ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda laiendatud koosseisus)
17. mai 2023(*)
Konkurents – Koondumised – Saksa elektriturg – Otsus, millega koondumine tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks – Tühistamishagi – Kaebeõiguse puudumine – Aktiivse osalemise puudumine – Vastuvõetamatus
Kohtuasjas T‑321/20,
enercity AG, asukoht Hannover (Saksamaa), esindajad: advokaadid C. Schalast ja H. Löschan,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: G. Meessen ja I. Zaloguin, keda abistasid advokaadid F. Haus ja F. Schmidt,
kostja,
keda toetavad
Saksamaa Liitvabariik, esindajad: J. Möller ja S. Costanzo,
E.ON SE, asukoht Essen (Saksamaa), esindajad: advokaadid C. Grave, C. Barth ja D.‑J. dos Santos Goncalves,
ja
RWE AG, asukoht Essen, esindajad: advokaadid U. Scholz, J. Siegmund ja J. Ziebarth,
menetlusse astujad,
ÜLDKOHUS (neljas koda laiendatud koosseisus),
nõupidamiste ajal koosseisus: koja president S. Gervasoni, kohtunikud L. Madise, P. Nihoul, R. Frendo ja J. Martín y Pérez de Nanclares (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik S. Jund,
arvestades menetluse kirjalikku osa,
arvestades 17. juuni 2022. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 Hageja enercity AG palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada komisjoni 26. veebruari 2019. aasta otsuse C(2019) 1711 (final), millega koondumine tunnistatakse siseturuga ja EMP lepinguga kokkusobivaks (juhtum M.8871 – RWE/E.ON Assets) (ELT 2020, C 111, lk 1; edaspidi „vaidlustatud otsus“).
Vaidluse taust
Asjaomased ettevõtjad
2 RWE AG on Saksa õiguse alusel asutatud äriühing, kes kavandatavast koondumisest teatamise hetkel tegutses kogu elektrienergia tarneahelas, sealhulgas elektrienergia tootmise, hulgimüügi, ülekandmise, jaotamise ja jaemüügi valdkonnas ning tarbijatele energiateenuste pakkumise valdkonnas (nagu mõõtmine, elektromobiilsus jne). RWE ja tema tütarettevõtjad, sealhulgas innogy SE, tegutsevad mitmes Euroopa riigis, nimelt Belgias, Tšehhi Vabariigis, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Luksemburgis, Ungaris, Madalmaades, Poolas, Rumeenias, Slovakkias ja Ühendkuningriigis.
3 E.ON SE on Saksa õiguse alusel asutatud äriühing, kes kavandatavast koondumisest teatamise hetkel tegutses kogu elektrienergia tarneahelas, olgu siis tegu elektrienergia tootmise, hulgimüügi, jaotamise või jaemüügiga. E.ON-ile kuuluvad elektritootmisvahendid ja ta käitab neid elektritootmisvahendeid mitmes Euroopa riigis, sh Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Poolas ja Ühendkuningriigis.
4 Hageja on Saksa munitsipaalettevõtja, kes toodab ja tarnib elektrienergiat Saksamaal.
Koondumise kontekst
5 Käesolevas asjas käsitletud koondumine on osa varade keerulisest vahetamisest RWE ja E.ON‑i vahel, millest need kaks ettevõtjat teatasid 11. ja 12. märtsil 2018. RWE soovis esimese tehinguga, nimelt käesolevas asjas käsitletud koondumisega, omandada ainu- või ühiskontrolli E.ON-i teatud tootmisvahendite üle. Teine tehing seisneb selles, et E.ON omandab ainukontrolli innogy – keda kontrollib RWE – jaotamis- ja jaemüügitegevuse üle ning teatud tootmisvahendite üle. Kolmas tehing seisneb selles, et RWE omandab 16,67% osaluse E.ON‑is.
6 Hageja saatis 24. juulil 2018 Euroopa Komisjonile kirja, milles teatas talle soovist osaleda esimest ja teist koondumistehingut puudutavas menetluses ning saada seetõttu nendega seotud dokumendid.
7 3. oktoobril 2018 toimus hageja ja komisjoni koosolek.
8 Teine koondumistehing tehti komisjonile teatavaks 31. jaanuaril 2019. Selle teise tehingu kohta võttis komisjon vastu 17. septembri 2019. aasta otsuse C(2019) 6530 (final), millega koondumine tunnistatakse siseturuga ja EMP lepinguga kokkusobivaks (juhtum M.8870 – E.ON/Innogy) (ELT 2020, C 379, lk 16; edaspidi „koondumine M.8870“).
9 Kolmas koondumine tehti teatavaks Bundeskartellamtile (föderaalne konkurentsiamet, Saksamaa), kes andis selleks loa 26. veebruari 2019. aasta otsusega (juhtum B8‑28/19).
Haldusmenetlus
10 22. jaanuaril 2019 teatati komisjonile nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT 2004, L 24, lk 1; ELT eriväljaanne 08/03, lk 40) artikli 4 alusel kavandatavast koondumisest, millega RWE soovis nimetatud määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses omandada ainukontrolli või ühiskontrolli E.ON‑i teatud tootmisvahendite üle.
11 Komisjon avaldas 31. jaanuaril 2019 Euroopa Liidu Teatajas selle koondumise eelteatise (juhtum M.8871 – RWE/E.ON Assets) (ELT 2019, C 38, lk 22; edaspidi „koondumine M.8871“) vastavalt määruse nr 139/2004 artikli 4 lõikele 3.
12 Koondumise M.8871 uurimise raames viis komisjon läbi turu-uuringu ja saatis seega teatavatele ettevõtjatele küsimustiku.
13 Hageja palus 28. jaanuari 2019. aasta kirjas ärakuulamise eest vastutaval ametnikul tunnustada tema kui huvitatud kolmanda isiku staatust, et teda saaks koondumist M.8871 puudutavas menetluses ära kuulata. Viimane rahuldas selle taotluse 7. veebruari 2019. aasta kirjaga.
Vaidlustatud otsus
14 Komisjon võttis 26. veebruaril 2019 vastu vaidlustatud otsuse. Koondumine M.8871 tunnistati määruse nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punktis b ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu artiklis 57 ette nähtud uurimisetapis siseturuga kokkusobivaks.
Poolte nõuded
15 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
16 Komisjon, keda toetavad Saksamaa Liitvabariik, E.ON ja RWE, palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
17 Hageja esitab oma hagi põhjenduseks sisuliselt kuus väidet, millest esimese kohaselt on rikutud tema õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, teise kohaselt on rikutud tema õigust olla ära kuulatud, kolmanda kohaselt on terviktehingu analüüsi ekslikult jagatud, neljanda kohaselt on tehtud ilmsed hindamisvead, viienda kohaselt on rikutud hoolsuskohustust ja kuuenda kohaselt on võimu kuritarvitatud.
18 Kuigi komisjon ei ole vastuvõetamatuse vastuväidet Üldkohtu kodukorra artikli 130 mõttes ametlikult esitanud, vaidlustab ta – ja RWE toetab teda – hagi vastuvõetamatuse, väites, et hagejal puudub õigus esitada hagi.
19 Esimesena väidab komisjon, et hageja osalemine koondumist M.8871 puudutavas menetluses oli vaid pinnapealne. Sellega seoses väidab ta, et hageja väljendatud mureküsimused puudutasid peaaegu eranditult koondumist M.8870.
20 Lisaks ei saa hageja tuletada asjaolust, et komisjon kohtus temaga 3. oktoobri 2018. aasta koosolekul, et tema osalemine oli piisav, kuna komisjon kohtus sarnases kontekstis teiste konkurentidega. Igal juhul esitas hageja vaid üksikud vastuväited, mida ta hiljem ei korranud, ning ta ei vastanud komisjoni turu-uuringule.
21 Teisena, mis puudutab hageja konkurentsiseisundist tuleneva isikliku puutumuse puudumist, leiab komisjon, et hageja on RWE ja E.ON‑i konkurent, kuid tegemist on pelgalt objektiivse omadusega, mis ei erista hagejat kõigist teistest konkurentidest, kes on tegelikult või potentsiaalselt samasuguses olukorras, ega saa seega olla aluseks tema isiklikule puutumusele. Komisjon rõhutab ka, et puuduvad asjaolud, mis individualiseeriks teda kui RWE klienti võrreldes RWE teiste klientidega.
22 Hageja väidab, et vaidlustatud otsus puudutab teda otseselt ja isiklikult.
23 Esimesena väidab hageja, et ta osales aktiivselt koondumist M.8871 puudutavas menetluses ning et ta mõjutas menetluse käiku ja komisjoni otsuse tegemist. Mis puudutab komisjoni läbiviidud turu-uuringut, siis väidab ta, et ta ei olnud seda saanud.
24 Teisena leiab hageja, et vaidlustatud otsus puudutab teda otseselt ja isiklikult, kuna tema tütarettevõtjad ja tema ise kuuluvad Saksamaa kõige olulisemate piirkondlike elektrienergiat tarnivate ja energiateenust pakkuvate ettevõtjate hulka, koondumise pooled on nende otsesed konkurendid ja koondumine M.8871 võib oluliselt vähendada hageja konkurentsivõimalusi.
25 ELTL artikli 263 neljanda lõigu kohaselt võib füüsiline või juriidiline isik algatada menetluse teisele isikule adresseeritud otsuse vastu, kui see otsus puudutab teda otseselt ja isiklikult.
26 Selleks, et tuvastada hageja õigust esitada hagi, tuleb seega kontrollida, kas vaidlustatud otsus puudutab teda otseselt ja isiklikult.
27 Esimesena, mis puudutab hageja otsest puutumust, siis tuleb märkida, et kuna vaidlustatud otsus võimaldab koondumise M.8871 viivitamatult läbi viia, siis võis see otsus kaasa tuua asjaomaste turgude olukorra kohese muutumise. Kuna ei olnud kahtlust koondumise M.8871 osaliste tahtes koondumist ellu viia, võisid asjaomasel turul või asjaomastel turgudel tegutsevad ettevõtjad vaidlustatud otsuse tegemise kuupäeval pidada tõendatuks seda, et turuolukord viivitamatult või kiirelt muutub (vt selle kohta 4. juuli 2006. aasta kohtuotsus easyJet vs. komisjon, T‑177/04, EU:T:2006:187, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellest tuleneb, et vaidlustatud otsus puudutab otseselt hagejat.
28 Teisena, mis puudutab hageja isiklikku puutumust, siis tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saavad teised isikud, kes ei ole otsuse adressaadid, väita, et otsus puudutab neid isiklikult, ainult siis, kui see mõjutab neid mingi neile omase tunnuse või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab, ning seega individualiseerib neid sarnaselt otsuse adressaadiga (vt 4. juuli 2006. aasta kohtuotsus easyJet vs. komisjon, T‑177/04, EU:T:2006:187, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).
29 Otsuse puhul, millega tuvastatakse koondumise kokkusobivus siseturuga, ning juhul, kui on tegemist kolmandast isikust ettevõtjaga, tuleb see, kas ta on isiklikult puudutatud, kindlaks teha esiteks tema haldusmenetluses osalemise ja teiseks tema turuseisundi mõjutamise alusel. Kuigi pelk osalemine menetluses ei ole iseenesest piisav, et tõendada, et otsus puudutab hagejat isiklikult, eriti koondumiste valdkonnas, mille üksikasjalik uurimine nõuab korrapärast kontakti mitme ettevõtjaga, on aktiivne osalemine haldusmenetluses siiski asjaolu, mida konkurentsi valdkonna kohtupraktikas regulaarselt arvesse võetakse, sealhulgas koondumiste kontrolli konkreetses valdkonnas, et koostoimes teiste konkreetsete asjaoludega tuvastada tema hagi vastuvõetavus (vt 4. juuli 2006. aasta kohtuotsus easyJet vs. komisjon, T‑177/04, EU:T:2006:187, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).
30 Käesolevas asjas tuleb märkida, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja osales haldusmenetluses. Seevastu on nad eri meelt selle osalemise „aktiivse“ laadi üle. Seega tuleb uurida hageja osalemise kvaliteeti koondumist M.8871 puudutavas menetluses.
31 Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et 24. juulil 2018 esitas hageja komisjonile taotluse, et ta kuulataks ära nii koondumist M.8871 kui ka koondumist M.8870 puudutava menetluse raames, nagu nähtub tema kirja sellest osast, millel on saksakeelne pealkiri „Aktenzeichen“ (toimiku number), milles on esitatud viited „M8870 & M8871“. Selles kirjas selgitas hageja oma taotluse põhjendamiseks üldiselt oma huvide olemust ja seda, kuidas nende kahe koondumise heakskiitmine talle kahju võib tekitada.
32 Seejärel osales hageja 3. oktoobril 2018 komisjoniga toimunud individuaalsel koosolekul, mis puudutas koondumisi M.8870 ja M.8871. Siiski tuleb tõdeda, et selle koosoleku jaoks koostatud hageja presentatsiooni 20 leheküljest puudutas vaid üks lehekülg koondumist M.8871 ja et lisaks puudutas see lehekülg üksnes RWE konkurentsieelist, mille ta sai uute taastuvenergia tootmisvahendite arendamiseks ja ehitamiseks toetuste andmisel. Ülejäänud osa sellest presentatsioonist käsitles koondumist M.8870. Koosoleku protokoll näitab samuti, et koosolekul toimunud arutelud puudutasid peamiselt koondumist M.8870, kuna protokolli 42 punktist käsitlesid vaid kolm punkti RWE‑d.
33 Lisaks, pärast seda koosolekut ja pärast seda, kui komisjon oli 4. detsembril 2018 uue kutse saatnud, vastas hageja 14. detsembri 2018. aasta e-kirjaga komisjoni 31. oktoobri 2018. aasta e-kirjas esitatud küsimustele. Nende küsimuste eesmärk oli anda komisjonile täpsustusi märkuse kohta, mille hageja esitas E.ON‑i ja innogy konkurentsieelise kohta uute teenuste arendamisel, nagu aruka kodu (smart home) lahendused, kuna neil oli suur kliendibaas, mis on üks koondumisega M.8870 seotud probleem.
34 Lõpuks palus hageja 28. jaanuaril 2019 ärakuulamise eest vastutavale ametnikule saadetud e-kirjas, et teda kuulataks koondumist M.8871 puudutavas menetluses ära kui huvitatud kolmandat isikut. Ärakuulamise eest vastutav ametnik vastas 7. veebruaril 2019 hagejale ja märkis, et tal on selles menetluses huvitatud kolmanda isiku staatus.
35 Sellest tuleneb, et mis puudutab konkreetselt koondumist M.8871, siis piirduvad hageja seisukohad presentatsiooni ühe leheküljega, mille sisu on ammendavalt korratud 3. oktoobri 2018. aasta koosoleku protokolli kolmes punktis, mis puudutavad koondumist M.8871. Mis puudutab hageja 24. juuli 2018. aasta kirjas esitatud seisukohti, siis need on üldist laadi ja nende eesmärk on peamiselt näidata hageja huvi menetluse vastu selleks, et tal oleks seejärel võimalik esitada pikemalt ja täpsemalt oma arvamus komisjonile, mistõttu ei ole need määrava tähtsusega.
36 Nii pinnapealset osalemist ei saa pidada piisavaks, et seda saaks pidada aktiivseks. Selles osas vastab tõele, et komisjon võttis arvesse ja analüüsis hageja muret seoses konkurentsieelisega, mille RWE sai koondumisega M.8871, et osaleda taastuvenergia valdkonna hankemenetlustes, nagu nähtub vaidlustatud otsuse punktidest 68 ja 69.
37 Siiski tuleb tõdeda, et hageja tõstatatud mureküsimusi analüüsiti vaidlustatud otsuse jaos 5.1.7 „Kolmandate isikute tõstatatud täiendavad mured“, mis järgneb vaidlustatud otsuse jaole 5.1.6 „Järeldused“, milles komisjon järeldas, et koondumise M.8871 siseturuga kokkusobivuse osas puudusid tõsised kahtlused. Seega on komisjoni analüüs jaotises 5.1.7 esitatud täiendavalt. Selle analüüsi täiendavat laadi kinnitab täpsustus, mille komisjon esitas vaidlustatud otsuse punktis 67, milles ta märkis, et ta vastab muredele, mis puudutavad koondumise M.8871 võimalikku mõju muudele turgudele kui Saksamaa elektrienergia tootmise ja hulgimüügi turg, mis on turg, mida peetakse asjakohaseks koondumise mõju analüüsimisel siseturul, nagu nähtub vaidlustatud otsuse punktist 13.
38 Sellest tuleneb, et hageja märkused koondumise M.8871 kohta, mis pakuvad küll teatud huvi ja mida komisjon käsitles, ei olnud määravad hindamaks selle koondumise mõju asjaomasele turule.
39 Seega ei saa asuda seisukohale, et hageja osales aktiivselt koondumist M.8871 puudutavas haldusmenetluses.
40 Hageja esitatud argumendid ei lükka seda järeldust ümber.
41 Esimesena väidab hageja, et ta ei saanud komisjoni saadetud turu-uuringut.
42 Sellega seoses palus Üldkohus kodukorra artikli 89 lõike 3 punktis d ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames komisjonil 29. märtsil 2022 esitada tõend selle kohta, et ta saatis turu-uuringu hagejale, nagu ta väitis vasturepliigi punktis 10. Komisjon vastas sellele palvele määratud tähtaja jooksul. Lisaks esitas hageja omal algatusel 19. aprillil 2022 Üldkohtu kantseleisse kirja, mis sisaldas selle küsimuse kohta märkusi. Neljanda laiendatud koja esimees otsustas 3. mail 2022 selle kirja toimikusse lisada. Lõpuks esitas Üldkohus kohtuistungil pooltele selle kohta küsimusi.
43 Tõendid, mille komisjon esitas vastuseks Üldkohtu nõudele, on kolme liiki. Esiteks tugineb komisjon nende ettevõtjate nimekirjale, kellele turu-uuring oli saadetud, milles on ära toodud hageja nimi. Teiseks esitab komisjon väljavõtte IT-rakendusest, mida ta kasutas turu-uuringu saatmiseks, millest nähtub, et turu-uuring saadeti hagejale 23. jaanuaril 2019 kell 16.35 ja vastamise tähtpäevaks oli 30. jaanuar 2019. Samuti on märgitud, et 27. jaanuaril 2019 saadeti see uuesti. Kolmandaks esitab komisjon kaks väljavõtet oma e-kirjade ja fakside saatmise andmebaasidest, mis tõendavad, et hagejale saadeti e-kiri ja faks. Nende saatmiste kuupäevad ja kellaajad vastavad IT-rakenduse väljavõttes märgitud kuupäevadele.
44 Sellest nähtub, et komisjon saatis turu-uuringu hagejale.
45 Sellega seoses väitis hageja sisuliselt nii oma 19. aprilli 2022. aasta kirjas kui ka kohtuistungil, et turu-uuring saadeti tema pressiesindajale. Kuid see pressiesindaja kinnitab esiteks, et ta ei olnud seda kätte saanud, ja teiseks märgib hageja, et pressiesindaja ei olnud õige isik, kellega ühendust võtta. Selles viimases küsimuses märgib hageja 19. aprilli 2022. aasta kirjas, et koondumist M.8870 puudutavat turu-uuringut ei saadetud mitte pressiesindajale, vaid pädevale kaubandusdirektorile.
46 Tuleb märkida, et kuna hagejalt ei saa nõuda, et ta tõendaks negatiivset asjaolu, nimelt seda, et ta ei olnud turu-uuringut kätte saanud, pöördus Üldkohus komisjoni poole, et viimane esitaks tõendid selle kohta, et ta tõepoolest selle uuringu saatis. Nagu nähtub eespool punktist 44, on ta seda tõendanud. Neil asjaoludel pidi hageja esitama Üldkohtule tõendid, mis seavad kahtluse alla komisjoni esitatud tõendite usaldusväärsuse, kuid ta ei esitanud neid.
47 Mis puudutab asjaolu, et turu-uuring saadeti valele adressaadile – isegi kui see on tõendatud –, siis tuleb tõdeda, et hageja ei vaielnud vastu sellele, et asjaomane isik oli uuringu saatmise ajal tõesti tema pressiesindaja.
48 Võib aga mõistlikult oodata, et niisugune isik, kes saab liidu institutsioonilt nii e‑kirja kui ka faksi, teavitab nimetatud institutsiooni võimalikult kiiresti adressaadi veast. Lisaks, kuna need dokumendid olid tema valduses, oli tal ka võimalik pöörduda selle ettevõtja õigus- või kaubandustalituse poole, et teavitada seda talitust nende dokumentide kättesaamisest.
49 Igal juhul, isegi kui hagejal oleks olnud võimalus turu-uuringule vastata, ei oleks see asjaolu võimaldanud tema osalemist pidada aktiivseks.
50 Pelka viidet täidetud küsimustikule ei saa nimelt pidada piisavaks tõendiks asjaomase ettevõtja individualiseerimiseks ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses (vt selle kohta 18. septembri 2006. aasta kohtumäärus Wirtschaftskammer Kärnten ja best connect Ampere Strompool vs. komisjon, T‑350/03, ei avaldata, EU:T:2006:257, punktid 50 ja 51).
51 See ei saagi olla teisiti, kuna nagu komisjon kohtuistungil õigesti väitis, võib see institutsioon talle teatatud koondumise kohta otsuse tegemise huvides küsitleda suurt hulka asjaomase turu osalisi. See tuleneb teabe nõudmise pädevusest, mis on talle antud määruse nr 139/2004 artikli 11 lõikega 7, mille kohaselt võib komisjon talle selle määrusega pandud ülesannete täitmiseks küsitleda füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes küsitlemisega nõustuvad, et koguda uuritava küsimusega seotud teavet.
52 Teisena väidab hageja, et ta palus ärakuulamise eest vastutaval ametnikul tunnistada teda huvitatud kolmandaks isikuks. Kuigi sellise taotluse esitamise toiming võib olla märk hageja väljendatud soovist osaleda koondumist M.8871 puudutavas menetluses, ei saa see määratleda tema osalemise „aktiivset“ laadi, mis peab väljenduma üksnes hageja tegevuses, mis võis mõjutada kõnealuse menetluse tulemust.
53 Lisaks märkis hageja kohtuistungil, et vastupidi ärakuulamise eest vastutava ametniku 7. veebruari 2019. aasta otsuses märgitule ei määranud komisjon talle tähtaega, et ta saaks esitada oma kirjalikud seisukohad koondumise M.8871 kohta.
54 Tuleb tõdeda, et see argument on vastuolus sellega, mida hageja väitis, muu hulgas oma erinevates menetlusdokumentides, st et ta osales aktiivselt koondumist M.8871 puudutavas haldusmenetluses. Hageja ei saa aga jääda oma argumendi juurde, et ta osales aktiivselt menetluses, ja samal ajal heita komisjonile ette – esimest korda alles kohtuistungil –, et viimane ei määranud talle märkuste esitamiseks tähtaega, et tõendada tema õigust esitada hagi. Nimelt, vastavalt kohtupraktikast tulenevale põhimõttele nemo potest venire contra factum proprium, mida nimetatakse ka põhimõtteks venire contra factum proprium non valet, ei saa keegi vaidlustada seda, mida ta on varem tunnistanud (22. aprilli 2016. aasta kohtuotsus Iirimaa ja Aughinish Alumina vs. komisjon, T‑50/06 RENV II ja T‑69/06 RENV II, EU:T:2016:227, punkt 192, ja 6. aprilli 2017. aasta kohtuotsus Regione autonoma della Sardegna vs. komisjon, T‑219/14, EU:T:2017:266, punkt 63; vt selle kohta samuti 13. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Marszałkowski vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑177/13 P, ei avaldata, EU:C:2014:183, punkt 73). Seega tuleb see argument ilmselge vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.
55 Kolmandana väidab hageja sisuliselt, et koondumine M.8871 ja koondumine M.8870 kujutavad endast ühte koondumist ning et komisjon käsitles neid kahte koondumist koos. Kohtuistungil täpsustas ta, et alles siis, kui ta sai koondumist M.8871 puudutava turu-uuringu, esitas ta ärakuulamise eest vastutavale ametnikule taotluse, et teda selle koondumisega seotud haldusmenetluses ära kuulataks.
56 Need argumendid tuleb tulemusetuna tagasi lükata. Nimelt ei ole vastuvõetavuse kontrollimise staadiumis oluline kindlaks teha, kas koondumised M.8870 ja M.8871 kujutavad endast ühte koondumist või kuidas hageja mõistis seda, mis viisil komisjon kavatses neid kahte koondumist käsitleda, kuna igal juhul ei esitanud hageja koondumise M.8871 kohta märkusi, välja arvatud üks lehekülg tema 3. oktoobri 2018. aasta presentatsioonis.
57 Kuna hageja ei osalenud koondumist puudutavas M.8871 menetluses aktiivselt, tuleb asuda seisukohale – arvestades lisaks, et puuduvad erilised asjaolud tema turuseisundi mõjutamise kohta –, et vaidlustatud otsus ei puuduta teda isiklikult eespool punktis 29 viidatud kohtupraktika tähenduses.
58 Kuna vaidlustatud otsus ei puuduta hagejat isiklikult, ei ole ta tõendanud oma õigust esitada hagi, mistõttu tuleb tema hagi jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
Kohtukulud
59 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud ning komisjon, E.ON ja RWE on kohtukulude hüvitamist nõudnud, tuleb vastavalt nende nõudele jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja komisjoni, E.ON-i ja RWE kohtukulud.
60 Kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud. Järelikult jäetakse Saksamaa Liitvabariigi kohtukulud tema enda kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda laiendatud koosseisus)
otsustab:
1. Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
2. Jätta enercity AG kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni, E.ON SE ja RWE AG kohtukulud.
3. Jätta Saksamaa Liitvabariigi kohtukulud tema enda kanda.
Frendo | | Martín y Pérez de Nanclares |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 17. mail 2023 Luxembourgis.
Allkirjad