Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Sofia-Grad (Bulgaaria) 2. oktoobril 2020 – V.M.A. versus Stolichna Obsthina, Rayon „Pancharevo“

(kohtuasi C-490/20)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administrativen sad Sofia-Grad

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: V.M.A.

Vastustaja: Stolichna Obsthina, Rayon „Pancharevo“

Eelotsuse küsimused

1.    Kas ELi toimimise lepingu artiklit 20 ja artiklit 21 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7, 24 ja 45 tuleb tõlgendada nii, et need ei luba Bulgaaria haldusasutusel, kellele on esitatud taotlus tõendada teises liidu liikmesriigis toimunud Bulgaaria kodakondsusega lapse sündi, mis on tõendatud Hispaania sünnitunnistusega, milles kaks naissoost isikut on registreeritud emana ja milles puudub täpsustus, kas üks ja kui jah, siis kumb neist on lapse bioloogiline ema, keelduda Bulgaaria sünnitunnistuse väljastamisest põhjendusega, et kaebuse esitaja keeldub teatamast, kes on lapse bioloogiline ema?

2.    Kas ELi lepingu artikli 4 lõiget 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 9 tuleb tõlgendada nii, et Euroopa Liidu liikmesriikide rahvusliku ja põhiseadusliku identiteedi säilitamine tähendab, et liikmesriikidel on põlvnemise kindlakstegemise eeskirjade osas lai kaalutlusõigus? Eelkõige:

–    kas ELi lepingu artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see lubab liikmesriikidel nõuda teavet lapse bioloogilise põlvnemise kohta?

–    kas ELi lepingu artikli 4 lõiget 2 koostoimes harta artikli 7 ja artikli 24 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et huvide tasakaalustamise eesmärgil on vältimatult vajalik kaaluda üksteise suhtes ühelt poolt liikmesriigi rahvuslikku ja põhiseaduslikku identiteeti ning teiselt poolt lapse huve, kusjuures arvestada tuleb, et praegu puudub nii väärtuste kui ka õigusliku aspekti puhul üksmeel võimaluse suhtes lasta kanda sünnitunnistusele vanematena samasoolised isikud ilma täpsema teabeta selle kohta, kas ja kui jah, siis kes nendest on lapse bioloogiline vanem? Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis kuidas oleks võimalik huvide tasakaalu konkreetselt saavutada?

3.    Kas Brexiti õiguslikud tagajärjed on esimesele küsimusele vastamisel olulised, kuivõrd teises liikmesriigis välja antud sünnitunnistusel märgitud üks ema on Ühendkuningriigi kodanik ja teine ema on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, võttes eelkõige arvesse, et lapse Bulgaaria sünnitunnistuse väljastamisest keeldumine on takistuseks lapse isikut tõendava dokumendi väljastamisele ELi liikmesriigis ja võib seetõttu raskendada tema õiguste täielikku teostamist liidu kodanikuna?

4.    Kas esimesele küsimusele jaatava vastuse korral kohustab liidu õigus ja eriti tõhususe põhimõte pädevaid liikmesriigi ametiasutusi kõrvale kalduma sünnitunnistuse koostamise näidisest, mis on kehtiva riigisisese õiguse osa?

____________