenetlus – Põhimõtte ulatus pärast komisjoni esimese otsuse tühistamist
(EÜ artikli 81 lõige 1)
8. Konkurents – Keelatud kokkulepped – Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
9. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Juurdepääs toimikule – Ulatus – Dokumendi esitamisest keeldumine – Tagajärjed
10. Konkurents – Haldusmenetlus – Juurdepääs toimikule – Ese – Komisjoni valduses olevate dokumentide avaldamata jätmine – Üldkohtu hinnang kaitseõiguste järgimisele konkreetses asjas
11. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste rikkumine – Toimikuga tutvumise õiguse rikkumine – Kohtumenetluses tagatud juurdepääs
12. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus – Rikkumise tuvastamise ja trahvi määramise otsus – Tühistamine menetlusnormide rikkumise tõttu
(Nõukogu määrus nr 17)
13. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Hindamine – Turu jagamine – Rikkumine, mille võib kvalifitseerida rakskeks sõltumata selle salajasest laadist
(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)
14. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta
(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)
15. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Määratlemine väga suure turuosa kaudu
(EÜ artikkel 82)
16. Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Ülevaade fakti‑ ja õigusväidetest
(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)
17. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kergendavad asjaolud – Ettevõtja koostöö komisjoni teenistujate uurimiste käigus – Erand
(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 17, artikkel 14)
18. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Hoiatav mõju
(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)
1. Vastavalt määruse nr 2988/74 Euroopa Majandusühenduse transpordi‑ ja konkurentsieeskirjades ettenähtud menetluste ja sundtäitmise rakendamise aegumistähtaegade kohta artiklile 3 peatub menetluste aegumistähtaja kulgemine komisjoni otsuse „Euroopa Ühenduste Kohtus läbivaatamise ajaks”. Alates Esimese Astme Kohtu loomisest tuleb seda viidet mõista nii, et sellega peetakse silmas eeskätt Esimese Astme Kohtus toimuvat menetlust, kuna hagid konkurentsiõiguse valdkonnas määratud sanktsioonide või trahvide peale kuuluvad tema pädevusse.
Aegumine peatub ka Euroopa Kohtus toimuva apellatsioonimenetluse ajaks. Kuna Euroopa Kohtu põhikirja artikli 60 ja määruse nr 2988/74 artikli 3 kohaldamisalad on erinevad, ei jäta apellatsioonkaebuse peatava toime puudumine määruse artiklilt 3 ilma kogu mõjust olukordades, kus komisjon peab ootama ühenduste kohtu otsust. Lisaks kaitseb määruse nr 2988/74 artikkel 3 komisjoni aegumise eest olukordades, kus ta peab ootama ühenduste kohtu otsust menetlustes, mille kulgu ta ei juhi, enne kui ta saab teada, kas vaidlustatud akt on õigusvastane või mitte. Argumendiga, et kahe kohtuastme kehtestamine ei võimalda laiendada aegumise peatumise aega, ei saa seega nõustuda. Aegumise peatumine üksnes võimaldab komisjonil võtta vastu uue otsuse juhul, kui komisjoni otsuse tühistanud Üldkohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata. Aegumise peatumine ei avalda mingit mõju Üldkohtu otsusega tühistatud otsusele. Komisjonil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise korral küll formaalselt takistust tegutseda ja võtta algse otsuse Üldkohtu poolt tühistamise tõttu vastu uus otsus. Sanktsioone määrava otsuse peale esitatud hagi peatab sellegipoolest menetluse aegumise, kuni ühenduste kohus on selle hagi suhtes teinud lõpliku lahendi. Kui komisjon peaks Üldkohtu poolt otsuse tühistamise tõttu vastu võtma uue otsuse, ootamata ära Euroopa Kohtu otsust, esineks oht, et samal ajal kehtivad kaks sama esemega otsust, juhul kui Euroopa Kohus tühistaks Üldkohtu otsuse. Haldusmenetluse ökonoomia nõuetega on vastuolus see, kui komisjoni kohustatakse ainuüksi eesmärgil vältida aegumistähtaja möödumist võtma vastu uue otsuse enne, kui ta on teada saanud, kas algne otsus on õigusvastane või mitte.
Lõpuks, kuna aegumine on vastavalt määruse nr 2988/74 artiklile 3 peatunud terveks Euroopa Kohtus toimuva apellatsioonimenetluse ajaks, ei saa komisjonile ette heita mõistliku aja põhimõtte rikkumist ainuüksi seetõttu, et ta ootas enne uue otsuse vastuvõtmist, et Euroopa Kohus lahendaks apellatsioonkaebuse.
(vt punktid 73, 79, 80, 83, 84, 86–89 ja 102)
2. Mõistliku aja põhimõtte rikkumist puudutava etteheite analüüsimisel tuleb eristada määruse nr 17 alusel konkurentsiasjades läbi viidavat haldusmenetlust ja komisjoni otsuse peale esitatud hagi korral toimuvat kohtumenetlust. Ajavahemikku, mil ühenduste kohus kontrollib otsuse ja apellatsioonkaebuse korral ka esimeses astmes tehtud kohtuotsuse õiguspärasust, ei saa arvesse võtta komisjoni menetluse kestuse kindlaksmääramisel.
(vt punkt 105)
3. Komisjoni otsuse tühistamine mõistliku aja põhimõtte rikkumise tõttu konkurentsi valdkonna haldusmenetluse tulemusel tehtud otsuse vastuvõtmisel on õigustatud vaid juhul, kui see otsus toob kaasa ka asjaomase ettevõtja kaitseõiguste rikkumise. Kui ei ole tuvastatud, et ülemäära pikk aeg on mõjutanud asjaomaste ettevõtjate võimalust end tõhusalt kaitsta, siis ei mõjuta mõistliku aja põhimõtte järgimata jätmine haldusmenetluse õiguspärasust.
(vt punkt 113)
4. Kollegiaalsuse põhimõtte aluseks on komisjoni liikmete võrdväärne osalemine otsuste vastuvõtmisel ning ennekõike tuleneb sellest põhimõttest, et otsuseid tuleb ühiselt kaaluda ja et kõik kolleegiumi liikmed kannavad kollektiivset poliitilist vastutust kõikide vastu võetud otsuste eest. Selle põhimõtte järgimine ja eelkõige vajadus, et otsuseid tuleb ühiselt kaaluda, huvitab tingimata õigussubjekte, keda otsuste õiguslikud tagajärjed puudutavad, mistõttu peab neile olema tagatud, et need otsused tegi tõepoolest kolleegium ja need vastavad viimase tahtele täpselt. Selline on olukord eriti aktide puhul, mis on sõnaselgelt kvalifitseeritud otsusteks ja mida komisjon peab tegema ettevõtjate või nende ühenduste suhtes konkurentsinormide järgimise tagamiseks ning milles tuvastatakse kõnealuste normide rikkumine, tehakse ettevõtjatele ettekirjutusi ning määratakse neile rahalisi karistusi.
Pelk asjaolu, et pressiteates, mida ei ole avaldanud komisjon ja mis ei ole mingilgi määral ametlik, on mainitud komisjoni pressiesindaja avaldust, milles on täpselt esitatud konkurentsi valdkonnas tehtava otsuse kuupäev ja sisu, ei saa olla piisav leidmaks, et komisjon rikkus kollegiaalsuse põhimõtet. Kuna volinike kolleegium ei ole sellise avaldusega seotud, võib ta ühise kaalumise tulemusel otsustada jätta niisuguse otsuse vastu võtmata.
(vt punktid 132–136)
5. EÜ artikli 241 kohaldamisala peab laienema eelkõige institutsiooni töökorra sätetele, mis küll ei ole vaidlustatud otsuse õiguslik alus ja millel ei ole analoogseid tagajärgi nagu määrusel asutamislepingu kõnealuse artikli tähenduses, kuid millega on kindlaks määratud olulised menetlusnormid, mille järgimine on selle otsuse vastuvõtmisel nõutav, ning millega sellest tulenevalt tagatakse otsuse adressaatideks olevate isikute õiguskindlus. On oluline, et otsuse igal adressaadil oleks võimalik menetluse käigus vaidlustada selle akti õiguspärasust, mis on kõnealuse otsuse formaalse kehtivuse eelduseks, hoolimata asjaolust, et asjaomane akt ei kujuta endast otsuse õiguslikku alust, kui adressaadil ei olnud selle akti tühistamist võimalik nõuda enne, kui talle tehti vaidlusalune otsus teatavaks. Järelikult saab komisjoni töökorra sätete kohta esitada õigusvastasuse väite osas, milles nendega on tagatud isikute kaitse. Õigusvastasuse väide peab olema piiratud sellega, mis on vaidluse lahendamiseks tingimata vajalik. Kuna EÜ artikli 241 eesmärk ei ole võimaldada poolel vaidlustada mis tahes üldakti kehtivust mis tahes hagi puhul, peab üldakt, mille õigusvastasust väidetakse, lisaks olema hagi esemeks olevale juhtumile otseselt või kaudselt kohaldatav ning vaidlustatud üksikotsuse ja kõnealuse üldakti vahel peab olema otsene õiguslik seos.
(vt punktid 146–148)
6. Komisjoni 1999. aasta töökorra artikli 16 esimeses lõigus on ette nähtud, et koosoleku käigus vastu võetud õigusaktid tuleb lisada autentse(te)s keel(t)es lahutamatu osana kokkuvõttele, mis koostatakse komisjoni selle koosoleku lõpus, mille käigus need vastu võeti, ning et aktid kinnitatakse kokkuvõtte viimasel lehel presidendi ja peasekretäri allkirjaga. See säte ei ole õigusvastane. Sellega kehtestatud kinnitamisnõuded on kooskõlas õiguskindluse põhimõtte nõuetega.
(vt punktid 151, 156 ja 157)
7. Kui komisjon pärast seda, kui otsus, millega karistatakse EÜ artikli 81 lõiget 1 rikkunud ettevõtjaid, on tühistatud selliste menetlusnormide rikkumise tõttu, mis on seotud ainult volinike kolleegiumi poolt otsuse lõpliku vastuvõtmise korraga, teeb uue otsuse, mille sisu on enamjaolt identne ja mis põhineb samadel etteheidetel, ei ole komisjon kohustatud asjaomaseid ettevõtjaid uuesti ära kuulama.
Ta ei ole kohustatud ka konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega uuesti konsulteerima, isegi kui kõnealuse komiteega konsulteerimise ja uue otsuse vastuvõtmise vahepeal on Euroopa Ühendusega liitunud mitu liikmesriiki ja komitee koosseis on seetõttu muutunud. Institutsiooni koosseisu muutmine ei mõjuta institutsiooni enda järjepidevust ning tema lõplike või ettevalmistavate aktide kõik tagajärjed jäävad üldjuhul alles. Pealegi ei ole olemas ühtegi ühenduse õiguse üldpõhimõtet, mis nõuaks, et trahvi kaasa tuua võivat menetlust läbiviiva haldusorgani koosseis jääks samaks.
Mis puudutab õigusküsimusi, mis võivad EÜ artikli 233 kohaldamisel tekkida – nagu aja möödumise, menetluse uuesti alustamise võimaluse, menetluse uuesti alustamisega lahutamatult seotud õiguse tutvuda toimikuga, ärakuulamiste eest vastutava ametniku sekkumisega ning määruse nr 17 artikli 20 võimaliku mõjuga seotud küsimused –, siis ka need ei nõua uusi ärakuulamisi, kuna need ei muuda etteheidete sisu ja nende üle teostatakse vajaduse korral hiljem üksnes kohtulikku kontrolli.
(vt punktid 165, 166, 183 ja 188–190)
8. Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamiseks peab ettevõtjatevahelisest kokkuleppest kõigi objektiivsete õiguslike või faktiliste asjaolude põhjal olema piisavalt suure tõenäosusega võimalik järeldada, et see võib otseselt või kaudselt, tegelikult või võimalikult mõjutada liikmesriikidevahelist kaubavahetust viisil, mis võib kahjustada riikidevahelise ühtse turu eesmärkide saavutamist. Ühendusesisese kaubavahetuse mõjutamine tuleneb üldjuhul mitme sellise teguri koosmõjust, mis eraldi võetuna ei ole tingimata määrava tähtsusega.
Selles suhtes on vähe oluline, kas keelatud kokkuleppe mõju kaubandusele on ebasoodne, neutraalne või soodne. Konkurentsipiirang võib liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada, kui see juhib kaubavood kõrvale kursilt, mille need muidu oleksid võtnud.
Lisaks piisab keelatud kokkuleppe võimest mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, see tähendab selle võimalikust mõjust, selleks et kokkulepe kuuluks EÜ artikli 81 kohaldamisalasse, ning puudub vajadus tõendada selle tegelikku mõju kaubandusele. Siiski on vajalik, et keelatud kokkuleppe võimalik mõju riikidevahelisele kaubandusele oleks tuntav või teisisõnu, et see ei oleks ebaoluline.
Niisugune tagatiskokkulepe, mis puudutab iga‑aastast minimaalset müügikogust siseriiklikul turul, võib juba oma määratluse poolest juhtida kaubavood kõrvale kursilt, mille need muidu oleksid võtnud. Kõnealune kokkulepe toob nimelt kaasa selle, et turult kõrvaldatakse osa toodangust, mille oleks võinud eksportida teistesse liikmesriikidesse.
(vt punktid 208–210 ja 215)
9. Õigus tutvuda toimikuga, mis tuleneb kaitseõiguste tagamise põhimõttest, tähendab konkurentsieeskirjade kohaldamise haldusmenetluses seda, et komisjon peab andma asjaomasele ettevõtjale võimaluse analüüsida kõiki uurimistoimikus sisalduvaid dokumente, mis võivad olla tema kaitse jaoks olulised. Need hõlmavad nii süüstavaid kui ka õigustavaid dokumente, välja arvatud teiste ettevõtjate ärisaladused, komisjoni asutusesisesed dokumendid ja muu konfidentsiaalne teave.
Süüstavate andmete osas peab asjaomane ettevõtja tõendama, et tulemus, milleni komisjon oma otsuses jõudis, oleks olnud erinev, kui edastamata jäetud dokument, millele komisjon talle rikkumist süüks pannes tugines, oleks tulnud süüstava tõendina arvestamata jätta. Õigustavate andmete puhul peab asjaomane ettevõtja tõendama, et andmete avaldamata jätmine võis mõjutada menetluse käiku ning komisjoni otsuse sisu tema kahjuks. Piisab, kui ettevõtja tõendab, et ta oleks võinud õigustavaid dokumente kasutada enda kaitsmisel selliselt, et kui tal oleks olnud võimalus haldusmenetluses neile tugineda, oleks ta saanud tuua välja asjaolud, mis ei olnud kooskõlas selles staadiumis komisjoni poolt tehtud järeldustega, ning oleks seega saanud mingil viisil mõjutada komisjoni poolt otsuses antavaid hinnanguid vähemalt ettevõtjale süüks pandava tegevuse raskuse ja kestuse osas ning järelikult ka trahvi taseme osas. Võimalust, et avalikustamata dokumendil oleks võinud olla mõju menetluse käigule ja komisjoni otsuse sisule, saab tõendada alles pärast teatavate selliste tõendite esialgset uurimist, mis kinnitavad, et avalikustamata dokumentidel võis nende tõendite seisukohast olla niisugune tähtsus, mida ei oleks tohtinud tähelepanuta jätta.
Toimikuga tutvumise õiguse rikkumine võib tuua kaasa komisjoni otsuse täieliku või osalise tühistamise üksnes juhul, kui uurimistoimikule juurdepääsu eeskirjade eiramine haldusmenetluses takistas asjaomasel ettevõtjal või asjaomastel ettevõtjatel tutvuda dokumentidega, mis võisid olla tarvilikud nende kaitse jaoks, ning rikkus seeläbi nende kaitseõigusi. Sellise olukorraga on tegemist juhul, kui mõne dokumendi avalikustamise korral oleks olnud kas või väike võimalus, et haldusmenetluse tulemus oleks olnud teistsugune, kui asjaomane ettevõtja oleks saanud menetluse käigus sellele dokumendile tugineda.
(vt punktid 224–226 ja 237)
10. Õigus tutvuda toimikuga kuulub menetluslike tagatiste hulka, mille eesmärk on kaitseõiguste kaitsmine, ning see, kui rikutakse õigust tutvuda otsusele eelnevas menetluses komisjoni toimikuga, võib üldjuhul kaasa tuua selle otsuse tühistamise, kui on kahjustatud asjaomase ettevõtja kaitseõigusi.
Kaitseõiguste rikkumist tuleb analüüsida iga juhtumi konkreetsete asjaolude alusel, kuna see sõltub peamiselt etteheidetest, mis komisjon võttis aluseks, et tõendada asjaomasele ettevõtjale süüks pandavat rikkumist. Seega tuleb kokkuvõtlikult läbi vaadata sisulised etteheited, mis komisjon vastuväiteteatises ja vaidlustatud otsuses aluseks võttis ning võtta arvesse argumente, mis asjaomane ettevõtja konkreetselt vaidlustatud otsuse suhtes esitas.
Olukorras, kus ettevõtja karistamise otsuse vastuvõtmisele eelnenud haldusmenetluses ei koostanud komisjon nummerdatud loendit toimikusse kuuluvatest dokumentidest ega edastanud asjaomasele ettevõtjale kõiki toimikusse kuuluvaid dokumente, millega tal oli õigus tutvuda, vaid ainult süüstavad dokumendid, palumata tal tulla komisjoni ruumidesse tutvuma kõigi dokumentidega, on haldusmenetlus õigusvastane. Siiski ei ole alust lõppotsust tühistada, kui ei ole tõendatud, et ettevõtjal puudus võimalus uurida kõiki uurimistoimikus sisalduvaid dokumente, mis võisid olla tema kaitse jaoks asjakohased, isegi kui selle otsuse peale kohtule esitatud hagi menetluses ilmneb pärast menetlust korraldavaid meetmeid, mille eesmärk oli tagada kogu toimikuga tutvumise võimalus, et osa toimikust on puudu.
(vt punktid 242, 246, 248, 250, 257, 259, 260, 263 ja 264)
11. Üldkohtul on õigus sellise hagi menetluses, mis on kohtule esitatud komisjoni otsuse peale, millega määratakse ettevõtjale karistus ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest, määrata menetlust korraldavad meetmed, mille eesmärk on tagada kogu toimikuga tutvumise võimalus, et hinnata, kas komisjoni keeldumine dokumendi avaldamisest või tõendi edastamisest võis kahjustada süüdistatava ettevõtja kaitset. Kuna see analüüs on piiratud esitatud väidete kohtuliku kontrolliga, ei ole selle eesmärk ega tagajärg haldusmenetluses juhtumi täieliku uurimise asendamine. Toimikusse kuuluvatest teatud dokumentidest hiline teadasaamine ei aseta hagi esitanud ettevõtjat olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud samadele dokumentidele tugineda institutsiooni menetluses kirjalike ja suuliste märkuste esitamise korral. Pealegi, kui juurdepääs toimikule on tagatud kohtumenetluse staadiumis, ei pea asjaomane ettevõtja tõendama, et kui ta oleks saanud edastamata jäetud dokumentidega tutvuda, oleks komisjoni otsuse sisu olnud teistsugune, vaid piisab tõendamisest, et kõnealused dokumendid oleksid võinud olla tema kaitse jaoks tarvilikud.
(vt punktid 250 ja 251)
12. Kui konkurentsi valdkonnas tehtud komisjoni otsus tühistatakse menetlusnormi rikkumise tõttu, on komisjonil õigus võtta vastu uus otsus uut haldusmenetlust alustamata. Kui uue otsuse sisu on peaaegu identne varasema otsuse sisuga ja kui need kaks otsust rajanevad samadel põhjendustel, kehtivad uues otsuses trahvi suuruse kindlaksmääramise suhtes normid, mis kehtisid varasema otsuse vastuvõtmise ajal. Komisjon alustab nimelt menetlust uuesti staadiumist, milles menetlusnormi rikuti, ning teeb uue otsuse, hindamata juhtumit uuesti normide alusel, mida esimese otsuse vastuvõtmise ajal veel olemas ei olnud.
(vt punktid 270–272)
13. Kokkulepe, milles ettevõtjad lepivad kokku nende toodetava kauba turuleviimise reguleerimises liikmesriigi territooriumil, on turu jagamise kokkulepe. Seda liiki keelatud kokkulepped kuuluvad nende kokkulepete näidete hulka, mis on EÜ artikli 81 lõike 1 punktis c otsesõnu tunnistatud ühisturuga kokkusobimatuks, ning kujutavad endast ilmseid konkurentsipiiranguid, mida komisjon võib trahvisumma kindlaksmääramisel igal juhul kvalifitseerida raskeks. Isegi kui komisjon ei saa sellise kokkuleppe salajast laadi tuletada ainuüksi asjaolust, et puudub koosoleku ametlik kokkuvõte, võib ta niisuguse rikkumise siiski kvalifitseerida raskeks, võttes arvesse, et see kokkulepe kujutab endast vaieldamatut konkurentsipiirangut.
(vt punktid 279, 280 ja 284–286)
14. Konkurentsi piirava eesmärgiga rikkumise kestuse arvutamisel tuleb kindlaks määrata ainult kokkuleppe kehtivuse kestus, see tähendab ajavahemik kokkuleppe sõlmimise kuupäevast kuni selle lõpetamise kuupäevani. Rikkumise kestus on EÜ artikli 81 lõike 1 alusel rikkumise mõiste koostisosa, mille tõendamise kohustus lasub peamiselt komisjonil. Kui puuduvad tõendid, mis otseselt tõendavad rikkumise kestust, siis peab komisjon tuginema vähemalt tõenditele, mis puudutavad ajaliselt piisavalt lähestikku asetleidnud asjaolusid, nii et võib mõistlikult möönda, et see rikkumine vältas katkematult kahe täpse kuupäeva vahel. Tõendamiskohustuse selline jaotus võib siiski varieeruda, kuna ühe poole esitatud faktilised asjaolud võivad kohustada teist poolt esitama selgitusi või õigustusi, ilma milleta võib järeldada, et tõend on esitatud. Isegi kui oletada, et võivad esineda erilised asjaolud, mille korral tõendamiskohustuse võib rikkumise kestuse osas ümber pöörata, ei tähenda see, et komisjon võiks EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumist tuvastavas otsuses loobuda rikkumise lõppemist põhjendatult välja toomast ja esitamast rikkumise kestuse kohta teavet, mis on konkreetsel juhul tema valduses.
(vt punktid 293–295 ja 302)
15. Turgu valitseva seisundi mõistega peetakse silmas olukorda, kus majanduslik võimsus, mis annab turgu valitsevas seisundis olevale ettevõtjale võimaluse takistada tõhusa konkurentsi säilimist asjaomasel turul, võimaldades tal tegutseda märkimisväärses ulatuses sõltumatult oma konkurentidest, klientidest ja lõpuks ka tarbijatest. Olenemata sellest, kas tegemist on üksiku ettevõtjaga või kontserniga, on üksusel, kellele kuulub enam kui 50% turust, tõenäoliselt selline sõltumatus.
Seega tuleb tagasi lükata etteheide, et komisjoni otsuses puuduvad põhjendused ettevõtja turgu valitseva seisundi kohta, kui selles otsuses on muu hulgas täpsustatud, et kõnealusele ettevõtjale kuulub peaaegu 60% kogu ühenduse turust.
(vt punktid 314–316)
16. Väide, mis juhib Üldkohtu tähelepanu seisukohtadele, mida väljendati teises hagis, mille sama hageja esitas samal päeval ja mille asjakohased leheküljed on lisatud hagiavaldusele, on vastuvõetamatu, kuna peamised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele tuginetakse, ei tulene hagiavalduse enda tekstist. Kuigi seda teksti saab teatavate punktide osas põhjendada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide kindlaksmääratud osadele, ei saa üldine viide muudele kirjalikele dokumentidele, isegi kui need on hagiavaldusele lisatud, korvata hagiavalduse oluliste elementide puudumist.
(vt punktid 317 ja 318)
17. Ettevõtja koostöö komisjoniga komisjoni käikude ajal tema ruumidesse kuulub ettevõtjal lasuvate kohustuste hulka ega saa seega olla kergendav asjaolu, mis õigustaks ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvi vähendamist.
(vt punktid 331 ja 333)
18. Ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvide summa kindlaksmääramisel peab komisjon arvesse võtma mitte üksnes rikkumise raskust ja juhtumi eripäraseid asjaolusid, vaid ka rikkumise toimepanemise konteksti, ja tagama, et tema tegevus oleks hoiatav eelkõige sellist liiki rikkumiste puhul, mis eriti takistavad ühenduse eesmärkide saavutamist. Seega kui on tõendatud, et asjaomane ettevõtja rikkus konkurentsiõigust, eelkõige kui tegemist on raske rikkumisega, ei kaota trahv oma karistavat ega hoiatavat laadi isegi juhul, kui see määratakse otsusega, mis võetakse esimese otsuse tühistamise tõttu vastu pärast teatud ajavahemiku möödumist.
(vt punktid 344 ja 345)