ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

4. detsember 2013

Kohtuasi T‑107/11 P

Euroopa Koolitusfond (ETF)

versus

Gisela Schuerings

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Tähtajatu leping – Lepingu ülesütlemise otsus – Avaliku Teenistuse Kohtu pädevus – Muude teenistujate teenistustingimuste artiklid 2 ja 47 – Hoolitsemiskohustus – Mõiste „teenistuse huvid” – Keeld teha otsus ultra petita – Kaitseõigused

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 9. detsembri 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑87/08: Schuerings vs. ETF selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 9. detsembri 2010. aasta otsus kohtuasjas F–87/08: Schuerings vs. ETF osas, milles sellega tühistati Euroopa Koolitusfondi (ETF) 23. oktoobri 2007. aasta otsus Gisela Schueringsiga sõlmitud ajutise teenistuja tähtajatu lepingu lõpetamise kohta ja jäeti sellest tulenevalt rahuldamata tema nõue hüvitada varaline kahju, kuna see oli ennatlik. Jätta apellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata. Saata kohtuasi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtule uueks arutamiseks. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Ulatus – Keeld teha otsus ultra petita – Kohustus järgida poolte määratletud kohtuvaidluse raamistikku – Kohustus teha otsus üksnes poolte esitatud argumentide alusel – Puudumine

2.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu lepingu ülesütlemine – Liidu ameti tegevusvaldkonna piiramine – Avaliku Teenistuse Kohtu pandud kohustus analüüsida asjaomase teenistuja teisele ametikohale määramise võimalust – Kohustus, mida ei ole ette nähtud muude teenistujate teenistustingimustes

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt a ja artikli 47 punkti c alapunkt i)

3.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu lepingu ülesütlemine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Administratsiooni hoolitsemiskohustus – Asjaomase teenistuja ja teenistuse huvide arvessevõtmine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 2 ja artikli 47 punkti c alapunkt i)

1.      Kuna tühistamishagi läbivaatav liidu kohus ei või teha otsust ultra petita, ei ole tal õigust hagi põhieset muuta ega omal algatusel tõstatada uusi väiteid, välja arvatud erandlikel juhtudel, kui avalik huvi nõuab kohtu sekkumist. Kuigi poolte määratletud kohtuvaidluse raamistikus tuleb liidu kohtul otsustada üksnes poolte nõuete üle, ei pea ta piirduma ainuüksi argumentidega, mille pooled on oma väidete põhjendamiseks esitanud, kuna vastasel korral võib ta sattuda olukorda, kus ta on sunnitud oma otsuses tuginema vääratele õiguslikele kaalutlustele.

(vt punktid 41 ja 50)

Viide:

Üldkohus: 5. oktoober 2009, kohtuasi T‑58/08 P: komisjon vs. Roodhuijzen (EKL 2009, lk II‑3797, punktid 34 ja 35 ning seal viidatud kohtupraktika).

2.      Kuna Avaliku Teenistuse Kohus märkis, et pädev asutus peab enne sellise teenistuja teenistusest vabastamist, kes on tööle võetud tähtajatu lepinguga, analüüsima muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkti i alusel, kas teenistujat ei ole võimalik teisele olemasolevale või peatselt loodavale ametikohale määrata, siis kehtestas kohus sellele asutusele kohustuse, mida muude teenistujate teenistustingimustes ette nähtud ei ole.

Mõistagi on tähtajatute lepingute töösuhte stabiilsus asjaomaste töötajate kaitse keskne element, isegi kui see iseenesest ei ole õiguse üldpõhimõte.

Siiski näeb muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkt a ette, et ajutiseks teenistujaks peetakse teenistujat, kes on võetud ajutiseks liigitatud ametikohale, samas kui personalieeskirjad tagavad ametnikele suurema töökoha stabiilsuse, kuna asjaomase isiku tahte vastaselt tema teenistusest lõplikult vabastamise juhud on rangelt piiritletud.

Isegi kui tähtajatud töölepingud erinevad tähtajalistest töölepingutest töökoha kindluse mõttes, ei saa eitada, et liidu avaliku teenistuse töötajad, kes on tööle võetud tähtajatu lepingu alusel, ei saa tähelepanuta jätta nende töötamise ajutist olemust ning asjaolu, et nende töötamine ei anna neile garantiid ametikohale.

Kuna Avaliku Teenistuse Kohus pani kohustuse eelnevalt analüüsida teisele ametikohale määramise võimalust, muutis kohus ajutise teenistuja ametikoha olemust, nagu see on määratletud muude teenistujate teenistustingimustes.

(vt punktid 81–84 ja 88)

Viide:

Euroopa Kohus: 22. november 2005, kohtuasi C‑144/04: Mangold (EKL 2005, lk I‑9981, punkt 64).

3.      Isegi kui teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkti i kohaselt ulatuslik kaalutlusõigus selle kindlaksmääramisel, kas asjaolu või konkreetne fakt põhjendab tähtajatu lepinguga teenistuja teenistusest vabastamist, peab pädev asutus võtma arvesse teenistuse huve, kuid hoolitsemiskohustuse täitmiseks ka asjaomase teenistuja huve. Kuigi sellega seoses on tõsi, et pädeval asutusel on ulatuslik kaalutlusõigus teenistuse huvide hindamisel ja et seetõttu peab liidu kohtu kontroll piirduma sellega, kas asjaomane asutus toimis mõistlikkuse piires ega kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt ebaõigesti, kui ta teeb teenistuja olukorra kohta otsuse, siis administratsiooni hoolitsemiskohustus, mis väljendab ametiasutuse ja selle teenistujate vastastikuste õiguste ja kohustuste tasakaalu, kohustab võtma arvesse kõiki seda otsust mõjutada võivaid asjaolusid ja eelkõige asjaomase teenistuja huve.

Siiski ei võtnud Avaliku Teenistuse Kohus ajutise teenistuja tähtajatu lepingu ülesütlemise otsuse tühistamiseks esitatud hagi raames – kaaludes teenistuse huve ja asjaomase teenistuja huve alles pärast seda, kui ta määras enne kindlaks pädeva asutuse kohustuse eelnevalt analüüsida asjaomase teenistuja teisele ametikohale määramise võimalust, ning märkides, et seda analüüsi tehes tuleb kaaluda teenistuse huve, mis nõuavad kõige võimekama isiku töölevõtmist olemasolevale või peatselt loodavale ametikohale, ja teenistuja huve – teenistuse huve arvesse, kui ta kehtestas põhimõtte, mille kohaselt ameti tegevusvaldkonna piiramine kujutab endast õiguspärast põhjendust lepingu ülesütlemiseks ainult siis, kui ametil ei ole pakkuda teist ametikohta, millele asjaomane teenistuja oleks võidud määrata.

Sellegipoolest võivad asjaomase ameti sisesed erivalikumenetlused, mida kohaldatakse vaba ametikoha puhul või ametisiseste üleviimiste puhul, endast kujutada personalihalduse poliitika osa, mis eriti sobib ametile antud ülesannete eriolemusega, mistõttu see võib ameti teenistuse huvides viia selleni, et ta saadab tegevuse vähendamisest puudutatud teenistuja osalema sellistes menetlustes, et leida talle ametis uus ametikoht. Pealegi võib teenistuja suunamine, et aidata tal leida ametis uus ametikoht, kasutades mainitud menetlusi tavapärase valiku tegemiseks, aidata kaasa asjaomase teenistuja huvide arvessevõtmisele ja seega hoolitsemiskohustuse täitmisele.

Samuti võib teenistuja ja teenistuse huvide kaalumisel olla asjakohane see, et pädev asutus analüüsis võimalusi viia teenistuja, kelle leping võidakse üles öelda, üle teise ametisse või institutsiooni, või erikontekst, mille raames liidu ametid üldiselt tegutsevad.

(vt punktid 91, 93, 94, 96 ja 97)

Viide:

Üldkohus: 8. september 2009, kohtuasi T‑404/06 P: ETF vs. Landgren (EKL 2009, lk II‑2841, punktid 215 ja 216).