Kohtuasjad T‑566/11 ja T‑567/11

Viejo Valle, SA

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Soonmustriga tassi ja alustassi ning soonmustriga supitaldrikut kujutav registreeritud ühenduse disainilahendus – Kehtetuse alus – Liikmesriigi autoriõiguse normidega kaitstud teose loata kasutamine – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkt f

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda), 23. oktoober 2013

1.      Ühenduse disainilahendused – Kaebemenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Üldkohtu pädevus – Apellatsioonikodade otsuste õiguspärasuse kontrollimine – Piirid

(Üldkohtu kodukord, artikli 135 lõige 4; nõukogu määrus nr 6/2002, artikkel 61)

2.      Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alused – Liikmesriigi autoriõiguse normidega kaitstud teose loata kasutamine – Autoriõiguse saamise ja tõendamise korra tuvastamiseks kasutatav liikmesriigi õigus

(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 25 lõige 3; komisjoni määrus nr 2245/2002, artikli 28 lõike 1 punkti b alapunkt iii)

1.      Määruse nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 61 sõnastust arvestades ei tohi Üldkohtu kontroll apellatsioonikoja otsuse õiguspärasuse üle väljuda apellatsioonikojas käsitletud õiguslikust raamistikust. Seega ei ole Üldkohtu ülesanne hinnata talle esitatud uusi väiteid või uuesti kontrollida faktilisi asjaolusid, arvestades esmakordselt alles nimetatud kohtus esitatud tõendeid. Niisuguste uute väidete analüüsimine ja selliste tõendite vastuvõtmine on vastuolus kodukorra artikli 135 lõikega 4, mille kohaselt ei või poolte avaldused muuta apellatsiooninõukogu menetluses oleva vaidluse eset.

Siiski ei ole välistatud võimalus viidata esmakordselt Üldkohtus siseriiklikele kohtuotsustele, juhul kui apellatsioonikojale ei heideta ette konkreetses siseriiklikus kohtuotsuses olevate faktiliste asjaoludega arvestamata jätmist, vaid määruse nr 6/2002 mõne sätte rikkumist ning siseriiklikule kohtupraktikale viidatakse selle väite toetuseks.

(vt punktid 37 ja 63)

2.      Määruse nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 25 lõige 3 ja määruse nr 2245/2002, millega rakendatakse määrus nr 6/2002, artikli 28 lõike 1 punkti b alapunkt iii näevad ette, et liikmesriigi õiguse alusel kaitstud autoriõigusele tuginedes saab ühenduse disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluse esitada ainult selle õiguse omanik ning ta peab Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esitama seda asjaolu tõendavad dokumendid.

Seda, kas kehtetuks tunnistamise taotleja on selle sätte tähenduses autoriõiguse omanik, ja selle õiguse Siseturu Ühtlustamise Ametis tõendamise üle ei saa otsustada, lähtumata liikmesriigi, käesoleval juhul Prantsuse õigusest, millele on tuginetud kehtetuks tunnistamise taotluses. Sellises olukorras tuleb kohaldada just nimelt asjaomast liikmesriigi õigust, et tuvastada kehtetuks tunnistamise taotluse aluseks oleva teose omandiõiguse saamise ja tõendamise kord.

(vt punktid 51 ja 52)