EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)
11. aprill 2024(*)
Eelotsusetaotlus – ELTL artikkel 267 – Taotletud tõlgenduse vajalikkus eelotsusetaotluse esitanud kohtu otsuse tegemiseks – Kohtunike sõltumatus – Üldkohtute kohtunike ametisse nimetamise tingimused – Võimalus vaidlustada kriminaalasjas tehtud lahend või jõustunud süüdimõistev kohtuotsus selle lahendi või kohtuotsuse täitmise menetluses – Eelotsusetaotluste vastuvõetamatus
Liidetud kohtuasjades C‑114/23 [Sapira]i, C‑115/23 [Jurckow]i, C‑132/23 [Kosieski]i ja C‑160/23 [Oczka]i,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi regionaalne kohus, Poola) 18. veebruari 2023. aasta otsustega (kohtuasjad C‑114/23 ja C‑115/23), 6. märtsi 2023. aasta otsusega (kohtuasi C‑132/23) ja 14. märtsi 2023. aasta otsusega (kohtuasi C‑160/23) esitatud neli eelotsusetaotlust, mis saabusid Euroopa Kohtusse 27. veebruaril 2023 (C‑114/23 ja C‑115/23), 6. märtsil 2023 (C‑132/23) ja 15. märtsil 2023 (C‑160/23), kriminaalmenetlustes järgmiste isikute suhtes:
KB (C‑114/23),
RZ (C‑115/23),
AN (C‑132/23),
CG (C‑160/23),
menetlustes osalesid:
Prokuratura Rejonowa Warszawa Ochota (C‑114/23 ja C‑160/23),
Prokuratura Okręgowa w Warszawie (C‑115/23 ja C‑132/23),
EUROOPA KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja president K. Jürimäe (ettekandja), Euroopa Kohtu president K. Lenaerts kolmanda koja kohtuniku ülesannetes, kohtunikud N. Piçarra, N. Jääskinen ja M. Gavalec,
kohtujurist: T. Ćapeta,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Prokuratura Okręgowa w Warszawie, esindaja: A. Bortkiewicz,
– Poola valitsus, esindajad: B. Majczyna ja S. Żyrek,
– Euroopa Komisjon, esindajad: K. Herrmann ja P. J. O. Van Nuffel,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlused puudutavad ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 47 ning õiguskindluse, jõustunud kohtulahendi lõplikkuse, proportsionaalsuse ja menetlusautonoomia põhimõtete tõlgendamist.
2 Taotlused on esitatud nelja jõustunud kohtuotsuse, millega KB-le, RZile, ANile ja CG-le mõisteti kriminaalkaristus, täitmise menetlustes.
Õiguslik raamistik
3 6. juuni 1997. aasta kriminaaltäitemenetluse seadustiku (ustawa – Kodeks karny wykonawczy; Dz. U. 2023, jrk nr 127) artikli 9 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:
„1. Kohtuotsuse täitmise menetlus algab viivitamata pärast kohtuotsuse täidetavaks muutumist.
2. Kohtuotsus või -määrus, mis on tehtud lähtuvalt 6. juuni 1997. aasta kriminaalmenetluse seadustiku [(ustawa – Kodeks postępowania karnego; Dz. U. 2022, jrk nr 1375)] artiklist 420, mis puudutab konfiskeerimist või asitõendeid, on täidetav alates selle jõustumise hetkest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“
4 Kriminaaltäitemenetluse seadustiku artikli 13 lõikes 1 on sätestatud:
„Kohtuotsust täitev asutus või ametiisik ja iga isik, keda otsus otseselt puudutab, võivad paluda otsuse teinud kohtul kummutada kahtluse otsuse täidetavuse suhtes või väited karistuse arvutamise puuduste kohta. Kohtu sellekohase määruse saab edasi kaevata.“
5 Seadustiku artikli 15 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:
„Kohus lõpetab kohtulahendi täitmise menetluse, kui karistuse täideviimine on aegunud, süüdimõistetu on surnud või esineb muu alus, mis välistab selle menetluse.“
Menetlused põhikohtuasjades ja eelotsuse küsimused
6 Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi regionaalne kohus, Poola) 28. detsembri 2022. aasta otsusega mõisteti KB-le karistusena tingimisi kahekuuline vangistus ja rahatrahv selle eest, et ta 1. ja 2. märtsil 2022 sotsiaalvõrgustikku Twitter kasutades avalikult solvas Poola Vabariigi presidenti (kohtuasi C‑114/23).
7 Selle kohtu 28. novembri 2022. aasta otsusega mõisteti RZile karistusena tingimisi üheaastane vangistus ja rahatrahv selle eest, et ta rahalise kasu saamise eesmärgil kallutas teise isiku võõrandama ebasoodsatel tingimustel enda vara (kohtuasi C‑115/23).
8 Nimetatud kohtu 9. veebruari 2023. aasta otsusega mõisteti ANile liitkaristusena 11kuuline vangistus kahe toimepandud arvutikelmuse eest (kohtuasi C‑132/23).
9 Need kolm kohtuotsust tegi ainukohtunik – kohtuasjades C‑114/23 ja C‑132/23 kohtunik LM ning kohtuasjas C‑115/23 kohtunik OP. Kohtuotsused on jõustunud, ilma et neid oleks vaidlustatud.
10 CG-le mõisteti Sąd Apelacyjny w Warszawie (Varssavi apellatsioonikohus, Poola) 30. detsembri 2022. aasta otsusega karistusena kaheksa-aastane vangistus väikelapse füüsilise ja vaimse väärkohtlemise eest (kohtuasi C‑160/23). See kohtuotsus, mille tegi apellatsiooniastmes kolmest kohtunikust – nimelt kohtunikud JL, KS ja MP – koosnev kohtukoosseis, on samuti jõustunud.
11 Eelotsusetaotluse esitanud kohus Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi regionaalne kohus) peab otsustama käesoleva kohtuotsuse punktides 6–10 nimetatud nelja jõustunud kohtuotsuse täitmise üle.
12 Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et nii Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi regionaalne kohus) ainukohtunikuna tegutsenud kohtunikud LM ja OP kui ka Sąd Apelacyjny w Warszawie (Varssavi apellatsioonikohus) kolm kohtunikku JL, KS ja MP (edaspidi koos „asjaomased kohtunikud“) nimetati ametisse Poola Vabariigi presidendi otsustega ettepaneku alusel, mille tegi Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda, Poola) koosseisus, mis tulenes 8. detsembri 2017. aasta riikliku kohtute nõukoja seaduse ja teatavate muude seaduste muutmise seadusest (ustawa o zmianie ustawy o Krajowej Radzie Sądownictwa oraz niektórych innych ustaw; Dz. U. 2018, jrk nr 3). On aga vaieldamatu, et see organ ei ole sõltumatu.
13 Sellest järeldub, et kohus, mille koosseisus on kohtunik, kes on ametisse nimetatud eelmises punktis viidatud seadusest tulenevas koosseisus tegutsenud riikliku kohtute nõukoja ettepanekul, ei ole moodustatud nõuetekohaselt ning seda ei saa pidada sõltumatuks ja erapooletuks kohtuks eelkõige harta artikli 47 tähenduses.
14 Lisaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus kohtuasjas C‑160/23 esitatud eelotsusetaotluses, et Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) on juba tühistanud mitu edasikaebusel põhinevat kohtuotsust, mille oli teinud Sąd Apelacyjny w Warszawie (Varssavi apellatsioonikohus) koosseisus, millesse kuulus kohtunik JL, kaasa arvatud kohtuasjas, milles kohtukoosseisu kuulusid lisaks temale ka kohtunikud KS ja MP. Sellega seoses tugines Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunik JLi ametisse nimetamise asjaoludele, tema seosele poliitilise võimuga ja tema tegevusele üldkohtute kohtunike distsiplinaarasjade voliisikuna. Samad kaalutlused pidasid paika kohtunik KSi puhul. Mis puutub kohtunikku MP, siis võttis Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) arvesse tema riikliku kohtute nõukoja liikmeks nimetamise õigusvastasust ja tema tegevust selles nõukojas, millega kahjustati kohtute ja kohtunike sõltumatust.
15 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et Poola õigus, tõlgendatuna liidu õiguse ja Euroopa Kohtu praktika alusel, võimaldab kriminaalasja sisuliselt lahendaval kohtul lahendada ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja harta artikli 47 nõuete järgimata jätmisel põhineva vastuväite, mille võivad esitada süüdistatav, teised menetluspooled ja kohus ise. Käesoleval juhul ei ole siiski esitatud ühtegi sellekohast vastuväidet neljas kriminaalmenetluses, milles tehti jõustunud kohtuotsused, mille täitmise menetlusi põhikohtuasjades käsitletakse, ning asjaomased kohtud ei analüüsinud kõnealuste nõuete järgimist.
16 Selles kontekstis leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et on vaja kindlaks teha, kas liidu õiguse kohaselt saab nende nõuete järgimist vajaduse korral omal algatusel kontrollida hilisemas staadiumis, eelkõige kohtulahendi täitmise menetluse käigus. Nimetatud kohus leiab, et selline võimalus peab olema.
17 Käesoleval juhul peab see kohus seega saama tuvastada, et jõustunud kohtuotsused, mille täitmise menetlustega seoses on tema poole pöördutud, on tühised põhjusel, et asjaomaste kohtunike ametisse nimetamine toimus õigusvastaselt. Niisiis peab ta need menetlused lõpetama ning KB, RZi, ANi ja CG kriminaalvastutuse kohta tuleb teha uued kohtuotsused.
18 Neil asjaoludel otsustas Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi regionaalne kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas [ELL] artikli 19 lõike 1 teist lõiku, […] harta artiklit 47 ning liidu õiguse üldpõhimõtteid ehk õiguskindluse, jõustunud kohtuotsuse lõplikkuse, proportsionaalsuse ja menetlusautonoomia põhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus kõik sellised liikmesriigi õigusnormid, mis välistavad liikmesriigi kohtu võimaluse kriminaalasjas tehtud jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse täitmise menetluse käigus kontrollida, kas täidetava kohtuotsuse on teinud kohus, mis vastab seaduse alusel moodustamise ning sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele, ning juhul, kui ilmneb, et need nõuded ei ole täidetud, võtta kõik Euroopa Kohtu senise praktika kohaselt sellest asjaolust tulenevad meetmed, muu hulgas jätta sel viisil tehtud kohtuotsusega arvestamata ja lõpetada selle täitmine?
2. Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, sõltub mainitud asjaolude kontrollimine süüdimõistetu või muu õigustatud isiku initsiatiivist või on kohus viidatud põhimõtete kontekstis kohustatud jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse täitmise menetluse käigus neid asjaolusid kontrollima omal algatusel?“
Menetlus Euroopa Kohtus
Kohtuasjade C‑114/23, C‑115/23, C‑132/23 ja C‑160/23 liitmine
19 Euroopa Kohtu presidendi 4. aprilli ja 18. aprill 2023. aasta otsustega liideti kohtuasjad C‑114/23, C‑115/23, C‑132/23 ja C‑160/23 menetluse suulise ja kirjaliku osa ning kohtuotsuse huvides.
Eelotsuse kiirendatud menetluse kohaldamise taotlus
20 Eelotsusetaotlused esitanud kohus taotles käesolevate eelotsusetaotluste lahendamist Euroopa Kohtu kodukorra artikli 105 alusel kiirendatud menetluses. Oma taotluste põhjendamiseks väitis ta, et põhikohtuasjad on kriminaalasjad ja puudutavad põhiõigusi ning õigusrikkujate viivitamatu kriminaalkorras vastutusele võtmine on üldistes huvides.
21 Kodukorra artikli 105 lõikes 1 on ette nähtud, et Euroopa Kohtu president võib eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotlusel või erandkorras omal algatusel otsustada, olles ettekandja-kohtuniku ja kohtujuristi ära kuulanud, et eelotsusetaotlus lahendatakse kiirendatud menetluses, kui kohtuasja laad nõuab asja lahendamist lühikese aja jooksul.
22 Väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt on selline kiirendatud menetlus menetluslik vahend, mis on mõeldud erakorralisele kiireloomulisusele reageerimiseks (2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus A.B. jt (kohtunike nimetamine kõrgeimasse kohtusse – kaebused), C‑824/18, EU:C:2021:153, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika).
23 Käesoleval juhul otsustas Euroopa Kohtu president 4. ja 18. aprillil 2023, olles ettekandja-kohtuniku ja kohtujuristi ära kuulanud, et käesoleva kohtuotsuse punktis 20 mainitud taotlusi ei ole vaja rahuldada. Tema hinnangul ei olnud eelotsusetaotlused esitanud kohus nimelt esitanud põhikohtuasjades täitmise menetlustega seotud konkreetseid põhjusi, miks oleks eelotsusetaotlused pidanud lahendama lühikese aja jooksul. Lisaks ei saa asjaoluga, et põhikohtuasjad on kriminaalasjad, iseenesest põhjendada nende kiirendatud menetlemist (vt selle kohta 16. novembri 2021. aasta kohtuotsus Prokuratura Rejonowa w Mińsku Mazowieckim jt (C‑748/19–C‑754/19, EU:C:2021:931, punkt 26). Lõpuks tuleb märkida, et erandliku asjaolu esinemist ei tõenda pelgalt õigussubjektide õigustatud huvi, et neile liidu õigusest tulenevate õiguste ulatus määratakse kindlaks võimalikult kiiresti (28. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Phoenix Contact, C‑44/21, EU:C:2022:309, punkt 16).
Teabenõue kohtuasjas C‑160/23
24 Pärast seda, kui Euroopa Kohus oli 4. aprillil 2023 esitanud eelotsusetaotluse esitanud kohtule teabenõude, esitas see kohus muu hulgas täpsustuse oma pädevuse kohta täitmise menetluses. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis, et mis puudutab Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi regionaalne kohus) kohtukoosseisude poolt kriminaalasjades tehtud lõplikke kohtuotsuseid, siis on tal pädevus võtta kriminaaltäitemenetluse seadustikus ette nähtud meetmeid. Tegemist on selliste meetmetega nagu esiteks karistuse täideviimise korraldus, teiseks politsei abil süüdimõistetu vahistamine talle mõistetud karistuse kandmiseks vanglas, kolmandaks kohtuotsuse täitmine osas, milles süüdimõistetud isikut kohustatakse tasuma riigikassasse kohtukulud, neljandaks vangistusena mõistetud karistuse täideviimise edasilükkamise taotluse lahendamine ja viiendaks süüdimõistetu põgenemise korral tema kinnipidamiseks vahistamismääruse tegemine.
Euroopa Kohtu pädevus
25 Poola valitsus väidab sisuliselt, et liikmesriigi kohtukorraldusega seonduvad küsimused kuuluvad liikmesriigi ainupädevusse, mitte liidu õiguse esemelisse kohaldamisalasse.
26 Sellega seoses tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kuigi liikmesriigi kohtukorraldus kuulub tõepoolest liikmesriigi pädevusse, on ta selle pädevuse teostamisel siiski kohustatud täitma oma kohustusi, mis tulenevad liidu õigusest, ning see võib nii olla muu hulgas seoses riigisiseste õigusnormidega, millega on reguleeritud kohtuniku ametisse nimetamise otsuse vastuvõtmine, ja olenevalt olukorrast normidega, mida sellise ametisse nimetamise menetluse kontekstis kohaldatakse kohtulikule kontrollile (9. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus G jt (üldkohtu kohtunike ametisse nimetamine Poolas), C‑181/21 ja C‑269/21, EU:C:2024:1, punkt 57 ja seal viidatud kohtupraktika).
27 Lisaks nähtub esitatud küsimuste sõnastusest selgelt, et need ei puuduta mitte Poola õiguse, vaid küsimustes osutatud liidu õigusnormide tõlgendamist.
28 Sellest tuleneb, et Euroopa Kohus on pädev lahendama käesolevaid eelotsusetaotlusi.
Eelotsusetaotluste vastuvõetavus
29 Prokuratura Okręgowa w Warszawie (Varssavi piirkondlik prokuratuur, Poola) ja Poola valitsus leiavad, et käesolevad eelotsusetaotlused ei ole vastuvõetavad sisuliselt põhjusel, et eelotsuse küsimustele antav vastus ei ole vajalik.
30 Varssavi piirkondlik prokuratuur väidab sisuliselt, et põhikohtuasjades kõne all olevate täitmise menetluste eesmärk on kriminaalmenetluses tehtud lõpliku kohtuotsuse täitmine, mitte vaidluse lahendamine sisulise otsuse tegemiseks. Eelotsusetaotluse esitanud kohus kui täitekohus on seotud täidetavate jõustunud kohtuotsuste sisuga ja ei ole pädev kontrollima nende õiguspärasust.
31 Poola valitsus väidab, et eelotsuse küsimused on hüpoteetilised. Eelotsusetaotlustest ei ilmne mingit erilist muret seoses põhikohtuasjades kõne all olevad jõustunud kohtuotsused teinud kohtute sõltumatusega. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlus seondub üksnes asjaoluga, et kõnealused kohtunikud nimetati ametisse sellise organi ettepanekul, mille liikmetest pooled oli valinud seadusandlik võim. Euroopa Kohtu praktikast nähtub aga, et selline ametisse nimetamine iseenesest ei võimalda tuvastada, et rikutud on õigust seaduse alusel moodustatud sõltumatule ja erapooletule kohtule.
32 Tuleb märkida, et Euroopa Kohus on korduvalt sedastanud, et ELTL artikliga 267 kehtestatud menetlus on Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute koostöö vahend, mille kaudu annab Euroopa Kohus liikmesriigi kohtule liidu õiguse tõlgendamise juhiseid, mida see kohus enda menetluses oleva vaidluse lahendamiseks vajab, ning et eelotsusetaotluse esitamise mõte ei ole nõuandva arvamuse saamine üldise või hüpoteetilise küsimuse kohta, vaid see peab olema vajalik kohtuvaidluse tegelikuks lahendamiseks (9. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus G jt (üldkohtu kohtunike ametisse nimetamine Poolas), C‑181/21 ja C‑269/21, EU:C:2024:1, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika).
33 Nagu ELTL artikli 267 sõnastusest endast ilmneb, peab taotletavat eelotsust olema eelotsusetaotluse esitanud kohtul „vaja“ tema menetluses olevas kohtuasjas „otsuse tegemiseks“ (9. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus G jt (üldkohtu kohtunike ametisse nimetamine Poolas), C‑181/21 ja C‑269/21, EU:C:2024:1, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika).
34 Nõnda on Euroopa Kohus märkinud, et nii ELTL artikli 267 sõnastusest kui ka ülesehitusest tuleneb, et eelotsusemenetluse eeldus on liikmesriigi kohtus tegelikult pooleli olev vaidlus, mille raames peab see kohus tegema lahendi, milles saab arvesse võtta eelotsust (9. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus G jt (üldkohtu kohtunike ametisse nimetamine Poolas), C‑181/21 ja C‑269/21, EU:C:2024:1, punkt 64 ning seal viidatud kohtupraktika).
35 Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgitustest, et see kohus peab otsustama kriminaalmenetluses tehtud jõustunud kohtuotsuste, mida ei saa edasi kaevata, täitmise menetluse raames. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul oleks saanud need kohtuotsused teinud kohtukoosseisude liikmeid kontrollida põhimenetluses, mis Euroopa Kohtu käsutuses oleva toimiku kohaselt on täitmise menetlusest eraldiseisev menetlus.
36 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teavet arvestades on siiski ilmne, et nende otsuste täitmise etapis on selline kontroll seevastu välistatud. Seega ei ole see kohus nimetanud ühtki Poola menetlusõiguse sätet, millest tuleneks tema pädevus kontrollida, kas need otsused on kooskõlas eeskätt liidu õigusega. Lisaks nähtub selgitusest, mille nimetatud kohus andis vastuseks käesoleva kohtuotsuse punktis 24 viidatud teabenõudele, et tema pädevus on selliste otsuste täitmise staadiumis piiratud kriminaaltäitemenetluse seadustikus ette nähtud meetmete võtmisega.
37 Neid asjaolusid arvestades on ilmne, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole Poola õigusnormide alusel pädev eelkõige liidu õiguse seisukohast analüüsima nende kohtukoosseisude õiguspärasust, kes on teinud süüdimõistvad jõustunud kohtuotsused, mille täitmise menetlustega seoses on tema poole pöördutud.
38 Käesolevates liidetud kohtuasjades esitatud küsimused puudutavad seega olemuslikult üht nendele täitmise menetlustele eelnevat menetluse etappi, milles tehtud lahend on jõustunud ja mis on nimetatud täitmise menetlustest eraldiseisev. Seega ei ole neis põhikohtuasjades tegemist kohtuasjade lahendamisega lahutamatult seotud vajadusega, vaid eesmärk on saada Euroopa Kohtult üldine hinnang, mis ei seondu nimetatud vajadusega (vt analoogia alusel 9. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus G. jt (üldkohtu kohtunike ametisse nimetamine Poolas), C‑181/21 ja C‑269/21, EU:C:2024:1, punkt 78 ja seal viidatud kohtupraktika).
39 Sellest järeldub, et need küsimused jäävad Euroopa Kohtule ELTL artikliga 267 pandud õigusemõistmise ülesande raamest väljapoole (vt analoogia alusel 9. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus G. jt (üldkohtu kohtunike ametisse nimetamine Poolas), C‑181/21 ja C‑269/21, EU:C:2024:1, punkt 79 ja seal viidatud kohtupraktika).
40 Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et käesolevad eelotsusetaotlused on vastuvõetamatud.
Kohtukulud
41 Kuna põhikohtuasjade poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:
Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi regionaalne kohus, Poola) 18. veebruari 2023. aasta otsustega (kohtuasjad C‑114/23 ja C‑115/23), 6. märtsi 2023. aasta otsusega (kohtuasi C‑132/23) ja 14. märtsi 2023. aasta otsusega (kohtuasi C‑160/23) esitatud eelotsusetaotlused on vastuvõetamatud.
Allkirjad