Language of document :

1. juunil 2021 esitatud hagi – SV versus EIP

(kohtuasi T-311/21)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: SV (esindajad: advokaadid L. Levi ja M. Vandenbussche)

Kostja: Euroopa Investeerimispank

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada hageja 2019. aasta hindamisaruanne;

tühistada õigusnõuniku 26. juuni 2020. aasta otsus, millega jäeti 2019. aasta hindamisaruanne personalile ette nähtud vastavas vaidemenetluses muutmata ning personali peadirektoraadi 22. veebruari 2021. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus;

mõista hagejale välja hüvitis varalise kahju eest vastavalt hagiavalduses kirjeldatule;

mõista hagejale välja hüvitis mittevaralise kahju eest, mille summa on ex aequo et bono hinnatav 5000 eurole;

mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

Esimene väide, mille kohaselt hindamisaruannet ei vaadatud täies ulatuses läbi – EIP rakenduseeskirjade rikkumine.

Hageja väidab, et õigusnõunik ei vaadanud toimunud hindamist täies ulatuses läbi, nagu nõudnuksid EIP rakenduseeskirjad, vaid piirdus marginaalse kontrolliga, mis keskendus ainult selle väljaselgitamisele, kas hindamisaruandes tehti ilmselge hindamisviga. Sama väite raames toob hageja samuti esile, et ka personali peadirektoraat ei kontrollinud hindamist täies ulatuses, mis oli vastuolus EIP rakenduseeskirjadega.

Teine väide, et hageja eesmärkide täitmisele ja pädevusele antud üldhinnang oli õigusvastane – Soorituste hindamist käsitlevate juhiste rikkumine.

Hageja ülemuse üldhinnang eesmärkide täitmisele ja pädevusele rikub soorituste hindamist käsitlevaid juhiseid osas, milles see rajaneb üksuse-, osakonna- ja direktoraadipõhisel suhtelisel hindamisel, mitte hageja saavutustele ja demonstreeritud pädevustele absoluutskaalal antud hinnangul. Niisugust väära hindamist kinnitasid ja rakendasid ka õigusnõunik ja personali peadirektoraat, mis muutis ka nende otsused õigusvastaseks.

Kolmas väide, mille kohaselt rikuti põhjendamiskohustust ja soorituste hindamist käsitlevate juhiste jaotist 3.4.

Hageja väitel ei põhjendanud kostja hindamisaruannet nõuetekohaselt, sest seal ei ole kajastatud hageja ja tema ülemuse vahel toimunud vestlust ning kuna esitatud põhistus on ebapiisav, et aru saada, miks on hinded eelmisel aastal antutega võrreldes madalamad.

4.    Neljas väide, et tehti ilmselge hindamisviga ja et puudus aus, objektiivne ja kõikehõlmav absoluutskaalal hinnang hageja sooritustele – Hea halduse kohustuse ja hoolitsemiskohustuse rikkumine – Soorituste hindamist käsitlevate juhiste rikkumine.

Hageja leiab, et tema ülemuse läbiviidud hindamine, mille tulemusi kinnitasid õigusnõunik ja personali peadirektoraat, ei võtnud nõuetekohaselt arvesse kõiki tegureid ja sisaldab ilmselgeid hindamisvigu.

5.     Viies väide, et rikuti põhjendamiskohustust ja tehti ilmselge hindamisviga üksuse juhataja läbiviidud vaidemenetluses ja eelkõige D-taseme rolli edutamata jätmisega.

Hageja väidab, et ta täitis täielikult edutamiskriteeriumid, eriti: kuna ta oli oma senises rollis hästi hakkama saanud, tal on olemas võimed ja potentsiaal kõrgemal tasemel töötamiseks, nagu ülemus on talle korduvalt kinnitanud, ja ta on näidanud üles motiveeritust kõrgemal tasemel töötamises, eriti arvestades asjaolu, et ta on jätkuvalt täitnud vastavaid kõrgema taseme ülesandeid. Hagis on väidetud, et kostja jättis põhjendamata oma otsuse hagejat mitte edutada. Niisugust põhjendust ei sisaldu ka õigusnõuniku ega personali peadirektoraadi otsustes.

6.     Kuues väide, mille kohaselt rikuti õigust olla ära kuulatud.

2019. aasta sooritusele antud hinnangud ei peegelda soorituste üle peetud neljasilmavestlust ja tulid suure üllatusena.

____________