ÜLDKOHTU OTSUS (kaheksas koda)

17. detsember 2010(*)

Dumping – Hiinast, Indiast, Lõuna-Aafrikast, Ukrainast ja Venemaalt pärit raud‑ ja terastrosside import – Keeldumine viia läbi kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu läbivaatamine

Kohtuasjas T‑369/08,

European Wire Rope Importers Association (EWRIA), asukoht Hemer (Saksamaa),

Câbleries namuroises SA, asukoht Namur (Belgia),

Ropenhagen A/S, asukoht Vallensbaek Strand (Taani),

ESH Eisen- und Stahlhandelsgesellschaft mbH, asukoht Kaarst (Saksamaa),

Heko Industrieerzeugnisse GmbH, asukoht Hemer,

Interkabel Internationale Seil- und Kabel-Handels GmbH, asukoht Solms (Saksamaa),

Jose Casañ Colomar, SA, asukoht Valencia (Hispaania),

Denwire Ltd, asukoht Dudley (Ühendkuningriik),

esindaja: advokaat T. Lieber,

hagejad,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: C. Clyne ja H. van Vliet,

kostja,

mille ese on nõue tühistada komisjoni 4. juuli 2008. aasta otsus, millega komisjon jättis rahuldamata hagejate taotluse algatada raud- ja terastrosside impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine,

ÜLDKOHUS (kaheksas koda),

koosseisus: koja esimees E. Martins Ribeiro (ettekandja), kohtunikud S. Papasavvas ja A. Dittrich,

kohtusekretär: ametnik K. Pocheć,

arvestades kirjalikus menetluses ja 18. märtsi 2010. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Õiguslik raamistik

A –  Dumpinguvastane algmäärus

1        Peamised dumpinguvastased õigusnormid sisalduvad nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45; edaspidi „algmäärus”) (asendatud nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, lk 51; parandused ELT 2010, L 7, lk 22)). Algmääruse artikli 1 lõiked 1, 2 ja 4 (nüüd määruse nr 1225/2009 artikli 1 lõiked 1, 2 ja 4) sätestavad:

„1. Dumpinguvastast tollimaksu võib kohaldada dumpingtoote suhtes, mille vabasse ringlusse lubamine ühenduses tekitab kahju.

2. Toodet käsitletakse dumpingtootena, kui selle hind ühendusse eksportimisel on väiksem kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ekspordiriigi kindlaksmääratud samasuguse toote võrreldav hind.

[…]

4. Käesolevas määruses tähendab mõiste „samasugune toode” toodet, mis on vaatlusaluse tootega identne, see tähendab täiesti sarnane, või sellise toote puudumisel muud toodet, mis ei ole vaatlusaluse tootega küll täiesti sarnane, kuid on omadustelt väga sarnane.”

2        Algmääruse artikli 3 lõigetes 1 ja 2 (nüüd määruse nr 1225/2009 artikli 3 lõiked 1 ja 2) on täpsustatud:

„1. Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, siis tähendab mõiste „kahju” käesoleva määruse kohaselt ühenduse tootmisharule tekitatud olulist kahju, ühenduse tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või ühenduse tootmisharu rajamise olulist pidurdamist ning seda tõlgendatakse käesolevas artiklis ettenähtud korras.

2. Kahju tuvastamine põhineb otsesel tõendusmaterjalil ja selle raames uuritakse objektiivselt nii: a) dumpinguhinnaga impordi mahtu ja mõju samasuguste toodete hindadele ühenduse turul kui ka b) kõnealuse impordi edaspidist mõju ühenduse tootmisharule.”

3        Algmääruse artikli 5 lõiked 7 ja 9 (nüüd määruse nr 1225/2009 artikli 5 lõiked 7 ja 9) sätestavad:

„7. Otsuses uurimise algatamise või algatamata jätmise kohta käsitletakse samaaegselt tõendeid dumpingu ja kahju kohta. Kaebus lükatakse tagasi, kui ei ole piisavalt tõendeid dumpingu ega kahju kohta, mis kõnealusel juhul õigustaksid juhtumi menetlemist.

[…]

9. Kui pärast konsultatsiooni ilmneb, et menetluse algatamiseks on piisav hulk tõendusmaterjali, teeb komisjon seda 45 päeva jooksul pärast kaebuse esitamist ning avaldab teate Euroopa Ühenduste Teatajas. Kui esitatud tõendusmaterjal on ebapiisav, teatatakse kaebuse esitajale sellest pärast konsulteerimist 45 päeva jooksul alates kuupäevast, mil kaebus komisjonile esitati.”

4        Algmääruse artikli 11 lõiked 2, 3, 5 ja 6 (nüüd määruse nr 1225/2009 artikli 11 lõiked 2, 3, 5 ja 6) sätestavad:

„2. Lõplik dumpinguvastane meede aegub viie aasta möödudes selle kehtestamisest või viie aasta möödudes viimase läbivaatamise lõpetamise kuupäevast, mis hõlmas nii dumpingut kui ka kahju, kui läbivaatamisel ei otsustata, et selle kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu või kahju jätkumine või kordumine. […]

3. Kui see on põhjendatud, võib meetmete jätkuva rakendamise vajaduse samuti läbi vaadata […], kui lõpliku meetme kehtestamisest on möödunud kohane aeg, milleks on vähemalt üks aasta, siis eksportija, importija või ühenduse tootjate taotluse põhjal, mis sisaldab piisavalt teavet, tõendamaks vahepealse läbivaatamise vajadust.

Vahepealne läbivaatamine algatatakse, kui taotlus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv rakendamine ei ole enam vajalik, et korvata dumpingut, ja/või selle kohta, et meetme kõrvaldamisel või muutmisel kahju tõenäoliselt ei jätku või ei kordu või et olemasolevast meetmest ei piisa või enam ei piisa kahju tekitava dumpingu korvamiseks.

Käesoleva lõike alusel uurimist läbi viies võib komisjon muu hulgas kaaluda, kas dumpingu ja kahju asjaolud on oluliselt muutunud või kas olemasolevad meetmed toovad soovitud tulemusi artikli 3 alusel varem kindlaks tehtud kahju kõrvaldamisel. Selles suhtes võetakse lõpliku otsuse tegemisel arvesse kõiki asjakohaseid ja nõuetekohaselt dokumenteeritud tõendeid.

[…]

5. Käesoleva määruse asjakohaseid sätteid, mis käsitlevad uurimismenetlusi ja uurimiste läbiviimist, v.a tähtaegadega seotud sätted, kohaldatakse kõigi lõigete 2, 3ja 4 kohaste läbivaatamiste suhtes. Iga selline läbivaatamine peab toimuma kiiresti ja tuleb tavaliselt lõpule viia 12 kuu jooksul alates läbivaatamise algatamise kuupäevast.

6. Käesoleva artikli kohased läbivaatamised algatab komisjon pärast konsulteerimist nõuandekomiteega. Kui läbivaatamised seda õigustavad, tunnistab meetmete kehtestamise eest vastutav ühenduse asutus meetmed kehtetuks või jätab need kehtima vastavalt lõikele 2, või tunnistab need kehtetuks, jätab kehtima või teeb neisse muudatused vastavalt lõigetele 3 ja 4. […]”

5        Algmääruse artikli 21 lõige 1 (nüüd määruse nr 1225/2009 artikli 21 lõige 1) näeb ette:

„Otsus selle kohta, kas ühenduse huvid nõuavad sekkumist, peab põhinema kõigi huvide, sealhulgas kodumaise tootmisharu, kasutajate ja tarbijate huvide hindamisel tervikuna; käesoleva artikli alusel tehakse otsus üksnes siis, kui kõigile isikutele on lõike 2 alusel antud võimalus teha oma seisukohad teatavaks. Sellisel uurimisel pööratakse erilist tähelepanu vajadusele kaotada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents. Tuvastatud dumpingu ja kahju põhjal kindlaksmääratud meetmeid ei või kohaldada, kui ametiasutused võivad kogu esitatud teabe põhjal selgesti järeldada, et selliste meetmete kohaldamine ei ole ühenduse huvides.”

B –  Raud- ja terastrosside impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed

1.     Hiinast, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed

6        Kahe Euroopa Liidu Terastrossitööstuse Koostöökomitee (Liaison Committee of European Union Wire Rope Industries, edaspidi „EWRIS”) aprillis ja juunis 1998 esitatud kaebuse põhjal ning dumpinguvastase menetluse algatamise tulemusel 20. mail 1998 seoses terastrosside impordiga ühendusse võttis Euroopa Ühenduste Komisjon 18. veebruaril 1999 vastu määruse (EÜ) nr 362/1999, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist, Indiast, Mehhikost, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärineva terastrossi ja -kaabli impordile ning kiidetakse heaks teatavate Ungari ja Poola eksportijate pakutud kohustused (EÜT L 45, lk 8; ELT eriväljaanne 11/31, lk 3). Nimetatud määruse põhjenduse 7 kohaselt on „vaatlusalune toode” „terasest, kuid mitte roostevabast terasest trossid ja kaablid, sealhulgas mittehargnevad trossid ja kaablid, mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on vähemalt 3 mm”.

7        Nõukogu võttis 12. augustil 1999 vastu määruse (EÜ) nr 1796/1999, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Ungarist, Indiast, Mehhikost, Poolast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse Korea Vabariigist pärit importi käsitlev dumpinguvastane menetlus (EÜT L 217, lk 1; ELT eriväljaanne 11/32, lk 106). Selle määruse põhjenduses 4 kasutatakse määruse nr 362/1999 põhjenduses 7 sisalduvat vaatlusaluse toote määratlust.

8        Pärast seda, kui 13. novembril 2003 avaldati teade eelkõige määrusega nr 1796/1999 kehtestatud dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 272, lk 2), sai komisjon 17. mail 2004 EWRIS-e läbivaatamistaotluse, mis oli esitatud algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel. Komisjon avaldas 17. augustil 2004 teate Hiina Rahvavabariigist, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 207, lk 2) ning algatas läbivaatamisega seotud uurimise.

9        Nõukogu võttis 8. novembril 2005 vastu määruse (EÜ) nr 1858/2005, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt [algmääruse] artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes (ELT L 299, lk 1). Selle määruse põhjenduses 18 kasutatakse määruse nr 1796/1999 põhjenduses 4 sisalduvat vaatlusaluse toote määratlust.

2.     Venemaalt pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed

10      EWRIS-e märtsis 2000 esitatud kaebuse põhjal ning dumpinguvastase menetluse algatamise tulemusel 5. mail 2000 seoses raud- või terastrosside impordiga ühendusse, võttis komisjon vastu 2. veebruari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 230/2001, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Tšehhi Vabariigist, Venemaalt, Taist ja Türgist pärineva raud- või terastrossi ja -kaabli impordile ning kiidetakse heaks teatavate Tšehhi ja Türgi eksportijate pakutud kohustused (EÜT L 34, lk 4). Nimetatud määruse põhjenduse 9 kohaselt on „vaatlusalune toode” „rauast või terasest, kuid mitte roostevabast terasest trossid, sealhulgas kinnised trossid, mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on vähemalt 3 mm ja mille külge võib olla ühendatud liitmikke”.

11      Nõukogu võttis 2. augustil 2001 vastu määruse (EÜ) nr 1601/2001, millega kehtestatakse teatavate Taist, Tšehhi Vabariigist, Türgist ja Venemaalt pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (EÜT L 211, lk 1; ELT eriväljaanne 11/38, lk 62). Selle määruse põhjenduses 8 kasutatakse määruse nr 230/2001 põhjenduses 9 sisalduvat vaatlusaluse toote määratlust.

12      Pärast seda, kui 29. oktoobril 2005 avaldati teade eelkõige määrusega nr 1601/2001 kehtestatud dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 270, lk 38), sai komisjon 28. aprillil 2006 EWRIS-e läbivaatamistaotluse, mis oli esitatud algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel. Komisjon avaldas 3. augustil 2006 teate teatavate Venemaalt, Taist ja Türgist pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise ning teatavate Türgist pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 181, lk 15) ning algatas läbivaatamisega seotud uurimise.

13      Nõukogu võttis 30. oktoobril 2007 vastu määruse (EÜ) nr 1279/2007, millega kehtestatakse teatavate Venemaa Föderatsioonist pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja tunnistatakse kehtetuks teatavate Taist ja Türgist pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed (ELT L 285, lk 1). Määruse põhjenduses 32 määratletakse „vaatlusalune toode” määruse nr 1601/2001 põhjenduses 8 sisalduvale vaatlusaluse toote määratlusele viidates järgmiselt: „raud- ja terastrossid (välja arvatud roostevabast terasest trossid), sealhulgas kinnised trossid, mille maksimaalne ristlõige on vähemalt 3 mm ja mille külge võib olla ühendatud liitmikke”.

 Vaidluse taust

14      Käesoleva kohtuasja üks hageja European Wire Rope Importers Association (EWRIA) on ühendus, mis loodi nende Euroopa äriühingute ühiste huvide edendamiseks, kes tegelevad terastrosside impordi ja müümisega. Käesoleva kohtuasja teised hagejad on EWRIA liikmed ning nad on Belgia (Câbleries namuroises SA), Taani (Ropenhagen A/S), Saksa (ESH Eisen- und Stahlhandelsgesellschaft mbH, Heko Industrieerzeugnisse GmbH, Interkabel Internationale Seil- und Kabel-Handels GmbH), Hispaania (Jose Casañ Colomar, SA) ja Ühendkuningriigi (Denwire Ltd) õiguse alusel asutatud äriühingud.

15      EWRIA esitas 12. juunil 2007 teiste hagejate ja mõne muu äriühingu nimel komisjonile vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 taotluse nende dumpinguvastaste meetmete osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks, mis kehtestati esiteks määrusega nr 1858/2005 Hiinast, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside suhtes, ja teiseks nõukogu 8. aprilli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 564/2005 (ELT L 97, lk 1) muudetud määrusega nr 1601/2001 Tšehhi Vabariigist, Venemaalt, Taist ja Türgist pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes (edaspidi „läbivaatamistaotlus”).

16      Läbivaatamistaotluse eesmärk oli määratleda uuesti kõnealuste dumpinguvastaste meetmetega hõlmatud toodete ehk raud- ja terastrosside (edaspidi koos „terastrossid”) kohaldamisala. EWRIA arvates on olukord pärast esimest kõnealuste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist märkimisväärselt muutunud, mistõttu on vaatlusaluse toote määratluse muutmine õigustatud järgmistel põhjustel:

–        vaatlusaluse toote määratlus asjaomastes dumpinguvastastes meetmetes on vastuolus terastraatide (EN 10264) ja terastrosside (EN 12385) suhtes kohaldatavate ühenduse standarditega, mis eristavad ametlikult üldotstarbelisi trosse eriotstarbelistest trossidest;

–        praegu turul tegutsevad ettevõtjad ei pea üldotstarbelisi ja eriotstarbelisi trosse enam üheks ja samaks tooteks, vaid eri toodeteks;

–        pärast asjaomaste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist on üldotstarbeliste trosside tootmine ühenduses muutunud tühiseks, kuna ühenduse terastrosside tootjad toodavad nüüd valdavalt eriotstarbelisi trosse;

–        ühenduse terasetrosside turul valitsevad tingimused on muutunud, kuna üldotstarbeliste ja eriotstarbeliste trosside vahel ei ole enam märkimisväärset konkurentsi ning kuna üldotstarbeliste trosside import ei kahjusta enam ühenduse terastrosside tootjaid.

17      Läbivaatamistaotluses tegi EWRIA ettepaneku jagada vaatlusaluse toote määratlus kaheks, st esiteks üldotstarbelised trossid ja teiseks kõrgtehnoloogilised või eriotstarbelised trossid. Eriotstarbeliste trosside suhtes oleksid dumpinguvastased meetmed jätkuvalt kohaldatavad, samas kui üldotstarbelised trossid jääksid nende meetmete kohaldamisalast välja.

18      8. aprilli 2008. aasta kirjas, mis järgnes EWRIA‑ga peetud koosolekule, teavitas komisjon EWRIA‑t järgmisest:

„Nagu 8. aprilli 2008. aasta koosolekul sai kokku lepitud, võtame arvesse, et teil on kavas täiendada oma 12. juuni 2007. aasta märkusi tõenditega kahju ja/või dumpingu kohta.

Täiendavat teavet oodates oleme jätkuvalt täielikult teie käsutuses, et vastata kõigile lisaküsimustele, mis teil sellega seoses võivad tekkida.”

19      EWRIA vastas 30. aprilli 2008. aasta kirjas komisjonile järgmiselt:

„Käesolevas asjas on viidatud meie 8. aprilli 2008. aasta arutelule ja teie sama kuupäeva kandvale kirjale.

Arvestades meie 12. juuni 2007. aasta vahepealse läbivaatamise taotlust, palume teil arvesse võtta, et me ei kavatse neid märkusi täiendada. Meie arvates sisaldab taotlus piisavalt tõendeid selle kohta, et vaatlusaluste toodete määratlusega seotud asjaolud on pärast esimese terastrosse puudutava dumpinguvastase määruse vastuvõtmist 1999. aastal muutunud. Lisaks käsitleti taotlust juba põhjaliku arutelu käigus [P.‑C.‑ga] ja [C.‑N‑iga], kes teavitasid meid sellest, et nende hinnangul on terastrossidena kvalifitseeritud toodete määratluse vahepealse läbivaatamise šansid „lootustandvad”.

Seetõttu palume teil meie taotlus rahuldada ja algatada viivitamata vahepealne läbivaatamine seoses nende toodete määratlusega, mis kvalifitseeritakse terastoodetena. Palume teil siiski arvesse võtta, et kui te otsustate meie taotluse rahuldamata jätta, võidakse selle otsuse peale kohtusse hagi esitada.”

20      Komisjon märkis 4. juuli 2008. aasta kirjas (edaspidi „vaidlusalune kiri”) EWRIA‑le järgmist:

„Viitan mitmesugusele kirjavahetusele, mis teil on olnud minu töörühma ja minu endaga ja mis puudutab küsimust, kas on võimalik algatada eespool nimetatud ja terastrosse puudutavate meetmete osalist läbivaatamist eesmärgiga jätta üldotstarbelised trossid välja vaatlusaluse toote määratlusest.

Teie 30. aprilli kirjast nähtub, et te ei kavatse esitada toodete määratlust puudutava taotluse toetuseks tõendeid lisaks teabele ja tõenditele, mis te enne seda kuupäeva olete esitanud.

Kahetsusega peame teile teatama, et teie poolt siiani esitatud teabe alusel ei ole võimalik järeldada, et tuleb algatada osaline vahepealne läbivaatamine eesmärgiga jätta üldotstarbelised trossid vaatlusaluste toodete määratlusest välja. See on peamiselt tingitud sellest, et puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et nendel kahel tooteliigil, mida meetmed puudutavad, st üldotstarbelised trossid ja eriotstarbelised trossid, ei ole samad füüsikalised, tehnilised ega keemilised põhiomadused.

Teie märkused rajanevad teatud arvul elementidel, s.o lubrikandid, plastist vahekiud, keerduvusastmed ja traatide teatavad omadused, mis võimaldavad eristada arvukaid terastrosside liike. See ei ole siiski piisav, kuna kõikidel trossidel on samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused.

Seoses sellega tuleb märkida, et terastrossid koosnevad peamiselt kolmest komponendist: terastraat, millest moodustuvad keermed, ümber südamiku põimitud keermed ja südamik ise. Kõnealuste komponentide ehitus erineb olenevalt terastrossi kavandatava kasutuse füüsikalistest nõuetest. Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et kuigi on olemas lai valik terastrosside liike, millel on teatavad füüsikalised ja tehnilised omadused, on neil kõigil samad füüsikalised põhiomadused (trossid koosnevad terastraatide keermetest, mis on põimitud südamiku ümber) ja samad tehnilised põhiomadused (kõik keermed koosnevad teatud arvust traatidest, tross koosneb teatud arvust keermetest, neil on teatav läbimõõt ja teatav struktuur). Kuigi tootevaliku ülemise ja alumise otsa tooteid ei ole võimalik omavahel asendada, saab seda teha naabergruppide toodetega. Seepärast jõuti järeldusele, et eri gruppide terastrossid on teataval määral kattuvad ja konkureerivad omavahel. Lisaks sellele võib sama grupi tooteid kasutada eri otstarveteks.

Lisaks sellele on olemas naabergrupid, kus standardterastrossid konkureerivad spetsiaalterastrossidega, sest mõlemaid saab kasutada samal otstarbel ja seega on nad omavahel asendatavad.

Loomulikult, kui te saate uut teavet, mis teie arvates peaks viima selle seisukoha läbivaatamiseni, on teil alati võimalus see esitada.

Oleme jätkuvalt täielikult teie käsutuses, et vastata kõigile lisaküsimustele, mis teil sellega seoses tekkida võivad.”

 Menetlus ja poolte nõuded

21      Hagejad esitasid hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 4. septembril 2008.

22      Hagejad paluvad Üldkohtul:

–        tunnistada hagi vastuvõetavaks;

–        tühistada komisjoni 4. juuli 2008. aasta otsus, millega komisjon jättis rahuldamata hagejate esitatud terastrossidele kehtestatud dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise taotluse, mille eesmärk oli kohandada meetmete kohaldamisala ja jätta üldotstarbelised trossid vaatlusaluse toote määratlusest välja;

–        kohustada komisjoni algatama terastrosside impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine, et kohandada meetmete kohaldamisala ja jätta üldotstarbelised trossid vaatlusaluse toote määratlusest välja;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

23      Komisjon palub Üldkohtul:

–        jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või teise võimalusena jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejatelt.

24      Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu küsimustele kuulati ära 18. märtsi 2010. aasta kohtuistungil.

 Õiguslik käsitlus

A –  Vastuvõetavus

1.     Selle nõude vastuvõetavus, mille eesmärk on tühistada komisjoni 4. juuli 2008. aasta otsus mitte algatada terastrosse puudutavate dumpinguvastaste meetmete osalist vahepealset läbivaatamist

a)     Poolte argumendid

25      Komisjon väidab, et nõue on vastuvõetamatu. Vaidlusaluse kirja puhul ei ole tegemist otsusega EÜ artikli 230 tähenduses, kuna see ei tekita hagejatele lõplikke õiguslikke tagajärgi. Erinevalt kirjast, mis kvalifitseeriti otsuseks kohtuasjas C‑521/06 P: Athinaïki Techniki vs. komisjon, milles Euroopa Kohus tegi otsuse 17. juulil 2008 (EKL 2008, lk I‑5829), ei ole vaidlusaluse kirja eesmärk hagejate õigusliku olukorra selge muutmine.

26      Esiteks märgib komisjon vaidlusaluse kirja sõnastusele viidates, et kirjas ei nähta ette vahepealse läbivaatamise teostamise võimalusest „lõplikku ja muutmatut keeldumist”. Vaidlusaluses otsuses väljendub tema teenistuste seisukoht, mis on võetud „siiani esitatud teabe alusel”. Üksuse juhataja ja tema töörühm leidsid esialgu, et hagejad ei ole veel esitanud piisavaid tõendeid, et õigustada vahepealse läbivaatamise algatamist, kuid ei kavatsenud läbivaatamise algatamist täielikult välistada. Vaidlusalune kiri jätab EWRIA‑le sõnaselgelt võimaluse esitada uut teavet, mis oleks võinud komisjoni veenda selles, et vahepealne läbivaatamine tuleks läbi viia. Sellega seoses rõhutab komisjon, et käesolevas asjas ei ole ta toimiku menetlemist lõpetanud. Neil põhjustel ei ole vaidlusalune kiri võrreldav kirjaga, mis kvalifitseeriti otsuseks eespool punktis 25 viidatud kohtuotsuses Athinaïki Techniki vs. komisjon, vaid see sarnaneb pigem sellele eelnenud kirjale, milles rõhutati, et kohtuasja hageja võis esitada täiendavat teavet. Kui käesoleva kohtuasja hagejad oleksid saatnud teistsuguse kirja, kus nad oleksid selgitanud põhjalikumalt nende läbivaatamistaotluse aluseks olevaid põhjusi ja põhjust, millest tulenevalt nad leidsid, et komisjon oleks pidanud oma seisukohta muutma, oleks ta seda tegelikult teinud, ilma et hagejad oleksid pidanud esitama uue taotluse.

27      Teiseks väidab komisjon vaidlusaluse kirja koostanud isikule viidates, et see kujutab endast tavalist kirja, mille on saatnud tema teenistused ja mitte komisjon ise Üldkohtu 14. mai 2009. aasta otsuse kohtuasjas T‑22/07: US Steel Košice vs. komisjon (EKL 2009, lk II‑61, punkt 42) tähenduses. Üksuse juhataja, kes kirjale alla kirjutas, viitab mitmesugusele kirjavahetusele, mis hagejatel on olnud „[tema] töörühma ja [tema] endaga”, samas kui ülejäänud tekstis kasutatakse sõna „meie”, mis viitab asjaomasele üksuse juhatajale ja tema töörühmale. Need asjaolud viitavad sellele, et vaidlusalune kiri ei ole otsus EÜ artikli 230 tähenduses.

28      Järelikult ei kujuta vaidlusalune kiri erinevalt kohtuasja T‑84/97: BEUC vs. komisjon (EKL 1998, lk II‑795, punkt 48) asjaoludest, milles Üldkohus tegi 4. mail 1998 määruse, endast läbivaatamistaotluse „selget ja lõplikku hindamist”.

29      Hagejad leiavad, et vaidlusalune kiri kujutab endast otsust EÜ artikli 230 tähenduses vastavalt eespool punktis 25 viidatud kohtuotsuses Athinaïki Techniki vs. komisjon esitatud kriteeriumidele.

b)     Üldkohtu hinnang

30      Kõigepealt tuleb märkida, et hagiavaldusest nähtub, et hagis palutakse tühistada „komisjoni 4. juuli 2008. aasta otsus, millega komisjon jättis rahuldamata hagejate esitatud terastrossidele kehtestatud dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise taotluse, mille eesmärk oli kohandada meetmete kohaldamisala ja jätta üldotstarbelised trossid vaatlusaluse toote määratlusest välja” (edaspidi „vaidlustatud akt”).

31      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võivad EÜ artikli 230 tähenduses tühistamishagi esemeks olla nende laadist ja vormist olenemata kõik institutsioonide võetud aktid, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi hageja huve puudutaval viisil, muutes selgelt tema õiguslikku olukorda (Euroopa Kohtu 11. novembri 1981. aasta otsus kohtuasjas 60/81: IBM vs. komisjon, EKL 1981, lk 2639, punkt 9; 6. aprilli 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑443/97: Hispaania vs. komisjon, EKL 2000, lk I‑2415, punkt 27; 12. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑131/03 P: Reynolds Tobacco jt vs. komisjon, EKL 2006, lk I‑7795, punkt 54, ja eespool punktis 25 viidatud kohtuotsus Athinaïki Techniki vs. komisjon, punkt 29).

32      Tühistamishagi vastuvõetavust puudutavast väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb ka, et nende aktide kvalifitseerimisel tuleb vaadelda vaidlustatud aktide sisu ja nende autori tahet. Vaidlustatavateks aktideks on põhimõtteliselt meetmed, mis kinnitavad haldusmenetluse lõppedes komisjoni lõpliku seisukoha ja tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi hageja huve puudutaval viisil, välja arvatud selliseid tagajärgi mitte tekitavad vahemeetmed, mille eesmärk on valmistada ette lõplik otsus (eespool punktis 31 viidatud Euroopa Kohtu otsus IBM vs. komisjon, punktid 9 ja 10; 16. juuni 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑39/93 P: SFEI jt vs. komisjon, EKL 1994, lk I‑2681, punktis 27–33; 22. juuni 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑147/96: Madalmaad vs. komisjon, EKL 2000, lk I‑4723, punktid 26 ja 27; eespool punktis 25 viidatud kohtuotsus Athinaïki Techniki vs. komisjon, punkt 42, ja 26. jaanuari 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑362/08 P: Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 52).

33      Seevastu vorm, milles akt või otsus on tehtud, ei oma tühistamishagi vastuvõetavuse seisukohast põhimõtteliselt tähendust (eespool punktis 31 viidatud Euroopa Kohtu otsus IBM vs. komisjon, punkt 9; 7. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑208/03 P: Le Pen vs. parlament, EKL 2005, lk I‑6051, punkt 46, ja eespool punktis 25 viidatud otsus Athinaïki Techniki vs. komisjon, punkt 43). Kui see oleks teisiti, võiks komisjon vältida liidu kohtu kontrolli pelgalt vorminõudeid eirates. Kohtupraktikast tuleneb, et kuna Euroopa Liit on õigusel põhinev ühendus, milles institutsioonide aktide kooskõla asutamislepinguga on allutatud kontrollile, tuleb liidu kohtule esitatud kaebustele kohaldatavaid menetlusnorme tõlgendada võimaluse piires selliselt, et nende kohaldamine aitaks saavutada eesmärki tagada liidu õigusest isikutele tulenevate õiguste tõhus kohtulik kaitse (eespool punktis 25 viidatud kohtuotsus Athinaïki Techniki vs. komisjon, punktid 44 ja 45; vt selle kohta ka Euroopa Kohtu 25. juuli 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑50/00 P: Unión de Pequeños Agricultores vs. nõukogu, EKL 2002, lk I‑6677, punktid 38 ja 39, ning 18. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑229/05 P: PKK ja KNK vs. nõukogu, EKL 2007, lk I‑439, punkt 109).

34      Järelikult selleks, et teha kindlaks, kas vaidlustatud akt kujutab endast otsust EÜ artikli 230 tähenduses, tuleb akti sisu, komisjoni tahet ja akti konteksti arvesse võttes (vt selle kohta eespool punktis 32 viidatud kohtuotsus Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon, punkt 58) kontrollida, kas komisjon kinnitas selle aktiga lõplikult oma seisukohta läbivaatamistaotluse suhtes.

35      Kõigepealt tuleb tõdeda, et vaidlusalune kiri järgnes EWRIA 30. aprilli 2008. aasta kirjale, milles viimati nimetatu teavitab komisjoni oma kavatsusest mitte täiendada oma läbivaatamistaotlust põhjusel, et taotlus sisaldab piisavalt tõendeid, ning oma kavatsusest esitada taotluse rahuldamata jätmise korral liidu kohtusse hagi. Edasi viitab vaidlusaluse kirja sõnastus, mille kohaselt „peame teile [kahetsusega] teatama, et teie poolt siiani esitatud teabe alusel ei ole võimalik järeldada, et tuleb algatada osaline vahepealne läbivaatamine”, sellele, et komisjon otsustas jätta läbivaatamistaotluse rahuldamata. Sellega seoses teavitas komisjon hagejaid ka põhjustest, millest tulenevalt ta otsustas läbivaatamist mitte algatada. Ta täpsustas, et „[s]ee on peamiselt tingitud sellest, et puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et nendel kahel tooteliigil, mida meetmed puudutavad, st üldotstarbelised trossid ja eriotstarbelised trossid, ei ole samad füüsikalised, tehnilised ega keemilised põhiomadused”. Viimaseks, kuigi vastab tõele, et komisjon ütles vaidlusaluse kirja lõpus, et hagejatel on alati võimalus esitada uut teavet, mis võiks viia „selle seisukoha läbivaatamiseni”, tuleb rõhutada, et komisjoni teavitati selgelt sellest, et läbivaatamistaotlus oli lõplik ning et seda ei täiendata ühegi tõendiga.

36      Eeltoodud kaalutlusi arvestades on ilmne, et selle taotluse kohta tehti otsus ja et juhul, kui esitatakse uut teavet, võidakse teha uus otsus, mis võtaks seda teavet arvesse.

37      Lisaks olgu meenutatud, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõike 3 teisele lõigule (nüüd määruse nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 teine lõik) algatatakse vahepealne läbivaatamine, kui taotlus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv rakendamine ei ole enam vajalik, et korvata dumpingut, ja/või selle kohta, et meetme kõrvaldamisel või muutmisel kahju tõenäoliselt ei jätku või ei kordu või et olemasolevast meetmest ei piisa või enam ei piisa kahju tekitava dumpingu korvamiseks. Vastupidi olukorrale, kus komisjon otsustab pärast nõuandekomiteega konsulteerimist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 6 algatada vahepealse läbivaatamise (vt selle kohta Üldkohtu 14. märtsi 1996.aasta määrus kohtuasjas T‑134/95: Dysan Magnetics ja Review Magnetics vs. komisjon, EKL1996, lk II‑181, punkt 23, ja 25. mai 1998. aasta määrus kohtuasjas T‑267/97: Broome & Wellington vs. komisjon, EKL 1998, lk II‑2191, punkt 29), ei ole niisuguse läbivaatamise algatamisest keeldumine piisavate tõendite puudumisel esialgne või ettevalmistav meede, kuna sellele ei järgne ühtegi muud akti, mille peale saaks tühistamishagi esitada (vt selle kohta eespool punktis 32 viidatud kohtuotsus SFEI jt vs. komisjon, punkt 28, ja eespool punktis 25 viidatud kohtuotsus Athinaïki Techniki vs. komisjon, punkt 54).

38      Selles suhtes ei oma tähtsust, et hagejatel on veel võimalik esitada komisjonile täiendavat teavet, mille tulemusel võiks viimati nimetatu oma seisukoha läbi vaadata (vt selle kohta eespool punktis 25 viidatud kohtuotsus Athinaïki Techniki vs. komisjon, punkt 55).

39      Nagu komisjon kohtuistungil kinnitas, ei tehtud tõepoolest pärast läbivaatamistaotluse saamist mingit ametlikku otsust. Siiski, kuna algmääruse artikli 5 lõige 7, mis on nimetatud määruse artikli 11 lõike 5 kohaselt kohaldatav ka vahepealsete läbivaatamiste suhtes, sätestab, et uurimise algatamise taotlus lükatakse tagasi, kui ei ole piisavalt tõendeid dumpingu ega kahju kohta, mis õigustaksid juhtumi menetlemist, ning kuna sama määruse artikli 5 lõige 9 täpsustab, et „[k]ui esitatud tõendusmaterjal on ebapiisav, teatatakse kaebuse esitajale sellest pärast konsulteerimist”, siis tuleb asuda seisukohale, et komisjon teavitas hagejaid vaidlusaluses kirjas oma otsusest jätta läbivaatamistaotlus rahuldamata.

40      Arvestades eespool punktis 35 toodud kaalutlusi ja asjaolu, et komisjon otsustas jätta läbivaatamistaotluse rahuldamata, tuleb asuda seisukohale, et juhul kui hagejad oleksid hiljem esitanud täiendavat teavet, oleks komisjon pidanud vajaduse korral seda uut teavet arvese võttes tegema uue otsuse selle kohta, kas tema käsutuses olevaid tõendeid arvestades tuleb algatada vahepealne läbivaatamine. Seevastu ei mõjuta selle teabe esitamine asjaolu, et esimene läbivaatamistaotlus on juba rahuldamata jäetud (vt selle kohta eespool punktis 25 viidatud kohtuotsus Athinaïki Techniki vs. komisjon, punkt 57).

41      Sellest tuleneb, et vaidlustatud akt kujutab endast nii akti sisu, selle vastuvõtmise konteksti kui ka komisjoni tahet arvestades komisjoni lõplikku keeldumist algatada osaline vahepealne läbivaatamine. Vaidlustatud akt tuleb seega kvalifitseerida otsuseks EÜ artikli 230 tähenduses.

42      Üksnes asjaolu, et see hinnang pärineb vaid komisjoni teenistustelt, mitte komisjonilt endalt, ei saa muuta selle otsuse laadi (vt selle kohta Üldkohtu 18. mai 1994. aasta otsus kohtuasjas T‑37/92: BEUC ja NCC vs. komisjon, EKL 1994, lk II‑285, punkt 38, ning eespool punktis 28 viidatud kohtuotsus BEUC vs. komisjon, punkt 48).

43      Kuna selle otsusega jäeti rahuldamata niisuguse uurimise algatamise taotlus, mille eesmärk on algmääruse artikli 11 lõikes 3 nimetatud vahepealse läbivaatamise menetluse raames kindlaks teha asjaomaste dumpinguvastaste meetmete jätkuva rakendamise vajadus tulenevalt asjaolude väidetavast muutusest, tekitab see otsus siduvaid õiguslikke tagajärgi hagejate huve puudutaval viisil ning selle puhul on tegemist vaidlustatava aktiga EÜ artikli 230 tähenduses.

2.     Selle nõude vastuvõetavus, milles palutakse kohustada komisjoni algatama osaline vahepealne läbivaatamine

a)     Poolte argumendid

44      Komisjon väidab, et see nõue on vastuvõetamatu. Vastavalt EÜ artiklile 233 ja kohtupraktikale ei ole Üldkohtu pädevuses anda talle korraldusi selle kohta, kuidas ta peab täitma tühistamishagi raames tehtud kohtuotsuse.

b)     Üldkohtu hinnang

45      Tuleb meenutada, et EÜ artikli 230 alusel esitatud tühistamishagi korral piirdub liidu kohtu pädevus vaidlustatud akti õiguspärasuse kontrollimisega, ning et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa Üldkohus oma pädevuse teostamisel anda liidu institutsioonidele korraldusi või neid asendada (Euroopa Kohtu 5. juuli 1995. aasta otsus kohtuasjas C‑21/94: parlament vs. nõukogu, EKL 1995, lk I‑1827, punkt 33, ja 8. juuli 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑5/93 P: DSM vs. komisjon, EKL 1999, lk 36; Üldkohtu 24. veebruari 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑145/98: ADT Projekt vs. komisjon, EKL 2000, lk II‑387, punkt 83). Vaidlustatud akti tühistamise korral on asjaomane institutsioon kohustatud kooskõlas EÜ artikliga 233 võtma tühistava kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed (Euroopa Kohtu 24. juuni 1986. aasta otsus kohtuasjas 53/85: AKZO Chemie ja AKZO Chemie UK vs. komisjon, EKL 1986, lk 1965, punkt 23, ja eespool viidatud kohtuotsus ADT Projekt vs. komisjon, punkt 84).

46      Sellest tuleneb, et hagejate nõue, milles Üldkohtul palutakse kohustada komisjoni algatama osaline vahepealne läbivaatamine, tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.

3.     Hagejate esitatud väidete vastuvõetavus

a)     Poolte argumendid

47      Seoses esimese väitega kinnitab komisjon, et hagejad viitasid selle asemel, et esitada oma argumendid hagiavalduses, peamiselt läbivaatamistaotluses esitatud argumentidele. Komisjon järeldab sellest, et esimene väide ja ka teised hagejate esitatud väited, millel on samad puudused, on vastuvõetamatud, kuna neid ei esitatud hagiavalduses endas.

b)     Üldkohtu hinnang

48      Olgu meenutatud, et Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktist c tuleneb, et hagiavalduses tuleb märkida hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest. Need peavad olema märgitud piisavalt selgelt ja täpselt, et kostja saaks valmistuda enda kaitsmiseks ja Üldkohus saaks vajaduse korral teha asjas otsuse täiendavate andmeteta. Õiguskindluse ja hea õigusemõistmise tagamiseks peavad selleks, et hagi oleks vastuvõetav, selle aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud kas või kokkuvõtlikult, ent seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse tekstist (vt Üldkohtu 3. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑19/01: Chiquita Brands jt vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑315, punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika).

49      Kuigi teatavate punktide osas saab hagiavalduse teksti toetada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide osadele, ei saa üldine viide teistele dokumentidele, isegi kui need on hagiavaldusele lisatud, korvata selliste sisuliste õiguslike argumentide puudumist, mis peavad olema märgitud hagiavalduses endas (Üldkohtu 14. detsembri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑209/01: Honeywell vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑5527, punkt 57, ja 17. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑201/04: Microsoft vs. komisjon, EKL 2007, lk II‑3601, punkt 94). Pealegi ei ole Üldkohtu ülesanne lisadest otsida ja kindlaks teha need väited ja argumendid, mida võib lugeda hagi aluseks olevaks, kuna lisadel on üksnes tõenduslik ja abistav ülesanne (Üldkohtu 7. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas T‑84/96: Cipeke vs. komisjon, EKL 1997, lk II‑2081, punkt 34; 21. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑231/99: Joynson vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑2085, punkt 154, ja eespool punktis 57 viidatud kohtuotsus Honeywell vs. komisjon, punkt 57). Seoses sellega peab hagiavalduses olema selgitatud, milles seisneb hagi aluseks olev väide, ning ainuüksi selle abstraktne äramärkimine ei vasta kodukorra nõuetele (Üldkohtu 12. jaanuari 1995. aasta otsus kohtuasjas T‑102/92: Viho vs. komsjon, EKL 1995, lk II‑17, punkt 68, ja Üldkohtu 22. novembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑282/04: Itaalia vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 60).

50      Tuleb tõdeda, et hagejate väited vastavad eespool nimetatud nõuetele.

51      Esiteks ei ole kahtlust, et hagiavaldusest nähtub sõnaselgelt, et käesolevas hagis palutakse tuvastada algmääruse artikli 1 lõike 4, artikli 11 lõike 3 ning artikli 21 rikkumine, mis seisneb väidetavalt komisjoni keeldumises algatada asjaomaste dumpinguvastaste meetmete vahepealne läbivaatamine. Samuti soovitakse selles, et tuvastataks õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine komisjoni poolt.

52      Teiseks, kuigi hagejad viitavad iga väite puhul suures osas hagiavaldusele lisatud läbivaatamistaotlusele, on nad oma peamised hagi toetuseks esitatud argumendid ära toonud ka hagiavalduses. Esimese väite osas, mis tuleneb asjaomaste toodete määratlust, ühenduse toodangut ja kahju puudutavate asjaolude muutusest, väidavad hagejad kõigepealt hagiavalduse punktides 28–35, et toote esialgne määratlus on aegunud tulenevalt uutest asjaoludest, mis on seotud teatud tehnilise ja tehnoloogilise arenguga. Seejärel rõhutavad hagejad oma hagiavalduse punktides 36–41, et ühenduse üldotstarbeliste trosside tootmine on lakkamas või juba lakanud eksisteerimast. Viimaseks leiavad hagejad hagiavalduse punktides 42–45, et on vähe tõenäoline, et kahju jätkuks või korduks, kui meetmete kohaldamisalast jätta välja teatava üldotstarbeliste trosside alamkategooria import. Seoses teise väitega, mis puudutab õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist, esitavad hagejad hagiavalduse punktides 12–15 ja 46–50 asjaolud, mis väidetavalt tekitasid temas õiguspärase ootuse, et algatatakse asjaomaste dumpinguvastaste meetmete vahepealne läbivaatamine. Kolmanda väite osas esitasid hagejad hagiavalduse punktides 51–55 põhjused, millest tulenevalt on nende arvates komisjon rikkunud algmääruse artikli 1 lõiget 4, kui ta võttis aluseks vaatlusaluse toote liiga laia määratluse.

53      Seega võimaldavad hagiavalduses esitatud hagejate argumendid komisjonil end kaitsta ja Üldkohtul oma kontrolli teostada. Sellest tuleneb, et hagejate väidete vastuvõetamatuse väide, mille komisjon esitas, tuleb tagasi lükata.

B –  Sisulised küsimused

54      Hagi põhjendamiseks esitavad hagejad kolm väidet, mis puudutavad esiteks algmääruse artikli 11 lõike 3 ja artikli 21 rikkumist, teiseks õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist ning kolmandaks ilmset hindamisviga ja algmääruse artikli 1 lõike 4 rikkumist.

1.     Esimene väide, mis puudutab algmääruse artikli 11 lõike 3 ja artikli 21 rikkumist

55      Hagejad väidavad, et komisjon rikkus algmääruse artikli 11 lõiget 3 ja artiklit 21, kui ta keeldus algatamast asjaomaste dumpinguvastaste meetmete osalist vahepealset läbivaatamist, kuigi ta oli selleks kohustatud, arvestades läbivaatamistaotluses sisalduvaid piisavaid tõendeid, mis puudutasid toodete määratluse, ühenduse toomise ja kahjuga seotud asjaolude muutust.

56      Niisiis koosneb väide kolmest osast. Esimeses osas väidavad hagejad, et esialgne toote määratlus on aegunud uute asjaolude tõttu, mis on seotud teatava tehnilise ja tehnoloogilise arenguga. Teises osas väidavad nad, et ühenduse üldotstarbeliste trosside tootmine on lakkamas või on juba lakanud eksisteerimast. Viimaseks kinnitavad nad kolmandas osas, et on vähe tõenäoline, et kahju jätkuks või korduks, kui meetmete kohaldamisalast jäetaks välja vaatlusaluse toote teatava alamkategooria import.

a)     Esimene osa, mis puudutab vaatlusaluse toote määratlusega seotud asjaolude muutust

 Poolte argumendid

57      Komisjoni otsustuspraktikale viidates rõhutavad hagejad, et asjaolude muutus, mis õigustab vahepealset läbivaatamist, võib puudutada mitte ainult dumpingut ja/või kahju, vaid ka vaatlusaluse toote määratlust. Sellega seoses väidavad hagejad, et seoses terastrossidega on toimunud asjaolude muutus, mis õigustab asjaomastes dumpinguvastastes meetmetes sisalduva vaatlusaluse toote määratluse kohandamist.

58      Komisjonil on tõepoolest ulatuslik kaalutlusõigus vaatlusaluste toodete määratlemiseks kaubanduse kaitsemeetmete raames. Siiski oleks ta pidanud algatama vahepealse läbivaatamise algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel, kuna hagejate taotlus sisaldas piisavaid tõendeid asjaomase toote määratlusega seotud tehniliste ja majanduslike asjaolude muutuse kohta. Kohtuotsused, millele komisjon viitas ja mis õigustavad tema ulatuslikku kaalutlusõigust kaubanduse kaitsemeetmete osas (Üldkohtu 25. septembri 1997. aasta otsus kohtuasjas T‑170/94: Shanghai Bicycle vs. nõukogu, EKL 1997, lk II‑1383, punktid 61–71, ja 17. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑462/04: HEG ja Graphite India vs. nõukogu, EKL 2008, lk II‑3685, punkt 68), ei puutu käesoleva kohtuasja lahendamisel asjasse, kuna need puudutavad dumpinguvastase meetme enda tühistamist, mitte selle otsuse tühistamist, millega jäeti vahepealne läbivaatamine algatamata.

59      Hagejate arvates ei ole vahepealse läbivaatamise algatamine vajalik vaid juhul, kui olemasolevate meetmete kohandamine on vältimatu, vaid ka siis, kui on esitatud piisavad tõendid teatavate tehniliste ja majanduslike asjaolude muutuse kohta ning kui neid muutusi arvestades võib olemasolevate meetmete kohandamine vajalikuks osutuda.

60      Arvestades tõendeid, mille nad esitasid oma taotluse põhjendamiseks, oleks komisjon pidanud vähemalt algatama vahepealse läbivaatamise, et tal oleks võimalik teha otsus vaatlusaluse toote määratluse võimaliku kohandamise kohta. Komisjon otsustas siiski, ilma et ta oleks algatanud vahepealse läbivaatamise, et nimetatud määratluse kohandamine ei ole vajalik, rikkudes nii algmääruse artikli 11 lõiget 3.

61      Seega tõendasid hagejad läbivaatamistaotluses, et terastrossidele vastava toote määratlus oli pärast neid trosse puudutavate dumpinguvastaste meetmete kehtestamist muutunud.

62      Esiteks tegi Euroopa Standardikomitee (CEN) üld- ja eriotstarbelistel trossidel vahet 12. novembril 2001 Euroopa standardis EN 12385. Üldotstarbelised tossid, mis on mõeldud „üldisteks tõstetöödeks”, koondati selle standardi osasse 4, samas kui eriotstarbelised trossid koondati nimetatud standardi osadesse 5–10. CEN kinnitas seda vahetegemist 2002. aastal standardis EN 10264, mis puudutab trosside terastraatidele kohaldatavaid nõudeid, mille raames ta eristas „üldkasutatavate trosside […] traate” selle standardi osas 2 ning „suurele koormusele vastupidavaid [..] traate” standardi osas 3.

63      Sellega seoses kinnitas komisjon 4. augusti 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1742/2000, millega kehtestatakse teatava Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taiwanist ja Taist pärineva polüetüleentereftalaadi impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (EÜT L 1999, lk 48), ülimalt asjakohase kriteeriumi, milleks on vaatlusaluste toodete määratlemiseks standardimine.

64      Hagejate arvates nõuab standardimises toimunud muutus asjaomaste dumpinguvastaste meetmete kohaldamisala kohandamist ning üldotstarbeliste ja eriotstarbeliste trosside eristamist. Seega oleks komisjon pidanud selles küsimuses vahepealse läbivaatamise raames läbi viima põhjalikuma uurimise, eelkõige seoses konkreetsete ja ammendavate näidetega, mille nad oma taotluses esitasid. Komisjon neid näiteid siiski arvesse ei võtnud, vaid viitas oma tavapärasele argumendile, mille kohaselt on terastrossidel kõik samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ning need koosnevad peamiselt kolmest komponendist: terastraat, millest moodustuvad keermed, ümber südamiku põimitud keermed ja südamik ise. See lihtsustatud argument ei ole kuidagi seotud praeguse tehnilise reaalsusega, mis nähtub keerulistest ja mahukatest kirjeldustest, mis sisalduvad standardites EN 12385 ja EN 10264. Lisaks ei saa vaatlusaluse toote määratlust täpsustada, kuna tehnilistest nõuetest tulenevalt koosnevad kõik terastrossid eespool nimetatud kolmest komponendist. Seega tegi komisjon ilmse hindamisvea ja rikkus algmääruse artikli 11 lõiget 3, kui ta jättis arvesse võtmata eespool viidatud standardites kirja pandud muudatused ja kui ta keeldus vahepealset läbivaatamist algatamast.

65      Teiseks väidavad hagejad, et nad esitasid läbivaatamistaotluses tõendeid turu taju muutuste kohta. Terastrosside turul tegutsevad ettevõtjad eristavad nüüd erinevalt varasemast praktikast üldotstarbelisi ja eriotstarbelisi trosse.

66      Esiteks tõendasid nad, et ühenduse tootjad teevad vahet neil trossiliikidel oma veebilehtedel, reklaamides ja kataloogides. Tootjad rõhutavad nendes oma võimet toota eriotstarbelisi trosse eritellimuse alusel.

67      Teiseks tõendasid hagejad oma läbivaatamistaotluses, et eriotstarbelised trossid erinevad üldotstarbelistest trossidest füüsikaliste ja tehniliste omaduste poolest. Seega ei ole komisjoni viide terastrosside põhiomadustele asjakohane, et lükata ümber hagejate argument, mille kohaselt peetakse turu taju kohaselt eriotstarbelisi trosse ja üldotstarbelisi trosse eri toodeteks.

68      Kõigepealt, eriotstarbelised trossid ei koosne ainult kolmest üldotstarbeliste trosside põhikomponendist, vaid neil on lisakomponente (näiteks plastmassist „inserdid” ja/või plastist kihid, täiendavad täitekeermed, spetsiaalsed lubrikandid ja kokkupressitud keermed), mis võimaldab neid kasutada otstarbel, mille puhul on nõutud vastupidavus suurele koormusele või kõrged ohutusnõuded.

69      Edasi on eriotstarbeliste trosside keermeid eriliselt töödeldud, mis võimaldab seda, et nendel trossidel on võrreldes üldotstarbeliste trossidega muu hulgas lisaks suuremale paindlikkusele ka palju kõrgem katkemis-, kulumis- ja korrosioonikindlus.

70      Lisaks on eriotstarbelised trossid võrreldes üldotstarbeliste trossidega erakordselt vähekeerduvad, mistõttu saab neid kasutada erilisteks lõppotstarveteks.

71      Viimaseks müüakse eriotstarbelisi trosse palju kallimalt kui sama tüüpi üldotstarbelisi trosse.

72      Hagejad rõhutavad, et nad on läbivaatamistaotluses tõendanud selget erinevust üldotstarbeliste trosside ja eriotstarbeliste trosside vahel maatriksi abil, mis tõi esile nende trosside vahelised erinevused nende füüsikaliste ja tehniliste omaduste ja nende lõppkasutuse seisukohast ning mis võib asendada suuniseid asjaomaste meetmete kohaldamisala uuesti määratlemiseks.

73      Seda maatriksit arvesse võttes on komisjoni keeldumine üld- ja eriotstarbeliste trosside vahetegemisest mõistetamatu. Seda saab selgitada vaid „ettenägematute tagajärgede” kartusega, millele komisjoni teenistujad viitasid 8. aprilli 2008. aasta koosolekul ja mis tuleneksid üldotstarbeliste trosside väljajätmisest dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalast, mis eeldaks uue uurimise alustamist kõikide terastrosse puudutavate kehtivate dumpinguvastaste meetmete suhtes. See kartus ei saa siiski õigustada seda, et jätkuvalt kohaldatakse vaatlusaluse toote aegunud määratlust, mis ei ole enam kooskõlas turu tehniliste ja majanduslike asjaoludega.

74      Hagejad rõhutavad ka seda, et nõukogu 29. novembri 1999. aasta määruses (EÜ) nr 2537/1999, millega muudetakse teatavate Jaapanist, Taiwanilt, Hiina Rahvavabariigist, Hongkongist, Korea Vabariigist, Malaisiast, Mehhikost, Ameerika Ühendriikidest ja Indoneesiast pärit magnetketaste (3,5tollised mikrodisketid) impordi suhtes lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist käsitlevaid määrusi (EMÜ) nr 2861/93, (EÜ) nr 2199/94, (EÜ) nr 663/96 ja (EÜ) nr 1821/98 ning määrust (EÜ) nr 1335/1999 teatavate Indoneesiast pärit ja PT Betadiskindo Binatama poolt toodetavate ja ühendusse eksportimiseks müüdavate magnetketaste (3,5tollised mikrodisketid) impordi suhtes lõplike dumpinguvastaste tollimaksude taaskehtestamise kohta (EÜT L 307, lk 1; ELT eriväljaanne 11/32, lk 159), leiti, et läbivaatamistaotlus, mille eesmärk on toode dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalast välja arvata, on põhjendatud, kui asjaomane toode erineb ilmselgelt vaatlusalusest tootest füüsikaliste ja tehniliste omaduste, lõppkasutuse ja hinna poolest. Läbivaatamistaotluses esitasid hagejad piisavaid tõendeid eespool mainitud kriteeriumide esinemise kohta, mistõttu oli komisjon kohustatud algatama vahepealse läbivaatamise, et kohandada terastrosse puudutavate dumpinguvastaste meetmete kohaldamisala. Selle kohustuse täitmata jätmine kujutab endast ilmset hindamisviga ja algmääruse artikli 11 lõike 3 rikkumist.

75      Komisjon vaidleb hagejate argumentidele vastu.

 Üldkohtu hinnang

76      Hagejad väidavad, et komisjon tegi ilmse hindamisvea ja rikkus algmääruse artikli 11 lõiget 3, kui ta keeldus algatamast vahepealset läbivaatamist, mille eesmärk oli muuta vaatlusaluse toote määratlust.

77      Kõigepealt olgu meenutatud, et institutsioonidel on kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus nende majanduslike, poliitiliste ja õiguslike olukordade keerulisuse tõttu, mida nad uurima peavad (Euroopa Kohtu 27. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑351/04: Ikea Wholesale, EKL 2007, lk I‑7723, punkt 40, ja Üldkohtu 8. juuli 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑221/05: Huvis vs. nõukogu, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 38). Nii on see ka liidu institutsioonide antud keeruliste tehniliste hinnangute puhul (vt selle kohta 21. novembri 1991. aasta otsus kohtuasjas C‑269/90: Technische Universität München, EKL 1991, lk I‑5469, punkt 13; vt selle kohta ka eespool punktis 49 viidatud kohtuotsus Microsoft vs. komisjon, punktid 88 ja 89).

78      Samuti tuleb märkida, et kohtupraktika kohaselt on nimetatud valdkonnas liidu kohtu kontroll institutsioonide hinnangute üle piiratud menetlusnormidest kinnipidamise, vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude sisulise õigsuse, nende faktiliste asjaolude hindamisel ilmsete vigade puudumise ja võimu kuritarvitamise puudumise kontrollimisega (vt Üldkohtu 28. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑35/01: Shanghai Teraoka Electronic vs. nõukogu, EKL 2004, lk II‑3663, punktid 48 ja 49 ning seal viidatud kohtupraktika, ja 4. oktoobri 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑300/03: Moser Baer India vs. nõukogu, EKL 2006, lk II‑3911, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).

79      Sellega seoses tuleb eespool punktis 77 viidatud kohtupraktikat arvestades märkida, et komisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus dumpinguvastaste meetmete jätkuva rakendamise vajaduse kindlaksmääramiseks algmääruse artikli 11 lõike 3 raames ning ka selle kindlakstegemiseks, kas vahepealse läbivaatamise taotlus sisaldab piisavaid tõendeid, mis kinnitavad niisuguse läbivaatamise vajadust.

80      Just neid kaalutlusi arvestades tuleb analüüsida, kas komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta keeldus algatamast asjaomaste dumpinguvastaste meetmete vahepealset läbivaatamist, võttes arvesse läbivaatamistaotluses sisalduvaid tõendeid.

81      Mis puudutab argumenti, mis tuleneb vaatlusaluse toote määratlusega seotud asjaolude muutumisest, siis tuleb meenutada, et algmäärus ei täpsusta, kuidas tuleb määratleda toode või tootevalik, mis võib olla dumpingu uurimise ese, ega nõua üksikasjalikku klassifitseerimist (vt selle kohta eespool punktis 58 viidatud kohtuotsus Shanghai Bicycle vs. komisjon, punkt 61).

82      Vaatlusaluse toote määratlemiseks võivad institutsioonid arvesse võtta erinevaid tegureid, näiteks toodete füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused, kasutus, asendatavus, tarbijapoolne taju, turustuskanalid, tootmisprotsess, tootmiskulud ja kvaliteet (vt selle kohta Üldkohtu 4. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas T‑401/06: Brosmann Footwear (HK) jt vs. nõukogu, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 131).

83      Mis puudutab asjaolude muutust, mis õigustab teatud toote vaatlusaluse toote määratlusest väljajätmist, siis peab väide, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta keeldus algatamast vahepealset läbivaatamist, tuginema seega argumentidele, millega tõendatakse, et komisjon on läbivaatamise algatamisega seotud hinnangu raames andnud eksliku hinnangu teguritele, mis tema arvates on asjakohased, või et teiste, asjakohasemate tegurite arvessevõtmine oleks viinud selle toote asjaomase toote määratlusest väljajätmiseni (vt selle kohta eespool punktis 82 viidatud kohtuotsus Brosmann Footwear (HK) jt vs. komisjon, punkt 132).

84      Vaidlustatud aktis järeldas komisjon, et vahepealset läbivaatamist ei saanud algatada, et jätta üldotstarbelised trossid vaatlusaluste toodete määratluse alt välja, muu hulgas põhjusel, et läbivaatamistaotlus ei sisaldanud piisavalt tõendeid, mis võimaldaksid kinnitada, et nendel kahel trossiliigil ei ole samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused.

85      Nagu hagejad kohtuistungil kinnitasid, ei vaidle nad vastu füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste põhiomaduste kriteeriumi asjakohasusele, et määratleda vaatlusalune toode, kuid leiavad, et samuti tuleb arvesse võtta muid asjakohasemaid tegureid, eelkõige neid, mis puudutavad ühiste standardite kehtestamist, toodete lõppkasutust ja hindu.

86      Esiteks tuginevad hagejad sellele vahetegemisele, mida CEN tegi standardites EN 12385 ja EN 10264 üldotstarbeliste ja eriotstarbeliste trosside vahel, heites komisjonile ette seda, et viimane on vastupidi oma varasemale praktikale jätnud arvesse võtmata ülimalt asjakohase kriteeriumi, milleks on vaatlusaluste toodete kohaldamisala määratlemiseks standardimine.

87      Nende standarditega seoses tuleb märkida, et standard EN 12385 täpsustab need ohutusnõuded, mis puudutavad terastrosside valmistamist ja katsetamist, samas kui standard EN 10264 täpsustab mõõtmete tolerantsid, mehaanilised omadused, terastraatide keemilise koostise nõuded ja tingimused, millele trosside jaoks kasutatavate traatide võimalik kate peab vastama. Kuigi vastab tõele, et need standardid kehtestavad teatavate eriotstarbeliste trosside kategooriate jaoks erinõuded, ei saa niisuguste nõuete olemasolu üksi olla tõendiks selle kohta, et üldotstarbelised ja eriotstarbelised trossid ei kujuta dumpinguvastaste meetmete kohaldamiseks endast ühte ja sama „vaatlusalust toodet”. Esiteks sisaldab iga standard peale selle, et kehtestatakse teatavate spetsiifiliste trosside kategooriate jaoks kindlaks erinõuded, ühist sissejuhatavat osa, mis on kohaldatav kõikide terastrosside suhtes olenemata sellest, kas need on üldotstarbelised või eriotstarbelised. Teiseks ei välista erinevad standardites nimetatud terastraatide kategooriad üksteist, mis tähendab, et trossid, mis vastavad ühe kategooria nõuetele, võivad vastata ka muude kategooriate nõuetele. Isegi kui komisjon kinnitas kohtuistungil, et teatud juhtudel võib vaatlusaluse toote määratlus vastata niisugusele määratlusele, nagu on kehtestatud ühises standardis, ei saa dumpinguvastaste meetmete vaatlusaluse toote määratlus igal juhul sõltuda niisugusest määratlusest.

88      Isegi kui erinevat liiki terastrosse on võimalik gruppidesse jaotada täiendavate komponentide ja lõplike kasutusotstarvete alusel, ei saa vastupidi hagejate väidetule asuda seisukohale, et nende eri gruppide vahel on selge eristusjoon. Nagu komisjon kohtuistungil õigesti märkis, ei ole olemas objektiivset kriteeriumit, mis võimaldaks kindlaks määrata eri liiki trosside kavandatavat kasutust või nende lõplikku kasutusotstarvet nende ühendusse importimisel või nende müümisel. Nimelt võivad isegi sama grupi tooted olla mõeldud eri kasutusotstarbe jaoks. Lisaks, kuigi tootevaliku ülemise ja alumise otsa terastrossid ei ole üksteisega asendatavad, ei vaidle hagejad vastu sellele, et mõnes naabergrupis võidakse üldotstarbelisi ja eriotstarbelisi terastrosse kasutada samadel eesmärkidel ja need on seega üksteisega asendatavad. Selles osas eri gruppide terastrossid teatud määral kattuvad ja konkureerivad üksteisega (vt selle kohta Euroopa Kohtu 10. märtsi 1992. aasta otsus kohtuasjas C‑171/87: Canon vs. nõukogu, EKL 1992, lk I‑1237, punktid 48–52 ; 10. märtsi 1992. aasta otsus kohtuasjas C‑174/87: Ricoh vs. nõukogu, EKL 1992, lk I‑1335, punktid 35–40, ja 10. märtsi 1992. aasta otsus kohtuasjas C‑179/87: Sharp Corporation vs. nõukogu, EKL 1992, lk I‑1635, punktid 25–30).

89      Igal juhul ei toeta hagejate viidatud määrus nr 1742/2000 nende argumenti, mille kohaselt kujutab CEN‑i poolt ühiste standardite kehtestamine komisjoni jaoks vaatlusaluse toote kohaldamisala määratlemisel endast ülimalt asjakohast kriteeriumi. Sellega seoses piisab, kui tõdeda, et komisjon tugineb selles määruses vaatlusaluse toote määratluses vaid vähesel määral ühiste tehniliste standardite olemasolule. Seega tehti kahte liiki polüetüleentereftalaadi erinevus kindlaks nendele toodetele „omase viskoossuse” taseme alusel ning kõnealust standardit kasutati nimetatud määruses ainult mõõtevahendina viskoossuse testi eesmärgil. Ilma et käesoleva vaidluse lahendamiseks oleks vaja võtta seisukoht seoses määruses nr 1742/2000 antud hinnangute asjakohasusega, tuleb seega tõdeda, et hagejate argument rajaneb nimetatud määruse vääral tõlgendamisel ja tuleb seega tagasi lükata.

90      Teiseks, seoses turu taju muutusega esitavad hagejad sisuliselt kaks väidet.

91      Esiteks väidavad hagejad, et ühenduse tootjad teevad oma kataloogides, veebilehtedel ja ka oma reklaamides vahet kahel trossiliigil. Siiski ei tõenda need näited, et üldotstarbeliste ja eriotstarbeliste trosside vahele saab tõmmata selge eristusjoone, vaid pigem seda, et ühenduse tootjad pakuvad eri liiki terastrosside täielikku valikut. Igal juhul ei saa mõne ühenduse tootja piiratud arv kataloogide, veebilehtede ja reklaamide väljavõtteid kahtluse alla seada järeldust, mille kohaselt on eri trossiliikidel samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ning et need on teatud määral kattuvad ja konkureerivad omavahel.

92      Teiseks esitavad hagejad argumendi, mis puudutab trosside eristamist täiendavate elementide (näiteks keermed, plastist inserdid, lubrikandid), erilise töötlemise (kokkupressitud keermed, et nad omandaksid viisnurkse või elliptilise kuju), erakordselt vähese keerduvuse, eriotstarbeliste trosside kõrgema hinna või eriotstarbeliste trosside erikasutuse alusel. Need näited ei võimalda siiski toetada hagejate väidet, et üldotstarbeliste ja eriotstarbeliste trosside vahele saab tõmmata selge eristusjoone. Esiteks, nagu eespool punktis 88 on viidatud, siis kuigi täiendavate omaduste ja nende erikasutuse seisukohalt on olemas lai valik terastrosside liike, ei võimalda hagejate esitatud asjaolud seada kahtluse alla komisjoni järeldust, mille kohaselt on naabergruppidesse kuuluvad terastrossid üksteisega asendatavad, teatud määral kattuvad ja konkureerivad omavahel. Teiseks tuleb tõdeda, et ükski algmääruse säte ei kohusta institutsioone kohtlema sama toodet sõltuvalt eri kasutusest erinevalt (vt selle kohta Üldkohtu 29. jaanuari 1998. aasta otsus kohtuasjas T‑97/95: Sinochem vs. nõukogu, EKL 1998, lk II‑85, punkt 53).

93      Selles osas ei saa samuti nõustuda hagejate argumendiga, mis puudutab institutsioonide varasemat praktikat. Nimelt, nagu sai meenutatud eespool punktides 77–79, on institutsioonide ülesanne uurida oma kaalutluspädevuse teostamise raames algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel vahepealse läbivaatamise kontekstis dumpinguvastaste meetmete jätkuva rakendamise vajadust. Seda kaalutluspädevust tuleb teostada juhtumipõhiselt, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid faktilisi asjaolusid (vt selle kohta Euroopa Kohtu 14. märtsi 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑156/87: Gestetner Holdings vs. nõukogu ja komisjon, EKL 1990, lk I‑781, punkt 43). Igal juhul ei toeta määruses nr 2537/1999 antud hinnangud hagejate seisukohta, mille kohaselt on õigustatud läbivaatamine, mille eesmärk on jätta asjaomaste dumpingumeetmete alt välja üldotstarbelised terastrossid, kuna uurimine, mille tulemusel selle määrusega jäeti välja suuremahulised mikrodisketid, näitas selgelt, et nende kahe vaatlusaluse toote vahel oli füüsikaliste ja tehniliste omaduste osas selge erinevus. Vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, ei nähtu määrusest nr 2537/1999, et institutsioonid pidasid toodete lõppkasutust ja hindu määravateks teguriteks. Ainus märge lõppkasutuse kohta, mis on tehtud uurimise järeldustes, on toodud määruse nr 2537/1999 põhjenduses 27, kus nõukogu ütleb, et „lõppkasutuse põhjal ei saa järeldada, et tavalised […] mikrodisketid ning [suuremahulised mikrodisketid] on üks ja sama toode”, samas kui nendes järeldustes ei ole antud mingit hinnangut nende kahe toote vahelistele hinnaerinevustele.

94      Eespool esitatust nähtub, et hagejate argumendid, mis puudutavad CEN‑i tehniliste standardite muutmist või turu taju väidetavat muutust, ei tõenda, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta keeldus algatamast asjaomaste dumpinguvastaste meetmete osalist vahepealset läbivaatamist hagejate esitatud tõendite põhjal, mis puudutavad vaatlusaluse toote määratlusega seotud asjaolude muutust.

95      Seetõttu tuleb esimese väite esimene osa tagasi lükata.

b)     Teine osa, mis tuleneb nende asjaolude muutustest, mis on seotud üldotstarbeliste trosside tootmisega ühenduses

 Poolte argumendid

96      Viidates nõukogu 18. märtsi 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 495/2002 määruse (EÜ) nr 904/98, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Jaapanist, Korea Vabariigist, Malaisiast, Singapurist, Taiwanist ja Taist pärit personaalsete faksiaparaatide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 78, lk 1), väidavad hagejad, et nõukogu tunnistas määruse nr 904/98 kehtetuks vahepealse läbivaatamise taotluse tulemusel põhjusel, et personaalsete faksiaparaatide tootmine ühenduse tööstusharu poolt oli oluliselt vähenenud ja pidi eeldatavasti lähitulevikus lakkama (vt määruse nr 495/2002 põhjendus 9).

97      Sellest määrusest nähtub, et ühenduse huvidega ja seega algmääruse artikliga 21 oleks vastuolus rakendada jätkuvalt dumpinguvastaseid meetmeid toote suhtes, mille tootmine ühenduses on lakkamas või mis peaks lähitulevikus lakkama.

98      Hagejad tõendasid läbivaatamistaotluses, et üldotstarbeliste trosside tootmine ühenduses oli praegusel ajal vähetähtis erinevalt ajavahemikust 1999–2001, mil ühenduses toodeti oluline kogus üldotstarbelisi trosse. Nad rõhutavad, et nad esitasid tõendi niisuguse asjaolude muutuse kohta.

99      Esiteks esitati läbivaatamistaotluse konfidentsiaalses versioonis mitu ühenduse tootja avaldust tõendamaks, et üldotstarbelised trossid jäeti tootmiskavadest välja või et nimetatud tootjatel ei ole enam võimalik neid toota. Vaatamata sellele, et hagejad ei esitanud neid avaldusi käesolevas menetluses, et kaitsta nende konfidentsiaalsust, märgivad nad, et komisjonile olid need dokumendid teada, kuna tema käsutuses on läbivaatamistaotluse konfidentsiaalne versioon.

100    Teiseks nähtub selle tootmise lakkamine ühenduse tootjate reklaamidest, veebilehtedelt ja kataloogidest, mis on lisatud läbivaatamistaotluse lisas 4. Need dokumendid tõendavad, et praegusel ajal toodavad asjaomased ühenduse terastrosside tootjad peamiselt eriotstarbelisi trosse.

101    Komisjon otsustas jätta need tõendid arvesse võtmata, kuna vaidlusaluses kirjas ei viidanud ta üldotstarbeliste trosside tootmise lakkamisele. Seega on dumpinguvastaste tollimaksude negatiivne mõju ebaproportsionaalne, kuna komisjon ei võtnud arvesse seda, et dumpinguvastaste meetmete jätkuv rakendamine ei kujuta endast ühenduse üldotstarbeliste trosside tootmise jaoks mingit eelist. Hagejad järeldavad sellest, et komisjon tegi ilmse hindamisvea ja rikkus algmääruse artiklit 21.

102    Komisjon väidab esmalt, et esimese väite kõnealune osa on vastuvõetamatu kahel põhjusel. Esiteks ei ole hagejad haldusmenetluses mingil hetkel esitanud argumenti, et meetmete jätkuv rakendamine on vastuolus ühenduse huvidega ja kujutab endast algmääruse artikli 21 rikkumist.

103    Teiseks rajavad hagejad oma argumendi, mis puudutab üldotstarbeliste terastrosside tootmise järkjärgulist lõppemist ühenduses väidetud asjaoludele, mis ei sisaldu hagiavaldusele lisatud läbivaatamistaotluse konfidentsiaalses versioonis, ja ühenduse tootjate avaldustele, mida ei ole hagiavaldusele lisatud.

104    Kui eeldada, et käesolev osa on vastuvõetav, vaidleb komisjon vastu hagejate väitele, mille kohaselt on üldotstarbeliste trosside tootmine ühenduses muutunud tühiseks.

 Üldkohtu hinnang

–       Vastuvõetavus

105    Esimese väite teise osa vastuvõetamatuse osas, millele komisjon viitas põhjusel, et argumenti vastuolu kohta ühenduse huviga ei esitatud haldusmenetluses, tuleb käesolevas asjas märkida, et läbivaatamistaotluse IV osa pealkiri on „Üldotstarbeliste trosside tootmise järkjärguline lõpetamine ühenduses”. Hagejad toovad selles esile üldotstarbeliste terastrosside tootmise vähenemise ühenduses, mis kujutab endast muutust, mille tõttu on vaja uuesti määratleda asjaomaste dumpinguvastaste meetmete kohaldamisala, et jätta nimetatud trossid vaatlusaluse toote määratluse alt välja. Oma argumendi põhjendamiseks viitasid hagejad läbivaatamistaotluses määrusele nr 495/2002 (vt eespool punkt 96). Kuid selles määruses leidis nõukogu vahepealse läbivaatamise raames algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel, et personaalsete faksiaparaatide teatava impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamine oli ühenduse huvides, arvestades, et lähitulevikus lõpetatakse ühenduses nende toodete tootmine, mille suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed.

106    Argumente ühenduse üldotstarbeliste trosside tootmise järkjärgulise kaotamise kohta on täies ulatuses korratud hagiavalduses. Hagejad täpsustasid selles määruse nr 495/2002 põhjendusele 9 viidates, et asjaomaste dumpinguvastaste meetmete jätkuv rakendamine on üldotstarbeliste trosside tootmise järkjärgulist lõppemist arvestades vastuolus ühenduse huvidega ja kujutab endast algmääruse artikli 21 rikkumist.

107    Algmääruse artikli 21 lõike 1 teisest ja kolmandast lausest (nüüd määruse nr 1225/2009 artikli 21 lõike 1 teine ja kolmas lause) tuleneb, et institutsioonidel on õigus jätta kindlaksmääratud dumpinguvastased meetmed kohaldamata, kuigi muud dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise tingimused on täidetud, st dumping, kahju ja põhjuslik seos, kui nad leiavad, et selliste meetmete kohaldamine ei ole ühenduse huvides. Kuid ühenduses nende toodete tootmise järkjärgulise lõppemise juhtumil, mille suhtes on kehtestatud dumpinguvastased meetmed, kuulub ühenduse huvide hindamine asjaomaste dumpinguvastaste meetmete jätkuva rakendamise vajaduse kindlaksmääramise alla algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel.

108    Tuleb tõdeda, et komisjoni etteheide, et hagejad tuginevad argumendile, mida ei ole haldusmenetluses esitatud, rajaneb vääral eeldusel, kuna läbivaatamistaotluses mainiti vähemalt kaudselt ühenduse huvi kadumist, sest selles viidati üldotstarbeliste trosside tootmise järkjärgulisele kaotamisele ühenduses ja märgiti määruse nr 495/2002 põhjendusele 9 viidates, et asjaomased dumpinguvastased meetmed „ei paranda kuidagi [ühenduse] tootmise kaitset võimalike ebaausate kaubandustavade vastu”.

109    Sellest järeldub, et algmääruse artiklile 21 otsese viite puudumine läbivaatamise taotluses ei mõjuta esimese väite kõnesoleva osa vastuvõetavust.

110    Mis puudutab seejärel küsimust, et ühenduse tootjate väidetavalt konfidentsiaalseid avaldusi üldotstarbeliste trosside tootmise järkjärgulise lõppemise kohta ühenduses ei ole esitatud, siis tuleb märkida, et see küsimus kuulub hagejate esitatud väidete tõendatuse hindamise alla, mistõttu seda küsimust analüüsitakse esimese väite kõnesoleva osa põhjendatuse uurimise raames.

111    Eelnevast tuleneb, et vastuvõetamatuse väide, mille komisjon esitas seoses esimese väite teise osaga, tuleb tagasi lükata.

–       Sisulised küsimused

112    Hagejad väidavad, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta keeldus tuvastamast üldotstarbeliste trosside tootmise lõppemist ühenduses ja seega keeldus läbivaatamistaotlust rahuldamast.

113    Selles osas tuleb tõdeda, et hagejad piirdusid väitega, et üldotstarbeliste trosside tootmine ühenduses oli nüüd tühine, esitamata seejuures ühtegi konkreetset tõendit, mis seda väidet toetaks.

114    Kõigepealt, mis puudutab ühenduse tootjate avaldusi, millele hagejad tuginevad, et tõendada üldotstarbeliste trosside tootmise vähenemist ühenduses, siis tuleb märkida, et lisaks sellele, et neid avaldusi ei esitatud käesoleva hagi raames, ei saa niisuguseid üksikuid ühenduse tootjate avaldusi, mis kinnitavad vajaduse korral, et nad on üldotstarbelised trossid oma tootmiskavast välja jätnud, iseenesest pidada piisavaks, et tõendada üldotstarbeliste trosside tootmise järkjärgulist lõppemist ühenduses, kui nende toetuseks ei ole esitatud objektiivseid tõendeid, näiteks tootmisstatistikat.

115    Lisaks ei tõenda ühenduse tootjate reklaamid, mis on lisatud hagiavalduse lisas esitatud läbivaatamistaotlusele, üldotstarbeliste trosside tootmise järkjärgulist lõppemist ühenduses, vaid pigem seda, et ühenduse tootjad pakuvad eri liiki terastrosside täielikku valikut, ilma et nendes reklaamides tehtaks kindlaks, kas nendes pakutavad trossid on toodetud ühenduses või imporditud. Igal juhul ei piisa ühenduse tootjate teatavatest reklaamide, veebilehtede või kataloogide väljavõtetest, millest nähtub, et nad keskenduvad eriotstarbeliste trosside tootmisele, et tõendada kogu üldotstarbeliste trosside tootmise järkjärgulist lõppemist ühenduses.

116    Seega ei tõenda hagejate argumendid, mis puudutavad ühenduse üldotstarbeliste trosside tootmise järkjärgulise lõppemisega seotud asjaolude muutust, seda, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui keeldus algatamast asjaomaste dumpinguvastaste meetmete osalist vahepealset läbivaatamist, arvestades hagejate esitatud tõendeid.

117    Seetõttu tuleb esimese väite teine osa tagasi lükata.

c)     Kolmas osa, mis puudutab kahjuga seotud asjaolude muutust

 Poolte argumendid

118    Hagejate arvates ei pea järeldus, mis tehti ajal, mil ühenduse tootjad tootsid veel üldotstarbelisi trosse ja mille kohaselt tekitas trosside import neile olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses, praegu enam paika.

119    Esiteks tõendasid hagejad läbivaatamistaotluses, et üldotstarbelised ja eriotstarbelised trossid liiguvad eri turgudel, mida eristatakse uute Euroopa standardite EN 12385 ja EN 10264 alusel. Lisaks erinevad üldotstarbeliste ja eriotstarbeliste trosside turud selle poolest, et esimesi turustatakse peamiselt tööstuslikul tasandil, samas kui ühenduses toodetud eriotstarbelisi trosse töödeldakse põhimõtteliselt täiendavalt.

120    Teiseks esitasid hagejad läbivaatamistaotluse konfidentsiaalses versioonis ühenduse tootjate avaldused, kes impordivad suurtes kogustes üldotstarbelisi trosse ka nendest riikidest, kellele kohaldatakse terastrosside suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid. Nimetatud import ei tekita enam mingit kahju ühenduse tootjatele, kes ei tekitaks kunagi iseendale kahju. Vaatamata sellele, et hagejad ei ole neid avaldusi käesolevas menetluses esitanud, et kaitsta nende konfidentsiaalsust, märgivad nad, et komisjonile olid need dokumendid teada, kuna tema käsutuses on läbivaatamistaotluse konfidentsiaalne versioon.

121    Seega, kuna praegu ei esine üldotstarbeliste trosside impordiga seonduvat kahju, väidavad hagejad, et on vähe tõenäoline, et kahju jätkub või kordub, kui see import oleks asjaomaste dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalast välja jäetud.

122    Kuna komisjon keeldus tuvastamast, et algmääruse artikli 3 tähenduses kahju enam ei esinenud, ja seega keeldus rahuldamast läbivaatamise algatamise taotlust, siis on komisjon teinud ilmse hindamisvea ja rikkunud algmääruse artikli 11 lõiget 3.

123    Komisjon vaidleb hagejate argumentidele vastu.

 Üldkohtu hinnang

124    Nagu eespool punktis 37 juba sai märgitud, algatatakse vahepealne läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3, kui taotlus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv rakendamine ei ole enam vajalik, et korvata dumpingut, ja/või selle kohta, et meetme kõrvaldamisel või muutmisel kahju tõenäoliselt ei jätku või ei kordu või et olemasolevast meetmest ei piisa või enam ei piisa kahju tekitava dumpingu korvamiseks.

125    Mis puudutab esiteks hagejate argumenti, mille kohaselt liiguvad üldotstarbelised ja eriotstarbelised trossid eri turgudel, mida eristatakse uute CEN‑i standardite alusel, ning ka argumenti, et nende turustamise osas esineb erinevusi, siis tuleb märkida, et neid argumente juba uuriti ja need lükati tagasi esimese väite esimese osa analüüsi raames eespool punktides 86–95.

126    Teiseks, mis puudutab hagejate kinnitust, mille kohaselt ühenduse tootjad impordivad suurtes kogustes üldotstarbelisi trosse eelkõige riikidest, kelle suhtes on kehtestatud dumpinguvastased meetmed, siis tuleb märkida esiteks, et ühenduse tootjate üksikud avaldused, milles kinnitatakse, et nad impordivad suurtes kogustes üldotstarbelisi trosse ja millele hagejad tuginevad, siis peale selle, et neid ei ole käesolevas menetluses esitatud, ei saa neid pidada iseenesest piisavaks, et tõendada niisugust importi, kui neid ei ole toetatud objektiivsete tõenditega, näiteks nimetatud trosside ühenduse importi puudutava statistikaga. Teisalt ei tõenda hagejate pelk väide, et kahju jätkumine või kordumine on „vähe tõenäoline”, seda, et ühenduse tööstusharule tekkinud kahju enam ei esine.

127    Seega ei tõenda hagejate argumendid kahjuga seotud asjaolude muutuse kohta, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta keeldus algatamast asjaomaste dumpinguvastaste meetmete osalist vahepealset läbivaatamist, arvestades hagejate esitatud tõendeid.

128    Seetõttu tuleb esimese väite kolmas osa tagasi lükata.

129    Järelikult tuleb esimene väide tervikuna tagasi lükata.

2.     Teine väide, mis puudutab õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist

a)     Poolte argumendid

130    Hagejad väidavad, et komisjon rikkus nende õiguspärast ootust, kui ta keeldus algatamast dumpinguvastaste meetmete vahepealset läbivaatamist. Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et õigus nõuda õiguspärase ootuse kaitset laieneb kõigile isikutele, kes leiavad end olukorrast, millest ilmneb, et liidu haldusasutus on neile konkreetseid kinnitusi andes tekitanud nendes põhjendatud lootusi (Üldkohtu 16. novembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑333/03: Masdar (UK) vs. komisjon, EKL 2006, lk II‑4377, punkt 119).

131    Käesoleval juhul tekitas komisjon hagejates õiguspärase ootuse, kui ta tegi neile ettepaneku esitada vahepealse läbivaatamise raames uuesti argument selle kohta, et üldotstarbelised trossid erinevad oluliselt eriotstarbelistest trossidest. Need kinnitused anti piisava kindlusega ning pädevatest ja usaldusväärsetest allikatest.

132    Esiteks julgustas komisjon määrusega nr 1796/1999 Hiinast, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete läbivaatamismenetluse lõpetamisel algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel esitama vahepealse läbivaatamise taotlust, et kohandada kõnealuste meetmete ulatust. Muu hulgas võttis üks komisjoni teenistuja EWRIA‑ga ühendust, et teda teavitada sellest, et hagejate taotlust eesmärgiga kohandada dumpinguvastaste meetmete kohaldamisala ei saa esitada aegumise läbivaatamise kontekstis, vaid see tuleb esitada vahepealse läbivaatamise raames algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel. Hagejate arvates ei olnud komisjoni teenistujal mingit põhjust EWRIA‑ga ühendust võtta, kui komisjon ei olnud just huvitatud asjaomaste dumpinguvastaste meetmete kohaldamisala uuesti määratlemisest. Sellest järeldub, et komisjoni teenistuja julgustas hagejaid esitama vahepealse läbivaatamise taotlust.

133    Teiseks, seda soovitust toetas asjaolu, et komisjoni delegatsioon, kes oli külaskäigul ühe hageja, s.o Heko Industrieerzeugnisse asukohas määrusega nr 1601/2001 teatavate Venemaalt, Taist ja Türgist pärit terastrosside impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamismenetluse raames vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2, näitas selgelt üles huvi terastrosse puudutavate meetmete kohaldamisala uuesti määratlemise vastu.

134    Kolmandaks jätsid komisjoni teenistujad läbivaatamistaotlust puudutaval mitteametlikul kohtumisel hagejatele mulje, et komisjon oli valmis nende argumente vaatlusaluste toodete kohaldamisala osas uuesti läbi vaatama osalise vahepealse läbivaatamise raames. Need teenistujad lugesid läbi hagejate läbivaatamistaotluse esimese versiooni ja tegid mitu soovitust selle versiooni muutmiseks. Hagejad parandasid oma taotlust vastavalt nendele soovitustele ja lisasid argumendid, mida need komisjoni teenistujad soovitasid. Üks teenistuja võttis hagejatega seoses parandatud versiooniga ühendust ja teatas neile, et ta leidis, et täiendavad muudatused ei ole vajalikud ja et arvestades taotluses sisalduvaid „paljulubavaid” argumente, tuleks see viivitamata ametlikult komisjonile esitada.

135    Nende kontaktide asetleidmise tõendamiseks teevad hagejad vastavalt kodukorra artikli 65 punktile c ettepaneku kuulata tunnistajana ära EWRIA president [H.].

136    Selline komisjoni käitumine annab mõista, et ta kavatses muuta oma seisukohta seoses vaatlusaluse toote ja samasuguse toote määratlusega terastrosse puudutavates dumpinguvastastes meetmetes. Hagejatel oli põhjust uskuda, et kui nad esitavad tähtaja jooksul vahepealse läbivaatamise algatamise taotluse, et kohandada asjaomaste dumpinguvastaste meetmete kohaldamisala ja jätta selle alt välja üldotstarbelised trossid, siis algatab komisjon viivitamata vahepealsele läbivaatamisele vastava menetluse.

137    Hagejad tuginesid sellele ootusele ja esitasid oma läbivaatamistaotluse 12. juunil 2007, pühendades sellele aega ja inimressursse. Liidu institutsioonid rikkusid seega hagejate õiguspärast ootust, kui nad keeldusid algatamast taotletud vahepealset läbivaatamist.

138    Komisjon väidab vastu, et ta ei ole hagejatele andnud konkreetseid kinnitusi selle kohta, et läbivaatamine leiab aset.

b)     Üldkohtu hinnang

139    Kohtupraktika kohaselt laieneb õiguspärase ootuse kaitse põhimõte igale isikule, kes leiab end olukorrast, millest ilmneb, et liidu haldusasutus on neile konkreetseid, tingimusteta ja kooskõlalisi kinnitusi andes, mis pärinevad pädevatest ja usaldusväärsetest allikatest, tekitanud neis põhjendatud lootusi (vt Üldkohtu 6. juuli 1999. aasta otsus kohtuasjas T‑203/97: Forvass vs. komisjon, EKL AT 1999, lk I‑A‑129 ja II‑705, punkt 70 ja seal viidatud kohtupraktika; 26. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑319/00: Borremans jt vs. komisjon, EKL AT 2002, lk I‑A‑171 ja II‑905, punkt 63, ja 9. juuli 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑304/06: Reber vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2008, lk II‑1927, punkt 64). Siiski peavad need kinnitused olema kooskõlas kohaldatavate sätete ja õigusnormidega ning lubadused, milles nende sätetega ei arvestata, ei saa huvitatud isikus tekitada õiguspärast ootust (vt Üldkohtu 5. novembri 2002. aasta otsus T‑205/01: Ronsse vs. komisjon, EKL AT 2002, lk I‑A‑211 ja II‑1065, punkt 54; 16. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑329/03: Ricci vs. komisjon, EKL AT 2005, lk I‑A‑69 ja II‑315, punkt 79 ja seal viidatud kohtupraktika, ning eespool viidatud kohtuotsus Mozart; vt selle kohta ka Euroopa Kohtu 6. veebruari 1986. aasta otsus kohtuasjas 162/84: Vlachou vs. kontrollikoda, EKL 1986, lk 481, punkt 6).

140    Käesolevas asjas tuleb kõigepealt tõdeda, et ükski toimiku dokument ei võimalda kindlaks teha väidetavate suuliste kinnituste sisu. Komisjon tunnistab tõepoolest, et tal oli hagejatega ühenduses olnud ajavahemikus 2004. aasta august kuni 2005. aasta november määrusega nr 1796/1999 kehtestatud ja aeguvate dumpinguvastaste meetmete läbivaatamise ajal ning 2006. aasta oktoobris eeletapina seoses läbivaatamistaotlusega. Siiski vaidleb ta vastu sellele, et ta andis neile konkreetseid ja tingimusteta kinnitusi, mis oleks võinud neis tekitada põhjendatud lootusi, et algatatakse läbivaatamismenetlus.

141    Esiteks, mis puudutab komisjoni ja hagejate vahelisi kontakte määruse nr 1796/1999 aegumise läbivaatamise menetluse raames, siis väidavad hagejad, et komisjon „julgustas” läbivaatamistaotluse esitamist, ning märgivad, et komisjoni teenistuja võttis nendega ühendust, et täpsustada mõningaid vahepealse läbivaatamistaotluse menetluslikke aspekte. Isegi kui eeldada, et komisjon oleks nende kontaktide ajal võinud kaaluda niisuguse läbivaatamise võimalust, tuleb siiski tõdeda, et esitatud asjaolud ei kujuta endast konkreetseid, tingimusteta ja kooskõlalisi kinnitusi selle kohta, et läbivaatamine toimub.

142    Teiseks, mis puudutab komisjoni teenistujate ja hagejate vahelist kontakti külaskäigu ajal Heko Industrieerzeugnisse asukohas määrusega nr 1601/2001 kehtestatud dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise menetluse raames, siis piirduvad hagejad väitega, et komisjoni teenistujad näitasid üles „huvi” asjaomaste dumpinguvastaste meetmete kohaldamisala uuesti määratlemise vastu, mis kujutab endast konkreetset ja tingimusteta kinnitust selle kohta, et algatatakse vahepealne läbivaatamine.

143    Kolmandaks, mis puudutab komisjoni ja hagejate vahelist mitteametlikku kohtumist käesoleva hagi esemeks oleva läbivaatamistaotluse raames, siis väidavad hagejad üksnes seda, et neil oli „mulje”, et komisjon oli valmis uurima nende argumente läbivaatamise raames ja et komisjon kvalifitseeris nende argumendid „paljulubavateks”. Kuid niisugused asjaolud ei saa endast kujutada konkreetseid, tingimusteta ja kooskõlalisi kinnitusi selle kohta, et vahepealne läbivaatamine algatatakse. Lisaks, nagu komisjon märkis, ei kujuta tema esialgsetel alustel antud vastus tehniliste nõuannete taotlustele tema ametlikku või mitteametlikku otsust, kuna toimiku analüüsi saab läbi viia vaid konkreetsete argumentide ja tõendite põhjal, mis sisalduvad ametlikult esitatud taotluses, ja ei saanud seega igal juhul tekitada mis tahes õiguspärast ootust, et vahepealne läbivaatamine algatatakse.

144    Arvestades seda, et nende kontaktide toimumist ei ole vaidlustatud ja et väidetavad kontaktid ei oleks mingil juhul saanud hagejates tekitada mis tahes õiguspärast ootust, et vahepealne läbivaatamine algatatakse, siis ei saa hagejate esitatud menetlustoimingu taotlust rahuldada.

145    Kõigest eeltoodust järeldub, et teine väide tuleb tagasi lükata.

3.     Kolmas väide, mis puudutab ilmset hindamisviga ja algmääruse artikli 1 lõike 4 rikkumist

a)     Poolte argumendid

146    Hagejad väidavad, et liidu institutsioonid on seoses terastrosse puudutavate dumpinguvastaste meetmetega rajanud oma järeldused vaatlusaluse toote liiga laiale määratlusele. Selle tulemusel võrdlesid institutsioonid tooteid, mis ei ole samasugused, ja tegid selle põhjal valesid järeldusi.

147    Hagejad meenutavad, et nad esitasid selle argumendi läbivaatamistaotluses ja palusid komisjonil kohandada meetmete kohaldamisala, jättes selle alt välja üldotstarbelised trossid. Komisjon nende argumentatsiooni siiski arvesse ei võtnud. Vaidlusaluses kirjas esitatud komisjoni väited, mille kohaselt on eri terastrossi liikidel „kõik samad füüsikalised ja […] tehnilised põhiomadused” ja mille kohaselt isegi kui „tootevaliku ülemise ja alumise otsa tooteid ei ole võimalik omavahel asendada, saab seda teha naabergruppide toodetega”, on väärad järgmistel põhjustel, mis juba esitati läbivaatamistaotluses.

148    Esiteks erinevad eriotstarbeliste trosside füüsikalised ja tehnilised omadused üldotstarbeliste omadest, kuna nad sisaldavad täiendavaid komponente ja eeldavad vastavalt standardile EN 10264 suurele koormusele vastupidavate traatide kasutamist.

149    Teiseks erineb eriotstarbeliste trosside tootmisviis oluliselt üldotstarbeliste omast, kuna see nõuab arvutipõhist tootmist ja täiendavaid seadmeid.

150    Kolmandaks erineb ka nende kahe trossiliigi lõppkasutus. Eriotstarbelisi trosse kasutatakse eriotstarbel, mis nõuab, et trossil oleksid erakordsed füüsikalised ja tehnilised omadused, erinevalt üldotstarbelistest trossidest.

151    Neljandaks ei ole üldotstarbelised ja eriotstarbelised trossid üksteisega asendatavad. Üldotstarbelisi trosse ei saa kasutata mitmeks eriotstarbeks.

152    Viiendaks, praegusel ajal ei ole ühenduses enam üldotstarbeliste trosside märkimisväärset tootmist.

153    Hagejad rõhutavad, kõik need asjaolud näitavad, et üldotstarbeliste ja eriotstarbeliste trosside vahel on selge eristusjoon. Komisjon, kes viitab toote laiemale määratlusele, mis osutab „põhiomadustele”, võrdleb jätkuvalt ühenduses toodetud eriotstarbelisi trosse ja imporditud üldotstarbelisi trosse, st tooteid, mis ei ole samasugused. Kuna komisjon keeldus dumpinguvastaste meetmete vahepealse läbivaatamise läbiviimisest, siis on ta teinud ilmse hindamisvea ja rikkunud algmääruse artikli 1 lõiget 4.

154    Komisjon vaidleb hagejate argumentidele vastu.

b)     Üldkohtu hinnang

155    Kolmandas väites kinnitavad hagejad, et dumpinguvastaste meetmete aluseks on liiga lai vaatlusaluse toote määratlus, mistõttu institutsioonid võrdlevad jätkuvalt eriotstarbelisi trosse üldotstarbelistega, st tooteid, mis hagejate arvates ei ole samasugused. Neil asjaoludel kujutab komisjoni keeldumine vahepealset läbivaatamist algatada esiteks ilmset hindamisviga ja teiseks algmääruse artikli 1 lõike 4 rikkumist.

156    Tuleb tõdeda, et argument, mille kohaselt kujutab keeldumine algatada vahepealne läbivaatamine endast algmääruse artikli 1 lõike 4 rikkumist, kuna komisjon, kes viitab toote laiemale määratlusele, mis osutab põhiomadustele, võrdleb jätkuvalt ühenduses toodetud eriotstarbelisi trosse imporditud üldotstarbeliste trossidega, viib tegelikult selleni, et seatakse kahtluse alla asjaomaste dumpinguvastaste meetmete õiguspärasus, samas kui käesoleva hagi ese ei ole nimetatud meetmete õiguspärasus, vaid nõue tühistada komisjoni otsus, milles ta keeldus algatamast osalist vahepealset läbivaatamist.

157    Lisaks, mis puudutab argumenti, millega soovitakse tõendada, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta keeldus algatamast vahepealse läbivaatamise menetlust, arvestades vaatlusaluse toote määratluse, ühenduse tootmise või veel kantud kahjuga seotud asjaolude väidetavat muutust, siis tuleb tõdeda, et see kattub esimese väite raames esitatud argumentatsiooniga, mis eespool punktides 55–129 tagasi lükati.

158    Sellest tuleneb, et kolmas väide tuleb tagasi lükata ning hagi tervikuna rahuldamata jätta.

 Kohtukulud

159    Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hagejate kahjuks, jäetakse kohtukulud vastavalt komisjoni nõuetele hagejate kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kaheksas koda)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Mõista kohtukulud välja European Wire Rope Importers Association’ilt (EWRIA), Câbleries namuroises SA‑lt, Ropenhagen A/S‑ilt, ESH Eisen- und Stahlhandelsgesellschaft mbH‑lt, Heko Industrieerzeugnisse GmbH‑lt, Interkabel Internationale Seil- und Kabel-Handels GmbH‑lt, Jose Casañ Colomar SA‑lt ja Denwire Ltd‑lt.

Martins Ribeiro Papasavvas Dittrich

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 17. detsembril 2010 Luxembourgis.

Allkirjad

Sisukord

Õiguslik raamistik

A –  Dumpinguvastane algmäärus

B –  Raud- ja terastrosside impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed

1.  Hiinast, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed

2.  Venemaalt pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed

Vaidluse taust

Menetlus ja poolte nõuded

Õiguslik käsitlus

A –  Vastuvõetavus

1.  Selle nõude vastuvõetavus, mille eesmärk on tühistada komisjoni 4. juuli 2008. aasta otsus mitte algatada terastrosse puudutavate dumpinguvastaste meetmete osalist vahepealset läbivaatamist

a)  Poolte argumendid

b)  Üldkohtu hinnang

2.  Selle nõude vastuvõetavus, milles palutakse kohustada komisjoni algatama osaline vahepealne läbivaatamine

a)  Poolte argumendid

b)  Üldkohtu hinnang

3.  Hagejate esitatud väidete vastuvõetavus

a)  Poolte argumendid

b)  Üldkohtu hinnang

B –  Sisulised küsimused

1.  Esimene väide, mis puudutab algmääruse artikli 11 lõike 3 ja artikli 21 rikkumist

a)  Esimene osa, mis puudutab vaatlusaluse toote määratlusega seotud asjaolude muutust

Poolte argumendid

Üldkohtu hinnang

b)  Teine osa, mis tuleneb nende asjaolude muutustest, mis on seotud üldotstarbeliste trosside tootmisega ühenduses

Poolte argumendid

Üldkohtu hinnang

–  Vastuvõetavus

–  Sisulised küsimused

c)  Kolmas osa, mis puudutab kahjuga seotud asjaolude muutust

Poolte argumendid

Üldkohtu hinnang

2.  Teine väide, mis puudutab õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist

a)  Poolte argumendid

b)  Üldkohtu hinnang

3.  Kolmas väide, mis puudutab ilmset hindamisviga ja algmääruse artikli 1 lõike 4 rikkumist

a)  Poolte argumendid

b)  Üldkohtu hinnang

Kohtukulud

* Kohtumenetluse keel: inglise.