21. detsembril 2009 esitatud hagi - Rusal Armenal versus nõukogu

(Kohtuasi T-512/09)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Rusal Armenal ZAO (esindaja: advokaat B. Evtimov)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

Tühistada hagejat käsitlevas osas nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 925/2009, millega kehtestatakse teatava Armeeniast, Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks;

mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub hagiga tühistada hagejat käsitlevas osas nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 925/2009, millega kehtestatakse teatava Armeeniast, Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (edaspidi "vaidlustatud määrus"; ELT L 262, lk 1).

Oma hagi põhjenduseks esitab hageja viis tühistamisalust, millest üks põhineb õigusvastasuse väitel.

Esimese väitega väidab hageja, et komisjon ja nõukogu rikkusid alusmääruse¹ artikli 2 lõikeid 1-6 ning 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu (edaspidi "dumpinguvastane leping") artikleid 2.1 ja 2.2, kui nad määrasid hageja puhul kindlaks normaalväärtuse kolmandast isikust võrdlusriigi andmete põhjal ning jõudsid nii ekslikele järeldustele dumpingu, kumuleerumise, kahju ja põhjusliku seose osas Armeeniast pärit impordi suhtes. Hageja arvates oleksid nõukogu ja komisjon pidanud hageja puhul normaalväärtuse kindlaks määrama Armeenia enda andmete põhjal ning mitte alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a alusel.

Lisaks väidab hageja, et kui Üldkohus analüüsib esimest tühistamisalust sisuliselt, siis peaks ta ELTL artikli 277 (endine EÜ artikkel 241) kohaselt täiendavalt kuulutama, et alusmääruse artikli 2 lõige 7 ei ole hagejale kohaldatav osas, milles seda kasutati õigusliku alusena võrdlusriigi meetodi jaoks, mida määruses kasutati hageja puhul normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Hageja esitab selle täiendava õigusvastasuse väite, kuna ta toob välja, et tal on õigus artikli 2 lõike 7 kohaldamise kohtulikule kontrollile ning kuna ta väidab, et teda puudutavad vaidlustatud määruses normaalväärtuse kohta tehtud järeldused, mille õiguslik alus on alusmääruse artikli 2 lõige 7. Viimane tuleks hageja arvates tunnistada kohaldamatuks põhjusel, et selle kohaldamine hageja suhtes rikub dumpinguvastase lepingu artikleid 2.1 ja 2.2, mida Euroopa Liit kavatses ühenduse õigusesse oma mitmepoolsete kohustuse kohaselt üle võtta ning mis on osa Euroopa Liidu aluseks olevatest aluslepingutest ning mis on nõukogule ja komisjonile Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt siduvad.

Teise tühistamisalusega väidab hageja, et isegi kui eeldada, et institutsioonid ei tegutsenud alusmääruse artikli 2 lõikeid 1-6 ning dumpinguvastast lepingut rikkudes, rikkusid nad alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c ning keeldusid ebaõigesti hageja suhtes turumajanduslikust kohtlemisest ning tegid artikli 2 lõike 7 punkti c kohaldamise kontekstis mitmeid vigu faktiliste asjaolude hindamisel.

Kolmanda tühistamisalusega väidab hageja, et institutsioonid rikkusid alusmääruse artikli 3 lõiget 4 ning tegid ilmse hindamisvea, kui nad arvestasid Armeeniaga väidetava dumpinguhinnaga impordi puhul ning selles kontekstis ei võtnud uurimisperioodi jooksul arvesse Armeenia tootmistegevuse põhjalikku ümberkorraldust aastatel 2004-2006 ning asjaomase Armeenia toote kvaliteediprobleemi tootmistegevuse uuendamisel ja muutmisel 2007. aastal.

Neljanda tühistamisalusega väidab hageja, et komisjon on ilmselgelt rikkunud võrdse kohtlemise/diskrimineerimiskeelu õiguspõhimõtteid ning on teinud ilmse hindamisvea, kui ta lükkas oma kaalutlustes ja põhjendustes tagasi hageja esitatud hinnakohustuse pakkumise ning samal ajal kiitis heaks Brasiilia eksportiva tootja hinnakohustuse pakkumise sarnastel asjaoludel.

Kolmanda tühistamisalusega väidab hageja, et komisjon on rikkunud ühenduse õiguse üldpõhimõtet hea halduse kohta ning seetõttu ka olulist menetlusnormi, kui ta viitas avalikult ja otse hagejale, käimasolevale dumpinguvastasele uurimisele ning väidetavalt soodustas seda, et dumpinguvastase uurimise eest vastutav institutsioon kehtestaks hageja ekspordile dumpinguvastase tollimaksu.

____________

¹ - Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45).