Language of document : ECLI:EU:T:2022:28

ÜLDKOHTU OTSUS (üheksas koda laiendatud koosseisus)

26. jaanuar 2022(*)

Teenuste hanked – Hankemenetlus – Õhuseireteenused – Tühistamishagi – Põhjendatud huvi puudumine – Vastuvõetamatus – Lepinguväline vastutus

Kohtuasjas T‑849/19,

Leonardo SpA, asukoht Rooma (Itaalia), esindajad: advokaadid M. Esposito, F. Caccioppoli ja G. Calamo,

hageja,

versus

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), esindajad: H. Caniard, C. Georgiadis, A. Gras ja S. Drew, keda abistasid advokaadid M. Umbach, F. Biebuyck, V. Ost ja M. Clarich,

kostja,

mille ese on esiteks ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada 18. oktoobri 2019. aasta hanketeade FRONTEX/OP/888/2019/JL/CG „Kaugjuhitava õhusõiduki süsteemid (RPAS) mereala keskmisel lennukõrgusel pika lennukestvusega õhuseireks“, mida on parandatud, sellele lisatud aktid, Frontexi avaldatud küsimused ja vastused, Frontexi ruumides 28. oktoobril 2019 korraldatud teabekoosoleku protokoll, hankelepingu sõlmimise otsus ja kõik eelnevad, seotud või järgnevad aktid, ning teiseks ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue, milles palutakse hüvitada hagejale seeläbi väidetavalt tekitatud kahju,

ÜLDKOHUS (üheksas koda laiendatud koosseisus),

koosseisus: koja president S. Papasavvas, kohtunikud M. J. Costeira, J. Schwarcz, M. Kancheva ja T. Perišin (ettekandja),

kohtusekretär: vanemametnik J. Palacio González,

arvestades menetluse kirjalikku osa ja 11. juuni 2021. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust ja asjaolud, mis leidsid aset pärast hagi esitamist

1        Euroopa Liidu Teataja lisas 18. oktoobril 2019 avaldatud hanketeatega (ELT 2019/S 0202‑490010) kuulutas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) välja hankemenetluse FRONTEX/OP/888/2019/JL/CG pealkirjaga „Kaugjuhitava õhusõiduki süsteemid (RPAS) mereala keskmisel lennukõrgusel pika lennukestvusega õhuseireks“ (edaspidi „vaidlustatud hanketeade“), et hankida keskmisel lennukõrgusel ja pika lennukestvusega kaugjuhitava õhusõiduki süsteemi („MALE RPAS“) vahendusel osutatavaid mereala õhuseire teenuseid. Seda teadet parandati kaks korda, 8. ja 22. novembril 2019, mistõttu lükkusid edasi pakkumuste esitamise tähtaeg ja pakkumuste avamise kuupäev.

2        Menetluse kestel tehtud hanketeate paranduste kohaselt lõppes pakkumuste esitamise tähtaeg 13. detsembril 2019 ja pakkumuste avamise kuupäev oli 20. detsember 2019. Pakkumuse esitas kolm ettevõtjat.

3        Hageja Leonardo SpA, lennundussektoris tegutsev äriühing, ei osalenud vaidlustatud hanketeate alusel korraldatud hankemenetluses.

4        Pakkumuste hindamise komisjon esitas 31. mail 2020 vastutavale eelarvevahendite käsutajale oma hindamisaruande.

5        Vastutav eelarvevahendite käsutaja kiitis 12. juunil 2020 pakkumuste hindamise protokolli heaks ja allkirjastas hankelepingu sõlmimise otsuse (edaspidi „vaidlustatud hankelepingu sõlmimise otsus“) ning kirjad, mis saadeti kolmele pakkujale menetluse seisust teavitamiseks. Kuna hageja menetluses ei osalenud, ei saanud ta kirja.

6        Hageja palus dokumentidega tutvumise taotluses, mis registreeriti 30. juunil 2020, et talle edastataks koopia kõigist kõnealust hankemenetlust käsitlevatest dokumentidest, muu hulgas vaidlustatud hankelepingu sõlmimise otsusest, hankemenetluse protokollidest, eduka pakkuja esitatud dokumentidest ning kõigist muudest menetlustoimiku dokumentidest (edaspidi „dokumentidega tutvumise taotlus“). Frontex keeldus taotletud dokumentidele juurdepääsu andmisest 10. augusti 2020. aasta kirjaga.

 Menetlus ja poolte nõuded

7        Hageja esitas käesolevas asjas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 16. detsembril 2019.

8        Samal päeval Üldkohtu kantseleisse saabunud eraldi dokumendiga esitas hageja ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles ta sisuliselt palub Üldkohtu presidendil peatada vaidlustatud hanketeate, mida on parandatud, ja sellele lisatud aktide, Frontexi avaldatud küsimuste ja vastuste (edaspidi „küsimused ja vastused“), Varssavis 28. oktoobril 2019 toimunud teabekoosoleku protokolli (edaspidi „teabekoosolek“) ja kõigi muude eelnevate, seotud või järgnevate aktide täitmine. Üldkohtu president jättis selle taotluse 20. aprilli 2020. aasta kohtumäärusega Leonardo vs. Frontex (T‑849/19 R, ei avaldata, EU:T:2020:154) rahuldamata ja lükkas kohtukulude üle otsustamise edasi.

9        Frontex esitas 18. veebruaril 2020 kostja vastuse.

10      Hageja esitas 11. augustil 2020 Üldkohtu kantseleisse saabunud eraldi dokumendiga uue menetlusdokumendi, milles ta sisuliselt palus Üldkohtul tühistada nii vaidlustatud hankelepingu sõlmimise otsus kui ka kõik muud eelnevad, seotud või järgnevad aktid ning kohustada Frontexit esitama dokumentidega tutvumise taotluses nõutud dokumendid vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 91.

11      Hageja esitas 12. augustil 2020 Üldkohtu kantseleisse saabunud eraldi dokumendiga ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles ta sisuliselt palus Üldkohtu presidendil peatada hagiavalduses ja 11. augusti 2020. aasta menetlusdokumendis nimetatud vaidlustatud aktide kohaldamine. Samal kuupäeval esitas hageja ajutiste meetmete kohaldamise taotluse täienduse. Üldkohtu president jättis 11. novembri 2020. aasta kohtumäärusega Leonardo vs. Frontex (T‑849/19 RII, ei avaldata, EU:T:2020:539) selle taotluse rahuldamata ja lükkas kohtukulude üle otsustamise edasi.

12      Üldkohtu kantseleisse 1. septembril 2020 saabunud eraldi dokumendiga esitas hageja kodukorra artikli 84 alusel uusi väiteid.

13      Frontex esitas Üldkohtu kantseleisse 4. oktoobril 2020 saabunud dokumendiga seisukohad 11. augustil ja 1. septembril 2020 esitatud seisukohtade kohta.

14      Üldkohus palus 27. jaanuaril 2021 menetlust korraldava meetme raames pooltel vastata kirjalikult mitmele küsimusele hagi vastuvõetavuse kohta. Pooled täitsid selle nõude ettenähtud tähtaja jooksul.

15      Üldkohtu üheksanda koja ettepanekul otsustas Üldkohus anda kohtuasi kodukorra artikli 28 alusel üle laiendatud kohtukoosseisule.

16      Kuna ühel kolmanda koja kohtunikul esines takistus asja läbivaatamisel osalemiseks, määras Üldkohtu president koja koosseisu täiendamiseks teise kohtuniku.

17      Poolte kohtukõned ja Üldkohtu küsimustele antud vastused kuulati ära 11. juuni 2021. aasta kohtuistungil.

18      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud hanketeade, mida on parandatud, sellele lisatud aktid, küsimused ja vastused, teabekoosoleku protokoll ja kõik muud eelnevad, seotud või järgnevad aktid (edaspidi koos „hagiavalduses nimetatud vaidlustatud aktid“);

–        tühistada vaidlustatud hankelepingu sõlmimise otsus ja kõik muud 11. augusti 2020. aasta menetlusdokumendis nimetatud eelnevad, seotud või järgnevad aktid;

–        mõista Frontexilt välja hüvitis kogu tekkinud ja tulevase, otsese ja kaudse kahju eest, mis tuleneb kõnealuse hanketeate õigusvastasusest mis tahes alusel;

–        määrata ekspertiis, et tuvastada, et vaidlustatud hanketeate vaidlusalused tingimused on ebamõistlikud, kasutud ega ole kooskõlas selles valdkonnas kohaldatavate õigusnormidega, et need tingimused takistasid teda pakkumust esitamast ning et olemas olid kulusid ja tehnilist teostatavust puudutavad asjakohased põhjused lepingu kaheks või mitmeks osaks jagamiseks;

–        kohustada Frontexit esitama käesolevat hankemenetlust puudutavas dokumentidega tutvumise taotluses nõutud dokumendid;

–        mõista kohtukulud välja Frontexilt.

19      Frontex palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

 Tühistamisnõuded

20      Kõigepealt tuleb analüüsida hagiavalduses ja 11. augusti 2020. aasta menetlusdokumendis nimetatud vaidlustatud aktide tühistamisnõuete vastuvõetavust.

21      Eespool punktis 14 märgitud Üldkohtu kirjalikele küsimustele antud vastustes väidab Frontex, et hagiavalduses nimetatud vaidlustatud aktide tühistamisnõue on vastuvõetamatu, sest see ei vasta ELTL artiklis 263 sätestatud nõuetele. Ta kinnitab, et vaidlustatud hanketeade ei ole vaidlustatav akt, et hagiavalduses nimetatud vaidlustatud aktid ei puuduta hagejat isiklikult ega otseselt ning et hageja ei saa tugineda mingile põhjendatud huvile.

22      Hageja leiab, et tema hagi vastab ELTL artiklis 263 sätestatud vastuvõetavuse tingimustele.

23      Selles osas tuleb esimesena meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi vastuvõetav üksnes siis, kui sellel isikul on vaidlustatud akti tühistamiseks huvi. Selline huvi eeldab, et selle akti tühistamine võib iseenesest tekitada õiguslikke tagajärgi ja et hagi tulemusel võib selle esitanud isik saada mingit kasu (vt 20. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Binca Seafoods vs. komisjon, C‑268/16 P, EU:C:2017:1001, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).

24      Käesolevas asjas väidab hageja, et ta ei osalenud kõnealuses hankemenetluses, sest tehnilistes tingimustes ette nähtud nõuded takistasid teda pakkumust esitamast. Seega tekib küsimus, et kas neil asjaoludel on tal selle hankemenetluse vastu ELTL artikli 263 tähenduses põhjendatud huvi.

25      Sellega seoses on Euroopa Kohus otsustanud – vastates eelotsuse küsimusele, mis puudutas nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riigihangete vaidlustusmenetluse kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT 1989, L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiviga 2007/66/EÜ (ELT 2007, L 335, lk 31), artikli 1 lõike 3 tõlgendamist –, et hankemenetluses osalemine võib põhimõtteliselt kujutada endast tingimust, mille täidetus on nõutav tõendamaks, et asjaomasel isikul on põhjendatud huvi kõnealust lepingut saada või ta võib nimetatud lepingu sõlmimise otsuse väidetava õigusvastasuse tõttu kahju kannatada (vt 28. novembri 2018. aasta kohtuotsus Amt Azienda Trasporti e Mobilità jt, C‑328/17, EU:C:2018:958, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).

26      Samas on Euroopa Kohus otsustanud, et juhul, kui ettevõtja ei esita pakkumust väidetavalt diskrimineerivate tingimuste tõttu riigihanke alusdokumentides või tehnilistes tingimustes, mille tõttu ta just polnudki võimeline pakkuma kõiki nõutud teenuseid, siis on liigne nõuda, et ta esitaks – enne, kui ta saab selliste tingimuste vastu kasutada direktiivis 89/665 ette nähtud õigust vaidlustusmenetlusele – kõnealuses hankemenetluses pakkumuse vaatamata sellele, et võimalus, et nende tingimuste olemasolul sõlmitakse leping temaga, puudub (vt 28. novembri 2018. aasta kohtuotsus Amt Azienda Trasporti e Mobilità jt, C‑328/17, EU:C:2018:958, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).

27      Lisaks on Euroopa Kohus täpsustanud, et kuna sellise ettevõtja kaebeõigust, kes pole pakkumust esitanud, tunnustatakse vaid erandina, ei saa pidada liigseks nõuda, et ta tõendaks, et hanketingimused muudavad koguni pakkumuse esitamise võimatuks (28. novembri 2018. aasta kohtuotsus Amt Azienda Trasporti e Mobilità jt, C‑328/17, EU:C:2018:958, punkt 53).

28      Kuigi see kohtuotsus tehti pärast eelotsuse küsimust direktiivi 89/665 sätete tõlgendamise kohta, mis on siduv üksnes liikmesriikidele, võib selles pakutud lahendust mutatis mutandis kohaldada ka sellises olukorras, nagu on tegemist kõnealuses kohtuasjas, kus hageja väidab, et Euroopa Liidu ameti algatatud hankemenetluse dokumentide tehnilised kirjeldused – tema vaidlustatud tehniline kirjeldus – takistasid teda pakkumust esitamast.

29      Seepärast tuleb kindlaks teha, kas hageja on tõendanud, et teda takistati pakkumust esitamast, ja kas tal on seega põhjendatud huvi.

30      Tõendamaks, et teda takistati pakkumust esitamast, väidab hageja, et hagiavalduses nimetatud vaidlustatud hanketeade, mida on parandatud, sellele lisatud aktid, küsimused ja vastused ning teabekoosoleku protokoll sisaldasid diskrimineerivaid tingimusi, mis muutsid kõigi nõutud teenuste pakkumise tema jaoks võimatuks.

31      Sellega seoses, nagu Euroopa Kohus on juba leidnud, on võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõte tehniliste kirjelduste puhul määrava tähtsusega, arvestades kas nende valiku või nende sõnastamisega seotud diskrimineerimisohtu (vt seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT 2004, L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132), 10. mai 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Madalmaad, C‑368/10, EU:C:2012:284, punkt 62)).

32      Esiteks tuleb meelde tuletada, et hindamise ja vajaduste määratlemise faas on tavalise riigihankemenetluse puhul üldreeglina ühepoolne. Avaliku sektori hankija piirdub nimelt hankemenetluse korraldamisega, viidates tema enda koostatud tehnilisele kirjeldusele (4. juuni 2020. aasta kohtuotsus Remondis, C‑429/19, EU:C:2020:436, punkt 33).

33      Käesolevas asjas eelnes kõnealusele hankemenetlusele 2017. aastal algatatud hankemenetlus FRONTEX/OP/800/2017/JL, mille eesmärk oli teha katseid kahte liiki RPAS-süsteemiga. Hanketeate sõnastuse kohaselt oli selle menetluse eesmärk „võimaldada Frontexil jätkata oma seiramiseks kasutatava [RPASi] kontrolli ja hindamist, mis on võimeline tegema pika kestusega merepiiride seiret“. Lisaks oli märgitud, et „[k]õnealuse hindamise raames pööratakse erilist tähelepanu sellise platvormi suutlikkusele teha seiret regulaarsel, usaldusväärsel ja kulutõhusal viisil“. See hange oli jaotatud kaheks osaks, millest esimeses käsitleti pika kestusega merealade õhuseire standardse suurusega MALE RPASi katsetamist kuni 600 lennutundi Vahemere kindlaksmääratud piirkondades 2018. aasta 2.–4. kvartalis ning teises käsitleti pika kestusega merealade õhuseire väikese MALE RPASi katsetamist kuni 300 lennutundi Vahemere kindlaksmääratud piirkondades 2018. aasta 2.–4. kvartalis. Hageja tunnistati 29. detsembril 2017 teises hankeosas edukaks.

34      Pärast seda, kui need lepingud olid täidetud, viis Frontex läbi üksikasjaliku hindamise. Esimese hankeosa täitmist hinnati positiivselt, mistõttu soovitas Frontex korraldada hankemenetlus standardse suurusega MALE RPASiga õhuseire teenuste hankimiseks. Seevastu teist hankeosa hinnati vaid teatud määral positiivselt, mistõttu jõudis Frontex järeldusele, et väikeste RPASide usaldusväärsuse ja otsenähtavuseta lendamise võimekuse kinnitamiseks oli vaja teha lisahindamisi. Seejärel määras Frontex nende hindamisaruannete põhjal kindlaks nõuded, mis esitati hagiavalduses nimetatud vaidlustatud hanketeates, mida on parandatud, sellele lisatud aktides, küsimustes ja vastustes ning teabekoosoleku protokollis, ja mille hulgas olid ka nõuded, mida hageja peab diskrimineerivaks. Need nõuded määratleti seega protsessi lõpus, mis toimus etappidena, mille käigus saadud tagasiside võimaldas Frontexil hinnata nende nõuete vajalikkust üksikasjalikult ja hoolikalt.

35      Teiseks tuleb tõdeda, kuigi hageja kinnitab, et „hankemenetluse eeskirjad sisaldavad contra legem ja põhjendamatuid tingimusi, mis kujutavad endast potentsiaalsete konkurentide jaoks tehniliselt teostamatuid nõudmisi“, et kolm ettevõtjat esitasid pakkumuse ning et vähemalt kaks neist vastasid kõikidele tehnilistele kirjeldustele, sest leping sõlmiti nendega.

36      Kolmandaks ei ole hageja tõendanud, et tehnilist kirjeldust kohaldati tema suhtes teiste osalejatega võrreldes erinevalt, ega üldisemalt seda, et teda on koheldud erinevalt, kuigi tema olukord oli sama, mis teistel osalejatel.

37      Neljandaks kinnitab hageja, et tema osalemine muudeti „võimatuks“ või et selle tingimuseks oli „finantskoormus, mis on nii suur, et see kahjustab konkurentsivõimelise pakkumuse tegemist“. See väide ei tõenda aga tema ühelgi moel diskrimineerimist. Nagu Frontex õigesti märgib, osutab niisugune väide hoopis asjaolule, et see, et hagejal ei olnud võimalik pakkumust esitada, tulenes pigem tema endaga seotud põhjustest kui diskrimineerivast tehnilisest kirjeldusest. Lisaks tuleb märkida, et hageja – nagu ta pealegi avalikult teatas – töötab praegu välja RPASi mudelit, mis täidab enamikku Frontexi kõnealuses hankemenetluses esitatud nõuetest.

38      Neil asjaoludel ei ole hageja tõendanud, et kõnealuses hankemenetluses esitatud nõuded võisid olla tema suhtes diskrimineerivad.

39      Seega ei ole hageja tõendanud, et teda takistati pakkumust esitamast, mistõttu ei ole ta põhjendanud ka huvi nõuda, et tühistataks hagiavalduses nimetatud vaidlustatud hanketeade, mida on parandatud, sellele lisatud aktid, küsimused ja vastused ning teabekoosoleku protokoll. Seega tuleb jätta nende aktide tühistamisnõuded ning sellest johtuvalt ka hankelepingu sõlmimise otsust puudutavad nõuded vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

40      Teisena tuleb meelde tuletada, et hagiavalduses tuleb märkida hagi ese ja ülevaade fakti‑ ja õigusväidetest ning et see peab olema piisavalt selge ja täpne, võimaldamaks kostjal enda kaitseks valmistuda ning Euroopa Kohtul oma kontrolli teostada. Samuti peavad hagiavalduse nõuded olema esitatud üheselt mõistetavalt, et vältida seda, et Euroopa Kohus otsustab ultra petita või jätab mõne väite kohta seisukoha võtmata (vt 14. septembri 2017. aasta kohtuotsus Università del Salento vs. komisjon, T‑393/15, ei avaldata, EU:T:2017:604, punkt 75 ja seal viidatud kohtupraktika).

41      Sellest tuleneb, et nõudeid, millega palutakse tühistada teistele tühistamishagis nimetatud aktidele eelnevad, nendega seotud või neile järgnevad aktid, ilma et neid eelnevaid, seotud või järgnevaid akte oleks kindlaks määratud, tuleb pidada nimetatud tingimustega vastuolus olevaks, sest nende ese ei ole täpselt määratletud (vt 14. septembri 2017. aasta kohtuotsus Università del Salento vs. komisjon, T‑393/15, ei avaldata, EU:T:2017:604, punkt 76 ja seal viidatud kohtupraktika).

42      Sellest järeldub, et hagiavalduses ja 11. augusti 2020. aasta menetlusdokumendis nimetatud vaidlustatud aktide tühistamisnõuded on vastuvõetamatud kõiki teisi neis nimetatud akte ning eelnevaid, seotud või järgnevaid akte puudutavas osas.

43      Eeltoodut arvestades tuleb jätta vaidlustatud aktide tühistamisnõuded vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, ilma et oleks vaja teha otsust vaidlustatava akti olemasolu tingimuste, hageja kaebeõiguse, taotletud menetlustoimingute vajalikkuse ning 11. augusti ja 1. septembri 2020. aasta menetlusdokumentide vastuvõetavuse kohta.

 Kahju hüvitamise nõue

44      Hageja palub hüvitada kogu tekkinud ja tulevase, otsese ja kaudse kahju, mis tuleneb kõnealuse hanketeate õigusvastasusest mis tahes alusel. Väidetav kahju tuleneks kõnealusest hankelepingust ilmajäämisest ja kahju suurus vastaks seega hankelepingu maksumusele.

45      Frontex vaidleb nendele väidetele vastu.

46      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldab liidu lepinguvälise vastutuse tekkimine ELTL artikli 340 teise lõigu alusel teatud tingimuste koosesinemist, nagu liidu institutsioonile ette heidetava tegevuse ebaseaduslikkus, kahju tegelik tekkimine ja põhjusliku seose olemasolu selle tegevuse ja väidetava kahju vahel. Lisaks tuleb meelde tuletada, et kui üks neist kolmest tingimusest täidetud ei ole, tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta ilma, et oleks vajalik hinnata teisi kõnealuse vastutuse tekkimise tingimusi (vt 14. oktoobri 1999. aasta kohtuotsus Atlanta vs. Euroopa Ühendus, C‑104/97 P, EU:C:1999:498, punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika).

47      Selles osas, mis puutub kahju tegelikkusse, on liit vastutav ainult juhul, kui hagejal on tõepoolest tekkinud „tegelik ja kindel“ kahju. Hageja kohustus on esitada liidu kohtule tõendid sellise kahju olemasolu ja ulatuse kohta (vt 8. novembri 2011. aasta kohtuotsus Idromacchine jt vs. komisjon, T‑88/09, EU:T:2011:641, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).

48      Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et hageja piirdub hüvitise nõudmisega kogu tekkinud ja tulevase kahju eest, mis tuleneb kõnealuse hanketeate õigusvastasusest, ilma et ta esitaks selle kahju olemasolu ja ulatuse kohta tõendeid.

49      Hageja kinnitab vaid, et väidetava kahju suurus tuleneb kõnealusest hankelepingust ilmajäämisest ja kahju vastab seega hankelepingu maksumusele.

50      Mis puudutab väidetavat kahju, mis hagejal hankelepingu sõlmimise võimalusest ilma jäämise tõttu tekkis, tuleb meelde tuletada, et hankelepingu sõlmimise võimaluse kaotamist saab pidada tegelikuks ja kindlaks kahjuks üksnes siis, kui juhul, kui asutus ei oleks tegutsenud õigusvastaselt, ei oleks kahtlust, et see hankeleping oleks sõlmitud hagejaga (vt selle kohta 22. juuni 2011. aasta kohtumäärus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑409/09, EU:T:2011:299, punkt 85 ja seal viidatud kohtupraktika). Käesoleval juhul see nii ei ole. Isegi kui eeldada, et hankedokumentides oli õigusvastaseid tingimusi, ei ole vaidlust selles, et kolm ettevõtjat osalesid vaidlustatud hanketeatega algatatud hankemenetluses, ega selles, et hageja ei ole tõendanud, et juhul, kui vaidlustatud dokumendid ei oleks sisaldanud väidetavalt õigusvastaseid tingimusi, oleks ilma igasuguse kahtluseta leping sõlmitud temaga, mitte ühega neist kolmest ettevõtjast.

51      Sellest järeldub, et täidetud ei ole kahju tegelikkuse tingimus liidu lepinguvälise vastutuse tekkimiseks ELTL artikli 340 teise lõigu alusel.

52      Arvestades seda, et liidu lepinguvälise vastutuse tekkimise tingimused ELTL artikli 340 teise lõigu tähenduses on kumulatiivsed, ei ole vaja analüüsida teisi kohtupraktikast tulenevaid tingimusi.

53      Neil asjaoludel tuleb kahju hüvitamise nõue rahuldamata jätta.

54      Kõigist eespool esitatud kaalutlustest lähtuvalt tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta.

 Kohtukulud

55      Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, jäetakse kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetlustega seotud kohtukulud, vastavalt Frontexi nõudele hageja kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (üheksas koda laiendatud koosseisus)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Jätta Leonardo SpA kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetlustega seotud kohtukulud.

Papasavvas

Costeira

Schwarcz

Kancheva

 

      Perišin

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 26. jaanuaril 2022 Luxembourgis.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: itaalia.