EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

26. juuni 2013

Kohtuasi F‑116/11

Annalisa Vacca

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Avalik konkurss – Konkursi EPSO/AD/207/11 teade– Katsetele mittelubamine – Eelvaliku testid – Küsimuste tühistamine – Kandidaatide teavitamine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega A. Vacca palub esiteks tühistada avaliku konkursi EPSO/AD/207/11 komisjoni otsuse teda mitte lubada osaleda hindamiskatsetel palgaastme AD 7 administraatorite töölevõtmiseks Euroopa avaliku halduse valdkonnas ning teiseks mõista Euroopa Komisjonilt välja hüvitis mittevaralise kahju eest, mida see otsus talle tekitas.

Otsus:      Mõista Euroopa Komisjonilt A. Vacca kasuks välja 500 eurot. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja kaks kolmandikku A. Vacca kohtukuludest. Jätta üks kolmandik A. Vacca kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Konkurss katsete põhjal – Edukalt läbimise tingimused – Konkursiteates kindlaksmääramine – Kohustus märkida küsimuste tühistamine kriteeriumid, selliste punktide minimaalne lävend, mida on vaja saada hindamiskatsetele kutsumiseks, ja selliste kandidaatide maksimaalne arv, keda sinna võidakse kutsutakse – Puudumine

(Personalieeskirjad, III lisa artikli 1 lõike 1 punkt e)

2.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Kandidatuuri tagasilükkamine – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Sekkumine enne hagi esitamise tähtaja möödumist

(ELTL artikkel 296; personalieeskirjad, artikkel 25)

1.      Personalieeskirjade III lisa artikli 1 lõike 1 punkti e kohaselt peab konkursiteade juhul, kui konkurss põhineb katsetel, näitama ära, millised need on ja millist hindamissüsteemi neis kasutatakse.

Sellega seoses puudutab küsimuste tühistamine kirjalikes katsetes katse osaks olevate küsimuste arvu ja iga küsimuse individuaalset hindamist. Niisugused aspektid ei kuulu seega eespool nimetatud mõiste „katsete hindamise süsteem” alla ning neid ei pea tingimata konkursiteates kirjeldama, mistõttu ei muuda nende võimalik muutmine pärast katsete algust midagi konkursiteates.

Sama kehtib märkuse kohta selliste punktide minimaalsele lävendile, mida on vaja saada hindamiskatsetele kutsumiseks, ja selliste kandidaatide maksimaalsele arvule, keda sinna võidakse kutsutakse. Nimelt välistab personalieeskirjade III lisa artikli 1 lõike 1 punkti e sõnastuse lihtne grammatiline tõlgendamine selle, et need märkused oleksid hõlmatud väljenditega „millised [katsed] on” ja „katsete hindamise süsteem”.

(vt punktid 35, 36 ja 38)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. märts 2013, kohtuasi F‑125/11: Mendes vs. komisjon (punktid 58 ja 81 ning seal viidatud kohtupraktika).

2.      Isikut kahjustava otsuse põhjendamise kohustuse – mis on ette nähtud personalieeskirjade artikli 25 teises lõigus ja mis kujutab endast ELTL artiklis 296 kehtestatud üldkohustuse kordamist institutsioonide ja nende teenistujate vaheliste suhete erikontekstis – eesmärk on pakkuda huvitatud isikule piisav selgitus võimaldamaks tal teada, kas otsus on piisavalt põhjendatud või sisaldab see viga, mis võimaldab otsuse õiguspärasuse vaidlustada ning liidu kohtul kontrollida vaidlustatud otsuse õiguspärasust.

Mis puudutab konkursikomisjonide otsuste põhjendamist, siis erinevatel katsetel saadud hinnete avalikustamine kujutab endast konkursikomisjoni otsuste piisavat põhjendust. Kui konkursi käigus toimunud rikkumisi või tehtud vigu ei saa parandada katsete kordamisega, mistõttu ei jää muud üle, kui kohaldada katsete hindamisel paranduskoefitsienti, tuleb selline kompenseerimine siiski läbi viia ühemõtteliselt ning asjaomasel isikul on õigus olla kohaldatavatest kriteeriumidest teadlik.

Selline teave tuleb esitada enne personalieeskirjades ette nähtud hagi esitamise tähtaja möödumist, et eelvalikutestidel läbikukkunud kandidaadil oleks kõikidest asjaoludest teadlik olles võimalik analüüsida tema konkursil osalemist lõpetava otsuse õiguspärasust.

(vt punktid 53, 54 ja 60)

Viited:

Euroopa Kohus: 14. juuli 1983, kohtuasi 144/82: Detti vs. Euroopa Kohus (punkt 29).

Esimese Astme Kohus: 25. oktoober 2007, kohtuasi T‑154/05: Lo Giudice vs. komisjon (punkt 160).

Avaliku Teenistuse Kohus: 18. september 2012, kohtuasi F‑96/09: Cuallado Martorell vs. komisjon (punktid 46 ja 47).