ÜLDKOHTU OTSUS (kolmas koda)
27. juuni 2012 (*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse kujutismärgi my baby taotlus – Varasem siseriiklik ja rahvusvaheline sõnamärk MYBABY ja varasem siseriiklik kujutismärk mybaby – Suhteline keeldumispõhjus – Vastulausemenetluse keeles tõendite esitamata jätmine – Õiguspärane ootus – Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 19 lõige 3, eeskirja 20 lõige 1 ja eeskirja 98 lõige 1
Kohtuasjas T‑523/10,
Interkobo sp. z o.o., asukoht Łódź (Poola), esindajad: advokaadid R. Skubisz ja K. Ziemski,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: D. Walicka,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus oli
XXXLutz Marken GmbH, asukoht Wels (Austria), esindaja: advokaat H. Pannen,
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 8. septembri 2010. aasta otsuse (asi R 88/2009‑4) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Interkobo sp. z o.o. ja XXXLutz Marken GmbH vahel,
ÜLDKOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja esimees O. Czúcz, kohtunikud I. Labucka ja D. Gratsias (ettekandja),
kohtusekretär: E. Coulon,
arvestades 8. novembril 2010 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 24. märtsil 2011 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades 17. märtsil 2011 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades Üldkohtu kirjalikku küsimust hagejale ja viimase vastust sellele küsimusele, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 22. detsembril 2011,
arvestades asjaolu, et ühe kuu jooksul alates pooltele teatise kättetoimetamisest kirjaliku menetluse lõpetamise kohta ei olnud nad esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning otsustades ettekandja-kohtuniku ettekande ja Üldkohtu kodukorra artikli 135a alusel lahendada kohtuasi ilma suulise menetluseta,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Menetlusse astuja XXXLutz Marken GmbH esitas 10. veebruaril 2006 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) vastavalt nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Taotlus oli koostatud saksa keeles, vastavalt määruse nr 40/94 artikli 115 lõikele 3 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 119 lõige 3) oli teiseks keeleks märgitud inglise keel.
3 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:
4 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 12, 20, 24 ja 28 ning vastavad igas klassis järgmisele kirjeldusele:
– klass 12: „transpordivahendid; maa-, vee- ja õhusõidukid”;
– klass 20: „mööbel; peeglid; pildiraamid; klassi 20 kuuluvad kaubad, mis on valmistatud puidust, korgist, pilliroost, vitstest, heinast, sarvest, luust, elevandiluust, vaalaluust, merikarbist, merevaigust, pärlmutrist, sepioliidist, nende aseainetest või plastist”;
– klass 24: „riie ja tekstiiltooted, mis kuuluvad klassi 24; voodikatted; lauakatted”;
– klass 28: „mängud, mänguasjad, võimlemisriistad ja sporditarbed, mis kuuluvad klassi 28; jõulukuuseehted”.
5 Ühenduse kaubamärgi taotlus avaldati 28. augusti 2006. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 35/2006.
6 Hageja Interkobo sp. z o.o. esitas 28. novembril 2006 määruse nr 40/94 artikli 42 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 41) alusel taotletava kaubamärgi registreerimisele järgmistele klassi 28 kuuluvate kaupade osas: „mängud, mänguasjad, sporditarbed ja võimlemisriistad” vastulause.
7 Saksa keeles koostatud vastulause tugines varasemale rahvusvahelisele sõnamärgile MYBABY, varasemale Poola sõnamärgile MYBABY ja lõpuks varasemale Poola kujutismärgile, mis on kujutatud järgmiselt:
8 Nimetatud kaubamärgid tähistavad klassi 28 kuuluvaid kaupu, mis vastavad kirjeldusele: „mängud, mänguasjad ja sporditarbed”.
9 Vastulause põhjenduseks viidati määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktis b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) sätestatud põhjusele.
10 Kuna vastulause esitamiseks valitud keel vastas kaubamärgitaotluse keelele, siis kasutatakse määruse nr 40/94 artikli 115 lõike 6 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 119 lõige 6) alusel ühtlustamisametis menetlemiseks seda keelt, nimelt saksa keelt.
11 Vastulausete osakond rahuldas 19. novembril 2008 vastulause, kuivõrd vastulausete osakonna arvates on tõenäoline, et taotletavat kaubamärki aetakse varasema Poola sõnamärgiga segi.
12 Menetlusse astuja esitas 13. jaanuaril 2009 ühtlustamisametile määruse nr 40/94 artiklite 57–62 (nüüd määruse nr 207/2009 artiklid 58–64) alusel vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.
13 Ühtlustamisameti neljas apellatsioonikoda rahuldas 8. septembri 2010. aasta otsusega asjas R 88/2009‑4 (edaspidi „vaidlustatud otsus”) kaebuse, tühistas vastulausete osakonna otsuse ja lükkas vastulause tagasi.
14 Apellatsioonikoda leidis, et hageja ei ole varasema Poola sõnamärgi kaitse ulatust ning muude eespool punktis 7 nimetatud varasemate kaubamärkide, s.o rahvusvahelise sõnamärgi ja Poola kujutismärgi kaitse olemasolu, kehtivust ega ulatust tõendanud. Neil asjaoludel tuleb apellatsioonikoja sõnul vastulause komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse määrus nr 40/94 (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189) (muudetud kujul), eeskirja 20 lõike 1 alusel tagasi lükata.
Poolte nõuded
15 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista vastulausete osakonna ja apellatsioonikoja haldusmenetlusega seotud kulud välja ühtlustamisametilt ja menetlusse astujalt;
– mõista Üldkohtu menetlusega seotud kulud välja ühtlustamisametilt ja menetlusse astujalt.
16 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
17 Menetlusse astuja palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
Õiguslik käsitlus
18 Hageja esitab oma hagiavalduse toetuseks kaks väidet, milles viidatakse vastavalt määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 1 koostoimes sama määruse eeskirja 19 lõigetega 2 ja 3 rikkumisele ning õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumisele.
Esimene väide, milles viidatakse määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 1 koostoimes sama määruse eeskirja 19 lõigetega 2 ja 3 rikkumisele
Sissejuhatavad märkused
19 Esimese väite raames tugineb hageja nii määruse nr 2868/95 sätetele kui ka ühtlustamisameti suuniste ettekirjutustele. Nii on oluline kõigepealt täpsustada nimetatud aktide kohaldamisala.
– Varasema kaubamärgi või õiguse olemasolu, kehtivuse ja ulatuse tõendamine vastulausemenetluse staadiumis
20 Määruse nr 2868/95 II jaotisse „Vastulausemenetlus ja kasutamise tõendamine” kuuluva eeskirja 20 lõige 1 sätestab:
„Kui vastulause esitaja ei ole enne eeskirja 19 lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppu tõendanud oma varasema märgi või õiguse olemasolu, kehtivust ja ulatust ega oma õigusi vastulause esitamiseks, lükatakse vastulause põhjendamatuna tagasi.”
21 Sama määruse eeskiri 19 sätestab:
„1. Amet võimaldab vastulause esitajal esitada vastulauset toetavaid fakte, tõendeid ja argumente või täiendada juba eeskirja 15 lõike 3 kohaselt esitatud fakte, tõendeid ja argumente ameti määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui kaks kuud alates päevast, mil vastulausemenetlus […] alustatuks loetakse.
2. Lõikes 1 sätestatud perioodil esitab vastulause esitaja tõendeid oma varasemate kaubamärkide või õiguste olemasolu, nende kehtivuse ja kaitse ulatuse kohta […]. Eelkõige esitab vastulause esitaja järgmised tõendid:
a) kui vastulause aluseks on kaubamärk, mis pole ühenduse kaubamärk, siis tõendid selle taotlemise või registreerimise kohta, esitades selleks:
i) kui kaubamärk pole veel registreeritud, siis koopia nõuetekohasest esitamistõendist või samaväärse dokumendi, mille väljastab kaubamärgitaotluse vastu võtnud asutus, või
ii) kui kaubamärk on registreeritud, siis olenevalt asjaoludest kas asjakohase registreerimistõendi koopia või tõendi selle viimase pikendamise kohta, mis tõendab, et kaubamärgi kaitseperiood ulatub lõikes 1 sätestatud tähtajast ja selle tähtaja kõikidest pikendamistest kaugemale, või samaväärsed dokumendid, mis kaubamärgi registreerinud asutus on väljastanud;
[…].
3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ja tõendid esitatakse menetluse keeles või neile lisatakse tõlge. Tõlge esitatakse algdokumendi esitamiseks määratud tähtajaks.
4. Amet ei arvesta kirjalikult esitatud materjale või dokumente või nende osi, mis pole esitatud või tõlgitud menetluse keelde ameti poolt määratud tähtajaks.”
22 Määruse XI jaotisse „Üldsätted” kuuluva eeskirja 98 lõige 1 sätestab:
„Dokumendi tõlke esitamisel tuleb tagada, et tõlge võimaldab kindlaks teha dokumendi, mille kohta tõlge käib, ning taasesitab originaaldokumendi struktuuri ja sisu. Amet võib nõuda tõlke originaaltekstile vastavuse kinnitamist määratud tähtaja jooksul. […]”
23 Nendest sätetest tuleneb, et kui määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõigetes 1 ja 2 osutatud teave ja tõendid esitatakse muus kui menetluse keeles, peab vastulause esitaja esitama vastulausemenetluse staadiumis asjaomaste teabe ja tõendite esitamiseks määratud tähtaja jooksul nende tõlke, mis peab vormilt ja sisult vastama täpsetele nõuetele.
24 Esiteks sätestab määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõige 3, et teabele ja tõenditele, mis ei ole esitatud menetluse keeles, „lisatakse” tõlge. Määruse eeskirja 98 lõige 1 näeb aga ette, et tõlge peab „võimalda[ma] kindlaks teha” dokumendi, mille kohta tõlge käib, ning taasesitama selle „struktuuri”. Koostoimes näevad need kaks eeskirja eelkõige ette, et määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe või tõendi tõlge peab olema esitatud mitte algdokumenti kantud märkuste kujul vaid ühe või mitme eraldiseisva kirjutise kujul. Juhul kui see formaalne nõue ei ole täidetud, ei võeta vastulause esitaja esitatud eelnimetatud teavet ja tõendeid vastulausemenetluses arvesse.
25 Kõnealuse formaalse nõude eesmärk on ühelt poolt see, et teine menetluspool vastulausemenetluses ning ühtlustamisameti osakonnad saaksid hõlpsasti algdokumenti ja selle tõlget eristada, ning teiselt poolt see, et tõlge oleks piisavalt selgesti mõistetav. Teisisõnu on eesmärk võimaldada seda, et vastulausemenetluse poolte väitlus toimuks võistlevuse põhimõtte ja poolte võrdsuse põhimõtte kohaselt kindlatel alustel (vt selle kohta Üldkohtu 13. juuni 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑232/00: Chef Revival USA vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Massagué Marín (Chef), EKL 2002, lk II‑2749, punkt 42, ja 30. juuni 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑107/02: GE Betz vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Atofina Chemicals (BIOMATE), EKL 2004, lk II‑1845, punkt 72).
26 Teiseks tuleneb määruse nr 2868/95 eeskirja 98 lõikest 1, kui seda tõlgendada eelmises punktis nimetatud kaalutlusi arvestades, et tõlge, mis, nagu märgitud, on esitatud iseseisva kirjutise kujul, peab andma algdokumendi sisu tõetruult edasi. Tõetruuduses kaheldavuse korral võivad ühtlustamisameti osakonnad nõuda huvitatud isikult tõlke originaaltekstile vastavuse kinnitamist.
– Varasema kaubamärgi või õiguse kaitse olemasolu, kehtivuse ja ulatuse tõendamine apellatsioonikojas
27 Määruse nr 2868/95 eeskirja 50 lõige 1, mis kuulub X jaotisesse „Kaebused”, näeb ette, et „[k]ui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kaebuse menetlusele mutatis mutandis sätteid, mis kehtivad menetluste puhul osakonnas, kelle otsuse peale kaevatakse”. Sellest sättest tuleneb nimelt, et eelmistes punktides ja eriti eespool punktis 24 käsitletud eeskirjad on apellatsioonikojas mutatis mutandis kohaldatavad.
– Ühtlustamisameti suunised
28 Ühtlustamisamet on selleks, et tutvustada oma praktikat „seoses ühenduse kaubamärki puudutavate õigusaktidega”, võtnud vastu suunised, mis on mõeldud nii oma töötajatele kui ühtlustamisameti tegevusest huvitatud erialaasjatundjatele ning mis käsitlevad muu seas vastulausemenetlust.
29 Nimetatud suuniste puhul on tegemist üksnes selliste käitumissuuniste normistikuga, mida ühtlustamisamet on enda suhtes ise kehtestanud (Üldkohtu 12. mai 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑410/07: Jurado Hermanos vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (JURADO), EKL 2009, lk II‑1345, punkt 20, ja 7. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas T‑124/09: Valigeria Roncato vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Roncato (CARLO RONCATO), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 27). Nii ei saa need ettekirjutused kui sellised olla määruse nr 207/2009 ja määruse nr 2868/95 sätete suhtes ülimuslikud ega isegi mitte mõjutada seda, kuidas Euroopa Kohus neid määrusi tõlgendab. Vastupidi, suuniseid tuleb tõlgendada kooskõlas määruse nr 207/2009 ja määruse nr 2868/95 sätetega.
30 Neid sissejuhatavaid märkusi arvestades tuleb uurida hageja argumente ühelt poolt eespool punktis 7 nimetatud varasemate Poola kaubamärkide ja teiselt poolt selles punktis nimetatud varasema rahvusvahelise kaubamärgi kaitse olemasolu, kehtivuse ja ulatuse tõendamise kohta.
Varasem Poola sõnamärk
31 Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 133 lõikele 3 Üldkohtule edastatud ühtlustamisameti menetlustoimikust tuleneb, et varasema Poola sõnamärgi kaitse olemasolu, kehtivuse ja ulatuse tõendamiseks on hageja esitanud ühtlustamisameti osakondadele kaks dokumenti, millest ühele on eraldiseisva kirjutise kujul lisatud tõlge.
32 Neist esimest esitleb hageja Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej (Poola patendiamet) andmebaasi väljavõtte ärakirjana. Tegemist on üheleheküljelise dokumendiga, mille pealdises on kujutatud Poola Vabariigi vapp ja sellest vahetult paremal on esitatud märge „Polish Patent Office” (Poola patendiamet). Pealdise all on järgmine pealkiri: „Industrial property information retrieval” (Tööstusomandi andmete väljavõte), mille all on kujutatud üks tabel. Nimetatud tabel sisaldab mitmesugust teavet asjaomase kaubamärgi kohta. Kõigepealt, kahes rubriigis pealkirjaga vastavalt „Kind of right, number and date” (Õiguse liik, number ja kuupäev) ja „Kind of right and number” (Õiguse liik ja number) on esitatud arvandmed. Seejärel on rubriigis „Kind of trade mark” (Kaubamärgi liik) märgitud poola keeles „slowny” (sõna-), mis on saksa keelde tõlgitud rasvases kirjas esitatud sõnaga „wörtlich”. Järgnevad kaks rubriiki pealkirjadega vastavalt „Persons” (Isikud) ja „Publications” (Avaldamise andmed). Lõpuks on rubriiki „Nice classes” (Nizza [kokkuleppe] klassid) poola keeles märgitud: „(510) gry, zabawki, artykuły sportowe” (mängud, mänguasjad, sporditarbed), mis on saksa keelde tõlgitud rasvases kirjas esitatud sõnadega: „Spielen, Spielzeugen, Sportartikeln”.
33 Teine hageja esitatud dokument on registreerimistunnistuse ärakiri. Sellele poola keeles koostatud kolmeleheküljelisele dokumendile on lisatud tõlge saksa keelde. Esimesel lehel on pealdises kujutatud Poola Vabariigi vapp, mille all on esitatud väljendid „Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej” ja „Świadectwa ochronne” (kaitsetunnistused). Dokumendi põhiosas kinnitatakse, et asjaomase hagejale kuuluva kaubamärgi kaitse kehtib 15. veebruarist 2002. Teisel lehel on täpsustatud asjaomase sõnamärgi nimi, mis on „MYBABY”. Kolmandal lehel on esitatud mitmesugune lisateave nagu: taotluse esitamise kuupäev (Data zgłoszenia), taotluse number (Numer zgłoszenia), prioriteediõigus (Pierwszeństwo), kaitse andmise kohta tehtud otsuse avaldamiskuupäev (Data wydania decyzji o udzieleniu prawa ochronnego), kaitseõiguse number (numer prawa ochronnego), ametliku teataja number, milles kaubamärk avaldati ning hageja ärinimi. Kolmanda lehe viimasel real on kirjas sõnad „28 gry, zabawki, artykuły sportowe” (mängud, mänguasjad, sporditarbed), millele eelnevad osaliselt loetamatud märkused. Kõik sellel lehel esitatud märkused, v.a viimane rida on tõlgitud eraldiseisvas kirjutises saksa keelde.
34 Vaidlustatud otsuse punktidest 12 ja 15 tuleneb, et apellatsioonikoja arvates ei võimalda kumbki esitatud dokument tõendada varasema kaubamärgi kaitse ulatust.
35 Ühelt poolt „[ei ole] andmebaasi väljavõte, milles on saksa keeles märgitud kaubad „mängud, mänguasjad, sporditarbed” [Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej] dokument, mis on võrreldav registreerimistunnistusega, ning tegemist ei ole ka sellise dokumendi tõlkega saksa keelde. Apellatsioonikojale [ei ole nimelt] teada ühtegi juhtumit, mil [Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej] andmebaasi ingliskeelsed väljavõtted on osaliselt esitatud saksa keeles. Kuigi saksakeelsed sõnad on [apellatsioonikoja sõnul] arusaadavad, on nendes siiski grammatikavigu. Seega [on] kahtlusi, kas tegemist on [Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej] väljastatud algdokumendiga või on saksakeelsed märkused lisanud kolmas isik. Hageja on kaaskirjas [ühtlustamisametit] lihtsalt teavitanud asjaolust, et kaubad, millel vastulause põhineb, nimelt „Spielen, Spielzeugen, Sportartikeln” nähtuvad lisatud väljavõttest. Apellatsioonikoja sõnul [viitab] kaubanimetustes tehtud õigekirjavigade ühtimine samuti asjaolule, et saksakeelsed märkused on andmebaasi väljavõttesse hiljem lisatud. Neid juurde lisatud märkusi ei [saa] pidada andmebaasi väljavõtte tõlkeks [mis on teostatud] vastavalt [määruse nr 2868/95] eeskirja 19 lõikele 3, kuna […] ei ole täidetud nõue, et algdokument ja tõlge oleks eraldiseisvad kirjutised” (vaidlustatud otsuse punkt 14).
36 Teiselt poolt sisaldab registreerimistunnistus tõesti „kaupade ja teenuste nimekirja, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, kuid on ilmselge, et seda [ei ole] menetluse keelde tõlgitud”. „Lisatud saksakeelses tõlkes ei ole ühtki kaupa ega teenust nimetatud. Seega puudub märge kaupade ja teenuste kohta, millel vastulause põhineb, [samas kui] selle märkimine on vastulause põhjendamiseks vajalik” (vaidlustatud otsuse punkt 13).
37 Käesolevas hagiavalduses vaidlustab hageja järelduse, millele apellatsioonikoda jõudis. Ta väidab, et viimane eiras määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 1 koostoimes eeskirja 19 lõigetega 2 ja 3 sätteid.
38 Selle väite põhjendatuse hindamiseks tuleb kõigepealt meenutada ja tõlgendada õigus- ja faktikaalutlusi, millele apellatsioonikoda oma otsuses tugines.
39 Mis puutub eespool punktis 32 kirjeldatud dokumenti, mida hageja esitles Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej andmebaasi väljavõtte ärakirjana, siis tuleneb vaidlustatud otsusest ja eriti selle punktist 14, milles esitatud märkusi on korratud eespool punktis 35, et apellatsioonikoja sõnul sisaldab asjaomane dokument saksakeelseid märkusi, kuid see ei ole Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej praktikaga kooskõlas. Apellatsioonikoda täpsustas, et neis märkustes esines „grammatikavigu”, kuna saksakeelsed sõnad „Spiele”, „Spielzeuge” ja „Sportartikel” lõpevad ekslikult tähega „n”. Selle asjaolu tuvastamise põhjal tegi ta järgmise järelduse: nimetatud märkused on kas algdokumendi integreeritud osa, millisel juhul ei saa seda käsitada autentse dokumendina, või on tegemist hiljem algdokumenti sisestatud tõlkega, millisel juhul nimetatud tõlge ei vasta määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõike 3 nõuetele. Sel põhjusel leidis apellatsioonikoda, et igal juhul ei saa asjaomast dokumenti arvesse võtta.
40 Mis puutub eespool punktis 33 kirjeldatud registreerimistunnistuse ärakirja, siis tuleneb vaidlustatud otsuse punktist 13, milles esitatud märkusi korrati eespool punktis 36, et apellatsioonikoja arvates ei tõenda see registreerimistunnistuse ärakiri asjaomase varasema kaubamärgi kaitse ulatust. Apellatsioonikoja sõnul ei ole tõlkes märgitud, millised kaubad ja teenused on selle kaubamärgiga tähistatud.
41 Lõpuks leidis apellatsioonikoda, et ükski talle esitatud tõend ei tõendanud varasema kaubamärgi kaitse ulatust.
42 Vastupidi hageja väidetele ei ole selles järelduses määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõiget 1 koostoimes sama määruse eeskirja 19 lõigetega 2 ja 3 rikutud.
43 Ühelt poolt tuleneb ühtlustamisameti toimikust, et dokument, mida hageja esitles Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej andmebaasi väljavõtte ärakirjana ning mida on kirjeldatud eespool punktis 32, sisaldab vaid kaht märkust ühtlustamisameti menetluse keeles, s.o saksa keeles. Ühelt poolt on tegemist sõnaga „wörtlich” ja teiselt poolt sõnadega „Spielen, Spielzeugen, Sportartikeln” (sic). Hageja möönab hagiavalduse punktides 30–32 ise, et nimetatud märkused on „sisestatud” ega moodusta algdokumendi integreeritud osa vaid on selle tõlge. Siiski ei ole see tõlge esitatud eraldiseisva kirjutise kujul. Seega ei vasta ta igal juhul eespool punktis 24 nimetatud vorminõuetele. Seetõttu oli apellatsioonikoda oma piiratud pädevuse tõttu kohustatud asjaomase dokumendi arvesse võtmisest keelduma.
44 Teiselt poolt on selge, et vastupidi eelmises punktis käsitletud dokumendile on eespool punktis 33 kirjeldatud ja poola keeles koostatud registreerimistunnistuse ärakiri tõlgitud eraldiseisva kirjutise kujul ühtlustamisameti menetluse keelde. Siiski tuleneb ühtlustamisameti toimikust, et selles tõlkes ei ole täpsustatud, milliseid kaupu ja teenuseid varasem Poola sõnamärk tähistab. Määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõikest 4 koostoimes sama määruse eeskirjaga 50 tuleneb, et kui ühtlustamisametile on esitatud muus keeles kui menetluse keeles koostatud dokument, ei saa apellatsioonikoda võtta arvesse dokumendi neid osi, mis ei ole menetluse keelde tõlgitud (vt selle kohta Üldkohtu eespool punktis 25 viidatud otsus BIOMATE, punkt 74, ja 6. novembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑407/05: SAEME vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Racke (REVIAN’s), EKL 2007, lk II‑4385, punkt 40). Nii oli apellatsioonikoda talle esitatud tõlget arvestades õigustatud leidma, et eespool nimetatud registreerimistunnistuse ärakiri ei tõenda hageja osutatud kaubamärgi kaitse ulatust.
45 Kahest eelmisest punktist tuleneb, et apellatsioonikoda oli õigustatud järeldama, et üht talle esitatud dokumenti ei saa arvesse võtta ja teine ei võimalda hinnata varasemale kaubamärgile antud kaitse ulatust. Neil asjaoludel leidis apellatsioonikoda õigesti, et hageja ei ole asjaomase kaitse ulatust tõendanud.
46 Ka ükski hageja esitatud argument ei lükka seda järeldust ümber.
47 Esiteks väidab hageja, et määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõike 2 ja lõike 3 punkti a alapunkti ii kohaselt võib Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej andmebaasi väljavõtte ärakiri olla varasemate õiguste kaitse olemasolu, kehtivuse ja ulatuse tõend. Ta lisab, et Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej andmebaasi väljavõtte ärakirja tõlge menetluse keelde on terviklik. Tema arvates ei olnud ta kohustatud tõlkima menetluse keelde kõiki algdokumendi osi ning eelkõige ei olnud ta kohustatud tõlkima Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej andmebaaside väljavõtete pealdisi „mis sisaldavad INID‑koode”.
48 Selline argument lähtub vaidlustatud otsuse ekslikust tõlgendusest.
49 Ühelt poolt ei ole apellatsioonikoda oma põhjenduste üheski staadiumis vaidlustanud asjaolu, et Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej andmebaaside väljavõte kui selline võib tõendada Poola kaubamärgi kaitse olemasolu, kehtivust ja ulatust.
50 Teiselt poolt tuleb märkida, et kui apellatsioonikoda lõpuks otsustas mitte võtta arvesse dokumenti, mida hageja esitles kui Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej andmebaasi väljavõtte ärakirja ja mida on kirjeldatud eespool punktis 32, siis ei otsustanud ta seda menetluse keelde tehtud tõlke väidetava ebatäielikkuse tõttu, nagu väidab hageja, vaid eelkõige põhjusel, et tõlge ei olnud esitatud eraldiseisva kirjutise kujul.
51 Teiseks väidab hageja, et apellatsioonikojale esitatud andmebaasi väljavõtte autentsust ei saa kahtluse alla seada ainuüksi põhjusel, et sellesse on kantud saksakeelset teavet. Vastupidi, dokumenti saab tõlkida ka vaid menetluse keeles olevate märkuste lisamisega. Igal juhul ei ole hageja sõnul asjaomasel juhul kasutatud tõlkimismeetodi puhul „rikutud dokumendi ja tõlke lahususe nõuet”. Ühelt poolt on saksakeelne teave sisestatud algkeelse teabe kõrvale, mitte selle asemele. Teiselt poolt on saksakeelne teave tänu kasutatud kirjastiilile muust teabest eristatav. Lõpuks ei ole tavaline, et Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej andmebaasi ingliskeelsed väljavõtted on osaliselt koostatud saksa keeles. Seetõttu on saksakeelne tõlge algdokumendi tekstist hõlpsasti eristatav.
52 Sellel argumentatsioonil ei ole mingitki tähtsust.
53 Vastab tõele, et apellatsioonikoja sõnul on kaheldav, kas eespool punktis 32 kirjeldatud dokument, mille hageja esitas kui Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej andmebaasi väljavõtte, on autentne. Nagu eespool punktis 39 märgitud, tuleb nentida, et apellatsioonikoda ei keeldunud asjaomast dokumenti arvesse võtmast ainult sel põhjusel. Ta tuvastas ka, et nimetatud dokumendile ei ole lisatud eraldiseisva kirjutise kujul tõlget. Nagu tuleneb eespool punktist 43, piisas ainuüksi sellest põhjendusest otsuseks jätta asjaomane dokument arvesse võtmata.
54 Kolmandaks leiab hageja, et ta on täitnud kohustust tõendada varasema kaubamärgi kaitse olemasolu, kehtivust ja ulatust „ainuüksi asjaoluga, et ta esitas tähtaegselt [Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej] andmebaasi väljavõtte koos sellele dokumendile märgitud saksakeelse tõlkega”.
55 See argument ei ole põhjendatud. Eespool punktis 43 esitatud märkustest tuleneb, et varasema Poola sõnamärgi kaitse olemasolu, kehtivuse ja ulatuse tõendamiseks ei piisa eespool punktis 32 kirjeldatud dokumendi esitamisest määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul.
56 Neljandaks väidab hageja, et määruse nr 2868/95 sätteid ei saa tõlgendada nii, et varasemate õiguste kaitse olemasolu, kehtivuse ja ulatuse tingimused peavad olema täidetud üheainsa dokumendi esitamisega. Hageja märgib peale selle, et apellatsioonikoda oleks pidanud „võtma arvesse kogu” teavet, mis sisaldus kahes tema esitatud dokumendis, s.o ühelt poolt Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej andmebaasi väljavõttes ja teiselt poolt registreerimistunnistuse ärakirjas. Need kaks täiendavad teineteist. Registreerimistunnistuse ärakiri tõendab kaubamärgi olemasolu ja kehtivust, samas kui kaitse ulatust tõendab Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej andmebaasi väljavõte.
57 Selline argumentatsioon lähtub vaidlustatud otsuse väärtõlgendusest. Tegelikult tuleneb sellest otsusest, et apellatsioonikoda ei ole kunagi väitnud, et varasema õiguse kaitse olemasolu, kehtivus ja ulatus peab olema „tõendatud üheainsa dokumendi esitamisega”. Nagu eespool punktides 39 ja 40 märgitud, piirdus ta selle nentimisega, et ühelt poolt ei saa esimest hageja esitatud asjaomast dokumenti arvesse võtta ja teiselt poolt, et teise dokumendi tõlge ei sisalda teavet hageja osutatud varasema kaubamärgi kaitse ulatuse kohta, mistõttu tuleb käsitada, et see teave puudub. Nagu eespool punktides 42 ja 45 märgitud, ei rikkunud apellatsioonikoda seda järeldades määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõiget 1 koostoimes sama määruse eeskirja 19 lõigetega 2 ja 3.
Varasem Poola kujutismärk
58 Ühtlustamisameti toimikust tuleneb, et varasema Poola kujutismärgi taotlusega seotud õiguste kaitse olemasolu, kehtivuse ja ulatuse tõendamiseks esitas hageja ühtlustamisameti osakondadele üheainsa dokumendi. Tegemist on Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej andmebaasi väljavõtte ärakirjana esitletud dokumendiga. Selle üheleheküljelise dokumendi pealdises on kujutatud Poola Vabariigi vapp ja vahetult sellest paremal on esitatud märge „Polish Patent Office” (Poola patendiamet). Pealdise all on järgmine pealkiri: „Industrial property information retrieval” (Tööstusomandi andmete väljavõte), mille all on kujutatud üks tabel. Nimetatud tabel sisaldab mitmesugust teavet asjaomase kaubamärgi kohta. Kõigepealt, kahes rubriigis pealkirjaga vastavalt „Kind of right, number and date” (Õiguse liik, number ja kuupäev) ja „Kind of right and number” (Õiguse liik ja number) on esitatud arvandmed. Seejärel on rubriigis „Kind of trade mark” (Kaubamärgi liik) märgitud poola keeles „slowno-graficzny” (kujutis-), mis on saksa keelde tõlgitud rasvases kirjas esitatud sõnaga „wörtlich-grafisch”. Järgnevad kolm rubriiki pealkirjadega vastavalt „Persons” (Isikud), „Classifications” (Klassifikatsioon) ja „Publications” (Avaldamise andmed). Lõpuks on rubriiki „Nice classes” (Nizza [kokkuleppe] klassid) poola keeles märgitud: „(510) gry, zabawki, artykuły sportowe” (mängud, mänguasjad, sporditarbed), mis on saksa keelde tõlgitud rasvases kirjas esitatud sõnadega: „Spielen, Spielzeugen, Sportartikeln”.
59 Apellatsioonikoda leidis, et sellest dokumendist varasema kaubamärgi olemasolu, kehtivuse ja ulatuse tõendamiseks ei piisa. Tema sõnul „on [varasema Poola sõnamärgi] kohta märgitu analoogia alusel kohaldatav ka sellele andmebaasi väljavõttele. Tegemist ei ole ei algdokumendiga ega selle dokumendi tõlkega […]” (vaidlustatud otsuse punkt 17).
60 Hageja väidab aga, et see järeldus ei ole põhjendatud. Ta rõhutab, et tema esitas ühtlustamisameti määratud tähtaja jooksul Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej andmebaasi väljavõtte inglise keeles koos sellesse dokumenti sisestatud tõlkega saksa keelde ning viitab muu seas oma märkustele varasema Poola sõnamärgi kohta.
61 Nende väidetega ei saa siiski nõustuda.
62 Ühtlustamisameti menetlustoimikust tuleneb, et eespool punktis 58 kirjeldatud dokument, mida hageja esitles kui Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej andmebaasi väljavõtte ärakirja, sisaldab vaid kaht märget ühtlustamisameti menetluse keeles. Ühelt poolt on tegemist sõnaga „wörtlich-grafisch” ja teiselt poolt sõnadega „Spielen, Spielzeugen, Sportartikeln”. Kaudselt, kuid kindlasti tuleneb hagiavalduse punktist 38 koostoimes selle punktidega 30–32, et hageja möönab, et need märkused on dokumenti sisestatud ning seega on tegemist dokumendi tõlkega. Siiski ei ole see tõlge esitatud eraldiseisva kirjutise kujul. Seega ei vasta see igal juhul eespool punktis 24 meenutatud vorminõuetele. Seetõttu oli apellatsioonikoda oma piiratud pädevuse tõttu kohustatud asjaomase dokumendi arvesse võtmisest keelduma. Apellatsioonikoda ei saanud seega asjaomase dokumendi põhjal järeldada, et Poola kujutismärgi registreerimise taotlusega seotud õiguste kaitse olemasolu, kehtivus ja ulatus on tõendatud.
63 Selles osas tuleb rõhutada, et nimetatud järeldust ei lükka ümber ükski varasema Poola sõnamärgi kohta esitatud hageja argument (vt eespool punktid 47–55).
Varasem rahvusvaheline kaubamärk
64 Ühtlustamisameti menetlustoimikust tuleneb, et varasema rahvusvahelise kaubamärgi kaitse olemasolu, kehtivuse ja ulatuse tõendamiseks esitas hageja ühtlustamisameti osakondadele üheainsa dokumendi. Tegemist on dokumendiga, mida hageja kirjeldab kui Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) andmebaasi väljavõtte ärakirja. See kujutab endast rida trükikirjas esitatud märkeid, mis on esitatud pealdiseta lehel. Sellel on numbri 541 järel kirjas „Reproduction of the mark where the mark is represented in standard characters” (Kaubamärgi kujutis, millel kaubamärk on kujutatud standardkirjatähtedega) ning numbri 511 järel kirjas järgmised märkused: „28 Games and playthings, sporting articles. Jeux et jouets, articles de sport. Spielen und Spielzeugen, Sportartikeln” [mängud, mänguasjad, sporditarbed].
65 Apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktis 19, et seda dokumenti ei saa käsitada WIPO väljastatud dokumendina. See dokument sisaldab saksakeelseid märkusi, mis ei ole WIPO praktikaga kooskõlas.
66 Lisaks märkis apellatsioonikoda nimetatud otsuse punktis 20, et „saksakeelsete sõnade sisestamine ei vasta dokumendi tõlkimise nõudele, kuna […] algdokument ja tõlge ei ole eraldiseisvad kirjutised”.
67 Neil tingimustel järeldas apellatsioonikoda, et talle esitatud dokumenti ei saa arvesse võtta, kuna tegemist ei ole tõendiga määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõike 2 punkti a tähenduses ning see ei vasta sama määruse eeskirja 19 lõikes 3 tõlke kohta esitatud nõuetele.
68 Apellatsioonikoja selle järeldusega tuleb nõustuda.
69 Ühtlustamisameti menetlustoimikust tuleneb, et eespool punktis 64 kirjeldatud dokument, mida hageja esitles kui WIPO andmebaasi väljavõtte ärakirja, sisaldab vaid üht märget ühtlustamisameti menetluse keeles. Tegemist on sõnadega „Spielen und Spielzeugen, Sportartikeln”. Hagiavalduse punktidest 42–44 tulenevalt hageja tunnistab, et asjaomast dokumenti on „täiendatud” „saksakeelse teabega”, mis on selle dokumendi „tõlge”. Siiski ei ole see tõlge esitatud eraldiseisva kirjutise kujul. Seega ei vasta ta igal juhul eespool punktis 24 meenutatud vorminõuetele.
70 Seetõttu oli apellatsioonikoda oma piiratud pädevuse tõttu kohustatud asjaomase dokumendi arvesse võtmisest keelduma. Neil asjaoludel pidi ta järeldama, et varasema kaubamärgi kaitse olemasolu, kehtivus ja ulatus ei ole tõendatud.
71 Tuleb rõhutada, et ükski hageja esitatud neljast argumendist ei sea seda järeldust kahtluse alla.
72 Hageja märgib esimeses argumendis, et ta esitas ühtlustamisameti määratud tähtaja jooksul WIPO ametliku, nn „Madrid express” andmebaasi väljavõtte, millesse oli kantud selle dokumendi tõlge saksa keelde. Nimetatud dokumenti oleks selle vormi arvestades tulnud tema sõnul käsitada WIPO väljastatud dokumendina. Madrid express andmebaasi väljavõtted on ehitatud üles apellatsioonikojale teada oleva ühtse skeemi järgi, mida esitatud andmebaasi väljavõte järgib.
73 Hageja väidab teises argumendis, et tema esitatud dokumendi autentsust ei ole võimalik vaidlustada üksnes sellesse kantud saksakeelse teabe tõttu. Hageja sõnul tuleneb määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõikest 3, et selle dokumendi tõlkimisel on võimalik piirduda märkuste sisestamisega dokumenti.
74 Kolmandas argumendis väidab hageja, et määruses nr 2868/95 ei ole selle väljavõtte vormi kindlaks määratud. Seega ei saa tema sõnul nõuda konkreetset vormi.
75 Neil kolmel argumendil ei ole mingitki tähtsust.
76 On tõsi, et apellatsioonikoja arvates ei ole eespool punktis 64 kirjeldatud dokument autentne. Nagu eespool punktis 66 aga meenutatud, tuleb märkida, et apellatsioonikoda ei keeldunud dokumendi arvesse võtmisest üksnes sel põhjusel. Ta märkis ka, et asjaomase dokumendi tõlget ei ole eraldiseisva kirjutise kujul esitatud. Nagu eespool punktist 70 tuleneb, piisas sellest põhjusest, mille põhjendatust ei ole eespool nimetatud kolme argumendiga tulemuslikult vaidlustatud, õigustamaks otsust asjaomast dokumenti mitte arvesse võtta.
77 Neljandas argumendis väidab hageja, et vastavalt ühtlustamisameti suunistele (suuniste ingliskeelse redaktsiooni osa C.1, lk 32) võib selle andmebaasi väljavõte tõendada varasemate õiguste kaitse olemasolu, kehtivust ja ulatust.
78 Tuleb siiski märkida, et selles argumendis lähtutakse vaidlustatud otsuse väärast tõlgendusest.
79 Apellatsioonikoda ei ole oma põhjenduste üheski osas vaidlustanud asjaolu, et WIPO andmebaasi autentne väljavõte kui selline tõendab rahvusvahelise kaubamärgi kaitse olemasolu, kehtivust ja ulatust.
80 Sellest tuleneb, et esimene väide tuleb tagasi lükata.
81 Seda järeldust ei lükka ümber ka väite toetuseks osutatud ühtlustamisameti suunised, mida tuleb lugeda kooskõlas määruse nr 207/2009 ja määruse nr 2868/95 sätetega, nagu on meenutatud eespool punktis 29.
Teine väide, milles viidatakse õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumisele
82 Hageja väidab, et vaidlustatud otsus rikub õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet. Tema sõnul võis ta ühtlustamisameti poolt eelkõige oma suunistes antud teavet arvestades asjaomase otsuse tegemiseni õiguspäraselt eeldada, et dokumendid, mis ta on ühtlustamisametile esitanud, on varasemate kaubamärkide kaitse olemasolu, kehtivuse ja ulatuse tõendamiseks piisavad.
83 Enne selle väite toetuseks esitatud nelja argumendi uurimist tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt laieneb õigus nõuda õiguspärase ootuse kaitset kõigile isikutele olukorras, kus liidu administratsioon on neile täpseid kinnitusi andes tekitanud neil põhjendatud lootusi (Euroopa Kohtu 22. juuni 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑182/03 ja C‑217/03: Belgia Kuningriik ja Forum 187 vs. komisjon, EKL 2006, lk I‑5479, punkt 147, ja 25. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑167/06 P: Komninou jt vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 63; vt eespool punktis 25 viidatud kohtuotsus BIOMATE, punkt 80 ja seal viidatud kohtupraktika). Selles osas tuleb täpsustada ühelt poolt, et asjaomasteks kinnitusteks on mis tahes vormis edastatud täpne, tingimusteta ja ühtne teave (Euroopa Kohtu eespool viidatud otsus Komninou jt vs. komisjon, punkt 63, ja 16. detsembri 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑537/08 P: Kahla Thüringen Porzellan vs. komisjon, EKL 2010, lk I‑12917, punkt 63), ja teiselt poolt, et põhjendatud lootuste tekkimiseks ei anna alust kinnitused, mis liidu õiguse kohaldatavate sätetega ei arvesta (vt selle kohta Euroopa Kohtu 6. veebruari 1986. aasta otsus kohtuasjas 162/84: Vlachou vs. kontrollikoda, EKL 1986, lk 481, punkt 6; Üldkohtu 5. novembri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑205/01: Ronsse vs. komisjon, EKL AT 2002, lk I‑A‑211 ja II‑1065, punkt 54, ja 16. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑329/03: Ricci vs. komisjon, EKL AT 2005, lk I‑A‑69 ja II‑315, punkt 79, ja 9. juuli 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑304/06: Reber vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Chocoladefabriken Lindt & Sprüngli (Mozart), EKL 2008, lk II‑1927, punkt 64).
Esimene argument
84 Esimeses argumendis väidab hageja, et vastavalt määruse nr 2868/95 sätetele tuleb kõiki tema poolt ühtlustamisametile esitatud tõendeid arvesse võtta.
85 Esiteks võimaldab see määrus muu seas tõendada varasemate kaubamärkide registreeringut või selle pikendamist Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej või WIPO andmebaaside väljavõtete abil. Teiseks võib vastulause esitaja vastulausemenetluses „esitada vastulause toetuseks osutatud varasemate õiguste [kaitse] olemasolu, kehtivuse ja ulatuse kohta (ettenähtud tähtaja jooksul) lisadokumente”. Kolmandaks ei pea ühtlustamisameti osakondadele esitatud dokumentide tõlge menetluse keelde olema kindlaks määratud vormis. Neljandaks võib vastulause esitaja esitada vastulausemenetluses „sama varasema õiguse kohta (ettenähtud tähtaja jooksul) täiendavaid tõlkeid”. Viiendaks ei ole vajalik „selgitada menetluse keeles kõiki varasemate kaubamärkide kohta esitatud dokumentide osi”.
86 See argument tuleb siiski tagasi lükata, kuna see ei ole muu seas asjakohane tõendamaks, et vaidlustatud otsusega on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, ning sisuliselt on tegemist üksnes hagiavalduse esimese väite ümbersõnastusega.
87 Eespool punktidest 45, 62 ja 70 tuleneb, et määruse nr 2868/95 sätete kohaselt oli apellatsioonikoda kohustatud nentima, et kolme temale esitatud dokumenti ei saa arvesse võtta ning neljas dokument ei võimalda hinnata hageja osutatud ühe kaubamärgi kaitse ulatust.
Teine argument
88 Teises argumendis viitab hageja hüperlinkide abil kahele eri dokumendile. Esimene vastab ühtlustamisameti „2007. aasta novembri” ingliskeelsetele suunistele nende „lõppversioonis”. Teine hageja osutatud dokument on ühtlustamisameti ingliskeelsete juhise „Manual of Trade Mark Practice” konsolideeritud versioon. See dokument hõlmab mitte üksnes ühtlustamisameti suuniste teksti, mis vastab „2007. aasta novembri” „lõppversioonile”, vaid ka ühtlustamisameti suuniste hilisemaid muudatusi.
89 Hageja väidab, et kui ühtlustamisamet oleks järginud oma suuniseid, oleks ta pidanud võtma vastulausemenetluse staadiumis esitatud tõendid arvesse.
90 Esiteks näitavad need suunised hageja sõnul, et „ametiasutuse” ametliku andmebaasi väljavõtted võivad olla vastulause toetuseks osutatud varasemate õiguste tõend (suuniste osa C.1, lk 32 ja 35; eespool punktis 88 nimetatud juhis „Manual of Trade Mark Practice”, lk 37 ja 38).
91 Teiseks lubatakse neis suunistes ühtlustamisameti menetluse poolel esitada „muid dokumente varasemate õiguste kohta, mis täiendavad juba esitatud tõendeid” (eespool punktis 88 nimetatud juhis „Manual of Trade Mark Practice”, lk 38). Teisisõnu ei pea varasemate õiguste kaitse olemasolu, kehtivuse ja ulatuse tingimused olema täidetud üheainsa dokumendi esitamisega.
92 Kolmandaks ei kohusta suunised tõlkima vastulausemenetluse keelde „kõiki (varasemate kaubamärkide) tõendamiseks esitatud dokumentide osi”. Eelkõige ei nõuta suunistes „INID‑koodide” ja „siseriiklike koodide” tõlkimist või „selgitamist” (suuniste osa C.1, lk 34; eespool punktis 88 nimetatud juhis „Manual of Trade Mark Practice”, lk 41).
93 Neljandaks märgitakse suunistes, et ei ole sugugi kohustuslik esitada „iseseisvas dokumendis (st tõlgitud dokumendist endast eraldiseisev dokument) varasemaid õigusi puudutavate andmete menetluskeelne versioon” (suuniste osa C.1, lk 37; eespool punktis 88 nimetatud juhis „Manual of Trade Mark Practice”, lk 44).
94 Siiski tuleb see argumentatsioon tagasi lükata.
95 Hoolimata asjaolust, et ühtlustamisameti suunised kui sellised ei saa tõesti olla ülimuslikud määruse nr 207/2009 ja määruse nr 2868/95 sätete suhtes (vt eespool punkt 29), võib neile tulemuslikult tugineda liidu kohtus sellise väite toetuseks, milles viidatakse õiguse üldpõhimõtte – nagu õiguspärase ootuse kaitse põhimõte – rikkumisele, kui nendes antakse huvitatud isikule täpset, tingimusteta ja ühtset teavet ning neis arvestatakse määruse nr 207/2009 ja määruse nr 2868/95 sätetega.
96 Eespool punktis 88 käsitletud ühtlustamisameti suuniste „lõppversioon” tuleneb aga ühtlustamisameti juhataja 29. novembri 2007. aasta otsusest EX‑07‑6, millega võeti vastu ühtlustamisameti menetluste suunised ja mis avaldati ühtlustamisameti „2007. aasta detsembri ametlikus on-line väljaandes”. Ühelt poolt tuleneb ühtlustamisameti menetlustoimikust ja eriti hageja 20. juuli 2007. aasta kirjast, et dokumendid, millega hageja kavatses oma varasematele õigustele antud kaitse olemasolu, kehtivust ja ulatust tõendada, esitati ühtlustamisameti vastulausete osakonnale enne 29. novembrit 2007. Teiselt poolt ei põhjenda hageja väidet, et tema viidatud ühtlustamisameti suuniste „lõppversiooni” ettekirjutused olid enne 29. novembrit 2007 kohaldatavad. Neil asjaoludel ei saa järeldada, et need ettekirjutused andsid eespool nimetatud dokumentide olemuse osas hagejale lootuse tekkimiseks alust.
97 Igal juhul tuleb kõigepealt rõhutada, et hageja argumentatsioon lähtub osaliselt vaidlustatud otsuse väärtõlgendusest. Vastupidi hageja väidetele (vt eespool punkt 90) ei ole apellatsioonikoda kunagi väitnud, et siseriiklike ametiasutuste andmebaasidest pärinevaid väljavõtteid ei saa vastulause toetuseks esitada. Samuti ei ole apellatsioonikoda vastupidi hageja väidetele (vt eespool punkt 91) oma põhjenduste üheski staadiumis märkinud, et õiguse või kaubamärgi kaitse olemasolu, kehtivuse ja ulatuse tõend peab olema esitatud üheainsa dokumendi kujul.
98 Teiseks tuleneb ühtlustamisameti suuniste ingliskeelse versiooni osa C.1 leheküljest 31, nagu hageja on neile tuginenud, et selle osa C.II „Varasemate õiguste olemasolu ja kehtivuse tõend” näeb ette:
„[Vastulause esitaja osutatud varasemate õiguste kaitse olemasolu, kehtivuse ja ulatuse] toetuseks esitatud tõendid peavad olema esitatud menetluse keeles või koos tõlkega sellesse keelde.”
99 Ühtlustamisameti suuniste ingliskeelse versiooni osa C.1 lehekülgedest 36 ja 37, nagu hageja on neile tuginenud, tuleneb, et selle osa punkt C.II.2 „Kaubamärgiregistreeringu tõendi tõlked” näeb ette:
„Vastulause esitaja esitatud tõendid – nagu ka kõik muud asjaomased dokumendid või tunnistused – […] peavad olema koostatud menetluse keeles või olema esitatud koos tõlkega sellesse keelde […]
Eeskirja 98 lõige 1 sätestab, et tõlge peab taasesitama originaaldokumendi struktuuri ja sisu. Põhimõtteliselt peab kogu dokument olema tõlgitud õiges järjekorras.
Eelkõige ei ole lubatud tõlge, mis piirdub vastulause esitaja arvates „oluliste” osadega või milles jäetakse välja osad, millest taotleja „ei saa eeldatavasti aru” […].
Tõlge peab olema vormistatud iseseisvas kirjutises, mitte kujutama endast muude dokumentide väljavõtete kogu […].
Samas aktsepteerib ühtlustamisamet tunnistuse pealdist puudutava teabe (nagu „taotluse esitamise kuupäev”, „värvide kasutamine”) tõlkimata jätmist niivõrd, kuivõrd need on kindlaks määratavad siseriiklike standardkoodide või INID‑koodi abil.
Vastulause esitaja ei ole kohustatud esitama INID‑koodide või siseriiklike koodide selgituse tõlget menetluse keelde.
Administratiivseid märkusi, mis ei ole asjakohased, või teavet, mis vastavat asja ei puuduta, ei ole vaja tõlkida […].
Ühtlustamisamet aktsepteerib lihtkirjalikke tõlkeid, mille on koostanud kes tahes. […] Ühtlustamisamet aktsepteerib ka originaaltunnistuse ärakirjale käsitsi kirjutatud märkusi, mis annavad edasi tõendi eri osade tähenduse menetluse keeles, loomulikult tingimusel, et need märkused on terviklikud ja loetavad […]”.
100 Kui hageja väitis, nagu on märgitud eespool punktis 92, et ühtlustamisameti suunised ei kohusta tõlkima vastulausemenetluse keelde „kõiki (varasemate kaubamärkide) tõendamiseks esitatud dokumentide osi”, lähtus ta eespool esitatud punktides tsiteeritud sätete väärtõlgendusest. Viimased kohustavad vastulause esitajat põhimõtteliselt tõlkima muus keeles kui menetluse keeles esitatud tõendid kogu ulatuses ning asjaomased sätted näevad selle kohustuse suhtes ette erandi vaid osas, mis puudutab „administratiivseid märkusi, mis ei ole asjakohased”, „teavet, mis vastavat asja ei puuduta” ja „INID‑koodide või siseriiklike koodide selgitusi”. Peale selle tuleb märkida, et argument, mille kohaselt asjaomased suunised ei nõua „INID‑koodide” või „siseriiklike koodide” „selgitust”, ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, kuna apellatsioonikoda ei ole sellist nõuet käesoleval juhul esitanud.
101 Kolmandaks, nagu on meenutatud eespool punktis 99, näeb ühtlustamisameti suuniste osa C.1 punkti C.II.2 lõpuosa hageja osutatud redaktsioonis ette, et ühtlustamisamet „aktsepteerib lihtkirjalikke tõlkeid, mille on koostanud kes tahes” ning „ka originaaltunnistuse ärakirjale käsitsi kirjutatud märkusi, mis annavad edasi tõendi eri osade tähenduse menetluse keeles, loomulikult tingimusel, et need märkused on terviklikud ja loetavad”.
102 Nagu tuleneb eespool punktist 93, näitavad need ettekirjutused hageja sõnul, et ühtlustamisamet võtab arvesse selliseid tõlkeid, mis ei ole vormistatud „iseseisvas” kirjutises, st algdokumendist eraldi. Nii eiras apellatsioonikoda tema väitel ühtlustamisameti suuniseid, kui keeldus arvesse võtmast kolme dokumenti, mille hageja esitas vastulausemenetluse staadiumis põhjusel, et neile ei olnud lisatud algdokumendist eraldiseisvas kirjutises tõlget, ning seetõttu rikkus ta hageja sõnul õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.
103 Siiski tuleb märkida, et isegi kui eeldada, et neid suuniseid kohaldati enne 29. novembrit 2007, mil ühtlustamisameti juhataja tegi eespool punktis 96 osutatud otsuse, ei anna eespool punktis 101 tsiteeritud ühtlustamisameti suuniste osa C.1 punkti C.II.2 ettekirjutused alust hageja põhjendatud lootuse tekkimiseks eespool punktis 83 viidatud kohtupraktika tähenduses.
104 On tõsi, et eraldi võttes võib neid suuniseid tõlgendada hageja osutatud viisil (vt eespool punkt 102). Siiski võib neid tõlgendada ka muul viisil, mis on kooskõlas määruse nr 2868/95 sõnastuse ja eesmärkidega. Selle tõlgenduse kohaselt ühtlustamisamet aktsepteerib muus keeles kui menetluse keel koostatud dokumendile lisatud märkusi, et hõlbustada selle dokumendi tõlke lugemist ja kontrolli, kuid tõlge ise peab olema esitatud eraldiseisva dokumendi kujul. Selline tõlgendus on ainus, mis on kooskõlas ka muude ühtlustamisameti suunistes esitatud ettekirjutustega. Suunistes nähakse ette nõue esitada tõendid eraldiseisva kirjutise kujul. Nagu on mainitud eespool punktides 98 ja 99, märgitakse suuniste osa C.1 punktides C.II ja C.II.2, et määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõigetes 1 ja 2 osutatud teave ja tõendid tuleb esitada menetluse keeles või neile tuleb „lisada” tõlge. Lisaks on punktis C.II.2, milles korratakse määruse nr 2868/95 eeskirja 98 lõike 1 sõnastust, täpsustatud, et „tõlge taasesitab originaaldokumendi struktuuri ja sisu”. Lõpuks lisatakse samas punktis, et „[t]õlge peab olema vormistatud iseseisvas kirjutises, mitte kujutama endast muude dokumentide väljavõtete kogu”.
105 Ühtlustamisameti suuniste osa C.1 punktis C.II.2 esitatud ettekirjutused, nagu on neid tõlgendanud hageja, ei ühti ka ühtlustamisameti poolt käesoleval juhul hagejale antud teabega. Ühtlustamisameti menetlustoimikust tuleneb, et ühtlustamisamet märkis hagejale vastulausemenetluses 19. märtsil 2007 saadetud kirjas ühetähenduslikult, et kõikide dokumentide kohta, mis ei ole koostatud menetluse keeles, peab olema esitatud tõlge „eraldiseisva kirjutise kujul”, mis taasesitab originaaldokumendi struktuuri ja sisu. Ühtlustamisameti menetlustoimikust tuleneb ka, et 20. juuli 2007. aasta faksis nimetas hageja ühtlustamisameti 19. märtsi 2007. aasta „palvet”. Kuna ühtlustamisameti menetlustoimikust ei tulene, et ühtlustamisamet oleks 19. märtsil 2007 saatnud hagejale muud, kui eespool nimetatud kirja, näitab nimetatud märkus, et hageja sai asjaomase kirja tõepoolest kätte. Neil asjaoludel oleks hageja kui ettevaatlik ja hoolas ettevõtja pidanud ette nägema, et tema tõlgendus ühtlustamisameti suunistest võib olla väär ning et ühtlustamisameti vastav osakond võib teha tema huvidega vastuolus oleva otsuse.
106 Järelikult ei saa hageja põhjendatult väita, et apellatsioonikoda rikkus õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, kui ta keeldus võtmast arvesse hageja esitatud andmebaasi väljavõtteid põhjusel, et nende tõlge ei olnud esitatud eraldiseisvas kirjutises.
Kolmas argument
107 Kolmandas argumendis väidab hageja, et ta võis vastulausete osakonna otsust arvestades õiguspäraselt arvata, et ta on varasema Poola sõnamärgi kaitse olemasolu, kehtivust ja ulatust nõuetekohaselt tõendanud. Nii väidab ta kaudselt, kuid kindlasti, et vastulausete osakonna otsus tekitas tal eespool punktis 83 osutatud kohtupraktika tähenduses põhjendatud lootusi.
108 See argument tuleb tagasi lükata.
109 Määruse nr 207/2009 artikli 63 lõikest 1 nähtub, et pärast kaebuse põhjendatuse kontrollimist teeb apellatsioonikoda kaebuse kohta otsuse ja ta võib selle raames „tegutseda edasikaevatud otsuse teinud osakonna pädevuse piires,” st käesoleval juhul teha ise vastulause kohta otsuse, lükates selle tagasi või tunnistades selle põhjendatuks, millega ta vaidlustatud otsuse seega kinnitab või tühistab. Teisisõnu kontrollib apellatsioonikoda talle esitatud kaebuse kaudu vastulause põhjendatuse osas nii õiguslikke kui ka faktilisi asjaolusid täiesti uuesti (Euroopa Kohtu 13. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑29/05 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Kaul, EKL 2007, lk I‑2213, punktid 56 ja 57).
110 Sellest tuleneb, et vastulausete osakonna otsus nagu see, mida käsitleti eespool punktis 11, ei saa käsitada liidu administratsiooni tegevusena, mis võib tekitada vastulause esitajal õiguspäraseid ootusi.
Neljas argument
111 Neljandas argumendis rõhutab hageja, et apellatsioonikoda ei ole enne vaidlustatud otsuse tegemist teada andnud, et hageja esitatud tõendid on ebapiisavad. Ta väidab, et sellisel juhul ning olukorras, kus tal puudusid kahtlused vastulausete osakonna otsuse ootuspärasuse osas, „ei näinud ta ette vajadust esitada vaidluses […] uusi dokumente oma varasemate õiguste kohta”.
112 See argument tuleb aga tagasi lükata.
113 Ühelt poolt ei riku eespool punktis 109 märgitud põhjustel asjaolu, et apellatsioonikoda ei ole hagejale teada andnud, et ta kavatseb teatavate vastulausete osakonna hinnangute juurde tagasi tulla, iseenesest õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.
114 Teiselt poolt ei ole hagejal igal juhul alust väita, et tal puudus apellatsioonikojale uute tõendite esitamiseks põhjus. Ühtlustamisameti menetlustoimikust tuleneb, et menetlusse astuja on apellatsioonikojas muu seas väitnud, et ühegi hageja osutatud kaubamärgi kaitse ei ole „piisavalt tõendatud”.
115 Kõigest eeltoodust tuleneb, et teine väide tuleb tagasi lükata ning seetõttu tuleb jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
Kohtukulud
116 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Siseturu Ühtlustamise Amet on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kolmas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Interkobo sp. z o.o‑lt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 27. juunil 2012 Luxembourgis.
Allkirjad