ÜLDKOHTU OTSUS (kuues koda)
2. juuni 2016(*)
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Euroopa pingestusteraseturg – Hindade kindlaksmääramine, turu jagamine ja tundliku äriteabe vahetamine – ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise otsus – Majandusüksus – Otsene osalemine rikkumises – Emaettevõtjate tuletatud vastutus – Ettevõtjate õigusjärglus – Mitmeosaline rikkumine – Üks ja vältav rikkumine – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Tagasiulatuva jõu puudumise ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõtted – Kergendavad asjaolud – Maksevõime – Kaitseõigused – Põhjendamiskohustus – Uuesti hindamise taotlus – Faktiliste asjaolude arengu puudumine – Rahuldamata jätmist käsitlev kiri – Vastuvõetamatus
Liidetud kohtuasjades T‑426/10–T‑429/10, T‑438/12–T‑441/12,
Moreda-Riviere Trefilerías, SA, asukoht Gijón (Hispaania), esindajad: kohtuasjas T‑426/10 advokaadid F. González Díaz ja A. Tresandi Blanco ning kohtuasjas T‑440/12 F. González Díaz ja P. Herrero Prieto, hiljem F. González Díaz ja A. Tresandi Blanco,
hageja kohtuasjades T‑426/10 ja T‑440/12,
Trefilerías Quijano, SA, asukoht Los Corrales de Buelna (Hispaania), esindajad: kohtuasjas T‑427/10 F. González Díaz ja A. Tresandi Blanco ning kohtuasjas T‑439/12 F. González Díaz ja P. Herrero Prieto, hiljem F. González Díaz ja A. Tresandi Blanco,
hageja kohtuasjades T‑427/10 ja T‑439/12,
Trenzas y Cables de Acero PSC, SL, asukoht Santander (Hispaania), esindajad: kohtuasjades T‑428/10 F. González Díaz ja A. Tresandi Blanco ning kohtuasjas T‑441/12 F. González Díaz ja P. Herrero Prieto, hiljem F. González Díaz ja A. Tresandi Blanco,
hageja kohtuasjades T‑428/10 ja T‑441/12,
Global Steel Wire, SA, asukoht Cerdanyola del Vallés (Hispaania), esindajad: kohtuasjas T‑429/10 F. González Díaz ja A. Tresandi Blanco ning kohtuasjas T‑438/12 F. González Díaz ja P. Herrero Prieto, hiljem F. González Díaz ja A. Tresandi Blanco,
hageja kohtuasjades T‑429/10 ja T‑438/12,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: kohtuasjades T‑426/10, T‑427/10, T‑429/10, T‑438/12–T‑441/12 V. Bottka, F. Castillo de la Torre ja C. Urraca Caviedes, keda abistasid advokaadid L. Ortiz Blanco ja A. Lamadrid de Pablo, ning kohtuasjas T‑428/10 V. Bottka ja F. Castillo de la Torre, keda abistasid L. Ortiz Blanco ja A. Lamadrid de Pablo,
kostja,
mille ese on nõue tühistada ja muuta komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsus K(2010) 4387 (lõplik) ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/38.344 – Pingestusteras), muudetud komisjoni 30. septembri 2010. aasta otsusega K(2010) 6676 (lõplik) ja komisjoni 4. aprilli 2011. aasta otsusega K(2011) 2269 (lõplik), ning komisjoni konkurentsipeadirektoraadi peadirektori 25. juuli 2012. aasta kiri,
ÜLDKOHUS (kuues koda),
koosseisus: president S. Frimodt Nielsen (ettekandja), kohtunikud F. Dehousse ja A. M. Collins,
kohtusekretär: vanemametnik J. Palacio González,
arvestades menetluse kirjalikku osa ja 9. juuli 2015. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse(1)
[…]
Õiguslik käsitlus
[…]
II – Kolmanda rühma kohtuasjad
[…]
A – B – Hagide vastuvõetavus
539 Komisjon vaidleb vastu kolmanda rühma kohtuasjade vastuvõetavusele, esitades vastuvõetamatuse väited. Need väited, millele hagejad vastu vaidlevad, liideti asja sisuliste küsimuste lahendamisega.
540 Olgu meenutatud, et liidu mõne institutsiooni kirjalik arvamusavaldus ei kujuta endast otsust, mille peale saaks ELTL artikli 263 esimese lõigu alusel esitada tühistamishagi, kuna see ei loo õiguslikke tagajärgi ega ole ka sellele suunatud (vt selle kohta kohtuotsused, 27.3.1980, Sucrimex ja Westzucker vs. komisjon, 133/79, EU:C:1980:104, punktid 15–19, ja 27.9.1988, Ühendkuningriik vs. komisjon, 114/86, EU:C:1988:449, punktid 12–15).
541 Samuti ei ole liidu mõne organi kirjad, mis on saadetud vastuseks selle kirja saaja esitatud taotlusele, aktid, mille peale saaks ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel esitada tühistamishagi (vt selle kohta kohtumäärus, 27.1.1993, Miethke vs. parlament, C‑25/92, EU:C:1993:32, punkt 10).
542 Kuid väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab tühistamishagi ELTL artikli 263 alusel esitada selliste meetmete peale, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi kolmandate isikute huve puudutaval viisil, tuues kaasa selge muutuse nende õiguslikus seisundis (vt kohtuotsused, 11.11.1981, IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 9 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 17.4.2008, Cestas vs. komisjon, T‑260/04, EU:T:2008:115, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika).
543 Lisaks tuleb selle kindlakstegemiseks, kas meetme peale saab ELTL artikli 263 alusel esitada tühistamishagi, vaadelda selle meetme sisu, mille tühistamist taotletakse, kuna selles suhtes ei ole põhimõtteliselt tähtsust vormil, milles meede on võetud (vt kohtuotsused, 11.11.1981, IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 9 ja seal viidatud kohtupraktika, ja 17.4.2008, Cestas vs. komisjon, T‑260/04, EU:T:2008:115, punkt 68 ja seal viidatud kohtupraktika).
544 Ainult niisugune mõne liidu organi akt, millega selle koostaja määrab ühemõtteliselt ja lõplikult kindlaks oma seisukoha vormis, mis võimaldab kindlaks teha selle olemuse, kujutab endast otsust, mille peale saab ELTL artikli 263 alusel esitada tühistamishagi, kuid seda siiski tingimusel, et selle otsuse puhul ei ole tegemist üksnes varasema akti kinnitamisega (vt selle kohta kohtuotsus, 26.5.1982, Saksamaa ja Bundesanstalt für Arbeit vs. komisjon, 44/81, EU:C:1982:197, punkt 12).
545 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on hagi, mis on esitatud akti peale, mis üksnes kinnitab mõnda muud, lõplikuks muutunud otsust, vastuvõetamatu. Akti peetakse varasemat otsust üksnes kinnitavaks, kui see ei sisalda võrreldes varasema otsusega ühtegi uut asjaolu ja kui selle varasema otsuse adressaadi olukorda eelnevalt uuesti ei hinnatud (kohtuotsused, 7.2.2001, Inpesca vs. komisjon, T‑186/98, EU:T:2001:42, punkt 44; 22.5.2012, Sviluppo Globale vs. komisjon, T‑6/10, ei avaldata, EU:T:2012:245, punkt 22, ning 2.10.2014, Euro-Link Consultants ja European Profiles vs. komisjon, T‑199/12, ei avaldata, EU:T:2014:848, punkt 40).
546 Siiski ei saa seda, kas akt on kinnitav või mitte, hinnata ainult sõltuvalt selle sisust võrreldes selle varasema otsuse sisuga, mida see kinnitab. Nimelt tuleb hinnata ka vaidlustatud otsuse laadi võrreldes selle taotluse laadiga, mille vastus see akt on (kohtuotsused, 7.2.2001, Inpesca vs. komisjon, T‑186/98, EU:T:2001:42, punkt 45; 22.5.2012, Sviluppo Globale vs. komisjon, T‑6/10, ei avaldata, EU:T:2012:245, punkt 23, ning 2.10.2014, Euro-Link Consultants ja European Profiles vs. komisjon, T‑199/12, ei avaldata, EU:T:2014:848, punkt 41).
547 Eelkõige juhul, kui akt on vastus uusi ja olulisi asjaolusid sisaldavale taotlusele, milles haldusasutusel palutakse varasem otsus läbi vaadata, ei saa sellist akti pidada üksnes kinnitavaks osas, milles käsitletakse neid asjaolusid ja mis sisaldab seega võrreldes varasema otsusega uusi asjaolusid (kohtuotsused, 7.2.2001, Inpesca vs. komisjon, T‑186/98, EU:T:2001:42, punkt 46; 22.5.2012, Sviluppo Globale vs. komisjon, T‑6/10, ei avaldata, EU:T:2012:245, punkt 24, ning 2.10.2014, Euro-Link Consultants ja European Profiles vs. komisjon, T‑199/12, ei avaldata, EU:T:2014:848, punkt 42).
548 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võivad uued ja olulised faktilised asjaolud põhjendada taotluse esitamist varasema, lõplikuks muutunud otsuse läbivaatamiseks. Kui lõplikuks muutunud otsuse läbivaatamise taotluse aluseks on uued ja olulised asjaolud, siis on institutsioon kohustatud selle läbi vaatama. Läbivaatamise tulemusel peab institutsioon tegema uue otsuse, mille õiguspärasust on vajaduse korral võimalik vaidlustada liidu kohtus. Kui aga läbivaatamise taotluse aluseks ei ole uued ja olulised asjaolud, ei ole institutsioon kohustatud seda rahuldama (vt kohtuotsused, 7.2.2001, Inpesca vs. komisjon, T‑186/98, EU:T:2001:42, punktid 47 ja 48 ning seal viidatud kohtupraktika, ning 2.10.2014, Euro-Link Consultants ja European Profiles vs. komisjon, T‑199/12, ei avaldata, EU:T:2014:848, punkt 43).
549 Hagi, mis on esitatud otsuse peale, millega keelduti lõplikuks muutunud otsuse läbivaatamisest, tunnistatakse vastuvõetavaks, kui ilmneb, et taotlus tugineb tõepoolest uutele ja olulistele asjaoludele. Kui aga ilmneb, et taotluse aluseks ei olnud niisugused asjaolud, siis tunnistatakse taotletud läbivaatamisest keeldumise otsuse peale esitatud hagi vastuvõetamatuks (vt kohtuotsused, 7.2.2001, Inpesca vs. komisjon, T‑186/98, EU:T:2001:42, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 2.10.2014, Euro-Link Consultants ja European Profiles vs. komisjon, T‑199/12, ei avaldata, EU:T:2014:848, punkt 44).
550 Mis puutub küsimusse, milliste kriteeriumide kohaselt tuleb asjaolud kvalifitseerida „uueks“ ja „oluliseks“, siis nähtub väljakujunenud kohtupraktikast, et selleks, et asjaolu saaks pidada „uueks“, on vajalik, et ei hageja ega haldusasutus ei olnud ega võinud olla varasema otsuse tegemise ajal asjaolust teadlik (vt kohtuotsused, 7.2.2001, Inpesca vs. komisjon, T‑186/98, EU:T:2001:42, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 2.10.2014, Euro-Link Consultants ja European Profiles vs. komisjon, T‑199/12, ei avaldata, EU:T:2014:848, punkt 45).
551 Selleks et asjaolu oleks „oluline“, peab see olema võimeline muutma oluliselt selle esialgse taotluse esitaja olukorda, mille alusel tehti varasem, lõplikuks muutunud otsus (vt kohtuotsused, 7.2.2001, Inpesca vs. komisjon, T‑186/98, EU:T:2001:42, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 2.10.2014, Euro-Link Consultants ja European Profiles vs. komisjon, T‑199/12, EU:T:2014:848, punkt 46).
552 Käesolevate hagide vastuvõetavust tuleb osas, milles need on esitatud 25. juuli 2012. aasta kirjaga seoses, hinnata selle kohtupraktika alusel.
553 Kohe tuleb tõdeda, et teisena esitatud taotluste rahuldamata jätmiseks tugines peadirektor 25. juuli 2012. aasta kirjas samadele põhjustele kui need, mille komisjoni volinike kolleegium esitas vaidlustatud otsuses.
554 Seega asus peadirektor käesolevas asjas seisukohale, et pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist hagejate edastatud tõenditest ilmnes, et nende finantsolukord oli paranenud võrreldes sellega, mida komisjon oli arvesse võtnud, kui ta leidis, et nad on suutelised trahvi maksma, pöördudes vajaduse korral krediidiasutuste poole.
555 Mis puudutab vaidlustatud otsuses esitatud teist põhjendust, st võimalus pöörduda juriidilistest või füüsilistest isikutest aktsionäride poole, siis kordas peadirektor seda täpselt samal kujul, leides, et teisena esitatud taotluste hindamise ajal aset leidnud Rub’i surm ei olnud laadilt oluline, kuna tema isiklik vara läks üle tema õigusjärglastele.
556 Kuigi komisjonil ei ole alust väita, et maksevõime hindamise uue taotluse esitamist ettevõtja poolt võib põhjendada üksnes tema finantsolukorra halvenemine, tuleb siiski asuda seisukohale, et kui ainus muutus võrreldes faktilise olukorraga, mida komisjon analüüsis ettevõtja maksevõime hindamise ajal, seisneb tema finantsolukorra paranemises, ei saa ettevõtja komisjonilt nõuda, et ta hindaks uuesti oma seisukohta, millele ta varem asus. Järelikult ei kujuta sellises olukorras see, et komisjon jätab uuesti hindamise taotluse rahuldamata, endast vaidlustatavat akti.
557 Kui haldusasutusele esitatakse taotlus vaadata läbi varem vastuvõetud otsus, tuleb niisiis vahet teha huvitatud isiku faktilise ja õigusliku olukorra hindamise küsimusel ja varasema otsuse läbivaatamise küsimusel. Ainult siis, kui huvitatud isiku olukorra hindamise tulemusel tuvastab haldusasutus huvitatud isiku olukorra olulise faktilise või õigusliku muutuse, on ta kohustatud oma otsuse läbi vaatama. Kui aga faktilised või õiguslikud asjaolud ei ole oluliselt muutunud, ei ole haldusasutus kohustatud oma otsuseid läbi vaatama ning seisukohal, millega ta jätab nendel asjaoludel esitatud läbivaatamise taotluse rahuldamata, ei ole otsusele omast laadi, mistõttu tuleb sellise seisukoha suhtes esitatud hagi jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuna see on esitatud vaidlustamatu akti peale. Siiski on võimalik pöörduda liidu kohtusse, et ta kontrolliks haldusasutuse hinnangut, mille kohaselt ei esita huvitatud isik ühtegi uut asjaolu ega tõenda oma faktilise või õigusliku olukorra olulist muutust.
558 Seega tuleb analüüsida, kas – nagu väidab komisjon – hagejate finantsolukord paranes võrreldes olukorraga, mille komisjon võttis arvesse vaidlustatud otsuses; hagejad sellega ei nõustu.
559 Sissejuhatuseks olgu meenutatud, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel võttis komisjon põhjendatult aluseks hagejate olukorra sellisena, nagu see ilmnes viimastes kättesaadavates raamatupidamise aastaaruannetes 2009. aasta majandusaasta kohta (vt punkt 518 eespool). Veel esitasid hagejad teisena esitatud taotluste põhjendamiseks oma finantsolukorra kohta arvukaid andmeid (vt punkt 532 eespool). Esimesed andmed esitati nende taotluste tegemise ajal, st 2011. aasta juulis, ning need puudutasid 2011. aasta algust. Teisena esitatud taotlusi menetleti peaaegu aasta aega ja komisjon küsis ja sai selle aja jooksul teavet, mistõttu tugines peadirektor 25. juuli 2012. aasta kirjas 2011. aasta lõpus olemasolevatele finantsandmetele.
560 Kuid selleks, et põhjendada oma väidet, mille kohaselt nende olukord pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist halvenes, ei võrdle hagejad 2001. aasta lõpu andmeid – ehk viimased andmed, mis olid kättesaadavad peadirektori otsuse tegemise ajal – 2009. aasta andmetega – ehk andmed, mille komisjon võttis arvesse vaidlustatud otsuses –, vaid 2011. aasta alguse andmeid 2008. aasta andmetega, mis on aasta, mil majanduskriis saavutas haripunkti.
561 Siiski tuleb tõdeda, et 2012. aasta juulis teada oleva hagejate olukorra võrdlus olukorraga 2009. aastal, mille komisjon võttis arvesse vaidlustatud otsuses, toob ilmsiks märkimisväärse paranemise. Selle kohta komisjoni esitatud andmetele hagejad aga vastu ei vaidle.
562 Seega, kui trahvide kogusumma koos intressiga oli 2010. aastal 54,26 miljonit eurot ja 2011. aasta lõpus 58,6 miljonit eurot, siis GSW ülemaailmne käive samal ajavahemikul suurenes 543 miljonilt eurolt 823 miljonile eurole. Trahvisummade ja GSW käibe suhe seega vähenes 10%-lt vaidlustatud otsuse vastuvõtmise kuupäeval 7,1%-le peadirektori otsuse tegemise kuupäeval.
563 Tuleb tõdeda, et samal ajavahemikul püsis trahvisummade ja GSW ja TQ kumuleeritud varade väärtuse suhe stabiilne ja jäi 6 ja 7% vahele.
564 Kuigi on tõsi, et ajavahemikus 2009–2011 vähenes hagejate omakapital 212 miljonilt eurolt 196 miljoni euroni, mistõttu ka trahvide kogusumma ja omakapitali suhe veidi vähenes, 26 protsendilt 30 protsendile, tuleb siiski arvesse võtta prognoose, mille hagejad komisjonile esitasid ja mille kohaselt oli omakapitali prognoositav tase 2015. aastal 244 miljonit eurot ehk 2009. aasta majandusaasta omast kõrgem.
565 Pealegi paranesid samal ajavahemikul GSW kasumlikkuse väljavaated oluliselt. Näiteks sai GSW 2009. aastal kahjumit pärast viit järjestikust aastat, mille jooksul oli tulemus positiivne. 2009. aasta lõpus koostatud 2010. ja 2011. aasta tulemuste prognoos näitas vastavalt 6 miljoni euro ja 5 miljoni euro suurust kahjumit. Saadud tulemused aga ületasid neid prognoose, st 2010. aastal saadi kasumit 1 miljon eurot ja 2011. aastal 25 miljonit eurot. Kui „earnings before interest, taxes, depreciation, and amortization“ (intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum, EBITDA) oli 2009. aastal ‑20 miljonit eurot, küündis see 2010. aastal 51 miljoni euroni ja 2011. aastal 90 miljoni euroni. GSW riskiprofiil, mille moodustab ühelt poolt tema netovõla (koos või ilma trahvita) ja teiselt poolt EBITDA suhe, paranes ajavahemikus 2009–2011 märkimisväärselt.
566 Lisaks paranes ajavahemikul 2009–2011 ka likviidsus, käibekapital suurenes –51 miljonilt eurolt 2010. aastal –42 miljoni euroni 2011. aastal. Kui pankrotiriski näitava Altman Z-score testi tulemus, mille aluseks on tagasivaatelised andmed, oli 2009. aastal murettekitav (0,59 ilma trahvita ja 0,44 trahvidega), ei olnud see enam nii 2011. aastal (1,35 trahvita ja 1,29 trahvidega), kusjuures tootmisharu puhul on künnis 1,23.
567 Lõpetuseks, kui 2009. aastal oli GSW‑l pangalaene kogusummas üle 160 miljoni euro, millest 22 miljonit 2011. aastal ei kasutatud, peeti ettevõtja pangavõlgade osas edukalt läbirääkimisi 3 miljardi euro ulatuses, millest trahvid moodustasid ligikaudu 2%.
568 Hagejad ei vaidle vastu nende finantsandmete õigsusele. Nimelt piirduvad nad sellega, et pakuvad muid võrdlusi, mis puudutavad erinevate aastate andmeid. Eespool punktis 559 esitatud põhjustel on komisjonil alust väita, et hagejate olukorra arengu küsimuse hindamiseks 25. juuli 2012. aasta seisuga on võrdluse alused ühelt poolt olukord 2009. aasta lõpus, mida võeti arvesse vaidlustatud otsuses, ning teiselt poolt peadirektori 25. juuli 2012. aasta kirja vastuvõtmise ajal esinenud olukord. Tuleb aga tõdeda, et nende kahe kuupäeva vahelisel ajal hagejate olukord paranes märgatavalt.
569 Arvestades eespool punktidest 556 ja 557 esitatud kaalutlusi, järeldub sellest, et teisena esitatud taotlustes ei saanud hagejate väidetavad asjaolud vaidlustatud otsuses nende maksevõimele antud hinnangut oluliselt muuta. Seega ei ole 25. juuli 2012. aasta kirjal otsusele omast laadi ning kuna hagid, mis moodustavad kolmanda rühma kohtuasjad (kohtuasjad T‑438/12–T‑441/12), on esitatud selle kirja peale, siis tuleb need vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata.
570 Kõigest eeltoodust nähtub, et kõik käesolevad hagid tuleb jätta rahuldamata.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kuues koda)
otsustab:
1. Jätta hagid rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Moreda-Riviere Trefilerías, SA‑lt, Trefilerías Quijano, SA‑lt, Trenzas y Cables de Acero PSC, SL‑ilt ja Global Steel Wire, SA‑lt.
Frimodt Nielsen | Dehousse | Collins |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 2. juunil 2016 Luxembourgis.
Allkirjad